Vulkaanid (1)
TULEMÄED EHK VULKAANID
Loodusõpetus IV klassile
Karin Link
Saue Gümnaasium
VULKAAN
Tulemägi on kohutav
loodusnähtus
· plahvatused
· maavärinad
· gaasid, mustad pilved
· välgud
· kõuemürin
· tipus hiiglaslikud
tuleleegid
MIKS VULKAANID
PURSKAVAD?
· Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad
teed maapinnale.
· Gaasid põhjustavad suure rõhu.
· Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama
vedelat laavat.
MAGMA
Magma on tulivedel aine
vahevöö ülakihtides. See
ülikuum gaasirikas suure
rõhu all olev magma rajab
teed ülespoole.
Maapinnale jõudnud
magma ongi laava.
LAAVA
Maakera sügavuses on temperatuur kõrge ja
kivimid on sulanud ning kivimimass voolab
tulemäest välja laavana. Mööda mäenõlvu
voolates hävitab ta kõik, mis ette jääb.
Välja purskab
tuhandeid tonne tuhka,
kivimeid, mis katab
maa kilomeetrite
ulatuses. Võib matta
enda alla terved külad
ja linnad.
KRAATER
· Tulemägi on enamasti koonusekujuline
· Koosneb eelmiste pursete ajal kuhjunud
materjalist tuhk, purustatud kivimid, laava
· Kuhiku tipus on lehtrikujuline süvend, mis ongi
kraater
VULKAANI EHITUS
VULKAANID ON
· tegevvulkaanid
· puhkavad vulkaanid
· kustunud vulkaanid
TEGEVVULKAANID
· Tegutsevad (purskavad)
vulkaanid.
· Vulkaani tegevus on vaibunud
ning aja möödudes hakkab ta
uuesti purskama.
· Neid on maailmas üle 800,
enamik Vaikse ookeani
rannikualadel.
· Euroopas on neid Islandi saarel Jaava saarel asuv Sundora
ja Vahemere ääres.
EDASI
· Harva tegutsevate tulemägede
kõrval leidub ka teisi, mis
töötavad kogu aeg.
· Need pursked on aga nii
tagasihoidlikud, et ei ohusta
kedagi. Vastupidi - need on
isegi kasulikud, sest öösel on
leegitsevad plahvatused
laevadele looduslikuks Lipari saarestikus
tegutsev vulkaan
majakaks.
TAGASI
PUHKAVAD VULKAANID
· Pole kaua aega tegutsenud, kuid võivad
tulevikus purskama hakata.
St Helena Hakkas uuesti
TAGASI
purskama 1980
KUSTUNUD VULKAANID
· Purskamine on toimunud
tuhandeid ja miljoneid
aastaid tagasi.
· Vulkaanid ei purska enam
kunagi.
· Vulkaani ümbrus on täis
rikkaid ja kauneid linnu.
Chimborazot
EDASI
KOKKUVÕTE
Kõige rohkem vulkaane asub Jaapanis (neid on seal üle 50). Jaapanit kutsutakse ka Tulemägede Maaks.
Maailma kõige suurem Vulkaan
asub Lõuna-Ameerikas
Argentiinas ja see on Tupungato.
See on niisama kõrge kui 20
ülestikku pandud Suurt Munamäge.
Eestis ei ole ühtegi vulkaani. Tupungato
Kasulikkusest
· Vulkaaniline tuhk
muudab mulla viljakaks,
annab taimedele
vajalikke toitaineid
· Maapinnale heidetud
kivimeid kasutatakse
ehitusmaterjalidena
· Armeenia pealinn
Jerevan on ehitatud
sellisest kivimist
nimega tuff.
Kasutatud materjalid
· http://www.altech-nedar.nl/pictures/tulikivi/vulkaan.
· http://www.khoral.com/staff/danielle/images/normal
· http://www.onlineathens.com/images/040200/volcan
jpg
· http://kidport.net/RefLib/UsaGeography/Facts/Ha
waii.htm
· K. Ennok, I. Leuhin, E. Pärtel "Loodusõpetus. 4.
kl". AVITA 2001
Lühikokkuvõte vulkaanidest.
Sarnased õppematerjalid
28
pdf
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale
Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees
kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti
toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed.
Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui
otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja
Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks
vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see,
et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati
kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km
kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid