Aatomifüüsika (0)

Aatomifüüsika
Heili Morozov
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. 
Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid 
tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside 
uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on 
aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud 
olekutes.
Aatomfüüsikas uuritakse üksikute aatomite (ja ioonide) vastastikust mõju teiste 
aatomite või ioonidega,  tahkiste , valguse ja elektriväljaga. 
Samuti elektronide jaotumist kvantmehhaanilistele energiatasemetele(elektroni 
kvantolekud), elektronide erinevate energiatasemete vahel liikumisel 
tekkivaid spektraaljooni, keemiliste 
elementide perioodilisussüsteemi ning keemilise sideme füüsikalist alust.
Üksikute aatomite uurimisel ei ole uurimistulemused mõjutatud molekuli või 
tahke keha kristallstruktuuri moodustamisel tekkivatest vastasmõjudest 
aatomite vahel.
Aatomite karakteristlik kiirgus.
Nagu kiirguse kvantteooria, sai ka aatomifüüsika alguse sajandivahetusel. 
Mılemad kujunesid ühe ja sama probleemi -- valguskiirguse teke aines -- 
uurimise käigus. Kiirguse spektraalne uurimine näitas, et kui pidev 
soojuskiirguse tüüpi  spekter  on omane kondenseeritud ainele (vedelikud ja 
tahked kehad), siis gaasides lisandub sellele nn. taust- ehk foonkiirgusele 
eraldiseisvatest sagedustest koosnev joonspekter .
Joonspektriks nimetatakse viimast aga selle pärast, et  tavalistes  
piluspektrograafides paistab ta koosnevat üksikutest heledatest joontest 
tumedamal taustal. "Taust" ise kujutab endast joontest tunduvalt nırgemat 
(väiksema intensiivsusega) pidevat spektrit, mille energiajaotus vastab 
soojuskiirguse omale.
Kõige hämmastavam oli elektriliste gaaslahenduslampide spekter: madalal 
rõhul ning temperatuuril töötavas lambis puudus pidev spekter täielikult; 
peaaegu kogu valgus tuli 5 - 10, tihti 1 - 2 kitsa spektrijoonena, mis andis 
lampidele iseloomuliku värvuse (neoonlambi punane, naatriumlambi kollane 
jne. värvus).
Me teame, et  gaase  eristab vedelikest-tahkistest molekulide (aatomite) vahelise 
vastasmıju puudumine. Siit kohe ka oletus, et kui pidev spekter on omane 
kehale tervikuna , siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse 
kuuluvate aatomite kiirgust. Seetõttu nimetataksegi joonspektrit aine 
karakteristlikuks kiirguseks.
Mida hõredam ja külmem on  gaas , seda vähem kiirgab ta tervikuna ja seda 
suurem on  kontrast  atomaarse kiirgusega. Muidugi peavad aatomid saama 
kusagilt  kiirgamiseks vajalikku energiat ja kui nad ei saa seda soojusliikumisest, 
peab olema teine, näit. elektriline jõuallikas. Aga selleks võib olla ka valgus või 
muu  elektromagnetkiirgus
http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/kymnes/tryk20.pdf
https://www.google.ee/url ?
sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&ved=0CCsQFjAA&url=http
%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FAatomif%25C3%25BC
%25C3%25BCsika&ei=EmWvUe2NMMmptAbMnoCgBQ&usg=AFQjCNEeVmj
U5yuSGFJNolGDHCK9j2BaKQ&sig2=svkH0qdt1x7nMQT_FtLYoA

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Aatomite karakteristlik kiirgus.
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10