Hapniku ja Vesiniku füüsikalised omadused (0)

1 Hindamata

Hapniku ja Vesiniku füüsikalised omadused
Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas .
Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne.
Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3).
Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril –183° Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist .
Vesinik lihtainena on lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas. Kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem. Keemis temperatuur on -253oC. Ei lahustu hästi vees. Koosneb kaheatoomilisestest molekulidest. Vesiniku molekulide vaheline jõuda on väga nõrk. Kuigi molekulid suudavad kergelt igalt poolt läbi saada.

Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses.
Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid . Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik.
Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine.
Kõik rakud saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toitainete oksüdeerimisreaktsioonidest. Hapniku redutseerimine veeks on organismi energiaga varustav reaktsioon :
O2 + 2H2 = 2H2O

Võrreldes gassi, diisli, bensiini ja elektri varustamis võimalusi, siis oleks vesiniku kütuse transpordi kulu palju suuremad, vesinik läheb kaduma ja võib olla ka ohtlik inimestele. Ei too veel ka loodusele head.
Vesinik suudab põhimõtteliselt igast anumast välja saada, meil oleks vaja erilisi anumaid, kus teda hoida. Kahjuks selliste anumate tegemine läheb vägagi kalliks ja ikkagist pole vesiniku kadu probleem kadunud.
Veel realistlik olles, siis vesiniku kasutamine kütusena ei too kasu ka loodusele. Kuna selle tootmine eraldab ka CO2. Võrreldes nt diisliga, vesiniku kütus sõidab vähem kilomeetreid maha, kui diisel . Kuigi ei ole mingeid eritisi summutist vesiniku puhul, siis me oleneksime selle kaevadimsel/saamisel ja siis protsessimisel, mis ajaks õhku ikka sama palju kasvuhoone gaase .
2H2(g) + O2(g) → 2H2O(g) (põlemine)
2H2(g) + O2(g) 580kraadi→ 2 H2O(g) ( Plahvatus )
Kasutatud allikad:
https://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/hapnik_merlere.ht m
http://www.novaator.ee/ET/energia/miks_ei_ole_vesinikust_kutusena_asja_saanud/
http://www.slideshare.net/raulsink7/hapnik-16007575
http://evobsession.com/more-reasons-hydrogen-fuel-cell-cars-arent-the-future/

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 2 allalaadimist

Hapniku ja Vesiniku füüsikalised omadused #1

Hapniku ja Vesiniku füüsikalised omadused #2

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Reedo007 Õppematerjali autor

Hapnik vesinik keemia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat: Hapnik

HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM Referaat HAPNIK Tartu 2009 Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnik moodustab umbes 50% maakoore massist. Vaba elemendina leidub teda õhus 20,95% mahu järgi, seotuna vees 85,8%, mineraalidesumbes 50%, inimorganismis 65%. Hapnikku tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid).

Keemia

docx

Hapnik

Hapnik SISSEJUHATUS Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid)

Keemia

doc

Hapnik Referaat

HAPNIK O Hapnik, O, Oxygenium- keemiliste elementide perioodilisusüsteemji 6 rühma element, mittemetall ; järjenumber 8, aatommass 15,9994. Hapniku oksüdatsiooniaste ühendis on II ja I. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni Looduses on Hapniku elementides kõige rohkem, ta moodustab umbes 50% maakoore massist. Vaba elemendina leidub teda õhus 20,95% mahu järgi, seotuna vees 85,8%, mineraalidesumbes 50%, inimorganismis 65% jm. Hapniku toodetakse vedelat õhku rektifitseerides, õhku fraktsioneeriivalt veeldades või vett elektrolüüsides.Hapniku tarvitatakse keemia-, metallurgia-, jm tööstusts, meditsiinis jm. Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal

Keemia

pptx

Hapnik ja selle avastamine

Hapnik Anti Ivaste 9.A Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid).

Keemia

doc

Hapniku referaat

HAPNIK Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Hapniku avastamine..............................................................................4 3. Hapniku üldiseloomustus......................................................................5 4. Hapniku omadused................................................................................6 5. Hapniku kasutamine.............................................................................7 6. Osoon ja osoonikiht...............................................................................8 7. Hapnik ja loodusrikkus vajab kaitset..................................................9 8. Millal ilmus maale hapnik...................................................................10 9. Kokkuvõte..........................................................................................

Keemia

ppt

Hapnik

HAPNIK KOOSTAJA: LIIS KULDMA SISSEJUHATUS · Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. · Maa atmosfääris on hapnikku ~21%. · Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. · Hapnik osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis, mädanemis ja põlemisprotsessides. · Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. HAPNIKU AVASTAJAD · Inglise teadlane Joseph Priestley tuntud Prestley katse. · Hiina õpetlane Mao Hoa arvas, et õhk koosneb kahest gaasist. · Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele esimene, kes kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi. · Inglise teadlane daniel Rutherford nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. · Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. HAPNIKU ÜLDISELOOMUSTUS Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2

Keemia

odt

Hapnik ja Vesinik

............................................................................3 1.0 Mis On Hapnik?....................................................................................4 1.1 Hapnikutarve....................................................................................5 1.2 Hapnikusisaldus...............................................................................5 1.3 Hapnikuringe...................................................................................6 1.4 Hapniku Toksilisus..........................................................................6 1.5 Lahustunud Hapnik..........................................................................6 2.0 Mis On Vesinik?.....................................................................................7 2.1 Vesiniku Aatomi Suurust Iseloomustavad Näitajad...........................7 2.2 Koht Perioodilisussüsteemis..............................................................8 2.3 Esinemine Looduses

Keemia

doc

Keemia referaat mittemetallidest.

Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega

Keemia

Rohkem sarnaseid