ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ KLASSITSISM 1. Millist muusikat võime iseloomustada sõnaga „klassikaline“, sidumata seda kindla ajastuga? 2. Ülevaade klassitsismiperioodi muusikaelust 3. Nimeta klassitsismiajastu helilooja, kes läks muusikaajalukku tõsise ooperireformijana ning tema esimene uut tüüpi ooper. 4. Nimeta Viini klassikalise koolkonna heliloojad täisnimdega, lisa sünni- ja surma-aasta. 5. Kirjuta lühidalt W.A. Mozarti lapseeast. 6. Nimeta W.A. Mozarti tuntumad ooperid (vähemalt kolm ) 7. Kirjuta lühidalt L.van Beethoveni elust. 8. Nimeta L.van Beethoveni tuntumad teosed 1. Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad. 2. Sõna classicus tähendus, muusikaühingud, avalikud kontserdid, muusikaõpikud, nooditrükindus, vabahelilooja staatus,uue muusika iseloomustus, tähtsamad vormid. 3
Põhjuseks toodi liialt keeruline muusikaline faktuur, mistõttu esmatähtsaks peetud tekst ei olnud hästi jälgitav. Eksperdiks paluti tol ajal kiriku ringkondades vastuvaidlematut autoriteeti omanud Palestrina. Helilooja keeldus igasugustest sõnalistest väitlustest ning kirjutaski 1562.-1563.a ,,Missa Papae Marcelli". Selle meisterliku teosega demonstreeris ta, et polüfoonilist muusikat on võimalik kirjutada nii, et muusika ja tekst mõlemad oleksid selgelt jälgitavad. Hiljem hakkavad heliloojad, kasutades vaid ordinariumi osi, kirjutama missasid ka kontsertidel ette kandmiseks. Missasid on kirjutanud paljud heliloojad ntks J.S. Bach, W.A. Mozart, F.Schubert jt. Eraldi tuleb mainida surnute mälestusteks kirjutatud missat reekviemi (lad k requie rahu). Ühe kuulsaima ja põnevaima saamislooga reekviemi autoriks on W.A.Mozart. on teada et 1792.a suvel saabus Mozarti juurde salapärane käskjalg, kes tellis heliloojalt reekviemi. Ta ise soovis jääda anonüümseks ja
Tsehhi: - Smetana- ooper. ,,Minu kodumaa"(sümfooniline poeem) - Dvor´ak- ooper- ,,Näkineid" Venemaa: - Glinka- ooper- ,,Ivan Sussain" - Borodin- ooper ,,Vürst Igor" 13) Impressionism, väljendub kunstis ja muusikas? Muljete maalimine, impressionistlik muusika keskendub hetke ilu nautimisele. Kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, lähenedes sageli nagu improvisatsioonile. Tehti palju teoseid, kus kujutati inimese suhet loodusega. 14) Impres. Kunstnikud ja heliloojad. Teosed. Claude Monet- Tõusev päike Debussy- klaverimuusika- ,,Prelüüdid" Ravel- klaverimuusika- ,, Vetemängud" 15) Neoklassitsism, esindajad ja teosed. I MS järgne Euroopa, seda kirjeldavad hoidumine äärmuslikest emotsioonidest, harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine. Stravinski- balletid ,,Tulilind" Milhaud- balletid ,,Salat" Kuuiku loomingut iseloomustas: - liigse komplitseerituse vältimine - futuristlik tehnikaimetlus - suurlinliku primitiivse energia peegeldamine
Heliloojate V põlvkond(sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970. - 1980. aastatel. 20.sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Laienes loodud muusika kultuuritaust, heliloojaid huvitas euroopa muusika algaegadest kuni uusimate rokkmuusika suundadeni välja, samuti ka eksootiliste maade muusika. V põlvkonna heliloojad kirjutavad erinevates zanrides, nende muusika on vähem seotud klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür.
Sissejuhatus Veidi üle 100 aasta on möödas sellest, mil eesti heliloojad kirjutasid esimesed suurteosed, millest tõstaks eriti esile 1896 valminud Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", esimest eesti muusika sümfoonilist teost. Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega. Olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789. aastal ette Mozarti ooper "Don Giovanni"). Või 1680. aastal Tallinnas
Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Estonia Tallinnas Esimene laupidu 1869 Tartus. Seda organiseeris J.V Jannsen Osalejaid oli u 400 Kõik olid mehed Repertuaaris oli 27 laulu Kestis 3 päeva Eesti heliloojad 1. asjaarmastajad (puudub vastav ettevalimistus) 2. profesionaalid (vastav ettevalmistus olemas) esimesed heliloojad koorimuusika omad( sest ilmalikku muuusikat oli vähe) Esimene helilooja Eestis oli Aleksander Kunileid e Saebelman. Tema kirjutatud 2 lugu kanti ka laulupeol ette "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Taksti kirjutas Lydia Koidula. Liedertafellikud laulud- saksa mõjutustega rahvalaulud K.A. Hermann
tekitab minus teistsuguseid tundeid. Kõikide tegevuste juurde kuulub isemoodi muusika: trenni tehes kuulatakse tempokat muusikat, õppides ning lugedes kuulakse tavaliselt rahulikku muusikat, tantsida ja laulda võib aga iga viisi järgi. Muusika pole ainult see, mida saab instrumentidega teha, see on kõikjal me ümber looduses. Linnulaul, tuule vilin, vee kohin ning kõik muud loodushääled on omal viisil muusika kui sa vaid oskad seda kuulata. Heliloojad saavad tihtipeale inspiratsiooni loodusest ning kajastavad loodushelisid muusikas. Neid viise, mida heliloojad on loonud mängivad muusikud ning annavad edasi helilooja loomingut. Võin ennast nimetada samuti muusikuks, kuna mängin muusika- instrumente. Iga muusik mängib muusikapalasid isemoodi ning iga heliteos on ainulaadne. Inimesed mõistavad muusikat erinevalt ning igaüks vormib loo selliseks nagu talle õige tundub.
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel
oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. · 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. · Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). · Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. · Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsistliku muusika põhiolemus ja selle kujunemise põhjused: Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest.
Viimaste aastate jooksul on Püha Hildegardi kirjatööd ja muusika saanud erakordselt populaarseks. CELESTIS SYMPHONIA oli spetsiaalne kava 1998. aastaks, sest siis möödus 900 aastat selle kuulsa müstiku ja helilooja sünnist. Kuna oleme tema muusikaga põhjalikult tegelenud ja see kava on saanud kiitvaid hinnanguid paljudes maades, soovitame seda ka edaspidiseks. 2. SALVE STELLA - Neitsi Maarjale pühendatud keskaja muusika (gregooriuse koraal, tundmatud heliloojad, Hildegard Bingenist, itaalia laude spirituali jne.). Oleme tohutust hulgast Neitsi Maarjale pühendatud keskaja muusikast valinud välja selle, mis tundub meile kõige huvitavam ja meeldib enam. 3. CARMINA SANCTORUM - pühakutele pühendatud keskaja muusika (tundmatud heliloojad, Hildegard Bingenist, muusika Firenze käsikirjast XIII sajandist, Calixtinuse käsikirjast jne.). See kava on koostöös Eesti Raadioga salvestatud ka laserplaadile. 4. MUUSIKA FIRENZE KÄSIKIRJAST JA ITAALIA LAUDE
originalloomingus (meloodia, rütmika, harmoonia) ning rikastas suurel määral Euroopa üldist muusikapilti. 10.Missugune oli romantismiajastu heliteose meloodia? Iseloomusta vähemalt 3 omadussõnaga. Meloodia oli alati lauldav ning see oli emotsionaalne ja väljendusrikas. 11.Seleta lahti mõisted kromaatiline- pooltoone sisaldavad kooskõlad dissoneeriv- ebaharilik, kõrvukriipivad harmoonia- kooskõla, kokkusobivus 12.Kuidas on romantismiajastu muusikas seotud eelmise küsimuse mõisted? Heliloojad kasutasid aina rohkem dissoneerivaid ning kromaatilisi kooskõlasid, pingestamaks heliteoseid. 13.Missugune uus muusikažanr muutus kõige tähtsamaks orkestrimuusikas? Sümfoonia 14.Missugused uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Uuteks vormideks olid soololaul, laulutsüklid, üheosaline sümfooniline poeem, koorisümfooniad, teosed solistidele orkestrisaatega, lavamuusikast tõusid ooperi kõrvale ballett ning operett. 15.Kirjelda romantilise muusika ja kirjanduse seost
Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. ... Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. ... Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. Debussy ja Raveli looming oli keelu all. Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891 1953) Kirjutas kõigis zanrides, kuid kõige suurema
Fifth level Click to edit Master text styles Second level Michael Bellman Third level (1740-1795) Rootsi Fourth level Fifth level poeet ja laululooja, kelle looming saavutas juba tema eluajal suure populaarsuse. Kirjutas ligi 1700 luuletust. Tema tekstid olid väga julged. HELILOOJAD Tuntumad Rootsi professionaalsed heliloojad on eelmisel sajandil tegutsenud Hugo Alfven ja Arne Mellnäs. ANSAMBLID ABBA võitis 1974. aastal Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Waterloo" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja müt...
Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool kirikut, esimesed kirjapanijad olid vagandid Vaimulik – seotud religiooniga Madrigal – ilmaliku polüfoonilise laulu tüüp renessansiajastul Šansoon - prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul Dissonants - ebakõla Konsonants – kooskõla Leoninus ja Perotinus – esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos Orkestra – ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed Madalmaade vokaalpolüfoonia – nimetus muusikalisele renessansile Ars nova – 'uus kunst'; nimetus prantsuse 14.saj kultuurile Trecento – nimetus Itaalia 14.saj kultuurile Caccia – Itaalia 3-häälne polüfooniline laul, alumise „rahulikult summuva“ häälte kohal peavad 2 ülemist häält teineteisele jahti Teemad: • Muusika olemus ja vajalikkus Vajalik eneseväljenduseks.
Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu pole hiljem suuri muutusi. kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. tasakaalukas iseloom. Mõlemad heliloojad on On eesti muusikas tähtis, kuna tema lood on esimesed, kes sel määral tuginesid oma STEN SAAREKIVI 12 HUM tuntud. Ja neid esineb ka tänapäeval. muusikas regivärsilisele rahvaviisile. "Meil aiaäärne tänavas" "Põhjavaim" "Mu süda ärka üles" "Leelo" "Talvine õhtu" "Laulu eestvõtja" Mõlemad heliloojad on esimesed, tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile.
Kitarri eellane arvatakse olevat Kesk-Aasiast pärit kitara.Kitarrile sarnanevad pillid on veel näiteks: lauto, ukulele, vihuela, tar, al'ud jne. Vanasti tehti kitarri kere puust ja keelte asemel tõmmati looma soolikad pingule.Tänapäeval on kitarridel aga mitmeid valmistusviise.Kere on enamasti puust või mingist muust materjalist ja keeled traadist. Antonio de Torres oli see mees, kes arendas välja Hispaania kitarri selle tänapäevasel kujul. Sageli jätame tähelepanuta heliloojad, kes on kirjutanud kitarridele mitmeid suurepäraseid teoseid.Kui küsida ükskõik kellelt tänapäevaga kursis olevalt inimeselt kitarri kohta, siis ta võib enamasti teile kitarrist tohutult rääkida, aga harva mainitakse ka heliloojaid.Ühed tuntumad heliloojad on:Carulli,Carcassi,Molino,Paganini jne.Ferdinando Carulli oli Itaalia klassikalise kitarri helilooja, ta kirjutas üle 400 teose.Carcassi oli samuti Itaalia helilooja Pariisist
aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud võrdlemisi kirevaks. 1970. aastatel alustanud heliloojad olid väga erinäolised ja kirjutavad väga erinevates zanrites, võrreldes eelneva põlvkonnaga. 20. sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Heliloojate silmaring oli avardunud oluliselt. Suur huvi tekkis muusikateatri vastu. Nende helilooming oli palju vähem seotud klassikalise muusikavormidega. Paljud heliloojad kasutavad oma teostes arvutit. Silmapaistvamad olid Raimo Kangro, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüür. René Eespere- Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht. Hästi palju kasutab helilooja ühe motiivi kordust ja tänu sellele jääb meloodia hästi meelde. Isegi siis kui lugu on natuke raskesti mõistetav, mingil määral impressionistlik. Iga lugu on
Nii vokaal kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Uued vokaalinstrumentaalzanrid Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Pillid Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. http://www.youtube.com/watch? v=m7Eeeh1IqVE&feature=related Muusika Barokiajastul hakati tantsumuusikat looma ka kontsertteostena. Populaarseim zanr oli tantsusüit (mitmeosaline teos väikestele
vastandused. · Giovanni Pierluigi da Palestrina (u 1525-1594) - Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Muusikale on iseloomulik rahulik meloodia, astmeline liikumine, kolmkõlad. Muusika zanrid 15 16 sajand. 1.) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel 2.) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul 3.) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Madalmaade koolkond ja tuntumad heliloojad. Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. 15. sajandi keskel kujunes muusikas neljahäälsus
ideaale ning võitlust nende nimel, teisalt ilmutab skeptilist või iroonilist suhtumist ideaalidesse. Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid.Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. 2. Revolutsioonilises võitluses osalesid aktiivselt heliloojad Hector Berlioz, Richard Wagner, Fryderyk Chopin, Frence Liszt. 3. Kriitiliste realistide eesmärk oli elu kainelt analüüsida ning juhtida oma teoste kaudu tähelepanu väärnähtustele, esmajoones sotsiaalsele ebavõrdsusele ning kapitalistlike suhete inimest moondavale toimele. 4. Romantismiaegses arhitektuuris tärkas taas huvi gooti ja keskaegse kunsti vastu, ning need said romantismile iseloomulikuks. 5. Romantism on väga keerukas, mitmepalgeline ja vastuoluline nähtus
menuett; ja lõpuks kerge ja kiire finaal. Klassikalise sümfoonia pikkuseks oli enamasti 15 kuni 20 minutit. Seevastu Beethoveni II sümfoonia vältab juba 30 minutit ning tema III sümfoonia on ligi tunnipikkune mammutteos. Oma viimases, IX sümfoonias nägi Beethoven, et orkestrist üksi ei piisa tunnete väljendamiseks ja sümfoonia triumfeerivas lõpuosas koori laulma Schilleri oodi "Rõõmule". Et sümfoonia arenes pikkuse ja keerukuse suunas, kirjutasid hilisemad heliloojad neid aina vähem ja vähem. Kui Haydn lõi 104 ja Mozart 41 sümfooniat, siis Beethoveni üheksast sümfooniast rohkem suutsid kirja panna vaid vähesed hilisematest heliloojatest. Berlioz astus julge sammu edasi, viies oma "Fantastilise sümfooniaga" sümfooniazanrisse julgustava alge. Siit jäi vaid lühike samm sümfooniliste poeemideni. Suurima mahu saavutas sümfoonia Mahleri loomingus, seda nii pikkuselt kui mängijate arvult. Enamik Mahleri teostest kestab tublisti üle tunni
Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet ning tehnilisi võimeid). Kontserte kirjutatakse klaverile, viiulile, tsellole, trompetile ja klarnetile. 16. saj. kujunes välja concerto grosso, millel on tavaliselt 4-6 osa. Tähtsamad heliloojad on A. Corelli ning G. F. Händel. Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile. Kammermuusika puhul on orkestris vähem kui 50 pilli. Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos
Vanemuine. Eesti hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad J.V.Jannsen, viis F.Pacius. Laulu ,,Eesti lipp" sõnad M.Lipp, viis E.Võrk. Eestis neli kooli kus saab muusikat õppida: 1) Georg Otsa nim. kool Tallinnas 2) Heino Helleri nim. kool Tartus 3) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 4) TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Naishääled: Koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt. Meeshääled: Tenor, kontratenor, bariton, bass. Tänased Eesti heliloojad: V. Tormis, U. Sisask, E.-S.Tüür, A. Pärt, O. Ehala, T. Stainev. Eesti kuulsamad heliloojad: N.Järvi, P. Järvi, K. Järvi, E. Klas, A. Tali, E.Pehk, T. Leinatamm, P. Saan, O. Elts, A. Volmer. Kuulsamad koorijuhid: H. Surva, L. Rahula, T.-E. Loitme, A. Saluveer. Eesti pianistid: R.Rannap, M.Poll, M.Kappel, A.Kammiste, K.Ranpalju, M.Matiisen, P.Lassmann .Muusikaajakirjad Eestis: ,,Teater. Kino. Muusika" ja ,,Muusika". Viimased peod:25. Laulupidu/ 18. Tantsupidu /tulemas 11
Viljandi pärimusmuusika festival Nimeta 2 esimest eesti laulu- ja mänguseltsi (nimed, kus ja millal loodi, millega tegeleti)! "Vanemuine" 1865 Tartus. Ametlikult oli tegemist meestelauluseltsiga, aga peeti ka populaarteaduslikke ja rahvuslikke kõnesid. "Estonia" 1865 Tallinnas. Hakati lavastama laulumänge, naljamänge. Tegeles enamasti laulu ja tantsuga. 1. õppeasutus, kus hakati koolitama eesti soost kooliõpetajaid - nimi, kus asutati, esimesed kasvandikud - asjaarmastajad heliloojad. Forseliuse Seminar, Tartu lähedal piiskopi mõisas, 160 noormeest (Pakri Hansu Jüri, Ignatsi Jaak) Kus tekkisid 1. eesti laulukoorid (nimeta 2), kus 1. pasunakoor (dirigent)? Laiusel, Kanepis, Põltsamaal Pasunakoor Väägverel, dirigent Taavet ja David Otto Wirkhaus. Kus ja millal toimus 1. teadaolev laulupäev Eestis, kes oli selle eestvedaja? 1863. aastal Saaremaal, Sõrves. Martin Körber. 1. ÜLP - millal, kus toimus, osalenud kollektiivid. 1869 Tartus, ainult meeskoorid. J
Õpetamise käigus täiendas Rimski-Korsakov muusikateooriat, harmooniat ja poüfooniat. Rimski-Korsakov abiellus 1872. aastal Nadezda Nikolajevna Purgol´iga ning temaga oli tal kokku 7 last. 1874. aastal alustas Rimski-Korsakov tööd dirigendina ja ta juhatas siis 3. sümfooniat. Aastatel 1875 kuni 1876 tegi ta kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. 1880. aastaks oli Rimski-Korsakov välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojad nagu näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. Aastatel 1883 kuni 1894 töötas Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigendina. Rimski-Korsakov on kuigi palju mõjutanud ka eesti heliloomingut. Paljud eesti vanema põlvkonna heliloojad nagu näiteks Rudolf Tobias, Artut Kapp jt on käinud Peterburi konservatooriumis Rimski-Korsakovi juures õpingutel. Helilooming Rimski-Korsakovi teosed on enamjaolt rahulikult jutustavad. Tema looming on poeetiliselt
Jaapani muusika Jaapanlased naudivad paljusid erinevaid popmuusika liike. Kõige rohkem fänne on jaapanlaste seas nende endi kodumaisel popmuusikal. Seda kutsutakse kayokyoku'ks. Inimesed ei naudi seda vaid kontsertidel ja raadiosttelerist, vaid laulavad seda ka kodudes ja baarides karaokena. Kayokyoku peamised stiilid kujunesid välja hilistel 1910ndatel ja läbi 1920ndate. Nüüdisajaks on see muutunud tänu muu maailma popmuusika mõjudele. Nende uute stiilide meloodiad on kõrgematasemelised ja rütm on rohkem artikuleeritud tugeva elektroonilise trummiga. Popid on siiski ka Ameerika jazz ja popmuusika ja latiinomuusika. Viimasel ajal on üha rohkem võitnud populaarsust rock, soul ja folk läänemaadest ja seda eriti noorema generatsiooni seas. ~~~ Paljud heliloojad töötavad aktiivselt koto ja shakuhachimuusika valdkonnas. Palj...
Fifth level Saksa rock-muusika Saksa rock-muusikast on terves maailmas hästi tuntud ansambel Rammstein. Nende lava- showsid ilmestavad alati fantaasiarohked valgusefektid ja tulevärk. Rammstein Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Heliloojad Tuntumad Saksa heliloojad barokiajastul olid: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel, Ludwig van Beethoven Romantismiajastul: Robert Schumann, Johannes Brahms, Richard Wagner jpt. Nende teoseid esitavad tuntud muusika-kollektiivid nagu näiteks Berliini Filharmoonikud. Laulunäited https://www.youtube.com/watch?v=8jLO7UjQus0 missa h-moll https://www.youtube.com/watch?v=t894eGoymio hällilaul, org lullaby https://www.youtube.com/watch
Mart Saar ja Cyrillius Kreek Koostas: Heli Kopter Cyrillius Kreek (1889-1962) Õping, töö ja elu lõpp 1908-1911 Õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat 1919-1920 muusikaõpetaja Rakvere Õpetajate Seminaris 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1921-1932 Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides 1944-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kuulsamad koorilau...
4. Carl Orffi peateos on ,,Triumfid". Selle teose esimene osa kannab nimetust ,,Carmina burana", mille aluseks on 13. sajandil kirjutatud käsikiri, mis sisaldab rändnäitlejate, üliõpilaste ja linnakodanike luulet. 5. Benjamin Britteni tuntuimad teosed on ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale", ,,Peter Grimes" ja ,,Lihtne sümfoonia". Brittenit on võrreldud Henry Purcelliga, kuna mõlemad olid väga mitmekülgsed natuurid- komponistid, dirigendid ja heliloojad. 6. Venemaa kultuurpoliitiline olukord pärast 1917. aastat: ,,Kunst kuulub rahvale" muusika teenib kommunistliku propagandat. Kultuuri ja muusikat tabas arengupeetus ning paljud väljapaistvad heliloojad siirdusid eksiili. Kuntsi valdkondades tekkis proletaarset ühiskonda ülistav sotsialistlik realism. Tekkis terve plejaad heliloojaid, kes kirjutasid oode Leninile, Stalinile ja Kommunistlikule parteile. Oluline märksõna on ,,raudne eesriie"
Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk ainujumalasse. Gregoriuse laul - Gregorius I auks hakati nimetama tema poolt ühtlustatud tekste Greogriuse koraalideks. Ilmalik muusika - esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Näited muusikast Varakeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=6GRLRm9oKUM Hiliskeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=V2zc1TLML1k Keskaja pillid ja heliloojad Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidle, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusika ajaloos on Leonius ja Perotinus. Helinäidised 1. harf: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/harp2.mp3 2. plokkflööt: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/kortholt.mp3 3. põikflööt
Neist kõige huvitavam Itaalia, alates 1330ndatest. Trecento muusika Kesk ja PõhjaItaalia linnades, enamasti õpetatud vaimulike poolt aristokraatlikes majades viljeldud elegantne ilmalik seltskonnamuusika mitmehäälne ansamblilaul. Olulisemad keskused: Firenze (Medicid), Bologna, Padua, Modena, Milano (Sforzad), Perugia, Ferrara (d'Ested). Tekstid: Dante (Firenze), Petrarca, Boccaccio (Firenze) jne., paljud heliloojad on viisistanud omi värsse. Itaalia 14. sajandi muusika on palju pehmema kõlaga kui sama ajastu prantsuse muusika: Meloodiad eriti ülemises hääles on pehme joonisega, voolavamad kui sama aja pr. m. Kaunistused meloodias Pehmemad kooskõlad (rohkem on 3, 6) 23häälsed laulud iga hääl on iseseisev ja erinev meloodia kontrastne polüfoonia Peamised zanrid:
valmistatud muusikariist. (Teppo) Lõõtspill - ühte nuppu vajutades heliseb vastavalt kaks või kolm keelt ja lõõtsa lahti tõmmates ja kokku lükates annab üks nupp vastavalt erineva noodi 5)Mis eelnes I üldlaulupeole? Baltisakslaste kultuuriüritused, piirkondlikud laulupeod, helil. 6)Emil Hörschelmann. I, II, III üldlaulupidu ja nende korraldamisega seonduv (lõhe korraldustoimkonnas). 7)Pidulised (kooriliigid), dirigendid, heliloojad, kelle laulud kavas olid. ÕP. lk. 42-53. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) oli eestlaste kultuurielu hingeks, kes musikaalse inimesega oli varasemalt juhatanud ka koore Vändras ja Pärnus ning kaasa löönud Pärnu saksa lauluseltsis. Jannsen tegi kogumikud “Sioni-Laulo-Kannel” ning “Eesti Laulik”, mis said rahva seas väga populaarseks ning aitas kaasa eestlaste seas lauluharrastuse arengule. Jannsen rajas ka meeslauluseltsi Vanemuine (Tartus, 1865)
Alt
Alt (
Evald Aav Madli Allikas ja Eleri Laanemets Tartu Tamme Gümnaasium 11A 7. mai 2014 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 19001939 Üldiselt Sündis 7. märtsil 1900. aastal Tallinnas ja suri 21.märtsil 1939. aastal Tallinnas. Tuntud kui Eesti helilooja ja koorijuht. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud ta on kirjutanud ligi 50 sega, nais ja meeskoorilaulu, millest mitmed on võetud ka üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva ning on pälvinud ka auhindu erinevatel koorilaulude võistlustel. 19...
kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning finaalis (IV osa) anda hoogsat ja rõõmsat peopilti. Tema tähtsamad teosed · 1867 "Sümfoonia nr 1 · 1876 "Sümfoonia nr 2 · 1879 "Keelpillikvartett nr 1 · 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides" · 1881 "Keelpillikvartett nr 2" · 1886 "Sümfoonia nr 3" · 1887 ooper "Vürst Igor" Võrdlus · Mussorgski ja Borodin olid mõlemad vene heliloojad · Mussorgski tahtis saada ohvitseriks, Borodin aga Keemikuks · Mussorgski suri alkoholismi, Borodin suri südame rikkesse · Borodin on inimesena mitmekülgsem kui Mussorgski. · Mussorgskist jäi poolikukt mitu teost, Borodin kirjutas kõik lõpuni · Mõlemad andsid suure panuse Vene rahvus muusikasse · Borodin suri 54. aastasena, Mussorgski aga 42 aastaselt · Mõlemad olid võimsa rühma Balakirevi liikmed
värvinguga. Aluseks ,,tuhande ühe öö muinasjutud" ,,Meri ja Sinbadi laev", ,,Printss Kalenderi fantastiline jutustus", ,,Prints ja printsess", ,,Pidu Bagdadis ja laev, mis hukkus vastu kaljut." · Oli muusikateoreetik. Töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis · Tänaseni kannab konservatoorium tema nime · Tema juures on õppinud järgmised Eesti heliloojad: Rudolf Tobias, Artus Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig ALEKSANDER SKRJABIN (1872-1912) · Andekas. 6-aastaselt oli võimeline klaveril järgi mängima kuuldud lugu · Isa eeskujul pidi temast saama sõjaväelane o Õppis Moskva kadettide koolis · 1888 asus õppima Moskva konservatooriumi. Püüdles täiuslikkuse poole tagajärjesk käe ülemängimine · 1892 lõpetas konservatooriumi klaveri erialal
paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Vivaldi oopereid lavastati Veneetsias tema tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning ooperiloojana tundsid teda veel mitmed Itaalia linnad. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks tuntud 770 teost. Kuid mõelgem sellele, et tol ajal polnud peaaegu üldse n-ö ,,klassikalist'' muusikat publiku ees kõlasid vaid päris uued teosed ja heliloojad kirjutasid enamiku loomingust kindlaks sündmuseks ning konkreetsetele esitajatele. Sageli dikteeris see heliloojale meeletu töötempo ja Vivaldi oli kiidelnud, et suudab kontserdi komponeerida kiiremini kui kopeerija selle orkestripartiideks ümber kirjutab. Viie päeva jooksul kirjutatud ooperiga ,,Tito Manlio'' hoiab ta vist küll omamoodi rekordit. Vivaldi suur mõju omaaegsele muusikale ei piirdunud ainult Itaaliaga. 18. Sajandi
Kõige enam tuntuimaks sain viiulimeistrite poolt Cremona linn , Itaalias. 17.sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis märkis mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid klavessiin, orel, klavikord, lauto, plokkflöödid, pommer, trompet ja tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud- braanl, pavaan, galliard. 2 3.1 TUNTUMAD HELILOOJAD Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern,Jacob Obrecht, Heinrich Isaac, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Andrea Gabrileli, William Byrd, Giovanni Gabrieli Renessanss oli muusikamaalimas väga hea aeg. Tol ajal elas palju heliloojaid ning arendati kõvasti muusikamaalima, alates instrumentaalmuusikast kuni laulude ning tantsudeni välja. Leiutati ka mitmeid tänapäevani kasutusel olevaid esemeid
Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa Ooper Esimesed kutselised Vene heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu.
