Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vulkaanid (1)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Vulkaanid #1 Vulkaanid #2 Vulkaanid #3 Vulkaanid #4 Vulkaanid #5 Vulkaanid #6 Vulkaanid #7 Vulkaanid #8 Vulkaanid #9 Vulkaanid #10 Vulkaanid #11 Vulkaanid #12 Vulkaanid #13 Vulkaanid #14 Vulkaanid #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anisa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Vulkaanid

Magmakolle ­ sügaval maakoores või vahevöös moodustunud sulakivimi kogumik, kust pärineb vulkaani laava. Lõõr ­ lõhe või tunnel vulkaanikoonuses, mille kaudu voolab välja laava. Kraater ­ lehtrikujuline maapinna süvend, mis võib olla tekkinud vulkaanipurske või meteoriidi langemise tagajärjel. Vulkaan ­ tulemägi; maakoores olevate kanalite & lõhede kohale vulkaanilise tegevuse saadustest tekkinud koonuse- või kuplikujuline kuhik. Tegevvulkaan ­ vulkaan, mis purskab vahetevahel või pidevalt. Kustunud vulkaan ­ vulkaan, mille purskamisest ei ole ajaloolisest ajast pärinevaid andmeid. Kuumaveeallikas ­ kõrge teperatuuriga põhjavee looduslik väljavool maapinnale. Geiser ­ perioodiliselt vett & auru purskav kuumaveeallikas. Maakoore aeglane kõikuvliikumine ­ Maa sisejõudude mõjul toimuv maakoore aeglane vajumine või kerkimine. Põhjused : 1. Mandrijää tekkimine & sulamine. 2. Ookeanide veehulga suurenemine & vähenemine.

Geograafia
thumbnail
2
docx

Vulkaanid

Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 1857. aastast saadik, kuid 1980. aasta kevadel hakkas mägi ärkama. 27.märtsil tuli tipust auru ning tekkis väike kraater. 8. aprilliks oli kraater 500 m läbimõõduga ja 250 m sügav. Kõige ähvardavam oli aga muhk vulkaani põhjaküljel, mida põhjustas aina suurenev rõhk magmakoldes, ja see muhk kasvas 1,5 m ööpäevas. Siis, selgel ja külmal 18. mai hommikul lõhkes mäe pungitav põhjakülg ja

Geograafia
thumbnail
9
pdf

Vulkaanid

Vulkaanid Uljana Svetlova, 10.klass Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Tulejumala sepikoda Vulkaan on saanud nime Rooma tulejumala Vulcanose järgi,kelle sepikoda olevad asunud Etna mäe all Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus

Geograafia
thumbnail
1
doc

Vulkaanid

Vulkaanid Enamasti leidub laamade ääre aladel ja nn kuuma täpi piirkonnas (Hawail , Mauna Kea ja Mauna Loa).On maakoorde tekinud lõõr ,lõhe või nende süsteem mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Aktiivne vulkaan ­ pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan ­ inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan ­ madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan ­ teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid. Maapind taimed , loomad hävivad, õhk saastub , mürgised süsinik ja väävli ühendid, gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaarid

Geograafia
thumbnail
13
ppt

Vulkaanid

Vulkaanid Silver Ratnik Kenno Epler Mihkel Välja 11a Sisukord 3 ­ Vulkaani mõiste 4 ­ Vulkaanide levik 5 ­ Magma 6 ­ Kilpvulkaanid 7 ­ Kihtvulkaanid 8 ­ Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 9 ­ Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 10 ­ Vulkaanipursete ennustamine 11 ­ Kasutatud kirjandus Vulkaani mõiste · Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. · Vulkaanide seisundid: 1) Kustunud ­ inimajaloo jooksul mitte pursanud 2) Seiskuvad ­ ajutise purske rahu seisundis olevad 3) Aktiivsed ­ pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad Vulkaanide levik · Levivad eelkõige litosfääri laamade piirkonnas ­ massiliselt on neid

Geograafia
thumbnail
2
doc

Vulkaanid

VULKAANID. Mõisted: Vulkaan koonusekujuline laavat ja tuhka purskav mägi. Magma tulikuum vedel kivimmass, mis on sulanud. Laava maapinnale jõudnud magma. Geiser kuumaveeallikas. Tabel: KIHTVULKAAN · Kasvab kõrgusesse. · Magma tahkem. · Magma ei voola kaugele. KILPVULKAAN · Kasvab laiuti. · Magma vedelam. · Magma voolab kaugemale. Kihtvulkaan. Kilpvulkaan.

Geograafia
thumbnail
13
ppt

Vulkaanid

VULKAANID VII klass ÕIE ABEL KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Juhendaja P. Rokk VULKAANID VII klassis maakoore teema käsitlusel: mõiste tekke põhjus ehitus jaotus levi hilisvulkaanilised nähtused VULKAAN ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka. TEKKEPÕHJUSED Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN

Geograafia
thumbnail
1
docx

Vulkaanid

Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore avarus, mille kaudu tõuseb maapinnale vulkaaniline materjal. Vulkaanid võivad tekkida ka meres. Kui meres tekkib laava ja seejärel puutub kokku veega see tardub. Seetõttu moodustub midagi kotilaadset, mille sees on vedel laava, seda nimetatakse padilaavaks. Tardunud laavast tekkivad väikesed saared. Kõige kõrgem vulkaan maailmas on Ojos Del Salado Tsiili ja Argentiina piiril (6891 m). Kui arvestada ka veealust osa, siis kõige kõrgem vulkaan on Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille pikkus jalamilt tipuni on peaaegu 10 km. Päikesesüsteemi kõige kõrgem vulkaan on Olympos Mons Marsil, mis küünib lausa 27 km-ni kokkulepitud Marsi merepinnast. Vulkaane jagatakse kolmeks: Tegevvulkaanid; Uinunud vulkaaanid; Kustunud vulkaanid. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud

Geograafia



Lisainfo

Lühikokkuvõte vulkaanidest.

Meedia

Kommentaarid (1)

Muidumees669 profiilipilt
Muidumees669: Sellele klasile vastav aga eimidagi rohkemat.
20:29 17-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun