Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID Müramõõtja ............................................................. "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" Sotsiaalministri määrus nr 42 (RTL 2002, 38, 511). ,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord" VV määrus nr 108 (RT I 2007, 34, 214) Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused (RTL 2004, 128, 1986) TEOREETILINE OSA
7. Külaliskorterid Külaliskorteriks kutsutakse majutusettevõtet, mis üüritakse külastajale korterina välja kas täies ulatuses või toa kaupa ning kus on söögivalmistamise võimalus. Villad, korterid ja maamajad on üürimiseks saadaval praktiliselt igal pool. Hinnad varieeruvad olenevalt korteri või maja asukohast ja kvaliteedist. Tallinna vanalinnas asuvad külaliskorterid pakuvad sulle haruldast võimalust veeta puhkus keskaegsetes hoonetes. Külaliskorteris peatumise eelisteks hotellisviitide ees on soodsam hind, pivaatsus, ning rohkem vabadust ja paindlikkust tulla ja minna enda äranägemise järgi. 8. Kodumajutus ehk Bed&Breakfast ja turismitalud Bed & Breakfast ehk kodumajutus tähendab majutusteenust eraomandis olevas majas, talus või korteris ning sisaldab lisaks ööbimisele ka hommikusööki. Kodumajutus on reeglina hotellidest ja puhkemajadest soodsam - ent täpsusta juba
liikluslinnak. Suvel on muuseumiõu vabaõhuteatri ja kontsertide päralt. Mooste mõis Mooste järve kaldal laiub Nolckenite suguvõsa poolt rajatud Mooste mõis, mis on Eesti üks hooneterikkamaid terviklikult säilinud mõisaid. Sajanditaguse mõisakompleksi uhkuseks peahoone kõrval on dekooririkas kõrvalhoonete kompleks, väravad, müür ja kellatorn. Mooste väärtus ei seisne ainult hoonetes siin tegutsevad Veskiteater, Linakoda ning toimuvad mitmed põnevad festivalid. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid 3 mustreid. Hoonetest pilkupüüdvamad on valitsejamaja, viinavabrik, sepikoda, tall, laut jne. Äramainimist väärivad ka arvukad väravaehitised ning mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on
leiukoha järgi (Bang, Dahlstrøm, 2007:164). 3. KAKULISED JA PESITSEMINE Kakuliste pulmaaeg on kevadtalvel. Sel ajal võib metsas kuulda kõhedust tekitavat huikamist, oigamist ja vilistamist. Täiskurn saab munetud aprilli teiseks pooleks. Oma kodukoopaid kakud ise algusest lõpuni ei ehita (Pappel, 2001). Selle asemel pesitsevad nad puuõõntes, vanades linnupesades, puutüügastel (pilt 6), kaljueenditel, maas, mõni ka hoonetes (näiteks kirikutornides) (Eesti... 2011). Pilt 6 Händkaku kurn (Kontkanen jt, 2004:75) Üks kakkudest, keda ka koduhoovis pesitsemas võib leida, on kõrvukräts (pilt 7). Tema puuõõnsustest ei hooli ning seab kodu sisse näiteks vanas haraka- või varesepesas (Ader, 2008). Kõikidel kakuliikidel on valged munad. Tõenäoliselt pole hämaras pesaõõnsuses munadel kaitsevärvust väga vaja. Hele värvus aitab aga neid näha vanematel. Eesti kakkude pesades on
Värvuselt võib see olla rohekas, must, sinakasroheline, helesinine, roosa või ka mõnda muud värvi. Hallitusseente kasv puidul põhjustab puidu pinnapealse värvumise, sügavusega umbes 1 mm. See ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab puidu välisilmet. Pärast puidu kuivamist on hallitus kergesti eemaldatav, jättes siiski mõnikord puidu pinnale määrdunud või värvilised laigud. Pinda tuleks pesta sooja vee, pesuaine ja valgendi (naatriumhüpoklorit) seguga. Hoonetes esinevad hallituskahjustused tavaliselt katuseräästastel, verandade ja rõdude lagedel ning muudes mittekütmata kohtades. Hallitusseened kahjustavad värve, eriti neid, mis baseeruvad linaseemneõlil. Kohtades kus on oht hallituse tekkeks, tuleks kasutada fungitsiide (seenihävitavad ained) sisaldavaid värve. Niisketes tingimustes asuva puidu kaitseks sobib kasutada Boracoli lahust. Puidul kasvava hallituse korral on meil tegemist siiski ennekõike välimuse probleemiga
sisaldavate sõnade kuulmisel. Müra mõjub närvisüsteemile, tekitab peavalusid, halvendab nägemist, tekitab nimmeristluuradikuliiti, pindmisi vereringehäireid, mõjub südamele, seedeorganitele, tekitab väsimust, töötootlikkus langeb, alaneb tähelepanu. Kui taustmüra ületab kõne valjuse 10 dB võrra, muutub vestlus võimatuks. 75 dB juures ei ole kuulda telefoni, 85 dB puhul on tavaline kõne võimatu. Müra piirnormid elu- ja ühiskondlikes hoonetes haiglad - 20 dB korterid - 25 dB auditooriumid - 35 dB kohvikud,restoranid - 50 dB kauplused, juuksurid - 55 dB Eristatakse löögi-, mehaanilist, aerodünaamilist, hüdrodünaamilist müra. Mehaaniline müra tekib kompressorite, pumpade, ventilaatorite, kalandrite liikuvate ja pöörlevate osade töötamisel. Aero- ja hüdrodünaamiline müra tekivad torustikes ja tehnoloogilistes seadmetes keskkonna liikumisel suure kiiruse juures, keskkonna suuna muutustel torupõlvedes.
Haridustee Septembris 1906, veidi enne oma viiendat sünnipäeva, läks Werner algkooli Würzburgi. Ta veetis seal kolm aastat. Juunis 1910 asus tema isa professoriks teise linna ning Werner ja ülejäänud pere pidid kolima Müncheni. Seal õppis ta Elisabethenschules alates septembrist ning kulutas vaid ühe aasta selles koolis enne kui otsustas astuda Maximilians Gümnaasiumi Münchenis. Loomulikult oli see kool, kus tema vanaisa oli koolidirektor. Sõja ajal toimusid tunnid erinevates hoonetes ja see häiris teda väga, kuigi ta sai koolis kenasti hakkama. Tema parimad õppeained olid matemaatika, füüsika ja religioon. Ta oli ka selle aja jooksul poolsõjalises organisatsioonis, mis tegutses gümnaasiumis eesmärgiga valmistada noori mehi hilisemaks karmiks sõjaväeteenistuseks. Heisenberg oli ka töötanud taludes ning oma panuse pannud vabatahtlikku organisatsiooni. 1918 saadeti ta piimafarmi Ülem-Baieris,et seal hoolega tööd rügada
turvaklaasideks, kusjuures turvalisuse aste sõltub nii klaaside paksusest kui ka kokkulamineeritud klaaside arvust. Lamineeritud klaase saab lõigata, lihvida, puurida. [6] Lamineeritud klaasi kasutusvõimalused: klaasseinad, rõdupiirded, klaaspõrandad, klaaskatused, fassaadid, aknad,katuseaknad uksed, raamitud täisklaastooted, mööbel, jne. [6] 1.11. Tuldtõkestavad klaasid Tulenevalt tuleohutuse nõuetes peavad hoonetes osa klaaskonstruktsioone takistama tule levikut. Vastavalt standardile EVS – EN 13501-2:2004 eristatakse järgmisi tuletõkkeklaaside tüüpe [6]: 1. E - kaitse suitsu ja leekide leviku eest; 2. EW - kaitse suitsu ja leekide leviku eest ning osaline kaitse soojuskiirguse eest; 3. EI - kaitse suitsu ja leekide leviku eest ning kaitse soojuskiirguse eest. Tuletõkkeklaaside juures on väga oluliseks teguriks aeg, mille jooksul klaas kaitset pakub. Kasutusel
linnaraamatukogu (ehitati 19301935), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. 4 Hooneid · 1925 Jyväskylä tööliste maja · 19271935 Viiburi linnaraamatukogu · 1929 isamaalaste ühenduste hoone Jyväskyläs · 1929 Turu ajalehe Turun Sanomat toimetuse hoone · 19291933 Paimio tuberkuloosisanatoorium Turu lähedal · 1932 Villa Tammekann Tartus · 19361939 ja 19511954 elamud Sunilas
5. KAASNEVAD TERVISEPROBLEEMID Hallitus- ja majavamm võivad tekitada järgmisi tervisehäireid: -limaskestade ärritused (nohu, köha, silmaärritused jne) -väsimus -peavalu -jõuetus Tundes ära ülaltoodud tervisehäired ning elades majas, milles on rõskeid või halvasti ventileeritavaid kohti või mis on saanud mingil ajahetkel kahjustada, tasub kontrollida, kas majja pole pugenud majaseen või hallitus. Paljudes hariliku majavammi poolt kahjustatud hoonetes on asukad kurtnud kroonilise nohu ja köha üle ning kaevanud teisi hingamisteede vaegusi, kuid mis pärast majavammi tõrjet on kadunud. 6. MAJAVAMMIST VABANEMINE (saneerimine) Kui puit on kahjustatud, tuleb kõigepealt määrata seenkahjustaja liik, sest teisi seeni on märksa odavam tõrjuda kui harilikku majavammi. Kindlasti peab puitkonstruktsioonidel tugevasti saastunud (pehmenenud) kohad eemaldama. Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus
suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ( E.H. Schein). Jälgitaval kultuuritasandil tuleks mainida TKHK kaasaegset ja mugavat töökeskkonda ning interjööri. Hooned on läbinud täieliku uuenduskuuri, hotellis-ja õpilaskodus on originaalsed ja värviküllased lahendused. Toad on sisutatud punase, kollase, rohelise ja sinise mööbliga. Suunavad sildid ja viidad peaksid lihtsustama liikumist hoonetes, ometi on paljudel esialgu raskusi suures hoonetekompleksis orienteerumisega. Tartu Kutsehariduskeskuse hotellis väärtustatakse võrdset suhtumist. Omavahel saavad hästi läbi kõikide üksuste töötajad. Üksteisele tullakse vastu kui on tarvis teha muudatusi töögraafikus. Töötajad hindavad positiivset meeskonnavaimu ning panustavad koostöö sujumisse. Kõige paremini võiks iseloomustada töötajaid vastutustundlik suhtumine nii oma töösse kui kolleegidesse
Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed, on piirdekonstruktsiooniks. Välisseinad liigitatakse: kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekootmust kogu hoone välisseina kõrguses mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses rippuvaiks Ennastkandvate või mittekandvate seintega hoonetes kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikseinad. Seinte materjaliks võib kasutada looduslikke kive, telliseid, suurplokke, paneele. Ühe- ja kahekorruseliste hoonete välisseinamaterjalina kasutatakse veel puitu, kergbetooni, savibetooni vms vastavalt kohalikele võimalustele. Kuna seinad moodustavad hoone põhiosa, siis nimetatakse hooneid sageli seinamaterjali järgi kas tellis-, suurplokk-, paneel- või puithooneteks. Välisseinad peavad olema piisavalt soojapidavad
Pärnu Koidula Gümnaasium SEENED Referaat Koostaja: Helen Halliste Juhendaja: Sirje Miglai Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. SEENED...............................................................................................................................3 2. SEENTE TÄHTSUS..............................................................................................................4 Seened orgaanilise aine lagundajatena....................................................................................4 Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses..............................................
sissehingatava suitsuna. Inimene kaotab varem või hiljem suitsetamise üle kontrolli ja muutub regulaarseks, ehk aktiivseks suitsetajaks. Eestis hakkasid talupojad tubakat juba 17. sajandil kasvatama. Suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Naistehaiguste seas on just kõige levinumad viljatus ning rinnavähk. Väidetakse, et niimoodi hukkus 25 000 suitsetajat. Paljudes maades on suitsetamine keelatud avalikes hoonetes, töökohal, restoranides ja baarides. Üha enam ja enam võime veenduda selles, et suitsemine on tervisele kahjulik ning röövib meie elust mitu head aastat. Ärge suitsetage! 10-aastased 15% 15-25-aastased 45% 25-... 40% Ankeet suitsetamise kohta !
2. Mikrofiltreerimine 3. Osoneerimine 4. Koagulatsioon 5. Selitamine 6. Filtreerimine 7. kloreerimine 4 Reovesi Heitvesi on inimkasutuses olnud ning loodusesse tagasi lastud vesi. Reovesi on aga niisugune osa heitveest, mille füüsikalised omadused või keemiline koostis on esialgsetega võrreldes muutunud ning vesi vajab puhastust enne loodusesse tagasi laskmist. (Kaljumäe, et al, 1998) Eristatakse: 1. Olmereovesi, mis tekib elamutes, ühsikondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtetes. 2. Tootmisreovesi, mis tekib tööstuses ja põllumajandusettevõtetes. 3. Sademevesi. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete konsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus on suublasse ehk loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul ehk heljumina
● Eriti tähtis on korralik värvkate kaitsealustel hoonetel ja aladel, ● kus on nõutav algupärase välimuse säilitamine. ● Kui soovitakse hoone originaallaudist säilitada (eriti oluline on see just kõige vanemate majade puhul, millel sageli efektne väga lai laudis) on selle esmaseks eelduseks, et puidupind peab olema korralikult värvitud. ● Tüüpiliseks veaks oli uuritud hoonetes ka vana värvi eemaldamata jätmine, eriti kui hoone on varasemalt juba värvitud ebasobivat tüüpi värviga, mis varem või hiljem hakkab puidupinnalt kooruma – nõnda pudeneb uus värvikiht koos eelmis(t)ega maha. ● Praktikas on üks hullemaid laudise lagundajaid ebasobiv värvitüüp ja/või selle paigaldustehnoloogia (kruntimata aluspind, värvi halb nake puiduga jne). ● Seetõttu tuleb ülevärvimisel kasutada alusvärvile sobivat
Puhkealal on laste mänguväljak, piknikuplats, Vigurivända rada ja liikluslinnak. Suvel on muuseumiõu vabaõhuteatri ja kontsertide päralt. 1.2 Mooste mõis Mooste järve kaldal laiub Nolckenite suguvõsa poolt rajatud Mooste mõis, mis on Eesti üks hooneterikkamaid terviklikult säilinud mõisaid. Sajanditaguse mõisakompleksi uhkuseks peahoone kõrval on dekooririkas kõrvalhoonete kompleks, väravad, müür ja kellatorn. Mooste väärtus ei seisne ainult hoonetes siin tegutsevad Veskiteater, Linakoda ning toimuvad mitmed põnevad festivalid. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Hoonetest pilkupüüdvamad on valitsejamaja, viinavabrik, sepikoda, tall, laut jne. Äramainimist väärivad ka arvukad 4 väravaehitised ning mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on
Plaat sobib kasutamiseks ruumirühmades A F: elumajad, bürood, koolid, haiglad ja tööstushoonete kõik siseruumid, niisked ruumid ning ehitiste kandekonstruktsioone täiendavad osad jne. Erinevaid plaaditüüpe kasutatakse peamiselt vaheseinte, põrandate ja lagede ehitamiseks, hoonete renoveerimisel ning tuletõkkevoodrina heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaate võib kasutad ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata. Neid ei soovitata kasutada külmkambrites. Kipsplaatide kasutamist tuleks vältida ruumides, kus suhteline õhuniiskus on pidevalt üle 85 90 %. Samuti ei soovitata neid paigaldada sinna, kus temperatuur on pidevalt üle + 45° C. Temperatuuri tõustes hakkab kipsi dihüdraatses koostises olev vesi aeglaselt aurustuma, mis nõrgendab kipsplaadi mehhaanilist tugevust. Kipsplaadis on põlevaks aineks ainult kartong
ehitatud. Peahoonest põhja pool asuv paisjärve kallas kujundati suureks pargiks, mille lõpetab põhjatipus väikse künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlik pargitempel. 1853ndatel aastatel said mõisa omanikeks von Siversid, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Sivers. Pärast võõrandamist asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas ka praegu, kuigi uutes hoonetes. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930-ndatel täiskahekorruseliseks. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpuks paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures jõe vasakul kaldal. (Eesti mõisaportaal) Pargi ajalugu Ülevaade pargiala kasutusdünaamikast 18. saj. 2013. a. Vanimad puud pargis pärinevad 18. Sajandi keskpaigast kuid pargi rajamisega alustati tõeliselt 1856. a. Siversite poolt. Mõisa omanik P.A. von Sivers tõi 1858-1859
levinum äärekivide suurus sõiduteedele on 1000x300x150 mm (tüüp 100.30.15) ja kõnniteedele 1000x200x80 mm Vaiad on harilikult ruudukujulise ristlõikega postitaolised elemendid, millede alumine ots on terav, et vaia oleks võimalik maasse rammida. Harvem kasutatakse ka torukujulisi vaiu. Vaiu kasutatakse nõrkade pinnaste puhul ehitise raskuse ülekandmiseks tugevamatele pinnasekihtidele Fermideks nimetatakse sõrestikukujulisi kandekonstruktsioone, neid kasutatakse suure sildeavaga hoonetes katuse kanduritena, samuti sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30.. .50 mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Materjali kulu poolest on koorik üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike Muud raudbetoonelemendid. Raudbetoonist tehakse veel raudteeliipreid, teepaneele,
See on väikseima tuleohutusega ehitiste klass. Piiratud on nii suurus, kasutusala kui ka inimeste arv. Ehitise nõutav tuleohutusklass tuleneb rajatava ehitise kasutusviisist ning selles toimuva tegevuse iseloomust ja ulatusest (tööstus- ja laohoonete osas veel ka tegevuse tuleohutusklassist ja tulekaitsetasemest). Korruste piirpindalad ja lubatud inimeste arvud on toodud tabelis 24. Tabel 24. HOONETE KORRUSTE ARVU, KÕRGUSE, PINDALA JA KASUTAJATE ARVU PIIRANGUD TP2- JA TP3- KLASSI HOONETES Ehitise klass Hoonet iseloomustavad näitajad TP2 TP3 Korruselisus üldjuhul kuni 2 kuni 2 I ja V kasutusviis kuni 4 kuni 2
See on väikseima tuleohutusega ehitiste klass. Piiratud on nii suurus, kasutusala kui ka inimeste arv. Ehitise nõutav tuleohutusklass tuleneb rajatava ehitise kasutusviisist ning selles toimuva tegevuse iseloomust ja ulatusest (tööstus- ja laohoonete osas veel ka tegevuse tuleohutusklassist ja tulekaitsetasemest). Korruste piirpindalad ja lubatud inimeste arvud on toodud tabelis 24. Tabel 24. HOONETE KORRUSTE ARVU, KÕRGUSE, PINDALA JA KASUTAJATE ARVU PIIRANGUD TP2- JA TP3- KLASSI HOONETES Ehitise klass Hoonet iseloomustavad näitajad TP2 TP3 Korruselisus üldjuhul kuni 2 kuni 2 I ja V kasutusviis kuni 4 kuni 2
seda perioodi tüüpilise kammkeraamika kultuuriks. Eestis tuntakse ligi 50 kammkeraamika kultuuride asulakohta. Osa neist paikneb juba varasemast tuntud asustuspiirkondades, kuid on ka uusi alasid. Endiselt jõgede, randade ja mererandade ääred, aga ka rannalähedased väikesaared. Esmakordselt on olemas ka rohkem infot kiviaja elamute kohta. Elatud on maapealsetes elamutes. Eluasemete põrandaosad olid süvendatud liivapinda ja hoonetes paiknesid ka tuleasemed. Väiksema elamu jõepoolses küljes avastati esikulaadne sissepääs ja teisel küljel väike nelinurkne eend arvatav panipaik. Majadel oli sageli isegi viilkatus. Aastaringne asustus. Eestis on 8 kammkeraamika matmispaika. Sageli o surnud maetud eluaseme juurde või isegi nende sisse. Kammkeraamika ajast pärinevad ka üksikud matmispaigad, mis asusid elupaikadest eemal. Hauda pandi kaasa hammastest ripatseid, luust looma- või inimesekujulisi
Müra kaudne toime tervisele: - Kõrgvererõhutõbi; - Südametegevuse häired (südameverevarustuse häirete tagajärjel); - Maotegevuse häired (mao ja kaksiksõrmiksoole haavandid); - Lihased lähevad pingesse (lihased on kanged); - Organismi ainevahetuse häired, veres tõuseb rasvade osakaal normist kõrgemale; - Kuulmisorgani kahjustus (põhjustatud kõrgest vererõhust) jne. Mürakaitse: - Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel; - Müraallika alla müra summutavad alused; - Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi; - Kaitsevahendid. Õhu liikumine Optimaalne õhuliikumine -0,10,4 m/s; istuva töö puhul 0,10,2 m/s. - Soodustab temperatuuri taju; - Soodustab aurumist; - Tagab õhuvahetuse. Tööreziim ja kehaasend Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis
otsustab eriarstide kaasamise vajaduse *Töökeskkonna ohutegurid( peab oskama seletada lahti): 1. Füüsikalised ohutegurid *müra- ebasoodne inimesele alates 60dB; lubatud maksimaalne on 85 dB; -kahjulikeimad kõrgsageduslikud(ketassaag) ja impulsiivsed(stants) mürad - alati kahjulik, koormab kuulmiselundit,; kui muutliku tugevusega häirib rohkem kui tonaalne -püsivad ja pöördumatud tagajärjed, mõjub närvisüsteemile; peavalud ja mälu halvenemine *mürakaitse- -Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel - Müra "neelavad" laed, seinad, põrandad -Müraallika alla müra summutavad alused -Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi -isikukaitsevahendid *vibratsioon on materiaalse keha võnkumine -lokaalne- masin tekitab otse kehale (ntks käed) -üldine- põrand vibreerib ja põranda kaudu kehasse -hävitab väiksemad närvid ja veresooned; luude kaudu võüib kanduda ka siseelunditesse - Eestis M45% ja N 18% ; EL-s M33% ja N10%
Ruum Piirtemperatuur °C Piirtemperatuuri ületavate kraadtundide arv °Ch Ajavahemik Inimesed Seadmed Valgustus (kellaaeg) W/m2 W/m2 W/m2 nt. 8:00-15:00 … Temperatuuri kestuskõver 01.06-31.08; (haridus- ja teadushoonetes (va koolieelsetes lasteasutustes, teadus- ja metoodikaasutuste hoonetes ning muudes haridus- või teadushoonetes) 01.05-15.06 ja 15.08-30.09) Väikeelamute tüüpruumide andmed Suviste temperatuuride kontrolli vabastus väikemajades Ruum Põrandapind m2 Välisseinte pind m2 Aken Klaasiosa Ilmakaar Päikese- pind m2 faktor g, - 1 2 … Summa - - Akende klaasiosa pinna ja väliseinte pinna suhe
Teostusmõõdistamisel kontrollib mõõdistaja üle, kas näiteks betoonpostis on valatud õigesti, märgib ära hälbed ja koostab teostusjoonise. (vt Lisa )Sama lugu on põrandavaluga. Põrand valatakse vastavalt märgistustele ja peale valu tuleb mõõdistaja ja mõõdistab teostuse ära, kui on vigu, siis vaadatakse mida teha annab. On olemas normid kui suur tohib olla kõrvalekalle olenevalt ehitatava hoone klassist. Näiteks sellistes hoonetes kus 7 kandekonstruktsiooniks on postid, on ülitähtis, et iga korruse valmisvalatud postid geodeed üle mõõdistab ja esitab teostusjoonise. Teostusjoonisel näidatakse kõrvalekalle. Kui kõrvalekalle on liiga suur siis tuleb maha lõhkuda ja uuesti teha. Kui kõrvalekalle on piiripealne, siis on vaja esitada joonised konstruktorile ja saada tema nõusoleks.
5 Klooster kaotas oma kunagised privileegid ning muudeti aadlitütarlaste kasvatuskooliks, millena see püsis 1629. aastani, kui suri ka viimane emand Kate Kudling. 1631. aastal anti endise kloostri hooned ja vara üle uuele poeglaste gümnaasiumile. Kloostri kirik muudeti garnisonikirikuks ning selle katoliiklik interjöör muudeti luterlikumaks. Praegu asub kloostri hoonetes kaks kooli: Gustav Adolfi Gümnaasium ning Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium. [ 5, lk 48; 6, lk 32, 60, 195] Kloostri arheoloogilisest uurimisest Eesti ajalooteadus on kloostritele, kui keskaegsetele hoonetele üldiselt vähe tähelepanu pööranud, siiski on viimasel ajal huvi keskaja kultuuri vastu järjest suurenenud. [ 5, lk 8, 9] Tallinna Püha Miikaeli kloostrihoone ajaloo vastu tundsid esmalt huvi gümnaasiumiga seotud inimesed 19. sajandil
10.2011 name Page 12 of 19 6.4 Puitlaed Puitvahelaed leiavad laialdast kasutamist vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel eramutes ja ridaelamutes. Vahelae kandekonstruktsioonideks on okaspuidust (mänd) talad, millede külge kinnitatakse kandeliistud või kandelauad. Talade samm kivihoonetes valitakse 60...120 cm puitsõrestik- hoonetes aga võrdne posti sammuga. Talade pikkus on 3,0...6,0m ja talade laius 8,10 või 12cm. Talade vajalik ristlõige, sõltub nende sildest ja sammust, arvestades nii nende tugevust kui ka lubatavat läbipainet. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 13 of 19
•Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine. •püsiv ja pöördumatu protsess •Müra kaudne toime -mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile. -kestev müra kurnab närvirakke -aeglustub mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanuvõime -tujutus ja kiire ärrituvus -tekivad peavalud, mälu halveneb -töövõime ja tööviljakus langeb -suureneb tööõnnetuse tekkimise risk Mürakaitse •Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel ● Müra “neelavad” laed, seinad, põrandad •Müraallika alla müra summutavad alused •Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi •isikukaitsevahendid Vibratsioon •Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine. •Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). •Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda
Ehitustehnilisest seisukohast on aga hoonete puitu kahjustavad putukad kõige kardetavamad. Puitukahjustavaid putukaid võib nende elutingimuste järgi jaotada kolme gruppi: 1. Valmikud ja vastsed, kes tuuakse metsas kahjustatud puiduga üle hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane. 2. Saeveskites seisvat puitu kahjustavad näiteks sinisikk ja hääletu toonesepp 3. ainult hoonetes elavad ja sigivad putukad, näiteks majasikk, mööbli- toonesepp, suur toonesepp. 7 Töötlemisele mineval puidul ei tohi putukkahjustusi üldse esineda. Putukkäigud, mis ei ole suuremad kui 2 mm, on vähesel määral lubatud kõige madalamatel puidu kvaliteedi klassidel. Suuremad tõugukäigud pole lubatud ja selline puit sobib ainult küttematerjaliks. Võõrlisandid ja defektid
II. Krohvisolatsioonid: veekindlad krohvisegud (Epasit dp), III. Rullmaterjalist membraanid: kummibituumenil baseeruvad rullmaterjalid (SBS-isolatsiooni-materjalid), bentoniitmatid (Voltex), reljeefsed kõrgtihedusega polüetüleenkatted (Fondaline, Preprufe, Bituthene jm). Paiknemise ja asukoha järgi liigitatakse hüdroisolatsioon horisontaalseks ja vertikaalseks. Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale. Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani. 22 vundamendi isoleerimine bituumenvõõpisolatsiooniga 15. Vundamentide tööjoonised. Vundamentide tööjoonised koosnevad vundamendi plaanist, lõigetest ja pinnalaotustest (monteeritava vundamendi korral). Vundamentide ehitamiseks
sisekliima kvaliteedile. sisekliima kvaliteedile. sisekliima kvaliteedile. Soovitatav ruumides, kus Ootus normaalsele Ootus mõõdukale viibivad väga tundlikud, sisekliima kvaliteedile. sisekliima kvaliteedile. nõrga tervisega ja Tuleks rakendada uutes ja Võib rakendada erinõuetega inimesed, renoveeritud hoonetes. olemasolevates nagu puuetega inimesed, Mõõdukad nõudmised hoonetes. haiged, väga väikesed sisekliima kvaliteedile. lapsed ning eakad Ootus mõõdukale inimesed. Ootus parimale sisekliima kvaliteedile. sisekliimale. Võib rakendada olemasolevates hoonetes.
Kõrgeid soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Neid soenguid uuendati harva. Pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. Mingiti ja puuderdati ohtrasti ning kasutati tugevaid lõhnaõlisid. Klassitsism Arhitektuur - Hooneid kaunistasid sambad, millele lisandusid niide figuurid, seintel medaljonid ja rippuvad linikud. Hooned olid põhiplaanilt sirgjoonelised, kadunud on eenduvad ja taanduvad osad. Üldiselt valitseb hoonetes kergus ja kaunistavate detailide rohkus. Muusika - Muusikas püriti ülsistavuse ja vormi tasakaalukuse poole ning välditi rahvuseripära. Muusika lakkas olemast ülikute ajaviide ja hakkas väljendama prantsuse revolutsiooni vaimu. Klassitsismile avaldasid tugevat mõju valgustajad. Sel perioodil oli esikohal instrumentaalmuusika. Ilmalik muusika pühitses võitu vaimuliku üle, lihtne ja harmooniline muusika keeruka ja polüfoonilise üle. Klassitsismiajastu muusika oli homofooniline
· siseruumist pestavad (v.a. ühekorruselise elamu puhul) · väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel 43. Nõuded siseustele, uste valmistamiseks kasutatavad materjalid Uste kõrgus eluhoonetes on 210 cm, ühiskondlikes hoonetes 240 cm, laius 70-230 cm. Siseuste laiused on tavaliselt 70-90 cm, kusjuures tubadevaheliste uste laius on tavaliselt 80 cm, vannitoa, WC ja leiliruumi uksel 70 cm, viimased peavad olema kindlasti ka lävepakuga. Uksepiitade paksus on tavaliselt 47-77 mm, laius 74-144 mm. Ukse materjalideks on tavaliselt puit, vineer, puitkiudplaat, puitlaastplaat, klaas ja harvemini ka teras või alumiinium. 44. Nõuded välisustele, välisuste klaasidele
loomuliku energiasäästu, mis on selgelt väljenduv juba 1 kütteperioodi jooksul. Koldele järgnev müüritud korsten töötab tõhusa soojakogujana, suurendades veelgi tulekolde kasutegurit. Seetõttu moodustab ka "kergele" koldele (malmkamin, pliit jne) liidetud massiivne telliskorsten märkimisväärse soojuse salvestaja (soojamüüri). Selliselt pikeneb ka soojaloovutusaeg, millega omakorda kaasneb vajadus harvemini kütta. Samuti töötab mitmekorruselistes hoonetes telliskorsten hea "soojajagajana" ülemistele korrustele, suurendades koldest saadava energia paremat kasutamist kogu maja energiabilansis. Massiivne telliskorsten on võimeline soojusenergiat salvestama ja loovutama võrreldes moodulkorstnaga üle kolme korra enam. TERCA sillutustellised Sillutustellis on läbinisti looduslik ehitusmaterjal ja sobiv nii linnamaastikku kui aiakompleksi. Püsiv ilu Suured pinnad lasevad ennast huvitavalt liigendada ning omandavad uusi võluvate
Nt kasutatakse mikro-elektroonikat (arvutid). Hästi arenenud äriteenused: sordi- ja tõuaretus, taimekaitsetööd, maaparandus, veterinaarteenused, saaduste kokkuost, säilitamine, äri- ja teadusnõuanne, turustamine, reklaam, laenutus jne. · Moodne suund: ökoloogiline ehk mahepõllumajandus. Looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid. Madala saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang. · Hiigelfarmid Loomi peetakse mitmekorruselistes hoonetes. Oluline turu lähedus, sööt sisseostetud. Kõige rohkem Jaapanis, USAs, levivad ka arengumaades. Põllumajandus Eestis Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus. Statistikaameti andmeil on Eestis 245 400 veist (sealhulgas 102 000 piimalehma), 379 500 siga, 95 000 lammast ja kitse ning 1 734 200 lindu. Kõige rohkem veiseid, sealhulgas
mitmetasandilised konsoolpalkonid ja terrassid, kasutab paekivi ja betooni. Aalto ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust. Villa Mairea- L- kujuline põhiplaan, kuju sopis kurvilise joonega bassein, millele on arvukalt vaateaknaid, rõhutatud horisontaalsus, palju eenduvad detaile, fassaad rangem, ametlikum, seinapind valge, mis tõstab esile tumedad puitosised 14. Art Dèco ja teise põlvkonna pilvelõhkujad: Chrisler Building, Empire State Building. Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 19251940. Hõlmab endas segu
valitsejahoonetes. Arvestades meie külma kliimat, on tapeete kasutatud nii ruume isoleeriva materjali kui ka kujunduselemendina. Seetõttu on elu- ja pereruumid olnud enamasti tapetseeritud. Harvemini kasutatavates esinduslikes ruumides kaunistati seinu maalingute ja luksuslike tapeetidega. Käsitsitrükitud tapeete leidub paljudes mõisates ja jõukates linnamajades, kuid antud tehnikas valminud bordüüre on kasutatud suurel hulgal ka miljööväärtuslikes piirkondades asuvates lihtsamates hoonetes. Valdav osa tapeetidest on toodetud valtstrüki tehnikas. Tallinnas J. Köleri 9 asunud nüüdseks lammutatud majast pärinevad bordüürid. Maalitud tapeet Viimsi mõisa fuajee laes. Kõige lihtsam on eristada koridoride, köökide ja vannitubade tapetseerimiseks mõeldud keraamilise plaadi või kivi imitatsiooniga seinakatteid, mida leidub paljude puithoonete üldkasutatavates ruumides. Enamik leitavast materjalist on dateeritav 19
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturismi ettevõtlus ME-21 Helena Siiroja EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.................................................................................................................4 1.1. NIILUS, PAPÜÜRUS, KÕRBED, PALMID, KAAMEL, PUNASE MERE LÄBIPAISTEV VESI JA RIKKALIK VEEMAAILM (KALAD JA KORALLID)..........................................................................................................
kehtivate normdokumentidega. Käesolev kirjutis tutvustab Eestis väljatöötatud normdokumente müra- ja heliisolatsiooni valdkonnas ning nende dokumentides esitatud nõuete täitmisega seotud probleeme. Normdokumendid Elukeskkonna kaitseks müra eest on kehtestatud müra normtasemed sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Inimeste tegevusest põhjustatud müra ehitises loetakse vastuvõetavaks, kui ehitis vastab projekteerimisnormi eelnõu EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" (1999) nõuetele" (sotsiaalministri määruse § 8: Olmemüra). Vastavalt määruses sätestatule on Tervisekaitseinspektsioonil kui riikliku järelvalve teostajal õigus kontrollida projektide ja ehitiste vastavust projekteerimisnormi EPN 16.1 nõuetele
Tallinn : Ilo, 2003. 2. KARIK, H. Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber. Tallinn : Koolibri, 2004. 3. KARIK, H. Hämmastavad ained. Tallinn : Valgus, 1991. 4. MILES, J. Mapping radon-prone areas by lognormal modeling of house radon data. Health Physich : 1998. 5. PAHAPILL, L. RULKOV, A. 2004 Radoon majades. Aruanne. Kiirguskeskus. 6. Eesti keskkonnaseire 2001: ioniseeriva kiirguse seire. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002. 7. PAHAPILL, L. Radoon hoonetes. Tallinn: Tõravere Trükikoda, 1999. 8. Keskkonnatehnika 3/99 : radionukliidid Eesti põhjavees. Tallinn: Printall, 1999.
• Gyptone-akustilised plaadid Kasutuskohad Gyproc-kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WC-d, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu. Gyproc-kipsplaate võib kasutada ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata Plaatide vastupidavus Kipsplaadid on vastupidavad siseruumides ja tuuletõkkeplaat peab konstruktsioonides ilma fassaadi pindamiseta üle talve vastu. Plaate ei soovitata kasutada külmkambrites. Kipsplaatide kasutamist tuleks vältida ruumides, kus suhteline õhuniiskus on pidevalt üle 85...90%. Samuti ei soovitata plaate kasutada kohtades, kus temperatuur on pidevalt üle +45°C. Temperatuuri
mis tegeleb kontrolli võrgustiku ülesanded. Saadaval ka tasuta allalaadida. 4. KÜTTE, VENTILATSIOONI JA KONDITSIONEERI JUHTIMINE Kütte, ventilatsiooni ja kliimasede (HVAC inglise keeles: heating, ventilation and air conditioning) on tehnoloogia mis on sisekeskonna temperatuuri ja olude parandamiseks välja töötatud. HVAC disain on väga täpne inseneeringu tipp, mis põhineb termotünaamikal, vedeliku mehhaanikal, ja soojusjuhtivusel. HVAC kasutaks suurtes hoonetes nagu näiteks koolides, kontorihoonetes ja pilvelõhkujates. 5.1 Küttmine Keskküte süsteem annab soojust kõikidesse hoone siseruumidesse või osale hoonest. Seda saab kmbineerida teiste süsteemidega et tekiks HVAC . Keskküte erineb kohalikust küttest sellepoolest et kütmine toimub ühes kohas, näiteks ahju ruumis, kütte ruumis kuid mitte geomeetriliselt kesk punktis. Kõige tavalisem kütmise viis on kütuste põletamine ahjus või katlas. Põlemisest saadud soojus jaotatakse :
kus on väga vähe valgust ja kus tuleks jälgida, et seal ei tegeletaks lugemise ega kirjutamisega, sest see oleks silmadele väga väsitav. Raamatukogu tundus esmapilgul väga heledalt valgustatud, aga riiulite vahel jäi siiski valgustustihedus alla 200 luksi ja tõesti ka silmale tundus, et lugemiseks oli seal hämar. Muidugi ei peagi riiulite vahel ju lugema ja raamatukogu lugemissaali osa oli hästi valgustatud ja silmale mõnus. Ka TTÜ Kopli hoones nagu paljudes teisteski hoonetes on koridorid hämarad. Muidu ei oleks see iseenesest probleemiks, aga kuna koridori seina peal on palju teadetetahvleid, kust üliõpilased informatsiooni ammutavad, tuleks just stendide valgustusele veidi tähelepanu pöörata. Mõni stend asus nii pimedas, et normaalselt seda lugeda võimalik ei olnud (20lx). Kui üldiselt oli hoone suhteliselt hästi valgustatud, siis üliõpilaste puhkeruumi valgustus on problemaatiline
· Gyptone-akustilised plaadid Kasutuskohad Gyproc-kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WC-d, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu. Gyproc-kipsplaate võib kasutada ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata Plaatide vastupidavus Kipsplaadid on vastupidavad siseruumides ja tuuletõkkeplaat peab konstruktsioonides ilma fassaadi pindamiseta üle talve vastu. Plaate ei soovitata kasutada külmkambrites. Kipsplaatide kasutamist tuleks vältida ruumides, kus suhteline õhuniiskus on pidevalt üle 85...90%. Samuti ei soovitata plaate kasutada kohtades, kus temperatuur on pidevalt üle +45°C. Temperatuuri
1. Uurida arvuti avaliku kasutamise ja kuvariga töötamise nõudeid. 2. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. 3. Õppida neid suurusi mõõtma. TÖÖVAHENDID „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11.2000 (RT I 2000, 86, 556) Hetkel kehtiv. „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ Sotsiaalministri määrus nr. 38, vastu võetud 21.02.2002 (RTL 2002, 40, 563) Hetkel kehtiv. Luksmeeter (või tehisvalgustuse hindamist käsitlenud laboritöö andmed), müramõõtja, termomeeter, mõõdulint. Elektri- ja magnetvälja mõõtur Digitaler elektrosmog Analyser ME3030B (Gigahertz Solutions) A) TÖÖ KÄIK – ARVUTI ERGONOOMIA UURIMINE 1) Täida tabel nr 1 – tööruumi andmed.
Peale tuuliku parimate tehniliste lahenduste tuleb väga hästi ja mitmekülgselt tunda loodust. Pole mõtet ehitada tuulikut sinna, kus on vähe tuult ja samas tuleb jälgida, milline vaade avaneb päikesele, kui tuulepargi ehituse käigus on keskendutud tehnilistele küsimustele ning loodus seejuures unustatud. Samal ajal on tuulik nagu omanäoline vabaõhumuuseum, kui tavapäraselt elektrijaamades toodetakse energia suurtes hoonetes, siis tuulepargis toimub see inimeste silme all ja peab olema ka kena vaadata (Kull 2004). Üks levinuim tuuleturbiinide rajamise piirang seostub vajadusega säilitada lindude ja loomade elupaigad ning mitte häirida nende elutegevust. Linnud võivad vastu tiivikut või tuuliku torni lennates hukkuda, aga seda siiski harva. Enamasti juhtub see halbade ilmastikuolude korral, sest tavatingimustes suudavad linnud edukalt tuulikuid vältida.
(Adlas jt. 2014) Suheldes läbi käsijaamade tuleks töötada võimalikult lagedal maastikul. Kuid tihtipeale pole see meie töös võimalik ning võimaluse korral tuleks valida selle jaoks parim asukoht. Näiteks kui side on katkendik, tuleks minna maastikul kõrgemale kohale kuna ühendus mastidega on seeläbi parem. Samuti tuleks hoiduda elektriliinidest, kuna need võivad raadiosidet segada ja anda vahele tundmatuid sagedusi. Lisaks hoonetes sees töötades võib esineda paksude seinade tõttu side nõrgenemist. Selle vältimiseks tuleks liikuda avause juurde, mis on avatud selles suunas, kellega on soov sidet saada. 12 KOKKUVÕTE Erakorralises meditsiinis kasutatakse erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid, näiteks: käsi gps, autojaam, autoterminal. Nende kasutusvõimalused on küll üksteisest veidi erinevad, kuid põhiline on vastu võtmine ja info edastamine
Õppida neid suurusi mõõtma. Tutvuda põhimõtetega, mille abil on võimalik hinnata töökoha ergonoomilisust ja mõju tervisele. TÖÖVAHENDID ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11.2000 (RT I 2000, 86, 556) Hetkel kehtiv. ,,Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine" Sotsiaalministri määrus nr. 38, vastu võetud 21.02.2002 (RTL 2002, 40, 563) Hetkel kehtiv. Muud füüsikalisi ohutegureid puudutavad määrused ja ka standardid; ,,Tervisekaitse nõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele" kehtetu, ent tasub vaadata töökoha nõuete osas ning ergonoomiliste soovituste osas Luksmeeter, müramõõtja, termohügromeeter, mõõdulint.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
