50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Saladuslik Isik
Õppematerjali autor
Juhendaja: Tallinn 2012 1 SISUKORD 2 1 Nord stream Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. Ehitus algas 2010. aasta aprillis Rootsi majandusvetes, Gotlandi lähistel. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Gaasijuhe avati pidulikult 6. septembril 2011 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahel asuvat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peal asuvat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Torujuhtme rajamisega tegeleb Nord Stream AG.
Nord Stream on kavandatav Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis
detsembril 2005. a. Babajevos. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Gaasitrassi merealune osa Gaasijuhtme projekti veealune osa algab Viiburi lähistelt Portovaja lahest ja kulgeb ligikaudu 1200 km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldini Saksamaal. Lisaks Venemaa ja Saksamaa territoriaalvetele on gaasijuhe kavandatud läbima Soome, Rootsi ja Taani majandusvööndeid, ühe võimaliku variandina on ettevõte kaalunud torujuhtme paigaldamist osaliselt Eesti majandusvööndisse. Gaasijuhe saab koosnema kahest paralleelsest torust, mille kummagi võimsus on 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Gaasijuhtme tööeaks on kavandatud 50 aastat. Nord Streami projekt ei näe ette ühenduste rajamist merealusest torust Läänemereäärsetesse riikidesse. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Gaasitrassi maapealne osa Venemaal
ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. Gaasijuhtme algus asub Viiburi lähistel Portovaja lahes ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldini Saksamaal. Lisaks Venemaa ja Saksamaa territoriaalvetele on gaasijuhe kavandatud läbima Soome, Rootsi ja Taani majandusvööndeid, ühe võimaliku variandina kavandas ettevõte torujuhtme paigaldamist osaliselt Eesti majandusvööndisse. Gaasijuhe saab koosnema kahest paralleelselst torust, mille kummagi võimsus on 27,5 miljardit kuupmeetrit aastas ehk 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. See suudab rahuldada ära enam kui 25 miljonit majapidamist. Tööeaks on kavandatud 50 aastat. Projekt ei näe ette ka seda, et ühendus rajataks ka Läänemereäärsetesse riikidesse. (The Pipeline 2008)
MEREVEOD LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Tallinna Tehnikaülikool Andrei Mihhailov Õppejõud: Tarvo Niine Läänemere tutvustus Läänemeri (inglise keeles Baltic Sea) on Atlandi ookeani juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv sisemeri, mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad Taani väinad (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja Kieli kanal. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel. Nord Stream Nord Stream (vene keeles ka Северный поток 'Põhjavoog'; varasem nimi Põhja-Põhjavoog'Põhjavoog'; varasem nimi Põhja-; varasem nimi Põhja- Euroopa gaasijuhe) on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. Ehitus algas 2010. aasta aprillis Rootsi majandusvetes Gotlandi lähistel. Eestis on 45 riigi registrisse kantud sadamat, millest enamus asub Läänem
gaasitorule ei öelda. Põhjus, miks mulle Nord Stream veel ei meeldi on see, et üks gaasijuhe on vaid 8 kilomeetri kaugusel parvlaeva Estonia uppumiskohast. See on praktiliselt sama vastik, kui mingisugune tuumajaam oleks kohe surnuaia kõrval. Ma arvan, et halba gaasitorule ja siis juba ka Läänemerele võib teha näiteks laevahukk. Kui laev peaks uppuma otse gaasitoru kohal ja sellele peale kukkuma, siis läheks ju toru katki ning jällegi hakkaks gaasi otse merre lekkima. Ma ei usu, et sellist asja küll juhtuks, aga loodan et selle peale on ikka mõeldud. Nord Stream võib tuua Läänemerele suure kahju, kuid loodame, et see suudetakse ära hoida. Nord Stream on hea, kuna Saksamaa elanikud saavad rohkem gaasi. See on halb, kuna see läheb läbi mitme riigi vete. Halb on ka seepärast, kuna arvatakse, et Venemaa suutis mõnelt riigilt saada loa ehituseks ähvarduste teel
SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on eriti pinevaks muutunud arutelu Nord Stream´i gaasijuhtme rajamise üle, mis projketi järgi hakkab kulgema Venemaal Viiburist läbi Läänemere kuni Greifswaldini Saksamaal. Teema on muutunud eriti teravaks poliitliseks aspektiks, kuna järjest rohkem Euroopa riike on andnud oma nõusoleku projekti elluviimiseks. Kuigi kõnealune projekt ei läbi Eesti majanduspiirkonda on Eesti siiski gaasijuhtme rajamise suhtes skeptiline, sest see kujutab endast reaalset ökoloogilist ohtu Läänemerele. Trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit, möödudes lähedalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusvöönditest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nord Stream'i projekti arendamise vastu on Poola ja Balti riigid. Käesoleva referaadi eesmärgiks on välja selgitada plaanitava Nord Streami ga
ehitusmarsruute. Gaasitoru on 48-tolline, paralleelselt ehitatakse kaks torujuhet, mis võimaldab transportida 55 miljardit m3 maagasi aastas. Tegijafirma on Nord Stream AG. Projekti alustasid Gazprom ja Neste 1997. aastal. Hiljem ühineti North Transgas Oy-ks. 2006. aastal muudeti firma nimi Nord Streamiks. Saksa partner projektis oli Ruhrgas. Hollandi Gasunie ühines 2007.aastal. Gaasijuhe läbib: Gaasijuhe pidi läbima Põhjamaade majandustsoone ning ulatuslik uuring toru võimalikkuse kohta toimus 1998. aastal. Projekt on väga probleemne nii keskonna, poliitika kui ka rahvusliku julgeoleku tõttu. 2002. aastal võeti vastu plaan projekti elluviimiseks. 2005. aastal müüs Fortum (Neste) oma osaluse Gazpromile ning Gazpromist sai North Transgas Oy 100% omanik. 2005. aasta septembris kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON alla eellepingule toru ehitamiseks. BASF ja E.ON on Severneftegazprom väikeaktsionärid Põhja- Euroopa gaasijuhtme ehitamiseks
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid