Kasvukeskkond Samblikud on pinnase suhtes vähenõudlikud. Neid võib leida nii troopilistes vihmametsades kui ka toitainevaesemates kasvukohtades (lumepiiril kõrgmägedes, tundrates, kõrbetes). Suure tallusega põõsas- ja lehtsamblikud on saastuse suhtes tundlikumad kui väikese ja liibunud tallusega liigid. Samblikud on vastupidavad nii kuumale, külmale kui ka veepuudusele, kuid õhupuhtuse suhtes on nad erakordselt tundlikud. Samblikud ei talu linnades levivaid gaase, nõge ega tahma. Seetõttu saab saab samblike kadumise või säilimise jargi otsustada õhu puhtusastme üle. Seene ja vetika kooselu tasakaal on kergesti rikutav. Mitmed gaasilised saastajad kahjustavad või hävitavad samblikus vetikkomponendi, mille tagajärjel hukkub kogu taim. Sümbioos Samblike suur vastupidavus igasugustes kasvukohtades tuleneb sellest, et nad koosnevad seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest.
Siirdemetallid Keemilised omadused ja kasutamine Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad perioodilistabeli B-rühmades. Enamik siirdemetalle on A-rühma metallidega võrreldes märgatavalt kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Siirdemetallide värvus varieerub üldiselt hõbevalgest terashallini (erandiks kuld ja vask). Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad kas vähese aktiivsuse tõttu või oksiidikihi tõttu. Kõrgemal temperatuuril raud hapniku atmosfääris põleb, pildudes laiali rauatagi sädemeid. RAUD keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. Raud kui küllaltki aktiivne metall reageerib kergesti hapete lahustega, tõrjudes välja vesinikku Suhteliselt p...
ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator). Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. 1 Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav
2. slaid - ehitus koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.Nende tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Peale tuuma sisaldavad nad veel tolmainet ja gaasi.Kui komeet asub Päikesest kaugel, siis on ta märgatav nõrga uduse laiguna. Kui aga komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 3. slaid - komeedi saba Saba on jagatud kaheks: ioonsaba, mis koosneb laetud osakestest mida päiksetuul eemale puhub ja tolmusaba, mis koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul ei mõjuta. Seetõttu järgib tolmusaba komeedi orbiiti.Sabapikkus kuni 100 km. komeedi läbimõõt vaid paarkümmend km. 4. slaid - Pea ehk kooma
Kahjuks selliste anumate tegemine läheb vägagi kalliks ja ikkagist pole vesiniku kadu probleem kadunud. Veel realistlik olles, siis vesiniku kasutamine kütusena ei too kasu ka loodusele. Kuna selle tootmine eraldab ka CO2. Võrreldes nt diisliga, vesiniku kütus sõidab vähem kilomeetreid maha, kui diisel. Kuigi ei ole mingeid eritisi summutist vesiniku puhul, siis me oleneksime selle kaevadimsel/saamisel ja siis protsessimisel, mis ajaks õhku ikka sama palju kasvuhoone gaase. 2H2(g) + O2(g) 2H2O(g) (põlemine) 2H2(g) + O2(g) 580kraadi 2 H2O(g) (Plahvatus) Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/hapnik_merlere.htm http://www.novaator.ee/ET/energia/miks_ei_ole_vesinikust_kutusena_asja_saanud/ http://www.slideshare.net/raulsink7/hapnik-16007575 http://evobsession.com/more-reasons-hydrogen-fuel-cell-cars-arent-the-future/
Peamised probleemid, mida suitsetamine põhjustab, on krooniline bronhiit,kopsupuhitus ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. (KOK) 90% KOKi haigetest on see haigus tingitud suitsetamisest. KOK areneb vähemalt igal viiendal suitsetajal, kes on suitsetanud juba 1520 aastat. KOKi haigel langeb invaliidistavale tasemele kuskil 60. eluaastal, kui mitte suitsetaja on veel täis jõus. Sigaretisuitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Sigareti koostised Sigaret sisaldab: Bensiin Atsetoon Formaliin Kaadmium Metopren ja palju muid ohtlikke aineid. Alkohol Alkohol on sõltuvust tekitav ja tugeva toimega narkootiline aine, mis on enamikes riikides peale araabiamaade legaalne. Lahja alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 22% ja kange alkohoolne jook on etanoolsisaldusega üle 22 mahuprotsenti. Tubakas
Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul Paljud arvavad, et see on põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Inimtegevuse tagajärjel paiskub õhku kasvuhoonegaas ehk CO2. Muidugi paiskub süsihappegaasi ka looduslikel põhjustel nagu näiteks vulkaaniliste tegevuse intensiivsusest, organismide kõdunemistest ja ka metsatulekahjudest aga rohkem tekib siiski majandustegevusest, fosiilsete kütuste põletamisel. Õhus on palju teisigi mürgiseid gaase mis tekivad põllumajanduse ja muude inimtegevuse tagajärgedel ning, mis on arvatud globaalsele soojenemisele kaasa. Kindlaks on tehtud, et viimase saja aasta jooksul on maapinnalähedane õhutemperatuur tõusnud 0,4 ja 0,8 °C. Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,16,4 ºC võrra. Ennustatakse ka seda, et merepinna tase võib kerkida kliima soojenemise tõttu, sest jäämäed sulavad veeks. Sel juhul ujutatakse üle paljud saared ja rannikualad
Keskkonna sõbralik (võrreldes fossiilsete kütustega) Peale jaama rajamist on energia tootmine odav ja lihtne Kui geotermaalenergiat hakataks laialdaselt kasutama, siis leevendaks see suuresti globaalset soojenemist Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Puudused Kasutusala piiratud Jooksvad kulutused energiatootmisele suured Energia transportimine kulukas Jaama rajamine on kallis ja keeruline Puurimine vabastab maas olevaid kasvuhoone gaase Geotermaalenergia Eestis Eestis on võimalik madalatemperatuurilist geotermaalenergiat rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Eestis on olemas ressurss madalatemperatuurilise geotermaalse energia kasutamiseks, mis sobib kasutamiseks nii kütteks kui ka jahutamiseks. Samuti kõrgematemperatuurist geotermilist ressurssi hetkel rakendada ei ole võimalik, kuna põhjavee temperatuur ei ületa
Eriotstarbelised veokid ja veosed Õnne-Mari Lilletai Ohtlikud veod Ohtlikeks veosteks loetakse aineid ja esemeid, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Kogu veoprotsessis osalejad (vedajad, kaubasaatjad ja -saajad) peavad teadma ning ohu korral tarvitusele võtma vajalikke meetmeid, et vältida võimalikke kahjustusi ja vigastusi, ning vajaduse korral koheselt tegutsema, et vähendada nende mõju miinimumini.Ohtlikud ained jagunevad üheksasse klassi. Ohtlike veoste liigid klass 1 -- lõhkeained ja klass 5.1 -- oksüdeerivad neid sisaldavad esemed; ained; klass 2 -- gaasid; klass 5.2 -- orgaanilised klass 3 -- ke...
Ohtlikud veosed Ohtlikud veod ● Ohtlikeks veosteks loetakse aineid ja esemeid, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Kogu veoprotsessis osalejad (vedajad, kaubasaatjad ja -saajad) peavad teadma ning ohu korral tarvitusele võtma vajalikke meetmeid, et vältida võimalikke kahjustusi ja vigastusi, ning vajaduse korral koheselt tegutsema, et vähendada nende mõju miinimumini.Ohtlikud ained jagunevad üheksasse klassi. Ohtlike veoste klassid klass 1—lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; klass 2—Gaasid; klass 3—kergestisüttivad vedelikud; klass 4.1—kergestisüttivad tahkedained isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; klass 4.2—isesüttivad ained klass 4.3—ained, mis klass 5.1—oksüdeerivad ained...
Raamatu “Beyond the Limits” (piiride taga) ennustas 1992. aastal, et nafta saab otsa 2031. aastaks. Ning siiani on kõik paika pidanud, kõik need ennustused. Kui nafta otsa saab, peavad autod alternatiivkütust kasutama hakkama, plastmassi asemel peab kasutama hakkama muud materjali, mis oleks sama põhimõttega. Keskkonna reostus on teine probleem, mis praegusel ajal on aktuaalne probleem. Tööstused paiskavad õhku tohututes kogustes atmosfäärile kahjulikke gaase. Üheks neist on kasvuhoonegaasid. Kui kasvuhoonegaaside hulk kasvab, siis see tõstab Maa keskmist temperatuuri ja põhjustab pooluste sulamist ning maailmamere tõusu. Selle tagajärjel jääb suur osa riikidest vee alla. Liigid surevad välja ning liigid kolivad ümber. Toiduahel saab rikutud. Kogu selle reostamise ja nafta liigtarbimise juures, kaotab Maa oma praeguse ökosüsteemi. Liigid surevad välja, üleujutuste ja reostamise tagajärjel, õhu koostis
Veod suurte tööviljakus kõrge vahemaade taha, reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha. Torutransport +vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki Vedada saab ainult vedelikke ja paindlik. Tööviljakus väga kõrge gaase, veetavad kaubakogused on - vedada saab ainult vedelikke ja gaase, torud rikuvad suured maastikupilti, ei saa rajada üle mere ja mägede Transpordi kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus, sest transpordikulud on muutunud vähetähtsaks (näiteks õmblusettevõtted paiknevad odava töö maades, sest nii
eksotermiliselt laguneda ning võivad tekkida kahjulikud ja kergestisüttivad gaasid või aurud või tekib isesüttimine. Sisu võib kuumutamisel plahvatada.Mitteplahvatavas olekus lõhkeainel tekib plahvatusoht lahjendi kao korral. Isesüttivad tahked ained. Võivad veega kokkupuutel jõuliselt reageerida. Ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase. Klass 5 3 Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid jaguneb seega kahte alaklassi. Oksüdeerivad ained Jõulise reaktsiooni-, süttimis- ja plahvatusoht kokkupuutes põlevate ja kergestisüttivate ainetega. Orgaanilised peroksiidid Eksotermilise lagunemise oht kõrgendatud temperatuuridel, kokkupuutes teiste ainetega (nt
Jagunevad põlevateks- , põlemist toetavateks- ja toksilisteks (mürgisteks) gaasideks. 3. Põlevvedelikud ja nende segud. Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. 4. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu. 5. Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku ja soodustavad tule- ja plahvatusohtu ja sageli olla ka söövitavad. 6. Mürgised ained, mis organismi sattudes põhjustavad tervisekahjustusi või surma. Samuti kuuluvad siia ained, mis võivad põhjustada inimeste ja loomade nakatumist. 7. Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile
nitab vastavalt Fe+3 ja Fe+2 esinemist. Cr+3 mramist NH4SCN abil segab Fe+3, mille mju redutseerimisel Na2SO3 -ga ei nnestu tielikult krvaldada. Cr+3 mramine oksdeerimisel H2O2 -ga ja lahuse kollase vrvuse jrgi nnestub vaid Cr+3-ioonide suurema kontsentratsiooni korral. On vimalikud ka mitmed teised meetodid, kuid need tunduvad olevat pilastele keerulised. Segu koostamisel anioonide analsiks peaks arvestama, et gaaside eraldumise katsel ei peaks tuvastama liiga palju erinevaid gaase. Kui lahuses on Cl- -ioonid, siis tekib ka lhnaga gaase eraldavate anioonide puudumisel teatud lhn, mis vib pilastes segadust tekitada. Sel juhul peaks petaja aitama lhnu identifitseerida. Tahke aine anals kesoleva lihtsustatud juhendi jrgi vib phjustada mitmeid krvalreaktsioone, mida petaja peaks uuritava segu koostamisel pdma ette nha. Problemaatiline on tahkest ainest K+ mramine. Lpetuseks. Keemilist analsi petatakse Jgeva 2. Keskkooli loodusharus juba kolmandat ppeaastat
+ väga kiire taha, reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha. - vedada saab väikesi kaubakoguseid - rajatised ja lennukid kallid - sõltub oluliselt ilmastikust, - vedu kallis - lennukiga ei saa igal pool maanduda Torutransport + vedu odav Vedada saab ainult vedelikke ja gaase, veetavad + toimub pidevalt kaubakogused on suured - vedada saab ainult vedelikke ja gaase, - torud rikuvad maastikupilti,
keraamilist kaussi, mida rotid ümber ei aja. Rotte ei pea üldiselt pesema ega kammima – terved rotid hoolitsevad oma välimuse eest ise. Pesta võib rotti siis, kui ta on väga määrdunud või ei suuda ennast ise puhastada. Toitumine Rotid on kõigesööjad: neile võib anda nii liha kui taimset toitu, tuleb ainult jälgida, et see ei oleks liiga soolane, magus, vürtsine või rasvane. Rottidele ei tohi anda gaase tekitavaid tooteid(herned, oad, kapsas jne.) ega gaseeritud jooke – rotid ei suuda gaase väljutada! Kuivtoiduna võib kasutada ainult rottidele mõeldud segusid. Tuleks eelistada graanultoite, kuna neist ei saa rott endale meeldivaid palasid välja valida. Suurem osa poetoitudest ei ole piisavalt hästi tasakaalustatud ja seega ei sobi rottidele põhitoiduks; kindlasti tuleks juurde anda ka värskeid aedvilju. Maiustusteks sobivad näiteks pähklid, rosinad, keedetud
