ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. Gaasijuhtme algus asub Viiburi lähistel Portovaja lahes ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldini Saksamaal. Lisaks Venemaa ja Saksamaa territoriaalvetele on gaasijuhe kavandatud läbima Soome, Rootsi ja Taani majandusvööndeid, ühe võimaliku variandina kavandas ettevõte torujuhtme paigaldamist osaliselt Eesti majandusvööndisse. Gaasijuhe saab koosnema kahest paralleelselst torust, mille kummagi võimsus on 27,5 miljardit kuupmeetrit aastas ehk 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. See suudab rahuldada ära enam kui 25 miljonit majapidamist. Tööeaks on kavandatud 50 aastat. Projekt ei näe ette ka seda, et ühendus rajataks ka Läänemereäärsetesse riikidesse. (The Pipeline 2008)
koosneb neljast aktsionärist, kellel igaühel on oma osalus gaasijuhtme ehitamises. (Gazprom, Gas de France, Ruhrgas ja Gasuine) Gaasitrassi merealune osa · Merealune osa algab Viiburi lähitelt Portovja lahest ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldini Saksamaal. · Gaasijuhe on kavandatud läbima nii Venemaa, Soome, Rootsi, Saksamaa kui ka Taani majandusvööndeid. Peamine lõpptarbijaskond · Gaasi edasine transport Lääne-Euroopas on kavandatud läbi 2 gaasijuhtme. Üks neist tagab gaasi ekspordi Saksamaalt Prantsusmaale, Belgiasse ja Hollandisse ning sealt edasi Suurbritanniasse. Teine gaasijuhe saab kulgema piki Saksamaa idapiiri ja ühendab Nord Streami Poola ja Tsehhiga. Projekti finantseerimine · Nord Stream esitab projekti võimalike kuludena 5 miljardit eurot. · Nord Stream AG on teatanud, et 30% projekti maksumusest on kavas finantseerida
....................................... 15 Majandusharud................................................................................................................................. 15 Teenustesektor.............................................................................................................................. 15 Turism.............................................................................................................................................. 15 Transport.......................................................................................................................................... 18 Pangandus ........................................................................................................................................ 19 Energiamajandus.............................................................................................................................. 20 Põllumajandus........................................
Nord Stream on kavandatav Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis
Vajati odavat metalli, mida sulatati söebasseinides, sealsed jääkained läksid tooraineks keemiatööstusele. Kergetööstus. Jaguneb: 1)tekstiilitööstus (kangas) jaguneb: -siid -lina 2)õmblustööstus 3)trikotaazi tööstus 4)naha- ja jalatsitööstus Paigutamine: *Tarbija lähedal *Odav, töökas tööjõud Sai alguse käsitööst. Kadukäsitöönduskäsitöömanufaktuuridvabrikudrõivastus kompleks 12. Transport e. veondus Veoprotsessi etapid: 1) Kaupade kogumine rong,autod 2) Ladustamine 3) Põhivedu rong, laevad 4) Ladustamine auto 5) Kaupade laialivedu Transpordi liikide eelised ja puudused : + - milleks kasutatakse?
Nafta tootmis tehased paigutatakse tarbimispiirkondade lähedale, sest 6) Kuidas on võimalik naftat transportida ja mis on nende kahe võimaluse eelised ja puudused? a) TANKER i) Mahutab palju + ii) Võimaldab vedu üle ookeani + iii) Avariid on veele ja mereelustikele ohtlikud - iv) Tühiveod - v) Laeva tühjendamise järel tuleb türm pesta - b) TORUJUHTMED i) Naftavool on ühtlane + ii) Torujuhtme rajamine ja hooldamine on suhtliselt odav + iii) On võimalik maismaal peaaegu igale poole rajadam + iv) Lekke puhul saastub pinnas ja võib reostuda põhjavesi - v) Šantaažioht - 7) Mis on maagaasi eelised teiste taastumatute energialiikide ees?(2) a) Suur kütteväärtus d) Vajab vaid puhastamist b) Paikneb puuraukudes surve e) Ei vaja ümbertöötlemist all f) Põlemisel tekib vähe
Energiamajandus Mida kättesaadavam energia seda kiiremini areneb tehnika ja vähem vaja teha füüsilist tööd. Riigi majand areng sõltub en hinnast, ning kas riik energeetiliselt iseseisev Energiamajandus-majandusharu, tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin(1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul) Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit
4.7. Maavarad 23 4.7.1. Nafta ja gaasitööstus 23 4.8. Tarbekaubad 25 4.9. Teenused 26 4.10. Ehitus 27 4.10.1. Allmaarajatised 27 4.10.1. Puit ja kivi 27 4.11. Transport 28 4.12. Elekter 30 5. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID 31 3 6. RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED 32 7. TURISM 33 6.1. Looduslikud vaatamisväärsused 33 KOKKUVÕTE 34
Kõik kommentaarid