temperatuuri suurenedes juhi takistus samuti suureneb, sest soojusliikumise intensiivsus kasvab ning takistab rohkem laengukandjate liikumist. 6) Vooluallikate liike: Vooluallikaks nim seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks, ta on energia muundur. keemilised vooluallikaid (galvaanielemente, elementide patareisid, akusid) füüsikalis-mehaanilisi (generaatorid vesi, aur, sisepõlemismootor), (päikesepatareides muundatakse mingil muul moel.. ala fotosüntees vmt), (kütuseelement midagi ringi ei aeta, umbes nagu akus, aga mitte päris (kuidagi vahetatakse elektrone vmt)) 7) Seaduse sõnastusi. Ohmi seadus- tavaliselt formuleeritakse Ohmi seadus takistuse kaudu järgmiselt: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. Joule-Lenzi seadus: Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevus I ruuduga,
Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi. Tänu panteoloogiale saab teha kindlaks elu ajaloost meie planeedil, abiks on ka fossiilid, mida uurides on võimalik kindlaks teha organismid,mis eksisteerisid enne meid,lisaks ka nende organismide vanused. Elu tekkis vesikeskonnas. Esimesteks elusorganismideks olid ainuraksed, bakterid ja arhed. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenes fotosüntees ja hapniku kasutamise ning talumise võimalus. Murranguliseks sündmuseks osutus päristuumsete teke. Tunnutatuim hüpotees on, et üks suurem rakk ,,neelas" alla teisi, mis kaotasid aegamööda iseseisva rakuelu ning jäid eksisteerima organellidena. Esimesed hulkraksed tekkisid enne Kambriumi ajastut. Vanimateks hulkrakseteks loomadeks on käsnad. Kambriumi ajastu alguses toimus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, pärast mida olid olemas juba tänapäeva tuntud
7. Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9. Emulusioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria toimel kulgev õhu või süsinikdioksiidi sidumine, saaduseks on hapnik 13. Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone 14. Happeline oksiid hapnik happele vastav oksiid 15. Hüdratatsioon aineosakeste seostumine vee molekulidega 16. Indikaator aine, mis muudab värvust lahusele või alusele lisamisel 17. Inhibiitor - aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust 18
paöjunemises, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutingimuste piiravast toimest e OLELUSVÕITLUSEST LV vormid Tingimused Muutused Näited Stabiliseeriv -püsivad -liigi -ribosoom (kinnistab, keskkonna populatsioonide -glükoos kaitsebväljakujune tingimused geneetiline -valgu-, nud kohastumusi) struktuur võb fotosüntees Mõjub praegu muutuda, kuigi inimestele säilivad kohastumuslikud tunnused -midagi ei muutu – hoiab muutumatun Suunav valik -elutingimuste -uued -kala uimedest
Tooge näide,kuidas mõjutab inimest asjaolu,et bakterid moodustavad spoore. Haigused, nad on võimelised üle elama spooridena raskeid elutingimusi. Ehk paljud haigused püsivad ja säilivad keskonnas ja organismis. 4.Kummal joonisel on kujutatud a)mitokondrit ja b)kloroplasti? Esimene on mitokonder ja teine on kloroplast Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust,lähtudes nede ehitusest ja ülesannetest rakus. Erinevused: 1. Kloroplastis toimub fotosüntees, mitokonder aga varustab rakku energiaga Sarnasused: 1.Mõlemad on ümbritsetud kahe membraaniga 2.Mõlema sisemuses on DNA ja RNA molekule. 5.Joonisel on kujutatud ühe tööstuses laialdaselt kasutatava organismi paljunemist. See organism on pärmseen. Milleks inimene kasutab neid organisme toiduainetetööstuses?Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. 1)Pagariäris näiteks taina kergitamiseks. 2)Kääritamiseks,tehakse alkohoolseid jooke(vein,õlu,siider). 1
Geograafia kontr.töö küsimused. 27.10.2014 1. Õhk koosneb lämmastikust ja hapnikust ning ka süsihappegaasist, osoonist ja veeaurust. Õhkkond jaotatakse troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks 2. Ilm - pidevalt muutuv õhkkonna seisund. Kliima - mingile paigale iseloomulik ilmade vaheldumine pika aja jooksul. Ilma ja kliimat iseloomustatakse temperatuuri, õhurõhu, õhuniiskuse, tuule kiiruse ning suuna ja sademete hulga järgi. 3. Kliimakaart näitab pika aja jooksul mõõdetud ilma näitajaid, kuid ilmakaart näitab teatud ajahetke ilma näitajaid. Kliimakaart näitab kogu maakera või paikkonna kliima peamisi keskmisi tunnusjooni: temp, sademete hulk, õhurõhk, tuulte suund ja tugevus. Ilmakaart näitab kindla päeva või kellaaja ilma. 4. Kliimadiagrammil kujutatakse mingi paiga keskmist sademete hulka ja keskmist õhutemperatuuri kuude lõikes. Vasakpoolne vertikaalskaala näitab sademete huka mm-tes. Parempoolne ver...
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...
5. Plastiidie ehitus ja nende ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid mis annavad taimeosadele erineva värvuse. Plastiide on kolm rühma : · Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli Ümbritsetud kahe membraaniga sisemuses paiknevad kotjad moodustised lamellid mille membraanides on klorofülli molekulid Kloroplastides toimub fotosüntees. · Kromoplastid sisaldavad pigmente karotinoide mis annavad taimele kollase oranzi ja punase värvuse. · Leukoplastid pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid nt kartulites tärklis Plastiidid võivad üksteisteks muutuda 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. 7. Miks taim veepuudusel närbub?
Rakukest:esineb:taimerakkul(tseluloos)loomarakkul ei ole kesta;seenerakkul(peptiin)Ül:annab kuju,kaitseb siserõhu mõju eest(taime rakk),kaitseb välismõjueest8kahjurid).Rakumembraan:koostis:fosfolipiidne kaksikkiht,valgud,süsivesikud,steroidid.Ül:transport:difusioon-lahustunud aine liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamal(gaasivahetus kopsudes),osmoos- lahusti molekulide liikumine madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale.(vee liikumine mulast taimedesse),passiivtrantsp.:kandjavalkude vahendusel-ained viiakse kandjavalkude abil läbi membraani suunaga kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale(aminohape trantsport läbi rakumembraani),aktiivtransp,:toimib kandjavalkude vahendusel madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale ning täiendavad energiat(Na/K transport).Piiritleb rakku,võimaldab omastada rakukestas suuremaid osakesi(fagotsütoos)liikumine((amööbidel).Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:ano...
III töö raku ehitus · Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused; keeruline ülesehitus. · Suurim rakk- maksarakk; väikseim- mükoplasma Eeltuumsed- prokatüoot Päristuumsed- eukarüoot Tuum puudub olemas DNA 1 rõngasmolekul Mitu DNA rõngasmolekuli Tsütoplasma + + Ribosoomid + toodetakse valke + Membraansed - + siseorganellid · · 17. saj keskel täiustas Robert Hooke mikroskoopi ning avastas sellega taimede rakulise ehituse. · Rakuteooria põhiseisukohad: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Rakud on ehituselt ja keemiliselt koostiselt sarnased; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas; Iga uus rakk tekib vana raku jagunemise tulemusen...
tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutingimuste piiravast toimest e OLELUSVÕITLUSEST LV vormid Tingimused Muutused Näited Stabiliseeriv -püsivad keskkonna -liigi populatsioonide -ribosoom (kinnistab, tingimused geneetiline struktuur -glükoos kaitsebväljakujunenu võb muutuda, kuigi -valgu-, fotosüntees d kohastumusi) säilivad Mõjub praegu kohastumuslikud inimestele tunnused -midagi ei muutu hoiab muutumatun Suunav valik -elutingimuste -uued kohastumused -kala uimedest (seisneb tavalisest kindlasuunaline -bakterid, viirused maismaaselgroogsete
a) mis taimes sellest meristeemist oleneb? b) mis iseloomustab selle meristeemkoe rakke? a) tagab elundite pikkuskasvu kas elundite tippudest või sõlmedest vahekasvu teel b) Elundi tipus asub väike rühm parenhüümseid rakke, mis poolduvad kiiresti. Neist allpool on rakud, mis jagunevad harvemini ja veelgi allpool on 3 rakkude rühma, millest eristuvad taime keha moodustavad koed. 7. Millised on põhikudede liigid? Mis on nende peamine ül. taime elus? 1) klorenhüüm - fotosüntees 2) säilituspõhikude - variainete lagundamine 3) aerenhüüm - õhuga varustamine, toetamine (veetaimedel) 8. Millist põhikoe liiki esineb peamiselt vaid veetaimedel ja miks seda vaja on? Aerenhüümis, et saaks paremini toimuda gaasivahetus. 9. Millise koe spetsiifilises tüübis esineb kloroplaste? Põhikoe klorenhüümi rakud sisaldavad kloroplaste. 10.Märgi joonised erinevad koed ... 11.Millised kattekudede liigid on olemas? Epiderm, korkkude ja korp 12
säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Looduse hüved ehk ökosüsteemi teenused - inimese jaoks vajalikud ökosüsteemide omadused, mis jagunevad: 1) varustavad teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt nt toidu, vee, puidu jm materjalide näol; 2) reguleerivad teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi jm; 3) elu toetavad teenused, nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, putuktolmeldamine, elupaigad; ning 4) kultuurilised teenused, millega loodus pakub inimestele esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute teaduslike teadmiste allikaks. Loodusharidus - teadmiste, oskuste, hoiakute ning väärtushinnangute süsteem inimese ja looduse vaheliste suhete teadvustamiseks. Loodushariduse alus on säästva arengu ideest tulenev tasakaalustatud looduslik, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne areng.
1.Stimuleerib antikehade teket. 1.Puukborrelioos 2.Haigusi ravitakse antibiootikumidega. 2. Tuberkuloos 17. Leidketekstist neli viga ja parandage need. Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- jakaredapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 1) Tuum on eraldatud tsütoplasmast tuumamembraaniga. 2) Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. 3) Ribosoomides toimub valkude süntees. 4) Mitokonderite ülesanneteks on rakuhingamine ja raku varustamine energiaga.
FUNKTSIOONID · Vee reservuaar · Kindlustavad turgori · Lahustunult on vakuoolides keemilised ühendid, mis kaitsevad taime ärasöömise eest või meelitavad vilju sööma · Lüsosoomide analoogid, milles toimuvad ka lõhustumisprotsessid PLASTIIDID · Kahemembraansed organellid · Plastiidide eellasteks on proplastiid KLOROPLASTID · Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma · Klorofüll asub lamellides FUNKTSIOON · fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad karotinoide FUNKTSIOON · Erksad värvid meelitavad ligi (viljad) · Ainevahetus taim vabaneb jääkainetest LEUKOPLASTID · Pigmendivabad, värvuseta FUNKTSIOON · Varuainete talletamine EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest Puudub v. a Tselluloosist, Kitiinist munarakk ligniinist
ühendid. Seejärel toimus nende ühendite polümeriseerumine, moodustusid polümeerid. Seejärel moodustusid mikrokerad, mis sarnanesid mõnede bakteritega. Keemilise evolutsiooni käigus kujunesid eeldused elu tekkeks. Vesi murendas maakoort, nii tekkis vette uusi komponente, mis võimaldas esimeste elusorganismide tekke vees. Vees leiduvad aminohapped ja nukliinhapped moodustasid mikrokerasi, millest omakorda tekkisid ainuraksed tuumata organismid ehk bakterid. Nende evolutsioonis arenesid fotosüntees, mis tõi atmosfääri hapniku. Aeroobne hingamine,mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võimaluse. Hakkasid tekkima päristuumsed ehk eukarüootsed rakud, nt. mitokondrid ja kloroplastid. Seejärel ilmusid üherakulised, kellel olid kõik organismi põhifunktsioonid: nad toituvad, hingavad, kasvavad, paljunevad, kulgevad, ning kohanevad väliskekskonnaga. Esimsed hulkraksed organismid ilmusid enne Kambriumi ajastu algust nt. mikroobid ja vetikad. Peale neid tekkisid ka käsnad
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
Too näide. Valgulised kandjad, ei vaja lisaainet. NT: osmoos(lahjemast lahusest kangema suunas liikumine, vee ja mineraalsoolte imendumine taime juurtesse). Difusioon(gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani, kõrgemalt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni(CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsuaveoolide) 3. Mis värvi on, millist ülesannet täidavad ja kus asuvad: a) KLOROPLASTID? roheline, nendes toimub fotosüntees, taime maapealsetes osades b) LEUKOPLASTID? värvusetu, varuainete talletamine(tärklis, rasvad), taime maaalustes osades : juurtes 4. Too välja SEENTE KASULIKKUS LOODUSES JA INIMESELE Looduses: peamised surnud organismide lagundajad, sümbioosis, mikoriisa, moodustavad samblikke Inimesele: toiduks, tööstuses-pärm, juust, loomasööt, ravimitööstuses-penitsiliin, 5. Iseloomusta BAKTERITE KAHJULIKKUST LOODUSES JA INIMESELE Looduses: taimehaigused
Kooslus sarnaste elutingimustega ja samal territooriumil elavad liigid. Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille mood. omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke. 2) Elurikkuse tasemed : Liigirikkus - On kirjeldatud 1,5 miljonit eukarüootse liigi, arvatavasti on üle 10 milj. Prokarüootide liigiline mitmekesisus ei ole selge vähe uuritud. Geneetiline mitmekesisus Liigisisene mitmekesisus hõlmab pärilikke molekulaarseid erinevusi nii populatsiooni sees kui ka populatsioonide vahel. See tagab ka populatsiooni kohanemisvõime näiteks vastupidavuse haigustele. Kui
laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalsetsoojenemist ja kliimamuutust. 19)Nimeta vähemalt neli kliimagaasi. CO2, CH4, N2O,O3 20)Mis on fotosüntees? Fotosünteesi tähtsus. Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Eristatakse kaks etappi valgus- ja pimedusstaadium. Fotosünteesi peamine lõpp - produkt on glükoos. Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosüteesita. Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil. Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikes organismides. Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on
Energeetiliselt on ökosüsteemid avatud mittetasakaalilised süsteemid. Fotosüntees klorofilli siseldavas aineosades lühiajalise kiirguse energia toimel kluges protsess, milles anorgaanilistes ühendites moodustub orgaani- line aine ja eraldub hapnik. (enamasti süsinikdioksiidist ja veest) 6C O 6H O energja C H O 6H O 6O Fotosünteesi vastandiks on hingamine: Netofotosüntees mõõdetav fotosüntees süsinikdioksiidi vahetus (hingamine). Brutofotosüntees süsinikdioksiidi assimilatsiooni kiirgus. Bioproduksioon mingi aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. Autodroofid organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid võivad ise lihtsalt ühendeist sünteesida. Ainevahetuse üldtüübilt on autodroofid kas kemo- või fotolidroofid st. saavad energiat kas mineraalühenditest või päikesekiirgusest.
1. Fotosünteesil eraldunud hapniku hulga arvutamine - hapnikumeetod. 2. Fotosünteesil seotud süsihappegaasi hulga arvutamine radiosüsiniku meetod. 1. Hapniku meetod Kasutusele võtsid Gaarder & Gran, 1927. Mõõdetakse fotosünteesil ja hingamisel hapniku hulga muutust. Eksponeerimise aeg varieerub mõnest tunnist ööpäevani. Kolm pudelit: 1. hapniku algseisu fikseerimine (A) 2. Hele pudel (H) 3. Tume pudel (T). 2.1 Heledas pudelis toimub fotosüntees ja hingamine (respiratsioon). 3.1 Tumedas pudelis toimub hingamine (respiratsioon). · Mõõdetakse hapniku hulk heledas pudelis enne (A) ja pärast inkubeerimist (H): H-A = puhas- ehk neto-produktsioon (N) · Mõõdetakse hapnik hulk pudelis enne (A) ja pärast inkubeerimist tumedas pudelis(T): A-T= hingamine · Koguproduktsioon (neto-produktsioon + hingamine) = hele pudel pärast inkubeerimist-tume pudel pärast inkubeerimist). Tulemused arvutatakse:
Sisaldab pärilikku infot Kromosoomid Aitab kaasa raku jagunemisele Tsentrosoom Kannab edasi toitaineid ja O2 Tsütoplasmavõrgustik Laseb läbi vajalikke aineid Rakumembraan Sünteesib valke Ribosoom Sorteerib valke Golgi kompleks On valkude liikumisteeks Mikrotuubel Taimerakk Erinevused loomarakust: Rakukest(koosneb peamiselt tselluloosist) Vakuool(vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu ehk turgori) Plastiidid(kloroplastid sisaldab klorofülli, toimub fotosüntees, rohelised/kromoplastid sisaldab karotinoidud, punased, kollased, oranzid/leukoplastid sisaldavad tärklist ja on värvusetud) Nimeta 2 põhjust miks juure rakkudes ei toimu fontosünteesi? Kuna juurtele ei pääse juurde päikese valgus mis on oluline fontosünteesi juures. Ning juurtes puudub ei ole kloroplaste. Põhjenda miks lähevad sügisel leht puude lehed kirjuks? Sügisel läheb pimedamaks ja külmemaks ja kloroplastide hulk väheneb. Seenerakk Seeneraku tunnused:
KESKKONNAKEEMIA Millega tegeleb KESKKONNAKEEMIA? Keskkonnakeemia uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Uurimisobjektiks on keemiliste ühendite keskk.-da sattumise allikate väljaselgitamine. Ökosüsteem (mõiste, seletus): Isereguleeruv ja arenev tervik. Koostöö elus ja eluta looduse vahel. Ö. moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi. Koosneb: 80 % 0, 11 % H, teised elemendid. H. Vormid: maailmameri, jõed, järved, tiigid, veehoidlad. Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksuse...
Nad suudavad lagundada ka selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (tselluloos, nafta). Makromolekulide rakku pääsemiseks eritavad bakterid väliskeskkonda ensüüme, mis biopolümeerid monomeerideks lagundavad. Bakterite hulka kuuluvad ka autotroofidest (sünteesivad orgaanilisi aineid anorgaanilistest ühenditest) rohe-, purpur- ja tsüanobakterid (e. sinivetikad, süsihappegaasi ja vee toimel toimub fotosüntees, eraldub hapnik, mürgised eritised põhjustavad nahalöövet jt.). Kuna bakterid osalevad kõigis aineringetes, on neil suur tähtsus. Eriti mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Koos teiste heterotroofsete organismidega moodustavad nad laguahelaid (orgaanilised ained sünteesitakse anorgaanilisteks ühenditeks). Seetõttu on neil oluline osa mulla kujundamisel
2. noorte taimede juveniilsed lehed, mis on 2...6 cm pikkused, üksikud, rohelised või sageli sinakasrohelised ning paiknevad võsul spiraalselt. Kuue kuu kuni viie aasta möödudes asenduvad need 3. soomuslehtedega (makroblastidega), mis sarnanevad pungasoomustega ning on väikesed ja pruunid. Neis ei toimu fotosünteesi ja nad paiknevad nagu juveniilsed lehed. Viimane tüüp on 4. okkad, mis on rohelised, neis toimub fotosüntees, nad on 2...5 (1...6) okkast koosnevates kobarates (kimpudes), iga kimp kasvab välja väikesest pungast tillukesel võsul soomuslehe kaenlas. Need pungasoomused jäävad sageli kimbule alustupeks. Okkad püsivad olenevalt liigist 1,5...40 aastat. Kui võsu kahjustatakse (näiteks mõni loom sööb seda), siis kahjustusest vahetult allpool paiknevatest okkakimpudest kasvab välja pung, mis asendab kaotsiläinud osa.
2. Pildil on kaks organelli. Milliste organellidega on tegu? 2 p A ...Mitokonder........... B ....Kloroplast................ Nimeta nende erinevus ja sarnasus lähtuvalt nende ehitusest ja ülesannetest. 4p ERINEVUSED SARNASUSED Mitokondris toimub ATP süntees aga Ümbritsetud kahe membraaniga. kloroplastis fotosüntees. Mõlemat täidab vesilahus. 3. Leia loetelust igale rakule kolm sobivat rakustruktuuri ja kirjutage nende nimetused viitejoonte abil joonisetele. Kirjuta iga joonise juurde, kas sellel on kujutatud looma-, taime- või seenerakku. TUUM, MITOKONDER, RAKUKEST, TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, VAKUOOL, KLOROPLAST
... Põhikool Radioaktiivsuse kasutamisvõimalused NIMI PEREN .. klass aasta 1 Sisukord 1. Radioaktiivsuse kasutamine meditsiinis.................................... lk 3 2. Radioaktiivsuse kasutamine põllumajanduses........................... lk 4 3. Radioaktiivsuse kasutamine tuumareaktorites..................... .......lk 5 4. Radioaktiivsuse kasutamine arheoloogias................................. lk 6 5. Radioaktiivsuse kasutamine tööstuses........................... ...........lk 7 6. Kasutatud kirjandus........................lk 8 2 Meditsiin Ravi: radioisotoope kasutatakse meditsiinis erinevates valdkondades. Enim levinud on radioaktiivsuse kasutamine vähkkasvajate puhul. Radioaktiivsus mõjub kiiresti pa...
Et mono ja oligosahhariidid on valdavalt magusamaitselised, siis nimetatakse neid ka suhkruteks. Monosahhariid: Energiaallikateks (nt. Glükoos, fruktoos), rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena ja loomorganismid saavad seda toidust.Oligosahhariidid: Eelkõige energia saamiseks kasutavad organismid oligosahhariide.Polüsahhariidid: fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites tärklise kujul. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab (nt talvel), siis kasutab taim tärklist ja lagundab selle tagasi glükoosi molekulideks.Sahhariididel üldiselt on organismis 2 tähtsat ülesannet: ehituslik ja energeetiline. 4. Valgu molekuli struktuur? Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaarstruktuur, kvaternaarstruktuur.Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku e. Primaarstruktuuriks.Valgu teist järku struktuur e. Sekundaarstruktuur tekib polüpeptiidi
Monosahhariidid on ühendid, milles süsiniku aatomite arv on 3-6. nt. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. 2 viimast põhilised organismide energiaallikad. Oligosahhariidid on moodustunud kahe kuni kolme monosahhariidi ühinemisel. Glükoss+ fruktoos=sahharoos. 2glükoosjääki=maltoos. Glükoos+galaktoos=laktoos (piimasuhkur). Oligosahhariide kasutatakse energia saamiseks. Polüsahhariidide lülideks on monosahhariidid. Põhilised tärklis, glükoos ja tselluloos. Kui fotosüntees lakkab taimedel, siis kasutavad nad tärklis energia saamiseks (lagundavad tärklise uuesti glükoosi molekulideks). Lipiidid on organismide energiaallikas. Lihtlipiidide ühinemisel tekivad liitlipiidid. Streoidid on tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse biopolümeerideks, sest need moodustuvad ainult elusorganismis. Aminohapete
kahekordistunud, mõjutades kasvuhooneefekti suurenemist umbes 20% ulatuses. Tööstusriikides moodustab metaan üldjoontes 15% kasvuhoonegaasidest [3]. Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Suuresti aitab metaani eraldumisele kaasa riisikasvatus, sest üleujutatud riisipõllud toodavad metaani, kuna pinnases leiduv orgaaniline aine laguneb hapnikuvaeguses. Ma arvan, et taimede tähtsain funktsioon on fotosüntees. Sellel on oluline roll maa hapniku- ja süsinikuringes. Kõik organismid sõltuvad fotosünteesi käigus toodetavast orgaanilisest ainest. Taimekasvatuse tähtsus seisneb ka selles, et taimed on mitme tööstuse tooraineks. Puitu on üks tähtsamaid taimseid saadusi. Seda kasutatakse ehitusmaterjalina, sellest valmistatakse paberit ning see on ka taastuv ja vähe saastav energiaallikas. Taimesaadused on ka erinevad õlid mida kasutatakse peamiselt toiduks. Samuti on
Seedimata toidujäänused heidab ta rakupäraku kaudu välja. Mõned algloomad aitavad rohtu seedida mäletsejatel(Veistel,Lammastel jt). Algloomad osalevad toiduahelates ja aineringes. Osa algloomi moodustavad settekivimeid. Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel ja loomadel mitmesuguseid haigusi. Vetikad kuuluvad protistide liiki, sest puuduvad juured, lehed ja varred. Nende keha nimetatakse Talluseks. Temas leidub erineva kuju ja värvusega kloroplaste, milles toimub fotosüntees. Vetikad võivad olla üherakulised, mikroskoopilised või hulkraksed. Nad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas, kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele, on mullas, puutüvedel, polaaralade jäävälajdel, jääkaru karvades jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk Planktoni. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse Veeõitsenguks Väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus. Organismid hukkuvad ja kiireneb muda settimine.
-) Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone. -) Hingamisahela reaktsioonides saadakse 36 ATP molekuli. -) Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla etanool või piimhape. -) Kui rakkudes ei ole piisavalt hapniku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape. -) Organismi metabolism koosneb kahest vastandlikust protsessist: dissimilastsioon (lagundamis) ja assimilatsioon (sünteesimis). -) Fotosüntees koosneb valgusstaadiumi ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest. -) Püroviinamarihape moodustub glükolüüsi tulemusena. -) Süsivesikud(/sahhariidid/suhkrud/glükoos) on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. * 5. Osa Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid -) Mis tähtsus on Maad ümbritseval osoonikihil? (1p) *) Osoonikiht kaitseb meid kosmilise kiirguse ja UV-kiirguse eest. -) Nimetage tsitraaditsükli lähtained ja lõpp-produktid? (1p)
Haigusetekitajad Sademed Kiskjad Tuul konkurents Happesus, soolsus vees Evolotsiooni tulemusena: Uute liikide teke Olemasolevad olendid kohastuvad Liigid jt. organismirühmade väljasuremine Tekst: Maa tekkis 4,5 miljardit aastat tagasi, esimesed elusolendid 3,5 miljr. aastat tagasi Vanimad eeltuumsed olid HETEROTROOFSED ANAEROOBID, hiljem kujunes fotosüntees ja atmosfäär. Mõningad tekkinud bakterid-tsüanobakter sisaldasid klorofülli ja olid võimelised fotosünteesima Atmosfääri vabanes hapnik! Esimesed hulkraksed organismid olid vetikad, kes arenesid vees. Nende keha nimetataks talluseks Esimesed maismaataimed olidnn eostaimed, kellel polnud juhiosooni. Neist arenesid samblad (450 milj.) Kujunesid paljasseemnetaimed, sest kliima oli muutunud kuivemaks ja enamik sõnalajgtaimi välja surnud Kuusk, mänd, kadakas, jugapuu
1. Aine- ja energia hankimise viisid. Mõisted auto- ja heterotroof. Kemo- ja fotosünteesijad. Näiteid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kasutavad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. (taimed, tsüanobakterid) (kemo- ja fotosünteesijad) Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vihmauss, loomad) Kemosünteesijad toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Selleks kasutavad nad anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Viivad läbi redoksreaktsioone. (sulfaatijad, raua- ja mangaanibakterid) 2. Mis on assimilatsioon? Dissimilatsioon? Kuidas on nad omavahel seotud? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. 3. M...
BHT hapniku hulk milligrammides, mis kulub liitris vees oleva orgaanilise aine biokeemiliseks lagundamiseks kokkulepitud ajavahemiku kestel kindlates katseoludes Biokeemilised protsessid aeroobsed ( vees on lahustunud hapnikku), hapnikuvabad ( vees ei ole lahustunud, kuid on keemiliselt seotud hapnikku), Anaeroobsed ( vees ei ole lahustunud ega seotud hapnikku) Reoainete keskkonnamõju Heljum muudab vee sogaseks. Läbipaistvus väheneb ja fotosüntees aeglustub ( vette lahustub vähem hapnikku) Fosfor, lämmastik oleneb veetaimestiku kasv. Kui kriitiline sisaldus ületatakse, algab veekogude eutrofeerumine. Eutrofeerumine veekogude rikastumine toitesooladega, mis põhjustab taimestikku väga intensiivset kasvu ning mille tagajärjel vee kvaliteet järsult langeb. Peamised põhjustajad: fosfor, lämmastik. Lämmastikuühendid Bakterite vohamine võib olla võtmeteguriks nii orgaanilisest kui
Oma jäikusega tselluloosist, Tselluloosist annavad rakukestad hemitsellu- kogu taimele tugeva loosidest ja toese ja püstise pektiinaine- asendi test Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) Plastiidid toimub fotosüntees, kahe X Pooldumisvõim varuainete membraaniga elised ümberkujundamine ümbritsetud organellid ja varuainete rakuorganel- säilitamine lid, mis sisaldavad erinevaid pigmente
(põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. SÜSINIKURINGE Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalus ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed,
Elupaiga häiringud nt põlengud Inimtegevus Inimtegevuse mõju ökosüsteemidele Otsene: Maakasutuse muutused Ehitus, katmine ja kaevandamine Põllumajandus ja metsandus ... Kaudne: Osooniaugud Happevihmad Ookeanide hapestumine Kliimamuutused Saaste / reostus (nt lähedalpaiknevalt alalt) ÖS teenuste tüübid Tugiteenused (supporting services) nn baasteenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad; Reguleerivad teenused (regulating services) teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamist; Varustusteenused (provisioning services) inimene saab ÖS-lt nt toiduna, veena, puidu jm materjalina Kultuuriteenused (cultural services) loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute teadmiste (n teaduse) allikaks KLIIMASOOJENEMINE
Taimerakus on vakuool, mis on rakumahlaga täidetud põieke. Seda ümbritseb üks membraankiht. Vakuooli ülesandeks on hoida rakku sisemise pinge eest, varustada varuaineid ja lagundada kasutuid organelle ja valke. Taimerakus on plastiidid, mis jagunevad pigmendisisalduse järgi kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leokoplastid. Plastiidid on ümbritsetud kahe membraaniga ja annavad taimele värvuse. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmeti klorofülli. Nendes toimub fotosüntees ja seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Fotosünteesimisel tegib gükoos, mis transporditakse teistesse taime osadesse. Kromoplastid sisaldavad karotenoide, mis annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks. Leokoplastid on värvusetud ja nad säilitavad varuaineid. Leokoplaste jaotatakse omakorda vastavalt sisaldisele elaioplastideks, amüloplastideks ja proteinoplastideks. Loomarakk
on meditsiin kõrgelt arenenud. 14. Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused). Intensiivne: Kaevandamine ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu. Mahe: looduslike kahjurite mõjutused, väike keemiliste ainete kasutus umbrohu vastu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus (erinevalt intensiivpõllumajandusest on põllud ebasümmeetrilised). 15. Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega. Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia toimel moodustuvad lihtsatest keemilistets ühenditest orgaanilised ained. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne hingamine ja biolagunemine. CO2 + H2O + h <=> { CH2O} + O2 (Fotosüntees Aeroobne biolagunemine) { CH2O } => CO2 + CH4 (Anaeroobne biolagunemine) (6CO2 + 6H2O + energia C6H12O6 + 6O2) Summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O
glükoos+galaktoos-> laktoos(piimasuhkur) Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Põhilised polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. (Fotosünteesi tulemusena tekkinud glükoosivarud säilitatakse tärklisena(tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monumeere. Kui fotosüntees pidurdub, siis kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Lagundavad tärklise glükoosi molekulideks.) Puudel(puitunud vars)-tselluloos. Loomadel säilitatakse glükoosivarud põhiliselt lihastes ja maksas loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. Lipiidid- orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mittelahustuvad ühendid) organismide energiaallikaks. Rasvakiht on kasulik loomadel- talveunes pruunkaru kasutab nahaalust rasvakudet energia
Triias-juura-kriit: paljasseemnetaimed, hiidroomajad, imetajate ja lindude teke, õistaimed. Paleogeen-neogeen-kvaternaar: imetajate kiire evolutsioon, maa elustik omandas tänapäevase ilme. X Millised eelised on: a)eukarüootsel rakul prokarüootse ees: on tuum, mis kaitseb, läbi mille toimub aine ja gaasivahetus. b)hulkraksel organismil ainurakse ees: kõrgemalt arenenud ehitusega c)fotosünteesil heterotroofse toitumisviisi ees: orgaaniline aine ei pruugi alati kättesaadav, fotosüntees toimub koguaeg, fotosünteesivatel organismidel on organid paremini arenenud. d)sõnajalgtaimedel sammaltaimede ees: juured, koed rohkem eristunud(tagab kindla tööjaotuse) e)paljasseemnetaimedel sõnajalgtaimede ees: koed on rohkem eristunud, paljunemine f)õistaimedel paljasseemnetaimede ees: õies on seeme kaitstud keskkonnam eest, kohastumusi rohkem (seemnete levitamisel, tolmlemisviisidel) g)roomajatel kahepaiksete ees: kehakate on soomuseline(ei lase nahal kuivada), siseehitus on
nende lõplikku paika rakus · Golgi kompleks glükoproteiinide ja muude membraanikomponentide lõplik valmimine · Mitokondrid tsitraaditsükkel, elektrontransport ja oksüdeeriv fosforüleerimine, rasvhapete ja püruvaadi oksüdatsioon, aminohapete katabolism · Lüsosoomid hüdrolaaside eraldamine · Ribosoomid valkude süntees · Peroksisoomid aminohapete oksüdeerimine · Tsütoskelett tagab raku kuju ja liikumisvõime · Kloroplast - fotosüntees 4. Viirused millest koosnevad, miks pole elusorganismid; viiruse elutsükkel. Supermolekulaarsed kompleksid, mis enamjaolt sisaldavad üht DNA või RNA molekuli(genoom) ja valkkatet(kapsiid). Komplitseeritumatel on valkkatte peal ümbris, mis sisaldab glükoproteiine ja membraanilipiide. Kuna puudub iseseisev ainevahetus ja reprodutseerimisvõime, siis viirusosakesed pole elusorganismid. Klassifikatsioon: bakteriviirused, loomaviirused ning taimeviirused.
a)4NH3+3O2-t->2N2+6H2O b)NH3 (katalüütilisel) oksüdeerimisel. 4 NH3 + 5 O2 -> 4NO + 6H2O 11. Fosfori ühendid ja fosfor looduses? Fosfor(V)oksiid-valge tahke väga hügroskoopne aine, mis seob tugevasti õhuniiskust ja võib siduda vett ka teiste ainete koostisest. Kasutatakse gaaside kuivatamiseks. Ortofosforhape (H3PO4)-valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape. Looduses on vajalik taimedele, et toimuks fotosüntees. Looduslikud mineraalid apatiit, fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud. Seetõttu on fosforväetistena otstarbekas kasutada vees paremini lahustuvad fosfaate. Üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi on superfosfaat.
Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 Kus rakus toimub tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel?Mitokondrites Mis on tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: püroviinamarjahape. Lõpp- produktid: CO2 ja NADH Mitu ATP-d moodustub tsitraaditsükli käigus? Kus rakus toimub?Toimub mitokondri sisemembraani harjakestel Mis on hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid?Lähteained: Lõpp-produkt: Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas?36 Kus rakus toimub fotosüntees?Kloroplastis Mis on fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid; fotosünteesi summaarne võrrand? Lähteained: vesi, süsihappegaas. Lõpp-produktid: suhkur, hapnik. 6CO2 + 12H2O => C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Kirjelda fotosünteesi valgusstaadiumi (kus toimub, lähteained, lõpp-produktid). Toimub kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Lähteaine: Kirjelda fotosünteesi pimedusstaadiumi ehk Calvini tsüklit (kus toimub, lähteained, lõpp-produktid).
orgaanilisi happeid nii aitavad loomad levitada seemneid. · Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse on taimele kaitseks ära söömise eest. PLASTIIDID ainult taimerakkudes Proplastiidid noored plastiidid, poolduvad ; seejärel arenevad : · Kloroplastiidid rohelist värvi . Asuvad taimede rohelistest osades (lehed, varred). Annavad taimedele rohelise värvi ja viib läbi fotosünteesi Fotosüntees valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid liidetakse glükoosi molekuliks · Kromoplastid kollane, oranz, punakas toon. Sisalavad karotinoide, mis on head antioksüdandid. Paiknevad õites, viljades, juurtes(porgand) · Leukoplastid värvusetud. Sisaldavad varuaineid (tärklis) PLASTIIDIDE ÜLEMINEK Kloroplast Kromoplast Viljade valmimisel, enne lahtede langemist ( karotinoidid taluvad madalamat temp. kui klorofüll)
2. KAITSEFUNKTSIOON- kest kaitseb väliskeskkonna tegurite eest. 3. TRANSPORTFUNKTSIOON- soodustab taime organite vahelist mineraalainete liikumist . PLASTIIDID Plastiide katab kaks membraani. Sisemine membraan moodustab lamelle, välimine membraan sisaldab klorofülli. Kloroplasti sisemuses esineb DNA-d, RNA-d ja ribosoome. Kloroplastides toimub fotosüntees. Kloroplast Kromoplast Leukoplast Värvus (pigment) Roheline (klorofüll) Kollane või punane Värvitud (karotioid) Ülesanne Osaleb fotosünteesi Annavad taime Koguvad protsessis. viljale punase, varuaineid. oranzi või kollase
golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Vakuool- koosneb veest,varuainetest. Ülesanded: · kaitse ( siserõhk) säilitaja Rakukest koosneb tselluloosist;mida vanem seda paksem. Ülesanded: · kaitse · ehituslik · teostab · ainevahetuslik Plastiidid Proplastiidid- eristamata plastiidid. Kolme tüüpi: 1. kloroplast (roheline) fotosüntees kõige rohkem vattes ja lehtedes. 2. kromoplast (pruun,kollane,oranz) ligimeelitav funktsioon viljades 3. leukoplast ( värvusetu) varuainete säilitamine juurtes. SEENED Seeneraku tunnused: SEENED · Eukarüoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet
paika panemine, kindlustab rakkude liikuvuse, kujutab vastavate valkude tagavara. 16. Millised organellid on omased vaid taimerakule? Plastiidid, vakuoolid. 17. Kirjelda taime rakukesta ehitust! Nimeta rakukesta ülesanded! Kesta põhiline koostisosa on tselluloos, suure veesisaldusega. Ülesanded on kogu taime toestamine, kaitseb taime(kaitsefunktsioon) ja transportfunktsioon. 18. Nimeta plastiidid ja nende ülesanded! Kloroplastid - neis toimub fotosüntees, kromoplastid - neis olevad karotimoidid annavad taime viljadele värvi, leukoplastid sisaldavad varuaineid. 19. Miks on taimerakkudes olulised vakuoolid? Nad on taimeraku veemahutid, sinna kogunevad jääkained, mis pole taimele vajalikud. 20. Miks seened ei kuulu taimeriiki? 21. Kirjelda seente välisehitust?keha koosneb seeneniitidest, e hüüfidest,moodustavad mütseeli. Viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt põimunud hüüfidest,. 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