TULEMÄED EHK VULKAANID Loodusõpetus IV klassile Karin Link Saue Gümnaasium VULKAAN Tulemägi on kohutav loodusnähtus · plahvatused · maavärinad · gaasid, mustad pilved · välgud · kõuemürin · tipus hiiglaslikud tuleleegid MIKS VULKAANID PURSKAVAD? · Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale. · Gaasid põhjustavad suure rõhu. · Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat. MAGMA Magma on tulivedel aine vahevöö ülakihtides. See ülikuum gaasirikas suure rõhu all olev magma rajab teed ülespoole. Maapinnale jõudnud magma ongi laava. LAAVA Maakera sügavuses on temperatuur kõrge ja kivimid on sulanud ning kivimimass voolab tulemäest välja laavana. Mööda mäenõlvu
Torujuhtme transport Mis on torujuhe? · Rauast või plastikust torud. · Läbimõõduga 10 kuni 120 cm. · Tavaliselt umbes 1-2m sügavusel. · Vedelike transpordi kiirus on umbes 1-6 m/s. Mida transporditakse? · Põhilised ained on vedelikud ja gaasid. · Kütused, õli, naturaalne gaas ja biodiisel. · Läbi torujuhtmete on isegi transporditud õlu. Maksumus? · Torujuhtmeid mööda on kõige odavam transportida kütuseid ja muid gaase, vedelikke maismaal. · Veealused projektid on töömahukad ja suurt investeeringut vajavad. Torujuhtmete lihtsustatud skeem Pikim torujuhe · Druzhba (Sõpruse) torujuhe. · 4000 km pikk, õli torujuhe. · Põhiosa ehitati: 1960 1962. (1970 valmis lõpl.) · Ehitamine: $12,7 miljonit. · Hõlmab: Venemaad, Ukrainat, Valgevene, Poolat, Ungarit, Slovakkiat, Tsehhi ja Saksamaad. Nord Stream · Venemaa ja Saksamaa vaheline
Maailm on üks suur ühiskond ja igas ühiskonnas on palju erinevaid probleeme. Osad neist on ainult mõnele riigile omased ehk siis lokaalsed, aga paljud on ka globaalsed probleemid ehk siis kogu maailmale omased. Minu arvates on maailmas kõige suuremateks ja tõsisemateks probleemideks keskkonna saastumine ja ilmselt ka terrorism ja sõjad. Inimesed sõidavad igal päeval koguaeg igale poole autodega, mis tekitavad väga suurel hulgal mürgiseid gaase mis kahjustavad loodust ja keskkonda. Paljud inimesed viskavad ka prahti maha ja veavad suurtes hunnikutes jäätmeid metsadesse. Ka see on suur probleem millega peaks midagi tõsisemalt ette võtma. Inimesed peaksid keskkonnaprobleemidele rohkem tähelepanu pöörama ja nende vähendamiseks ka midagi ette võtma. Nende probleemide leevendamise üks võimalus on see, et inimesed peaksid vähem autodega sõitma ja rohkem jalgsi liikuma, või siis ühistransporti kasutama.
"Taust" ise kujutab endast joontest tunduvalt nýrgemat (väiksema intensiivsusega) pidevat spektrit, mille energiajaotus vastab soojuskiirguse omale. Kõige hämmastavam oli elektriliste gaaslahenduslampide spekter: madalal rõhul ning temperatuuril töötavas lambis puudus pidev spekter täielikult; peaaegu kogu valgus tuli 5 - 10, tihti 1 - 2 kitsa spektrijoonena, mis andis lampidele iseloomuliku värvuse (neoonlambi punane, naatriumlambi kollane jne. värvus). Me teame, et gaase eristab vedelikest-tahkistest molekulide (aatomite) vahelise vastasmýju puudumine. Siit kohe ka oletus, et kui pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Seetõttu nimetataksegi joonspektrit aine karakteristlikuks kiirguseks. Mida hõredam ja külmem on gaas, seda vähem kiirgab ta tervikuna ja seda suurem on kontrast atomaarse kiirgusega. Muidugi peavad aatomid saama
põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab mõlemas büretis olema ühel tasandil. Soolhappega katseklaasi seinale asetatakse märjas filterpaberis metallitükk. Katseklaas suletakse nii, et metallitükk lahusesse ei kukuks, märgitakse võimalikult täpselt üles näit ühelt büretilt (V 1) ning seejärel kukutatakse
mürgiste gaaside eraldamisele moodustab põlevkivist umbes poole mittepõlev osa. See põlemisel allesjäänud osa ladustatakse hiljem tuhamägedesse. Neid suuri mägesid võid näha Kirde-Eestis ringi liikudes. Mägedelt voolab koos vihmaveega alla mitmeid mürkaineid, mis reostavad kohalikku ümbrust ning lisaks voolavad piki jõgesid Soome lahe poole. SEJd on meie planeedi atmosfääri peamisi reostajaid. Mida madalama kütteväärtusega kütust kasutatakse, seda rohkem eraldub atmosfääri gaase ja põlemata tahkeid osi. Meie energeetika põhineb põlevkivil, mis on aga keskkonnale kahjulik ja samuti on ka põlevkivi peagi otsa lõppemas. Seega oleks aeg vähendada põlevkivi osatähtsust ja otsida energia saamiseks uusi võimalusi. Eestis on võimalik kasutada nii tuule, kui ka biomassi energiat. Need ei suuda küll põlevkivi täies ulatuses asendada, kuid aitavad siiski säästa Eestimaa loodust üsna suurel määral. Tänan kuulamast!