ja teatrimajale nurgakivi panemine 1906. aastal. 1913 toimus uue teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine. Esialgu olid repertuaaris vaid sõnalavastused, kuid peagi etendusid ka esimesed ooperid. (Oma eesti ooperiteni läks veel paarkümmend aastat.) Jätkus 1869. Aastal algatatud laulupidude traditsioon. Üheks kultuurielu suursündmuseks oli VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. aastal. Sellel peol kõlasid juba ainult eesti heliloojate laulud. Meie esimesed heliloojad, kes alustasid 19. sajandi lõpus, piirdusid oma loomingus koorilauludega. 20. sajand tõi eesti muusikasse ka teised muusikažanrid - sümfoonilise, vokaalsümfoonilise ja instrumentaalmuusika. Sümfoonilise ja vokaalsümfoonilise muusika teerajajateks olid heliloojad Rudolf Tobias ja Artur Kapp. Esimesed instrumentaal- ja sümfoonilise muusika loojad olid ka Aleksander Läte, Mihkel Lüdig ja Peeter Süda. Üheks tähtsamaks muusikažanriks oli endiselt koorimuusika ja koorilaule
Troopide baasil tekkis 10. saj paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr liturgiline draama. Sellest teatraalsest piibli teemalisest stseenist sai üks jumalateenistuse osa. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Noodikirja kasutuselevõtt võimaldas esimest korda rääkida muusika autoritest, siiani olid heliloojad anonüümsed. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leoninus Perotinus 13. sajandil tekkis olulisima mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett. Algselt oli motett kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuskeelset ilmalikku teksti. Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: Ülemine hääl Keskmine hääl Alumine hääl 13
b) kontsertliku esitusega Muusikaliselt koosnevad oratoorium ja passioon järgmistest elementidest: * sooloaaria (duett jne.), sisult lüüriline vaatlus, tihti obligato- pillidega * retsitatiiv, mida enamasti laulab jutustaja, evangelist, kannab sündmuste arengut * koorid, mõtisklustena vahelepaigutatud koraalid, aga ka dramaatilised massistseenid Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Madalmaade koolkonnas a capella motetina. Oratooriumi heliloojad: SCHÜTZ, CHARPENTIER, HÄNDEL, BACH Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ja vaimulik kontsert on omavahel tugevasti seotud, näit. on Bach'i "JÕULUORATOORIUM" tsükkel kuuest kantaadist. Ilmalik oratoorium (mõistes on sisuline vastuolu) on väga seotud ilmaliku kantaadiga. Vaimulik kontsert Motetist, mille esitusel osalesid pillid lauluhäälte toetajana, sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert
6. George Gershwin -millises linnas elas ja tegutses? Brooklyn -milliseid muusikazanre kirjutas (laulud, muusikal, (lühi)ooper, orkestriteosed) Jazzrütmid Improvisatsioonilisus bluesilik harmoonia -nimeta 2 kõige olulisemat teost Porgy&Bess Rhapsody in Blue 7. Avangardism -mida tähendab avant-garde? Eelvägi -mis on avangardismi kui kunstivoolu võtmesõna? Vastandumine kõigile klassikalistele muusikavooludele -millega eksperimenteerisid avangardistlikud heliloojad? (koosseisudest, tehnikatest) Komponeerimistehnikatega Koosseisudega Elektroonikaga serialism seeriale allutatakse kõik muusika omadused (rütm, dünaamika jne) aleatoorika ja musique concrete konkreetne muusika salvestatud helidest -kuidas kirjeldaksid seda muusikat? Uudne, võõras -Nimeta 3 avangardistlikku heliloojat John Cage Pierre Boulez Karlheinz Stockhausen 8. Minimalism -millised on minimalistliku muusika tunnused (5) Minimaalne algmaterjal
,,Jefta"; G.F.Händel ,,Messias", ,,Saul". Kantaat on mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Tavaliselt puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel. Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Concerto grosso on teos solistide grupile ja orkestrile, kus suurem grupp toetab väiksemat lõiguti. Tähtsamad heliloojad: A.Corelli ja Bach. Süit - instrumentaalpalade tsükkel, mis kujutab endast erinevate karakteritega tantsude järgnevust. Süidi tähtsamad tantsud: 1) allamande 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants 3)sarabande aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants 4) gigue soti hüppetants, süidi kiirem osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga on barokiajastu tähtsaim muusikavorm. Saab alguse
(sest BH lagunes) Nii levis tekkinud stiil kogu Lääne-Euroopasse ja seda viljeldi kuni 17. saj Ideaaliks sai kõikide häälte sarnasus ja pehme kooskõla. Imitatsiooniline polüfoonia - kõikide häälte sarnasus ja pehme kooskõla, hääled tuletati teineteisest ja kirja oli pandud vähem kui esitati Kaanon - reegel 15. saj I poolel - 3-häälne polüfoonia, 15. saj keskel kujunes 4-häälne polüfoonia Lisandus bassi hääl Madalmaade koolkonna heliloojad: Kultuuri keskkonnaks kujunes Burgundia Hertsogiriik Algul Burgundia koolkond, mille lagunemisel tekkis Flaami koolkond ! Madalmaade koolkond oli muusikas 5 põlvkonda pikk (Burgundia koolkond ja Flaami koolkond) Guillame Dufay - Burgundia koolkond - Madalmaade muusikatiili alusepanija - Ligi 200 teost säilinud Johanne Ockeghem - Flaami koolkond - 15. saj II poole tähtsaim - Silmapaistvam uue põlvkonna õpetaja Josquin Desprez - Flaami koolkond
· Osales mitme seltsi töös jne Tema kõige tähtsam teene eesti muusikale oli aga see tet ta andis välja ajakirja laulu- ja mängu leht, mis edendas eesti muusika kultuuri ja tutvustas lihtrahvale muusikat. See oli esimene muusikaajakiri eestis. Ta andis välja ka algelise, kuid esimese eestikeelse komponeerimise ja ka voiiulimängu õpetuse omamata ise mingisugust sellekohast haridust. Tema mõningad tuntud lood, Kungla rahvas, Kevade marss jne. 6. Esimesed kutselised heliloojad, K.Türnpu Need heliloojad said oma muusikalise haiduse peamiselt peterburi konservatooriumis.Johannes Kappel oli esimene kõrgema hariduseg muusik eestis. Esimene kõrgharidusega naismuusik eestis oli M.Härma. Ta sai oma algteadmised muusikast K.A.Hermannilt. Miina Härma töötas neli aastat peterburi konservatooriumis, kuid paistis pgem silma koorijuhina. Ta tutvustas meie rahvaloomingut väljaspool piire ( Riia, Pihkva, Peterburg). Ta oli osav ka organistina
"Mu isamaa on minu arm" 1891 4. Pidu, lisandusid segakoorid(naised) 6. üldlaulupidu Tallinnas Gustav Ernesaks(1908-1993) Kooridirigent, muusikaõpetaja, helilooja, muusikaelu edandaja, kirjamees 1944 asutatud Rahvusmeeskoori (RAM) peadirigent "Mu isamaa on minu arm" , "Hakkame mehed minema" Meeskoorisüit "Kuidas kalamehed elavad" 5 ooperit, tuntuim "Tormide rand" Eesti poffessionaalse kultuuri tekkimine Esimesed heliloojad: Rudolf Tobias viis eesti muusika uuele tasemele 1873 - 1918 Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja Paljude zanride esikteosed eesti muusikas: Esimene sümfooniline teos, programmiline teos, kantaat, klaverikontsert, klaverisonaat, keelpillikvartett, oratoorium Õppis Peterburi konservatooriumis N.Rimski-Korsakovi juures Õpingute ajal töötas eesti Jaani-koguduse orelimängija ja koorijuhina 1908 kolis saksamaale oratooriumireform:
Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur, Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Lauldi armastuslüürikat ja ballaade. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Prantsusmaa oli Euroopa varase mitmehäälse muusika vormide väljakujundaja. Esimesed meile tuntud mitmehäälse muusika autorid olid 12.-13. saj-l Pariisis Notre-Dame´i (Jumalaema kiriku) koolkonna heliloojad (Leoninus ja Perotinus). Notre Dame ehk Jumalaema kirik Pariisis - lõunafassaad, vaade Seine´i jõelt PILLIDE KUJUNEMINE Keskaja prantsuse pillid olid eelkäijaiks tänapäeval tuntud pillidele: fiidel viiul šalmei klarnet ja oboe sister kitarr LAULUŽANR - ŠANSOON Šansoon - meloodiline ja sentimentaalne või kiire ja lõbus soololaul. Kuula: „Montparnasse´i lapsed“ http://www.youtube
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
