Euroopa muusika 20. saj. keskel ja Benjamin Britten Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20. sajandi keskpaiku · Sajandi keskpaiku ilmuvad Euroopa muusikasse mitmed tähelepanuväärsed heliloojad, kelle looming pole stiiliraamidesse üksüheselt paigutatav. · Võib öelda, et aastad 1940-1950 Euroopa muusikas omamoodi stiililiseks vahepeatuseks. · Nimelt hilisromantism ja impressionism on peaaegu kadunud, oma tähtsust on kaotamas ka neoklassitsism, ent muusikaline avandardism ja elektronmuusika pole jõudnud veel sündida. Heliloojad 20 saj. Keskel euroopas Benjamin Britten (19131976) Olivier Messiaen (19081992) Mitte klassikalised muusikud
HENRY PURCELL 1659-1695 Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell. Ta sündis musikaalsesse perekonda ja kasvas üles koorilauljana nagu paljud kuulsad heliloojad. Tema isa Henry Purcell seenior oli Kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tema vanem vend Thomas Purcell oli samuti muusik. Henry Purcell seenioril oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Pärast oma isa surma 1664 aastal asusid vennad elama oma onu juurde, kes kasvatas neid suure kiindumusega. Ka Thomas oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673. aastal, mil ta sai
SILLAOTSA KOOL 8.KLASS FLAMENKO • TEKKINUD ANDALUUSIA MAAKONNAS MUSTLASMUUSIKA MÕJUTUSEL. • VANIM ELEMENT ON LAUL, HILJEM LISANDUSID KITARRIMÄNG JA TANTS. • ISELOOMULIK TAKTIMÕÕT ON 2/4 VÕI ¾ VÕI NENDE KAHE KOMBINATSIOON. MUUSIKA • HISPAANIA RAHVAMUUSIKA PIIRKONNITI ERINEB AGA SELLE ÜHTSEKS JOONEKS ON TANTSULISUS JA RÜTMIERKSUS. • MUUSIKATRADITSIOONID ON ERAKORDSELT RIKKAD JA ERIPALGELISED. VIHUELA KITARR KASTANJETID TAMBURIIN KUULSAMAD HELILOOJAD • ISAAC ALBENENIZ • ENRIQUE GRANADOS • MANUEL DE FALLA • JOAQUIN RODRIGO
18021812 oli kõige loomingulisem ajajärk. euroopa poliitiline elu suur prantsuse revolutsioon, napoleoni sõjad. uuteks väärtusteks said inimese andekus, haritus, läbilöögivõime. religioossus ei olnud seotud niivõrd kiriku kui inimese enda usuliste kogemustega. hakati looma muusikalisi ühinguid ja korraldati avalikke kontserte. arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus, anti völja muusikaõpikuid. heliloojad said oma isikupäraga särada. üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. haydn oli veel õukonna teenistuses, mozart võitles end õukondlikust survest vabaks, beethovenist sai esimene täiesti iseseisev komponist. sõna classicus ladina keeles tähendab eeskujulikku, esmaklassilist. klassikaline stiil hakkas välja kujunema umbes barokiajastu lõpus, 1730. aastate lõpus. 17801810 oli klassikalise stiili kõrgaeg
" Mõlema sümfoonia puhul lisab helilooja instrumentidele juurde inimhääled. Kodumaal Beloize tunnustust siisi ei leidnud ning ta läks 1840.ndail aastal kontsertreisile välismaale, kus ta esines dirigendina. 1847. aastal andis ta kontserdi Peterburis, kus publik ja heliloojad osutasid Hectorile sügavat lugupidamist. 1867. aastal naases Berloize Venemaale ning ta valiti Vene Muusikaühingu poolt auliikmeks. Kui varasemalt suhtus Berloize revolutsiooni vaimustusega, siis 1848. aastal hakkas ta suhtuma umbusuga. Tema naine suri ning ta abiellus uuesti, kuid kahjuks suri ka tema teine abikaasa ning meretormides hukkus tema poeg. Ta elas neid katsumusi väga raskelt üle ning
Teatriretsensioon Vaatasin ETV Arhiivist etendust nimega „Meistriklass“. Tegevus leiab aset 1948.aasta jaanuaris Moskvas. Ühel õhtupoolikul kogunevad samasse ruumi Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin, heliloojad Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš ning Stalinile truu riigimees Andrei Zdanov. Kangema napsu saatel hakkavad neli meest arutlema Nõukogude Liidu muusikakultuuri üle, mis vahepeal kisub ka väga emotsionaalseks. Näidendi lavastanud Rudolf Allabert on minu meelest väga täpselt ära tabanud tolle aja heliloojate ja üleüldse kultuuriinimeste olukorda. Stalin valitses ju karmi käega ning midagi nö riigivastast ja mäsleva harmooniaga pala ei tohtinud heliloojad kirjutada
Usk Palve Palmus Paastumine Palverännak Araablastest Araablaste kaudu levis Euroopasse, kompassi tundma õppimine, püssirohi ja muud uued sõnad- nt. madrats, alkohol, siirup ja suhkur. Araabia keel on suurima kõnelejate arvuga semiidi keel. MUUSIKA Araabia tuntumad pillid on fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin. Rebekk Käsitrumm Harmonium Tamburiin Heliloojad Esimesed nimepidi tuntud heliloojad Araabia muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Araabia hip-hop Esimesed bändid tekkisid 1990 aastal. Üks tuntumaid bände on Klash. Araabia electronica Electronic dance music on muutunud väga populaarseks. Tuntum artist on Richii. Ta on esitanud loo nagu nt "Ana Lubnaneyoun". Araabia rock Pole nii tuntud maailmas, aga Araabias väga armastatud bänd on nt. JadaL Araabia muusika on kõige rohkem tuntud Kairos, Egiptuses. TANTS
publiku lemmiksfilmid on saanud aga aluseks nii mõnelegi muusikalile. Populaarsemad numbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, televisioonis, ja kontserditel.Muusikazanr on pidevas muutumises, kohanedes nüüdisaja publiku muusikaliste eelistuste ja ootustega. OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham
inspiratsioo-niallikateks on olnud suurepäraselt sealset rahvast. eepos, runolaul ja loodus. · Lemmikuteks väikevormid: · Loomingus valitsevad eeskätt laulud, klaveri- ja orkestripalad. suurvormid. · Rändava eluviisiga. · Teoseid mõjutasid valitsevate riigikordade muutused. · On loonud ka poeeme. Sarnasused · Ühed suurimad heliloojad oma kodumaades. · Rahvuslik looming. · Loomingus on tunda karget põhjamaist koloriiti. · On kirjutanud nii väikevorme, kui ka suurvorme. · Romantilise loomusega, armastasid loodust, vaikust ja rahu. · Naised mängisid nende eludes suurt rolli. · Märksõnad: programmilisus, dünaamilisus, jõulisus. · On jätnud sügava jälje riigi muusikasse.
loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso.
*hingamiselundid *hääletekitaja *resonaatorid Sopran(lüüriline,koloratuur,dramaatiline,subrett),Metsosopran,Alt Ternor(lüüriline,kangelas,kontra),Bariton, bass Rahvalaulude hulgas: hälli,laste,kalendritäht,tavandi, tantsu,töö laulud. ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid
Troopide baasil tekkis 10. saj paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr liturgiline draama. Sellest teatraalsest piibli teemalisest stseenist sai üks jumalateenistuse osa. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Noodikirja kasutuselevõtt võimaldas esimest korda rääkida muusika autoritest, siiani olid heliloojad anonüümsed. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on · Leoninus · Perotinus 13. sajandil tekkis olulisima mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett. Algselt oli motett kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuskeelset ilmalikku teksti. Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: · Ülemine hääl · Keskmine hääl · Alumine hääl
Kirjutajad: Orlando di Lasso ja Perluigi da Palestrina. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Palestrina teoseid isemloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus. 3. Saksa ilmalikud laulud tekkisid minnesingerite eeskujul ja üks kuulsamaid autoreid on Sacks. 4. Inglise ilmalikud laulud tekkisid Itaalia laulude eeskujul. Nad olid varustatud inglise keelsete tekstidega. Kuulsamad heliloojad Weelkes ja Morley. Vararenessanss Prantsusmaa Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avigon. Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova. Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta oli esimene helilooja, kelle
1) VANAAJA MUUSIKA 10. sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi....
seotud inimese hingamisega. 2.2. 14. Saj vararenessanss Itaalias TRECENTO trecento it 14. saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muus.ajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muus. on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. 2.2.1. ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia ballata it muus ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. madrigal madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul
Refräänsõnu kasutatakse regilauludes(kaske-kaske). Uus rahvalaul: Tekst- pikem, jutustava sisuga, salmidus, lõppriim on salmi lõpus, eeskujuks olid kirikulaulud, levisid suulisel teel Viis- laenviisid, tantsuviisid Esitlus- lauldakse üksi, saatemuusikaga, lauldi ajaviiteks Liigid- meeste laul ja meeste teema, naistelaul, ringmängulaulud Rahvapillid: ¤ Puhkpillid- sarvpillid, kõrrepill, torupill, karjapasun, trompet ¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud Teemad: 1. isamaalised laulud- "Enne ja nüüd" ; "Meeste laul" 2. lüürilised armastuslaulud- "Kui sa tuled, too mul lilli" 3. rahvaviisi seadmed(liitis mitu rahvaviisi üheks tervikuks)- "...
17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhorn, trompet ning tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata ja kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Tähtsaimad heliloojad renessanssi ajastul olid: Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern, Antoine Busnois, Alexandes Agricola, Jacob Obrecht, Josquin des Prez, Heinrich Isaac, Jean Mouton, Pierre de La Rue, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, John Taverner, Christopher Tye, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Orlande de Lassus, Andrea Gabrieli, Williarn Byrd, Tornas Luis de Victoria, Giovanni Gabrieli, John Dowland.
keskpäeval, õhtul, hilistel öötundidel ja koidu ajal. Kui esimesel muusikafestivalil kõlas vaid Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi ja Mart Saare muusika, siis aastatega on lisandunud teosed paljudelt eesti heliloojatelt, maailma muusikaklassikast, aga ka kaasaegsemast loomingust. Traditsioonilistele kontserditele on lisandunud meeleolukad Strauss-oskestri ajaloolistes kostüümides tantsudega kontserdid ja lõunamuusikatunnid "Arturi Juures", kus interpreedid ja heliloojad mängivad ning räägivad muusikast. Festivalipäevil toimuvad kunsti- ja fotonäitused. Muusikapäevade korraldajad on Eesti Kontsert, Suure-Jaani linn ja Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing. (Suure-Jaani Muusikafestivali kodulehekülg. - http://muusikafestival.suure-jaani.ee/) 3 Suure-Jaani Muusikafestivali ajalugu Kui 1998. aastal Suure-Jaanis kolmel õhtul järjest Kappide ja Saare loomingut ette kanti -
mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj ooperitrupp Araja · 1755.a I ooper · Laulumängud, koomilised, naeruvääristati rumalaid aadlikke, petuseid, kaupmehi jne. · 18. sai rahvalik muusika VOKAALLÜÜRIKAD · 18. saj luuletustele instrumentaalsaatega soololaulud · 19. sai Romanss kunstipärane saade, meeleolu kurbus, lahusolek, mõjtas vene rahvalaul, mustlas-, · Lõid kõik heliloojad, tuntumad Aleksander Aljajev, Aleksander Varlamor, Aleksander Gurilov
Romantism on 19. sajandi kirjanudse ja muusika vool, mis tekkis seoses: RAHVUSRIIKIDE ja KULTUURI tekkega KODANLUSE sünniga SUUR PRANTSUSE REVULUTSIOON NAPOLEON Vastureaktsioon valgustusele, pilk oli pööratud tulevikku, pärast antiiki ja keskaega, püüti vastanduda klassitsismile Loodus oli tervik, romantikud nägid elu ja hingestatust 2 suuna: UNIVERSAALROMANTISM RAHVUSROMANTISM Eelistati tundeid meloodia MAAILMAVALU ; PESSIMISM ; ERANDLIKKUS ; DEMOKRATISM ; KONTRAST ; MINEVIKU IDEALISEERIMINE; FANTASTIKA ; EKSOOTIKA Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre: Sümfooniline poeem ; Kammerlikud väiketeosed klaverile ; Klaveritransriptioon ; Operett...
elektroakustilised teosed. 2004. aastal IRCAMi/Acanthesi meistrikursustel Metzis kandis Monika Mattiesen ette Philippe Manoury elektroakustilise suurteose "Jupiter", muusikaliseks assistendiks helilooja ise. Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud Eestis, Soomes, Lätis, Poolas, Rootsis, Venemaal, Kreekas, USA-s, Colombias. Monika Mattiesen on salvestanud ja toonud esiettekandele mitmeid spetsiaalselt temale kirjutatud uusi flööditeoseid, autoriteks eesti heliloojad Kõrvits, Siimer, Tally, Grigorjeva, Tulev, Kõlar, Steiner, Lill, Tüür jt. Monika Mattiesen, Küberstuudio kunstiline juht, on keskendunud nüüdismuusika interpreteerimisele. Ansambel kasvas välja tema soolokontsertidest, kus flötisti peatähelepanuks kujunes ikka enam ja enam akustilise ja elektroonilise muusika sünteesimine teiste kunstivaldkondadega (valgus-, video-, maalikunst, samuti tants, kirjandus, film).
.. · Bachi looming on geniaalseks kokkuvõtteks kogu saksa barokkmuusikale või ka pikemale ajastule Euroopa muusikaloos. · Ratsionaalsus, täiusliku meelelise ilu taotlus. Ühendatud Itaalia, Prantsusmaa, Madalmaade ning Saksamaa muusikastiilid. · Bachi peetakse kõigi aegade suurimaks heliloojaks. · "Bach on lõpp. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani." · Pojad- heliloojad: · Wilhelm Friedemann Bach · Carl Philippe Emanuel Bach · Johann Christoph Friedrich Bach · Johann Christian Bach
Barokk kasvas välja renessansist, oli rohkem kokkuvõttev kui uunendav ajastu. Renessansiaegne harmoonilisus asendus rahutu liikumise, teatraalsuse, liialdusega kõkides kunstiliikides. Ehitati suurejoonelisi kirikuid ja losse, mis olid kaunistatud ornamentide, reljeefide, kujude ja sammastega. Rajati uhked pargid kunstipäraselt pügatud põõsaste ja lillepeenardest mustridega. Muusikas arenesid erinevad stiilid nii maade kui muusikaliikide kaupa. Heliloojad pidid oskama kirjutada erinevat muusikat (teatri-, kiriku-, kodumuusika jm). Uued jooned muusikas: · Heakõlalise renessanss-muusika asemel eelistati pingelist, kontrastset muusikat · Muusikas kajastati inimlikke tundeid · Tekkisid uued muusikaliigid: ooper, oratoorium, kantaat; hakkas arenema ansambli- ja orkestrimuusika · Kontsertlik muusika vajas õppinud pillimehi ja lauljaid professionaalsed
halvustasid eestlaste vanu kombeid ja rahvamuusikat. Mõnel pool Eestis oli rahvamuusika mängimine (suhtumisega) keelatud. See viibki rahvalaulu hääbumiseni mõnes piirkonnas. Mõisates oli ka muusikaelu/haridus kõrges hinnas. Mitmel pool asutati ka väikseid mõisaorkestreid. Pillimängijatena hakati kasutama Eesti talupoegi. Mõisates oli populaarne ka kodumusitseerimine, korraldati kammermuusikaõhtuid, kus esitati lihtsamat salongimuusikat. Sellest ajast on teada ka esimesed Baltisaksa heliloojad. Linnades hakkas üha rohkem esinema rändteatri truppe, kes mängisid nii sõna- kui ja muusikalavastusi. Nad mängisid näiteks singspiele ja lühiballette, lühioopereid. Huvitava faktina on teada, et üks näitegrupp esitas juba 1795. aastal Tallinnas Mozarti ooperi ,,Võluflööt", mis oli valminud alles 1791. aastal. Kohapeal tegutses Asjaarmastajate Teater. Seda juhatas August von Kotzebue ja näitlejateks olid haritud linnarahvas. Kultuurielu Eestis 19.-20. sajandi vahel
põhiliselt Lääne-Eur muusikast, nüüd eristavad muusikateadlased mõisteid ida ja lääs. Osad stiilid toimisid vaid kindlas piirkonnas, nt hilisromantism Skm ja Austrias. Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessanss, barokk, kl). Levis kogu Eur. I. Stravinski muusika isel: kirjutas muusikat kõikdes zanrites, sakraalmuusikast dzässini. Talle on isel eri zanrite ühendamine (ooper, ballet, pantomiim, oratoorium). Kirjutas rohkelt lavateoseid (üle 20). Tema olemuslikuks uuenduseks peetakse tämbri-ja rütmidramaturgiat. Ootamatud ans ja orkestrite koosseisud. Stravinski teosed loomeperioodidest: 1)Vene periood Lähtus oma
Muusikaajalugu Neoklassitsism Impresionismi eitamine · Kahekümnendate aastate algul, kui maailm alles õppis tundma ja jäljendama prantsuse impressionismi muusikat, olid selle maa noored heliloojad jõudnud juba impressionismi eitamiseni. · Küllastumus nii hilisromantilisest dramatismist ning impressinistlikust kõlavärvikultusest olid eelduseks uue muusikalise mõtteviisi neoklassitsismi sünnile Esimese maailmasõjajärgses Euroopas. · Huvi varasemate stiilide vastu ei piirdunud ainult Viini klassikute traditsioonide taaselustamisega, nagu võiks stiilinimetusest eeldada. Tunti huvi ka näiteks renessanss ja barokkmuusika zanrite ja vormide vastu (,,neobarokk").
Alender. 1970. aastateks oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka süntesaator. 1974. aastal asutas Sven Grünberg ansambli nimega Mess, mis sai üheks Eesti elektroonilise rocki alustalaks. 1970. aastate iseloomulik joon oli kantriansamblite ülestõus, mis toetus eesti rahvaliku laulu traditsioonile. 1980. aastad Selleks ajaks oli eesti popmuusika jõudnud endise Nõukogude Liidu tipptasemele. Paljud tintud vene heliloojad pakkusid oma laule Anne Veskile, Jaak Joalale, Marju Länikule ja Tõnis Mäele. Iga-aastaseks oodatud sündmuseks said Tartu muusikapäevad, kus tuli ettekandele palju uut muusikat ning oli hüppelauaks nii mitmelegi ansamblile. Esile kerkisid uue põlvkonna noored heliloojad. Meelelahutuslikumas popmuusikas kerkisid esile ansamblid Rock Hotel ja Karavan. Ansamblit Rock Hotel võis nimetada supergrupiks, sest kõik osalejad olid juba endile tuntud ansamblites nime teinud.
Paljud luteri koraalid on tänaseni üldtuntud, näiteks “Üks kindel linn ja varjupaik” või “Püha öö”. Instrumentaalmuusika. Enne 16. sajandit instrumentaalmuusikat kirja ei pandud, kuigi pille oli erinevaid ja neid kasutati palju. Peamiselt mängiti tantsumuusikat ja pillidel mängiti ka laule. Noodid, mis ilmusid olid alati laulutekstidega ja palad olid mõeldud nii laulmiseks kui pillidel mängimiseks. 16. sajandil hakkasid kujunema esimesed pillimuusikažanrid. Heliloojad kirjutasid iseseisvaid teoseid pillidel esitamiseks. Palju kirjutati tantse ja võib arvata, et nende järgi ka tantsiti. Suurem instrumentaalžanrite areng toimus aga järgmisel, 17. sajandil barokiajastul. Heliloojad. Renessansiajastul tegutsenud heliloojatest on paljud tänapäevani väga tuntud. Kujunesid välja mitmed erinevad heliloojate koolkonnad. Tähtsaimaks võiks pidada Madalmaade koolkonda, mille heliloojate loomingus kujunes
Üleminekuajastuks ehk eelklassitsismiks võib pidada ajavahemikku 1720-1760. Klassitsism jaotub veel varaklassitsismiks (u 1770 1800) ja kõrgklassitsismiks (u 1800 1830). Prantsusmaal jaotub klassitsism veel Louis XVI stiiliks (1760-1790), direktooriumi stiiliks (1790-1800) ja ampiirstiiliks (1800-1820). Siis tekkisid uued muusikazanrid ja vormid, tüüpilisteks muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Toimusid olulised muudatused muusikaelus, mis sidusid heliloojad uute publikukihtidega ning nende muusikalise maitsega. Esmaselt kohalt taandus kirik koos vaimueluga ning õukond. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mille ülesandeks oli korraldada avalikke kontserte, pidada üleval orkestreid ning tellida uusi muusikalisi teoseid heliloojatelt. Sel perioodil hoogustus ka nooditrüki kasutamine ning sellega kaasnes ka muusikaõpetuse kiirem areng. Eriti palju loodi
Tööleht nr.1 Edvard Grieg · Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. · Rahvuslik koolkond-rahvamuusika ja kunstmuusika.ühe maa heliloojad Teda on mõjutanud: · ema(perekond) · (15aas.)Leipzigi konservatooriumisse Saksamaale · elu taanis · 1866-1874 Oslos dirigent,helolooja,muusikaõpetaja · 1867 muusikaakadeemia Romantismile iseloomulikud jooned: · zanridest eelistas miniatuure,tsüklitesse jagatuna · suurteostestoli erandlik klaverikontsert a-moll · kirjutas programmilist muusikat-pealkirjastatud " peab sisaldama sisuseletust" · näiteks: orkestrisüit "peer gynt"
kaheksani. Nendest neli olid põhihelilaadid ja neli kõrvalhelilaadid. Keskaja põhihelilaadideks olid: 1) dooria - ehitati üles RE astmelt e. D-st 2) früügia - ehitati üles MI astmelt e. E-st 3) lüüdia - ehitati üles FA astmelt e. F-st 4) miksolüüdia - ehitati üles SOL astmelt e. G-st Igal helilaadil on kaks tugiheli: 1 - finalis e. toonika 2 - tenor e. dominant 16. saj. rahvuslikus muusikas kujunesid välja tänapäeval kasutusel olevad mazoor ja minoor helilaad. Pillid. Heliloojad PILLID Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. HELILOOJAD Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Keskaegne koolisüsteem Keskajal kujunes välja kooli korraldus tänapäevases tähenduses: tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid.
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin".
Barokiajastu muusikas asendusid polüfoonia harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga. Kujunesid uued teose vormid: vokaalsümfoonilises muusikas ooper, oratoorium, kantaat, instrumentaalmuusikas, soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso, avamäng ja süit. Barokkmuusikat iseloomustab ülevus, intstrumentaaalne programmilisus ja musitseerimisrõõm. Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad
KESKAEG 10-14. sajand ÜHISKOND: Võim ühiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nõus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mõju ulatus ka kunsti ja muusika üle- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse pühapilte ja pühakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika põhivormiks sai GREGORI KORAAL-see on ühehäälne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RÜÜTLILAUL- aadlikke, kes olid hea võitluskunsti väljaõppega,nimetati rüütliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rüütlid pidid oskama oma ,,südamedaamile" laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RÄNDMUUSIKUD- nemad rändasid paigast paika ja laulsid rahvalaule, esitasid rahvamuusikat, andsid teatri- ja tsirkusetendusi. Prantsusmaal kutsuti neid ZONGLÖÖRIDEKS. HELILOOJAD: üks kuulsaim rüütlilaulik ol...
Ilmus uus heliloojatepõlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega Ester Mägi (s. 1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (s. 1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (s. 1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (s. 1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (s. 1935), Kuldar Sink (1942–1995, vokaal- ja instrumentaalteoste autor) – need heliloojad määravad eesti muusika nägu järgmistel kümnenditel. Samadelt lähtepositsioonidelt alustanutena on nad kõik teinud läbi mitmeid pöördeid oma muusikalises mõtlemises ning tänaseks kujunenud kohati äärmuslikult erinevateks. 1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera (1950–2000, loonud kuus sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949–2001, tervelt kaheksa ooperi autor). 1980. aastad tõid
Cornell University filosoofia Julliard School of Music Mills College Õppis mängima aafrika trumme (Institute for African Studies at the University of Ghana) Balinese Gamelan Semar Pegulingan and Gamelan Gambang in Seattle, WA Studied Hebrew cantillation in New York City and Jerusalem, Israel. Steve reich Lõi paljudele filmidele lugusid (nt. Plastic Haircut) 1965 Esimene suurem teos ,,It' gonna rain" Kindlasti mõjutasid teda teised heliloojad nagu John Adams ja King Crimson ja ansamblid : Tortoise, Do Make Say Think jne. Steve'i muusika oli inspiratsiooniks tehno muusikutele Teoste iseloomustus Kasutas lindimuusikavõtteid, avastades sel kombel faasinihktehnika Tonaalne harmoonia Ühtlne rütm Oluline on hääl Tuntud teosed ,,Different trains" http://www.youtube.com/watch?v=wYnAQlK74A ,,Music for 18 Musicians" ,,The Desert Music" ,,Drumming" allikad http://en.wikipedia
Heino Eller Triin Kask 11b 22.01.2018 Heino Eller ● 7. märts 1887- 16 juuni 1970 ● 20. saj. väljapaistvamaid heliloojaid ● Rajas teed nii helilooja kui pedagoogina ● Loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlust ● Toetus oma lapsepõlvemälestustele Heino Eller Hariduskäik ● Alustas 12-ne aastaselt viiuliõpinguid Tartus ● 1907 õppis Peterburi konservatooriumi viiuliklassis ● Aasta pärast läks ta Peterburi ülikooli õigusteadust õppima ● 1912-1915 ja 1919-1920 Õppis Peterburi konservatooriumis komposisatsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve helilooja, kes selle kooli lõpetas) Töö ● 1920-1940 oli Tartu Kõrgema Muusikalkooli õpejõud (heliloojad, muusikateadlased, interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne...
orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904
Jüri Gümnaasium Tantsuõpetus ESSEE Aeglane Valss Õpilane: Klass: 6 C Õpetaja: Harjumaa 2010 Valss on arenenud 18. sajandi teisel poolel Saksamaal ja Austrias. Alguses oli valss aeglane tants, kuid 19. sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad (Joseph Lanner, Johann Strauss) välja kiirema tempoga viini valsi, mis võitis erilise populaarsuse ja levis 19. sajandi jooksul kõikjale Euroopasse. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud praegu loetakse põhiliseks standardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Eestlastelgi on oma labajalavalss, mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast graatsilisest üle põranda liuglemisest. Stiliseeritult on valssi rohkesti viljeldud kammer-, sümfoonilises ja lavamuusikas. Valsi uuemad teisendid on inglise valss, teise nimega aeglane valss ja...
Algselt pidi saama temast mereväeohvitser 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kellest sai ka tema õpetaja 1862 kohustuslik mereväeteenistus Peale kohustusliku mereväeteenistust pühendus ta täielikult muusikale. 1871. asus ta orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis Korsakovi käe all on ka õppinud mitmed Eesti heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig jt) 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadežda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse,
Tema kuulsus muusikuna levis ning Bach kutsuti Arnstadti, kus ta töötas linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta aga jalgsi õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning seetõttu lahkus ta töölt. Bach töötas ühe aasta organistina ka Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Neil oli seitse last, kellest neli jäid ellu. Kahest neist, Wilhelm Friedemann Bachist ja Carl Philipp Emanuel Bachist, said olulised rokokoo stiili heliloojad. Vähem kui aasta pärast Mühlhauseni sai Bachist õukondlik orelimängija ja kontsertmeister hertsogi õukonnas Weimaris. Weimaris oli Bachil võimalus mängida ja luua orelile ning esitada varjeeruva repertuaariga kontsertmuusikat hertsogi ansambliga. Bach hakkas taas uut, stabiilsemat töökohta otsima. Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas AnhaltKötcheni printsi Leopoldi õuekapellmeistrina. Prints Leopold hindast tema annet,
Kasutatakse pilastreid, kirikutel ümarkupleid, karniise, sambaid, voluuti. Tähtis sümmeetria, fassaad. Tähtis oli väline hiilgus. Nt. Peetri kirik/väljak,Versailles, Blois` loss, Sancta Maria Della Compostela. 6)Maalikuntsis väljendati taltsutamatuid kirgi, maaliti allegoorilisi, mütoloogilisi, usulisi pannoosid. Nt. "Öine vahtkond"(R), "Õuedaamid"(D.V), "Leucippuse tütarde röövimine"(P.P.R). 7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli, Vivaldi, Scarlatti. 8) Kontsert oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul,eristati kolme tüüpi: mitme-kooriline kontsert, concerto grosso, soolokontsert. Tänapäeval muusikateoste ettekandmine. 9)Barokiajastul levinud muusikastiilid: ooper, kantaat, oratoorium, passioon, sonaat. 10)Generaalbass- e. basso continuo (it. k - katkematu bass) ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia.
Anni Larin 11B Essee Vene muusika Professionaalse vene muusika algus Professionaalne muusika sai hakata arenema siis kui Peeter I rajas Peterburi linna. Tuues sinna arhitekte, näitlejaid, heliloojaid. Kõike mis oli seotud kultuuriga. Ta tõi inimesi sinna Itaaliast, Prantsusmaalt, Bütsansi riigist Esimesed professionaalsed vene heliloojad olid mõjutatud Itaalia muusikast, kuna nende õpetajateks olid itaallased. Sealt sai alguse koorikontsertide ja soololaulude kirjutamine. Professionaalse muusika arengus aitas kaasa ka konservatooriumite avamine. 1862 avati Peterburis esimene Venemaa konservatoorium, ning 1866 avati Moskvas teine konservatoorium. Konservatooriumid asutasid vennad Rubinsteinid. Moskvas Nikolai ja Peterburis Anton. Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku traditsioonidest, seetõttu
Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile 1.2 KOORIMUUSIKA Rahvamuusikal põhinevad teosed Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". 4
BARKOKKMUUSIKA Muusikaajaloo referaat Autor: Klass: Juhendaja: Käsitletud teemad 1. Keskaja ja baroki võrdlus 2. Barokk ajastu muusikazanrid 3. Barokkooper 4. Tuntumad heliloojad 5. Kastraatlaulja 6. Farinelli 7. Farinelli ja Händel- mis neid seob Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks.
Renessanssi ajastu periodiseerimine- 8. Renessansiajastu olulisemad saavutused teaduses, kunstis, kirjanduses, arhitektuuris. Teadus- trükikunst, kompass, langevari, püssirohi ja nooditrüki tehnika Kunst- hakati maalima paljaid inimesi ehk akti maale Kirjandus- Boccaccio ,, Decameron" Arhitektuur- terava katusega kirikud muutusid kumerkatusteks 9. Seleta lahti mõiste ARS NOVA ja kirjelda pikemalt ajastut, missugused olid peamised muusikazanrid? Heliloojad? Ars nova- 1320-1380 aastatel Prantsusmaal domineerinud muusikastiil Organum, missa, motett Philippe De Vitry 10. Miks on Madalmaade vokaalpolüfoonia saanud renessansiajastu võrdkujuks? Nimeta Madalmaade vokaalpolüfoonilise stiili põhijooned. Nimeta peamised heliloojad. 11. Tutvusta renessansiajastu peamisi muusikazanre, selgita paroodiamissa tähendust 12. Kirjelda ilmaliku laulu vorme 16.sajandil (sansoon ,frottola, villanella, balletto, madrigal).
Instrumentaalmuusika Charpentier „Te Deum“ Poogenpillid: viiul, vioola e. altviiul, tsello, kontrabass Stradivari, Amati, Guarneri- perekonnad, kes ehitavad ja valmistavad viiuleid (elavad Itaalias Cremonas) Viiuliperekonna pillide populaaruse põhjused: ilus kõla, neid pille on võimalik häälestada Barokktriod: meloodialiin, harmoonia saade akordid, bass Nummerdatud bass e. generaal bass- heliloojad kirjutavad nootidena meloodia, bassi, harmooni numbritega muusika alla 17. Saj instrumentaalmuusika buum üle Euroopa, instrumentaalorkester Pachelbel- „Canon“ Žanr: 1) kontsert soolopill+orkester ( I kiire, II aeglane, III kiire) 2) concerto grosso(suur kontsert) soolopillide grupile ja orkestrile, kes mängivad vaheldumisi 3) orkestri süit ( 1) allemande- aeglane, 2)courant- kiire, 3)saraband- väga
Renessanss 14-16 sajand. Itaalia. Renessanss tähendab taassündi. Eeskuju võetakse antiigist. Inimene hakkab rohkem mõtlema maisest elust. Ilmalikustamine. 14 sajand: Itaalias tekivad uhked linnriigid, elevad tänu kaubandusele. Õukonnakunstnikud, -muusikud ja –luuletajad. Kunstniku nimi muutub tähtsaks. Madalmaade koolkond: 15-16 sajand. Belgia, Luksemburg, Holland, Põhja-Prantsusmaa (tänased alad), Burgundia hertsogriik. Heliloojad üle terve Euroopa, igaüks võtab kaasa oma traditsioonid. Kõik stiilid segunevad – Euroopa muusika. Kõikidele ühtmoodi mõistetav. 5 erinevat põlvkonda – ühe põlvkonna tegutsemise aeg u. 20-40 a. Trükitakse noote. Neljahäälsuse teke – bassi hääl tuleb juurde. Martin Luther 1517 Wittenbergi uksele 19 nõudmist. Munk, kes leiab, et katoliku kiriku algne mõte hakkab kaduma. Leiab, et usk peaks kirikus jälle kõige
saj. Algul. Klassikaline kuju Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontsert 3osaline teos soolopillile sümfooniaorkestri saatel, mille esimene osa on sonaat allegro vormis. Esimesed kolmeosalised viiulikontsertid kirjutas Vivaldi. Klassikaline kuju sai Mozarti loomingus. Keelpillikvartett 4 osaline teos kindlale keelpillikoosseisule. (2 viiulit, vioola, tshello) Aluse pani it. Helilooja Sammartini. Klassikalise kuju annab Haydn. Klassitsistliku perioodi tähtsaimad heliloojad F.J. Haydn, W.A. Mozartit ja L. Van Beethovenit nimetatakse Viini klassikaliseks koolkonnaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