Mõned uuringud on näidanud et 83% Maa pinnast on otseselt inimtegevuse poolt mõjutatud. (Inimene saastab palju loodust mis on kahjulik , loodusele ja loomadele ning see on omakorda kahjulik inimestele.) · Õhu saastatus. Õhku peetakse saastatuks juhul kui teatud koostisaineid on tavalisesr rohkem ja need võivad ohustada inimese tervist. Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase mis segunevad õhuga. · Pinna saastatus. Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest , aga ka jäätmetest. Peamised saastajad on väetised , vanametall eriti raskemetall .Need kahjustavad pinnast ja võivad selle muuta viljatuks.Juba üks saaste võib olla ohtlik sest see suudab mõjutada keskkonda.Näiteks saastaja võib koguneda taimejuurtesse mis ei arene enams siis sureb taim , kui kariloom sööb selle taime ära satub saaste tema piima või
telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator).Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks.Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. Iseloomulik on, et vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. Melhioris on 1833% niklit, ülejäänu on vask. Melhior on hõbedaga sarnanev ja väga dekoratiivne sulam, millest vermitakse
tõsiseltvõetavaid projekte Revolutsioonilise idee kasutada kosmose vallutamiseks rakettide asemel 4060 tuhande km kõrgusele küündivat lifti. Praeguste arvestuste kohaselt peaks tööstuslik kosmoselift startima 27. oktoobril 2031. Selle ajaloolise sündmuseni jäänud aega (sekundi täpsusega!) näitab ka kell nende kodulehel. http://www.liftport.com/ NASA uuring annab aluse teadliku kliimapoliitika kujundamiseks Aastakümneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud õhus leiduvad kemikaalid püüavad Päikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad Päikese kiiri, põhjustades kliima jahenemist. Tänapäeva kosmose uurimisvahendid Alles tänapäeval, meie aja võimsate teleskoopide abil, mis suudavad tungida kosmosesse 10 000 000 000 000 000 000 000 (10 atmel 22) kilomeetri kaugusele, teleskoopide abil, mille
Kuigi Berzelius saavutas palju keemiateaduse edasise arengu seisukohalt (pakkus välja keemiliste elementide tähistusviisid, mis kehtivad tänapäevani, oli paljude keemiliste elementide avastaja), takistas ta aga oma jäikade seisukohtade kinnihoidmisega keemia arengut. Ta ei lasknud läbi teooriaid, mis ei ühtinud tema seisukohtadega. Näiteks jäi pikaks ajaks tunnustamata Amedeo Avogadro seadus, kus samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad gaase võrdse arvu osakesi. 19.sajandil oli orgaanilise keemia arengus tähtsal kohal juhuslikkus ja ootamatud avastused, mis olid tugevad alused keemiaharu kujunemisel. Ühiskondlikult tunnustatud vitalismiteooria pani teisiti mõtlevaid teadlasi end kehtestama ning oma teooriatesse uskuma, seega on tegu olnud kindlasti akadeemiliselt väga võimekate inimestega kui ka tugeva iseloomu isikutega, mis teevad selle aja teadlastest ühed tähelepanuväärseimad.
Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa padrunikesta, mis välja heidetakse. Taandurvedru survel lükatakse lukuraam koos luku ja gaasikolviga uuesti ette, lukk haarab kaasa uue padruni ja sulgeb padrunipesa
Kliima soojenemine:põhjused ja tagajärg. Tihti kuuleme meediast kliima soojenemise kohta. See on kujunenud ülemaailmseks probleemiks. Üle maailma on teadlased koos käinud, et arutada globaalse soojenemise põhjuseid ja mõjusid, ning on püüdnud vastu võtta määrusi, mis hoiaksid ära olukorra edasise halvenemise. Kuid kas inimtegevuse kontrollimisel on mingit mõju globaalsele soojenemisele? Kas inimkond on kliima soojenemise probleemide taga? Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võr...
Üheks suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on jäätmed. Inimesed ei tee vahet olme-, tava- ja ohtlike jäätmete vahel. Seega käitutakse nendega hoolimatult .Prügi visatakse kokkusegatult minema teadmata, mida see endaga kaasa toob. Olmejäätmete hulka on visatud ohtlikke aineid, nagu näiteks akud ja patareid. Need kuhjatakse kokku prügimägedesse, juhul kui neid taaskasutusse ei võeta. Selletõttu on prügimägedes pinnas saastunud ning õhku paiskub mürgiseid gaase, mis omakorda mõjub inimeste tervisele halvasti. Seega tuleks muuta oma suhtumist jäätmete sorteerimise osas. Tähelepanelik sorteerimine ning prügimägede ülekuhjumise vältimine vähendaks ka seda probleemi. Positiivne aspekt on see, et Eestis on loodud projekt nimega,,Teeme ära", mis kujutab endast koristustalguid ja sellesse on kaasatud kõik vabatahtlikud üle Eestimaa. Selle tulemusena väheneb prügi hulk ning keskkonna üldine vaade.
Kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid elusorganismides Organismid vajavad elutegevuseks kehaomaseid orgaanilisi aineid. Jagunedes kas autotroofideks, heterotroofideks või miksotroofideks oleneb kas organism suudab sünteesida orgaanilisi aineid ise väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, peab lõhustuma teisi orgaanilisi aineid, või suudab teha mõlemat vastavalt keskkonnatingimustele. Kogu sünteesi- ja lagundamisprotsesse kokku nimetatakse metabolismiks. Olles inimesed, ning heterotroofid, on meil vaja väliskeskkonnast lähteaineteks teisi orgaanilisi aineid omandada. Kui taimed (autotroofid) suudavad aineid sünteesida valgusenergia abil, siis meil on selleks vaja kehasiseseid ensüüme, mis töötavad biokatalüsaatoritena. Et lähteainetest tekiks vajalikud orgaanilised ained, ja et neid pärast võimalik transportida oleks, on vajalik energia olemasolu keemiliste sidemete katkestamiseks, ni...
ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus; · Lõhna eritavus; · Vastuvõtlikkus lõhnadele; · Plahvatusohtlikkus; · jms Lastide liigitamine Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: · Agressiivsete omadustega lastid niiskust, soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; · Agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid; · Neutraalsed lastid lastidel ei ole agressiivseid omadusi ning nad ei allu ka nendele. Mõõtühikud SI-süsteem e meetermõõdustik Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem (ka U.S customary units). Mõnikord näidatakse sulgudes kas Imp või U.S või mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus (merenduses üliharv). Viimane peamiselt anglosaksi maades
ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus; · Lõhna eritavus; · Vastuvõtlikkus lõhnadele; · Plahvatusohtlikkus; · jms Lastide liigitamine Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: · Agressiivsete omadustega lastid niiskust, soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; · Agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid; · Neutraalsed lastid lastidel ei ole agressiivseid omadusi ning nad ei allu ka nendele. Mõõtühikud SI-süsteem e meetermõõdustik Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem (ka U.S customary units). Mõnikord näidatakse sulgudes kas Imp või U.S või mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus (merenduses üliharv). Viimane peamiselt anglosaksi maades
hämmastaval graafikal. LED ekraan valgustab pimedas hästi tuba ja on silmade vastu ka mitte ebasõbralik, vaid LED monitori on hea ja mugav kasutada ja rikub väga vähe silmi. Led monitor võrreldes teiste monitoridega loob hea pildi vähese energiaga. Plasma monitor- Plasma monitore tehakse firmade poolt nagu: Panasonic, Fujitsu ja Pioneer.Plasma monitorid kasutavad üle 16 miljoni värvi ja neil on 160 kraadine vaatenurk. Plasma monitorid on väga õhukesed ja need sisaldavad ioonidega gaase mis asuvad lampides monitori sees.Plasma monitorid valgustavad pimedat tuba vähe võrreldes LED monitoridega.Plasma monitoridel on vähendatud energiakulu tänu Panasonicu firmale kes töötas kaua aega et igalt poolt kärpida monitori energiakulu. 4 Kokkuvõte Kui oled huvitatud mängudest ja filmi vaatamistest ja soovid paremat pildi kvaliteeti vali
Sissehingamisel rinnaõõne ruumala suureneb ja õhl liigub kopsudesse. Väljahingamisel rinnaõõne ruumala väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. 5.Võrdle sissehingatava ja väljahingatava õhu koostist. Sissehingatud õhus on rohkem hapniku. Väljahingatavas õhus on rohkem süsihappegaasi. 6.Kirjelda gaasivahetust kopsudes Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku palju. Hapnik tungib alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punaste verelibledega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. 7.Kirjelda gaasivahetust kudedes Peale hapnikuga küllastumist ja süsihappegaasi ära andmist, liigub veri suure vereringe kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus rakkude ja vere vahel. Rakkudes on ainevahetuse tulemusena hapniku hulk vähenenud ja süsihappegaasi hulk tõusnud. 8
Erivajadustega inimeste toitlustamine Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Õile Aavik Diabeet Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Ei tohiks pakkuda: Kuldpruunid praekartulid Rohkelt rasvased toidud Karastusjoogid Väga magusad saiakesed Pasta Soovitatavad toiduained: Marjad Puuviljad Täisteratooted Köögiviljad Väherasvane liha Piimatooted Eelistatud on hautamine, keetmine. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. laktoositalumatus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk en...
põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab mõlemas büretis olema ühel tasandil. Soolhappega katseklaasi seinale asetatakse märjas filterpaberis metallitükk. Katseklaas suletakse nii, et metallitükk lahusesse ei kukuks, märgitakse võimalikult täpselt üles näit ühelt büretilt (V 1) ning seejärel kukutatakse
Samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv. Levik Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Ehe väävel tekib divesiniksulfiidhappe ja vääveldioksiidi vahelise keemilise reaktsiooni käigus: SO2 + 2H2S = 2H2O + 2S. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Näide: nCaSO4 + CnH2n = nCaCO3 + nH2O + nS. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises
öö, sest päikesekiired ei suutnud tungida läbi tihedate vulkaanilise tuha pilvede. Surma sai purske tagajärjel üle 71 000 inimest. 5. Enne 1815. aasta purset oli vulkaani kõrgus umbes 4300 meetrit.Tamborale kuulub küll ajaloolise aja võimsaima vulkaanipurske au, kuid kindlasti pole see nii Maa ajaloos. Tambora ei kuulu nö supervulkaanide hulka, millised paiskavad tegutsema asudes atmosfääri sellised koguses tuhka ja vulkaanilisi gaase, et sel on Maa kliimale väga suur ja pikaaegne mõju. 6.This detailed astronaut photograph depicts the summit caldera of the volcano. The huge caldera is 6 kilometers (3.7 miles) in diameter and 1,100 meters (3,609 feet) deep. It formed when Tambora's estimated 4,000-meter- (13,123-foot) high peak was removed, and the magma chamber below emptied during the April 10 eruption. Today the crater floor is occupied by an ephemeral freshwater lake, recent sedimentary deposits, and minor lava
PC omaduses on läbipaistev, UV-kindel ja löögikindel keemiline püsivus ja vananemiskindel. PET(Polüetüleentereftalaat) Kasutatakse: Turvavööd, tekstiilid ja katted. PET PUR(Polüuretaan) Kasutatakse: Istmepolster, lagi ja omadused on suur tõmbetugevus, jäik, suur temperatuuri taluvus ja gaase armatuurlaud. PUR omadused on hea helisummutus, hea mitteläbilaskev PBT(Polübutüleenftalaat) Kasutatakse: Põrkeraua- ja keredetailid, pistikud ja soojusisolaator ja elastne elektroonikaseadmete korpused. PBT omadused on jäik, kuumuskindel, ABS(Akrüülonitriilbutadieenstürool) Kasutatakse: mõõdutäpne ja hea elektriisolaator Iluvõred, rattakilbid ja tulekorpused
jaoks. Õhutransport Õhutransport on inimeste ja kaupade vedu lennukite ja helikopteritega. See on kõige kiirem pikamaatranspordi vahend kosmoselaeva järel. Eestist on võimalik ümberistumistega lennata kõikjale maailmas. Eesti suurim lennundusettevõte on Estonian Air. Torutransport Esimene gaasijuhe ehitati Eestis 1948. aastal. Torutransport on kaubavedu läbi toru. Kasutatakse maagaasi importimiseks Venemaalt Eestisse. Transportida saab vaid vedelikke ja gaase. Torujuhtme trassid on praktiliselt piiramatud, kuna neid saab paigaldada nii maa peale kui ka vee alla. Maagaas Eestis Veoskäive Veosekäive iseloomustab kaupade veol tehtud töö mahtu, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites. Ühele tonnkilomeetrile vastab ühe tonni kaupade vedu ühe kilomeetri kaugusele Sõitjakäive Sõitjakäive iseloomustab sõitjate veol tehtud töö mahtu, mida mõõdetakse sõitjakilomeetrites. Ühele sõitjakilomeetrile vastab ühe sõitja vedu ühe kilomeetri
taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Näiteks Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirleb hulk väikeplaneete. Neid nimetatakse asteroidideks ja nende piirkonda asteroidide vööks. 2. Meteoriitide liigid – Meteoriidid jagunevad: kivi,-raudkivi ja rauameteoriidid 3. Kuidas tekib komeedi saba? - Kui komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 4. Tähtede koostis ja liigitus. - Spektraalanalüüs ja tähe atmosfääri mudelid on näidanud, et üldjoontes on Päikese kaasaegsetel sarnane koostis – nende massi järgi koosnevad need 70% vesinikust, 28% heeliumit ja 2% raskematest elementidest. Tähtede liigid: kääbused, hiiud ja ülihiiud Kõige lühema elueaga on hiiud ja ülihiiud. Kääbustähtede
Millised on erinevad tulekustutisvahendid ja kuidas neid võib liigitada? Mida oleks soovitatav teha põletuste korral ja kui rängad võivad olla erinevate astmete põletused? Ning mis asjad on plahvatused? 1. Põlemine Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. 1.1 Põlemisprotsess
suuri purustusi ning raskeid õnnetusi. Atsetüleeni segud vahekordades õhuga 2,3...84% ja hapnikuga 2,3...93% võivad plahvatada nii sädemest kui ka tugevast kuumusest. Peale atsetüleeni kasutatakse metallide keevitamisel ning lõikamisel ka teisi, odavamaid ja vähem defitsiitseid põlevgaase ning aure. Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid gaase, mille leegi temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC- se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Propaani ja hapniku segu leegi temperatuur on 2600...2700ºC. Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm
2 HC - kütuse täpne doseerimine, et küttesegu oleks vajaliku koostisega; õige süütehetke ajastamine; õige mootori temperatuurireziimi tagamine ja oksüdeeriva katalüsaatori kasutamine, et põlemata kütuseosakesed (HC) järelpõletada H2O-ks ja CO2-ks. NOx heitgaasi tagastus (EGR), mis mootori teatud tööreziimidel juhib põlemiskambrisse koos värske kütteseguga vanu, töötanud gaase, et halvendada küttesegu koostist ja sellega vähendada põlemistemperatuuri silindris. NOx kogus heitgaasides sõltub aga põlemistemperatuurist kuupfunktsioonis: kui natukenegi vähendada põlemistemperatuuri, väheneb NOx sisaldus kuubis. Peale selle on kasutusel ka taandavad katalüsaatorid, mis taandavad NOx-i puhtaks lämmastikuks (N2) ja hapnikuks (O2). SOx Vääveloksiidide hulk heitgaasides sõltub suurel määral väävlisisaldusest
Veod ilmastikust, vedu kallis, tööviljakus madal, suurte vahemaade taha, õhusaaste reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha. Torutransport +vedu odav, toimub pidevalt, Vedada saab ainult vedelikke ja ehitamine odav ja küllaltki paindlik. gaase, veetavad kaubakogused on Tööviljakus väga kõrge suured - vedada saab ainult vedelikke ja gaase, torud rikuvad maastikupilti, ei saa rajada üle mere ja mägede 9. Mida tähendab side ehk kommunikatsiooniteenused, too näiteid meedia mõjust majandusele? Need hõlmavad ka massi- ja multimeedia, tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt,
Ilm- atm.seisundit antud kohas, hetkel. Ilmastik- mõne kuu v aasta ilmade korduvust. Kliima- pikaajal.ilmade reziim. Astr.tegur: maakaug.päikes; maa telje kallakus; päik.saadud kiirg.hulk; maa tiirl ümb päik, pöör ümb telje. Geo.teg: mandrite, ookeanide jaotus; koha geograafiline laius; suurte mäeahel, madalike paiknemine; merehoov; igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale. Ekvaatorist 30-ni. Parasv läänetuul: subpolaarsetel laiustel ...
Küllastunud aur-olukord, kus ajaühikus aurunud ja kondenseerunud molekulide arv on ühesugune, protsessid toimuvad ühesuguse kiirusega. Küllastunud auru rõhk- rõhk, millel vedelik antud temp-l aurustub, see tähendab hakkab keema. rõhu väärtus oleneb vedelikust ja selle temp-st. temp tõustes küllastunud auru rõhk suureneb, samuti suureneb kül auru tihedus,vedelik mille aur kinnises ruumis selle vedeliku kohal on, aga käitub vastupidiselt, paisumise tõttu väheneb vedeliku tihedus, mingil kindlal vedelikule omasel t´-l saavad need tihedused võrdseteks, sellest hetkest kaob vedeliku ja auru vaheline piirpind, nüüd on tegu gaasiga. kui vedelik liigub kiiresti, võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastunud auru rõhu ja kuigi vedelik pole kuum hakkab ta keema. Juhul kui suurendada küllastunud auru tihedust, siis kasvab kül auru rõhk. Kriitiline temp- emperatuuri pideval tõstmisel väheneb pidevalt vedeliku ja selle kohal oleva küllastun...
õhumass. Päikesekuumus hoiab selle liikvel. Kui Päikest poleks, langeks õhk jäise 6 meetri paksuse lumehangena maapinnale. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. Õnneks hoiab Päike Maa ümber hõljuva atmosfääri alles. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik, sellele järgneb koguseliselt hapnik. Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru ja süsinikdioksiidi, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Neid hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist: altpoolt ülespoole suundudes on nendeks troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär
erilist tähtsust paberi, plastmasside, metalli ja klaasi, aga ka orgaaniliste jäätmete kogumine ja korduvkasutamine, mis saab alguse nende eraldi kogumisest. Tänapäevase prügila rajamisel saab tarvitusele võtta kaasaegseid abinõusid. Takistamaks saaste imbumist pinasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega. Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni, eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks. Jäätmeprobleemidega tegelemiseks võetakse ette küll erinevaid abinõusid, kuid selleks, et hoida oma keskkonda puhtana peaks iga inimene ise kaasa aitama sellele. Ei tohiks visata maha prügi. Tänavatele on asetatud erinevatesse kohtadesse prügikaste, kuhu on võimalik visata prahti. On suuremate prügikoguste jaoks loodud ühised prügikastid, mis on jaotatud vastavalt sellele, mida kuhu visata tohib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
