Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Protokoll nr 2. - Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eksperimentaalne töö 2
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
Töö ülesanne ja eesmärk: Eesmärgiks on metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi, osata määrata ainete mahtu ja teha arvutusi gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal.
Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter , baromeeter .
Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg).
Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga ( Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas , kui teisi gaase segus poleks.

Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab mõlemas büretis olema ühel tasandil. Soolhappega katseklaasi seinale asetatakse märjas filterpaberis metallitükk. Katseklaas suletakse nii, et metallitükk lahusesse ei kukuks, märgitakse võimalikult täpselt üles näit ühelt büretilt (V1) ning seejärel kukutatakse metallitükk lahusesse ja jälgitakse, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui nivood enam ei muutu, lastakse eraldunud vesinikult 2-3 minutit jahtuda. Seejärel liigutatakse bürette üles-alla nii, et vee nivood oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja loetakse samalt büretilt uus nivoo nait (V2).
Katseandmed :
Magneesiumi molaarmass MMg = 24,31 g/mol
Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1= 8,91ml
Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni V2= 18,32 ml
Eraldunud vesiniku maht V = |V₂ - V₁| = 9,41 ml
Gaasi rõhk büretis Püld = 101600 Pa
Õhurõhk P = 101600 Pa
Õhutemperatuur to= 21 oC = 294,15 K
Veeauru osarõhk temperatuuril PH20= 18,7 mm Hg =
= 2493,1283 Pa

Katses leidsin magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal.
Mg + 2HCl = MgCl2 + H2↑
Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele
Püld = PH2 + PH2O , millest PH2 = Püld – PH2O = 101600 - 2493,1283 = 99106,87 Pa
tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost:
V0 =
= = 8,547 cm3
Leian magneesiumi tüki massi ruumalade kaudu:
m(Mg) =
= 9,27 mg
Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes Mg tüki tegelikust massist (8,9g) ja katsel saadud massist (mMg):
Δ = mMg 8,9 = 9,27 – 8,9 = 0,37 (g)
ja suhtelise vea:
= 4,16 %
Kokkuvõte
Katsel leitud magneesiumi tüki mass erines tegelikust massist. Põhjuseks võivad olla ebatäpsed mõõtmised, liigsed ümardamised arvutamisel või mitte piisavalt täpselt mõõdetud veetasemed bürettides.
Protokoll nr 2-- Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi #1 Protokoll nr 2-- Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SuslikK Õppematerjali autor
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

Sarnased õppematerjalid

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
6
docx

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Eesmärgiks on metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi, osata määrata ainete mahtu ja teha arvutusi gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab mõlemas büretis olema ühel tasandil

Keemia alused
Prax-CO2 molaarmassi määramine-metalli massi määramine
5
doc

Prax: CO2 molaarmassi määramine, metalli massi määramine

1) Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus: Ideaalgaasis on molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises ning molekulidevahelised jõud on olematud. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm/Hg) Gaaside mahu väljendamiseks võib kasutada ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C)

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
14
odt

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. Eksperimentaalne töö nr 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Antud laboratoorses töös määratakse süsinikdioksiidi molaarmassi. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
5
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatavad ained Süsihappegaas (CO) Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C)

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
8
odt

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1.Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2.Sissejuhatus Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ­ Ideaalgaas. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
20
pdf

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, saada seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel ning leida gaasiliste ainete molaarmass. Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende

Keemia alused
Ideaalgaaside seadused
10
docx

Ideaalgaaside seadused

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: Ideaalgaaside seadused töö nr. 1 Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ­ ideaalgaas.

Keemia
Ideaalgaaside seadused
16
docx

Ideaalgaaside seadused

Ideaalgaaside seadused 1)Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus: Ideaalgaas- Molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel väga väikesed ja neid tavaliselt ei arvestata. Gaaside maht sõltub temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg)

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun