Horisantaalanalüüs- kasu Kasumiaruanne 2011 2012 2011 Müügitulu 634,145 587,368 100 Muud äritulud 8,044 5,644 100 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 100 Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 100 Tõõjõukulud -500,528 -470,113 100 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 100 Muud ärikulud -1,409 -1,520 100 Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 100 Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 100 Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 100 Aruandeaasta kasum (kahjum) ...
10.Valguvajadus – valgu miinimum, valgu füsioloogiline miinimum, valgu optimum valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. Valgu füsioloogiline miinimum: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. Valgu optimum - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g. Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra (0,8 – 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tööga). 11.Lämmastikubilanss – tasakaalus, positiivne, negatiivne; millist informatsiooni saab valgu ainevahetuse kohta?
Finantsanalüüs ja investeeringud 1. Kasumieelarve ja bilanss Leida puuduvad arvud kasumiaruandes ja bilansis. Kasumiaruanne Müügikäive S 270 000 Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI
sadu uusi tehaseid ja tööliste arv mille toodangu koguväärtus suurenes ligi 1,5 kolmekordistus. Suur majandustõus tõi aga korda. Põllumajanduses suurenesid põllupind 1923. aastal kaasa kriisi, kuna pangad olid ja kariloomade arv, millele aitasid kaasa jaganud hiiglaslikke laene. Kriisi süvendas riigieelarvest saadud ulatuslikud toetused. väliskaubanduse negatiivne bilanss. 1924 tuldi Väliskaubanduse bilanss oli positiivne. Kasvas välja uue majanduspoliitikaga. Valitsus sekkus eksport suurimad partnerid Suurbritannia ja aina enam majandusse. Pöörduti Euroopa Saksamaa. Rahva heaolu paranes, kadus turule ja esikohale seati põllumajandus. Tänu tööpuudus, kasvasid sissetulekud. rahareformile saabus ka majanduslik tõus ning eksport hakkas kasvama, tõusis elatustase. 2. Arutlege, kas 1920. aasta põhiseadus võis olla demokraatia kriisi peapõhjus Eestis?
Aruandeperioodi puhaskasum 1178 100% 2519 sh emaettevõtja omanike osa kasumist 1171 99% 2518 vähemusosaluse osa kasumist 7 1% 1 2103.a. Suurenes võrreldes eelmiste aastatega varade ja omakapitali osakaal. Samas vähenesid kohu Kasvasid äritulud kui ka ärikulud. Ärikasumi hüppeline kasv oli 2012.a. võrreldes 2011.a. 1,12,2012 31,12,2013 BILANSS HORISONTAALANALÜÜS 2011 2012 2011 2013 % % 32% 12091 25% 40% 14% 16% 11016 23% -6% 39% 2% 933 2% 14% 21% 50% 24041 50% 20% 25% 0% 0 0% -100% -100% 5% 1146 2% 38% -25%
o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille
Selle sündmuse mõju on järgmine: Vara Kulud Puhaskasum Omakapital a) Suureneb ei muutu ei muutu suureneb; b) Ei muutu suurenevad väheneb väheneb; c) Suureneb ei muutu ei muutu väheneb; d) Väheneb suurenevad väheneb suureneb. 6-8 Firma bilanss seisug 01.01.05 oli järgmine: vara 850 000.-, kohustised 750 000.-, omakapital 100 000.-. Aasta jooksul laekus teenustuluna 600 000.-, kulusid maksti välja 520 000.-, vara soetati 250 000.- (maksmine toimub hiljem). Firma omanik investeeris firmasse 200 000.-. 6. Firma omakapital seisuga 31.12.05 on: a) 100 000.-; b) 180 000.-; c) 430 000.-; d) 380 000.-. 7. Firma vara seisuga 31.12.05 on: a) 500 000.-; b) 1 380 000.-; c) 480 000.-; d) 380 000.-. 8
Eesti majanduslik ja sotsiaalne areng tänapäevani +mõisted (Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, Keskaeg, Linnad ja kaubandus, Talupojad, Rahvastik, Vene aeg, Katariina II, Majandus, Pärisorjus Eestis, Põllumajandus, Soodsad seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV tulu ja maksud, tootmishind, BILANSS- aktiva, passiva, deebet, krediit, saldo jm Eesti majandus iseseisvumise ajal
Tüüpkirjendid KM tehingutega: OST: D kulu,kaup,PV,muu vara (ilma KM-ta summa) D KM K kassa,pank, tarnijad (kogu arve summa) MÜÜK: D kassa,pank,ostjad (kogu arve summa) K KM K tulu (ilma KM-ta summa) 9. Aruandlus. * Põhiaruanded Aruande nimed (FIE, juriidiline isik), esitamise tähtaeg ja mis asutusele esitatakse. Juriidiline isik: majandusaasta aruanne. Esitatakse äriregistrile hiljemalt 6 kuud peale majandusaasta lõppu. RP aastaaruande põhiaruanded: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. FIE: tuludeklaratsioon+ettevõtlustulu aruanne. Estitatakse Maksu- ja Tolliametile peale kalendriaasta lõppu, hiljemalt 31.märst. * Maksuaruanded TSD, KMD. Mis tingimustel esitatakse need pole alati kõigile kohustuslikud. Esitamise tähtaeg ja mis asutusele esitatakse. Lisainfo www.emta.ee KMD(käibedeklaratsioon):esitavad KMK-sed, MTA-le iga kuu 20. Kuupäevaks. TSD(tulu- ja
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja ...
N 78.7 34.7 10.4 45.1 P 10.0 2.2 1.9 4.1 K 30.2 11.8 10.0 21.8 2007...2011 Tera- ja Põllukultuur kaunvili Taimetoite- Kasutatud väetiskogus Eemaldatak Bilanss element kg/ha Üld aktiivne saagiga üld aktiiv N 78.7 45.1 81.9 -3.2 -36.7 P 10.0 4.1 15.6 -5.6 -11.5 K 30.2 21.8 54.6 -24.4 -32.8
Pacioli ei mõelnud kahekordse kirjendamise süsteemi ise välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
Ühiskonnaõpetus Kontrolltöö kordamisküsimused I osa 1. Transiitkaubandus kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; näiteks Venemaalt viiakse naftat läbi Eesti lääneriikidesse 2. Väliskaubanduse bilanss kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja 3. Valuutareserv riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused; valuutareservi kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi 4. Reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 5. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid? Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu
1. Üldhinnang ettevõttele, prognoos tulevikuks............................................................... 12 4.2. Arvamused ja ettepanekud ettevõtte töö konkreetsetes valdkondades....................... 12 4.3Teie üldhinnang praktikale............................................................................................ 12 5.LISAD................................................................................................................................. 13 5.1 Bilanss......................................................................................................................... 13 5.2 Kasumiaruanne............................................................................................................ 14 5.3Rahavoogude aruanne................................................................................................. 15 5.4Hinnakiri....................................................................................................
tuttavate ressursid), ettevõtlustoetused ja võimaluse korral ka pangalaenud tagatise vastu. Võõrkapitali kasutamine finantseeringuteks on eriti otstarbekas siis, kui ettevõte on kasumlik, olles võimeline tasuma intresse ja laene. Sellisel puhul on võimalik ära kasutada finantsvõimendusest tulenevat efekti. 6. Kuidas kujuneb kasum? Tulude ja kulude vahe 7. Kas lühiajaline kahjum näitab ettevõtte kehva olukrda? 8. Mida näitab bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. 9. Mis kajastatakse kasumiaruandes? Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust 10. Mis on sisemine ja välimine omakapital? Sisemised allikad- need, mis moodustatakse ettevõtte
jne, st molekulid liituvad üksteisega Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena Vesi on dünaamiline süsteem, vesiniksidemed tekivad ja lagunevad Vesinikside seob omavahel kokku üksikuid vee molekule. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Kõikide biosüsteemide eksisteerimiseks on vaja vett. Klaster erineva arvuga vee molekulide kogum. Endo Sees. Ekso väljas. H O bilanss organismis - Organismi siseneva vee mass peab võrduma organismist -väljuva 2 vee massiga, normaalse elutegevuse puhul on veebilanss tasakaalus. H O BILANSS INIMORGANISMIS: 2 Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess on rakuhingamine: C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP. Varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia (ATP). Toimumiseks on vajalik hapniku olemasolu.
Rahvusvaheline majandus Katre Kluust Mis on rahvusvaheline majandus? Kõik tehingud, mis ületavad riigipiire Kaubavahetus importija ja eksportija vahel Tehinguteks on kaubad, teenused ja kapital Miks see tekkis? Ressurside piiratus Ressurside ebaühtlane jagunemine Toodete mimekesisus Tarbijate eelistused Absoluutne ja suhteline eelis Kaubanduses on suurem mõju suhtelisel eelisel Väliskaubanduspiirangud Tollimaks Kvoot Ekspordisoovdustus Valitsuse korraldused ja määrused Miks piiratakse? Oluliste majandusharude kaitse Vastloodud majandusharude kaitse Piirangud mimekesistavad majandust Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine Rahvusvahelised organisatsioonid IMF (International Monetary Fund) GATT (General Agreement on Tariffs and Trade) WTO (World Trade Organization) UNCITRAL (United Nation's Commission on Internat...
on VLDL- väga madala tihedusega lipoproteiini (maksa triglütseriidid, halb kolesterool). · HDL- kõrge tihedusega, hea kolesterool. · Kolestrool puhtal kujul peaks olema alla 5. · 1g valku annab 4 kCal, sama mis 1g süsivesikuid. · Valgu vajadus üldises kaloraazis ööpäevas peaks olema 11-15 %- 71g valku päevas. Lämmastiku bilanss ja selle võimalikud nihked. Lämmastiku bilanss- ööpäevas organismi poolt omastatud ja väljustatud lämmastiku suhe. N on valkude molekulis valkudele spetsiifiline, saab otsustada valkude ainevahetuse üle, seda saab mõõta. Lämmastikku viiakse välja higi, rooja ja uriiniga. Lämmastiku bilansiga otsustatakse valgu omastamise ja väljastamise üle. Kui on tasakaalust väljas- positiivne kui negatiivne. · Positiivne on siis, kui saadakse N rohkem kui välja viiakse. Võib muuutuda
Tallinn 2002 Algandmed: Skeem nr 17. Andmerida nr.2 Voolude variant nr.3 1.Kirchoffi võrrandid Arvutused teen MathCad'is 2.Kontuurvoolude meetod Arvutused teen MathCad'is Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib aravata, et leitud voolud on õiged. Tulemused näitavad, et voolud I3 ja I4 on esialgselt valitud suunale vastupidised. 3.Potensiaalid 4. Võimsuste bilanss PRi=PEi+ Pj PRi =I12*R1+ I22*R2+ I32*R3+ I42*R4+ I52*R5+ I72*R7 = 358,297 W PEi = E1*I1+ E2*I2+ E3*I3+ E4*I4+ E5*I5+ I* R7= 358,297 W 5. Voltmeetri näidud 6. Teise haru vool ekvivalentse generaatori meetodil. Leian elektromotoorjõu, mille lisamisel teise harusse selle vool muudab suunda ja suureneb arvuliselt kaks korda. 7. Teise haru sisendjuhtivus ning teise ja kolmanda haru vastastikune juhtivus
Kasumiaruanne TULUD tulud kaupade müügist 398500 tulud teenuste müügist 157350 muud tulud 38100 Tulud kokku 593950 KULUD müüdud kauba kulu 265460 bürookulu 5609 telefoni kulu 7000 tehnohoolde kulu 9364 transpordi kulu 35000 rendikulu 11897 palgakulu 50000 sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru ...
Ülesanne NB ! Tegemist on näidisülesandega eksamile tuleb SARNANE ülesanne, kuid kindlasti mitte SAMADE tehingutega ! Oluline on mitte niivõrd saada kokku tasakaaalus olev bilanss, vaid näidata mida te teate (abitabel!). Punkte saab raamatupidamisalaste teadmiste, mitte arvutusoskuse eest ! Kajasta toodud esialgses bilansis järgmised lõpetamis- ja korrigeerimiskanded, lahenduskäigu selgitamiseks täida tabel: 1. Kassas olevas sularahas sisaldub 20 USD-d. Need on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 1EUR, bilansipäeva kurss on 1 USD = 0,8 EUR 2. Väärtpaberitena on kajastatud 20 ettevõtte AA aktsiat, mille eest nende soetamisel
18.Kes peavad koostama Raamatupidamis sise-eeskirja? Raamatupidamiskohustulane 19.Bilansi põhivalem varad = kohustused + omakapital 20.Kasumi leidmise põhivalem(majandustulemus) Kasum = tulu kulu 21.Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamis aastaaruannest ja tegevuaruannest. Lisanduvad vandeaudiitori aruanne ja kasumijaotuse ettepanek. 22.Kui pikk on majandusaasta? 12 kuud. Erandiks mitte üle 18 kuud. 23.Millest koosneb raamatupidamisaasta aruanne? Põhiaruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad. 24.Kontode liigid · Bilansikontod : aktiva ja passiva · Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude · tulemuskontod · sünteetiline konto · analüütiline konto 25.Deebet ja kreedet lausendid(kirjendamine) Kontod jagunevab omavahel deebet(vasak) pooleks ja kreedit(parem) pooleks. Kahekordse kirjendamise puhul jaotatakse maj. Tehinguid deebetisse ja kreeditisse korraga. 26
Aruandeaasta kasum (kahjum) 2.Kontodele kirjendatud D = K AKTIVA PASSIVA - - + + DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT D K D K Kahjum Kasum KULUD TULUD · 3.Kõikide kontode lõppsaldodest moodustub bilanss · 4.Varade kontod omavad D saldot, kohustuste ja omakapitali kontod omavad K saldot · 5.Kontode D saldode summa = K saldode summaga · 6.Varade e. aktiva kontode suurenemine D, vähenemine K · 7.Kohustuste ja omakapitali suurenemine K, vähenemine D
BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL Äriühingu ärinimi Miinimumkapitali Vastutus oma Juhtimine nõue kohustuste eest Füüsilisest isikust Määratlemata Kogu oma varaga Ainuisikuline ettevõtja §78 Täisühing Määratakse Solidaarselt kogu Lihtsustatud ühingulepingus §82 oma ...
katalüsaator on lahuses -vähemalt ühe reagendiga st,koostame tabeli etteantud -T-dest ja arvutatud X- ruumala s.o. Ühendi j molaarne bilanss reaktsioonile. Murrulised -ja negatiivsed astmenäitajad kontsentratsioonide ja konversiooni -astme vahelistest on -aluseks mistahes tööstuslikke reaktorite (samas faasis). -Heterogeenne katalisaator on dest. -3)differentsiaalse massibilansi integreerimiseks
19301934 Majanduskriis Ülemaailmne kriis puhkes 1929. a. Eestisse jõudis 1930. a. Esmajoones tabas põllumajandust, seejärel ka tööstust Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks Ulatuslik tööpuuduse kasv Sisepoliitiline kriis Kriisi süüdlasi nähti erakondades 1931. a. Üritati olukorda leevendada erakondade liitumise teel Liitusid Põllumeeste Kogu ja Asunike koondis ning Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond moodustasid Rahvusliku Keskerakonna Põhiseaduse muutmise aktsioon Riigikogu V koosseisu valimised Vabadussõjalased
......................................................................................14 2.2. Finantseelarved...............................................................................................................15 2.2.1 Invensteeringute eelarve............................................................................................15 2.2.2 Eelarvestatud rahavoogude aruanne..........................................................................15 2.2.3 Eelarvestatud bilanss..................................................................................................15 2.2.4 Eelarvestatud kasumiaruanne....................................................................................16 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................18 NÄIDE.............
( veelgi laiem raham66t, sisaldab tähtajalisi) 14. Kullastandardi alamliigid: 1) mündistandard; 2) kangistandard, millega piirati rahamärkide vahetamist; 3) deviisstandard 15. Bretton Woods'i süsteem pandi alus Rahvusvahelisele Valuutafondile ja v6eti kasutusele fikseeritud e. kindel vahetuskursisüsteem.l unts vastas 35 USD-le. 16. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamisdokumenti: Eesti maksebilanss, kooni kattevara bilanss. Eesti panga bilanss 17. Eesti krooni reservvääring EURO 18. Eesti Vabariigi rahaseadus 1) rahaülhik; 2) emiteerirnine; 3) maksevahend; 4) EV raha piiranguteta vastuvõtmise kohustus 5) Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega; 6) vigastatud ja rikutud raha; 7) vastutus raha järeletegemise eest; 8) seaduse jõustumine 19. Eesti krooni bilanss Eesti krooni kattevara bilanss kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust ja konverteeritavust
Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, riigiasjad las käia omi radu. Nii et kui Sa ei taha oma pead väga sassi ajada, siis on parem neid eeskirju mitte välja otsima hakata. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, omakapitali ja kohustusi. Bilansi võrrand on järgmine: VARAD=KOHUSTUSED+ OMAKAPITAL Pea Sa seda hästi meeles kindla kuupäeva seisuga! Ei ole olemas bilanssi aastaks 2009, vaid on bilanss 31.12.2009 seisuga selle päeva varade, kohustuste ja omakapitali hetkeolukord. Bilansiskeemi leiad EV Raamatupidamise seaduse lisast. Bilansi paremaks lugemiseks võib bilansikirjete alaliigendusi esitada majandusaasta aruande lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eks igaühe jaoks on oluline/mitteoluline erinev, tee oma valik lähtudes numbrite suurusjärkudest.
Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Väliskaubanduse diferentseerimisega seotud piiranguteks võivad olla: Vali üks: a. monetaarsed b. tehnilised c. fiskaalsed d. füüsilised e. Kõik nimetatud piirangud Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a. Jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto b. Kaupade eksport ja import c. Ülekannete bilanss ja teenuste bilanss d. Kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud e. Portfelliinvesteeringud ja otseinvesteeringud Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kaks kauplevat maad saavad vastastikusest kaubandusest kasu, kui:: Vali üks: a. Ühel maal on mõlema kauba osas absoluutne eelis b. Maadel on kaupade tootmisel erinevad alternatiivkulud c. Maadel on kaupade tootmisel erinevad alternatiivkulud d. Kehtestatakse vastastikune enamsoodustusreziim Küsimus 15 Valmis
Tallinna Nõmme Gümnaasium Andreas Randvere, Marko Saarepera, Andres Kostabi Kompaktvann Juhendaja: Mirjam Liiv Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Toote ja ettevõtte kirjeldus...............................................................................................................3 Ülevaade Eesti makromajandusest..................................................................................................4 Alamsektor mööblitööstus............................................................................................................5 SWOT analüüs....................................................................................
Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms. kohta. Aasta lõpus selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontriolli funktsiooni. 9. Raamatupidamise täiustumisega kaasnes XIV sajandi paiku kahekordse kirjendamise kasutuselevõtt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel. Selline bilanss sarnanes väga paljuski tänapäeva bilansiga. Kõige parem on jälgida üleminekut kahekordsele kirjendamisele uurides omaaegse kuulsa, ühe selle ajastu rikkama kaupmehe pankuri Francesco di Marco Datini (1335-1410) arvepidamist. Kui esialgu kasutas ta ühekordset kirjendamist, kus deebetkontod olid eespool ja kreeditkontod tagapool
Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Metallurgia......................................................................................................................4 3. Kõrgahjutehnoloogia.......................................................................................................6 4. Kõrgahju bilanss.............................................................................................................7 5. Kokkuvõte.......................................................................................................................8 6. Kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 Sissejuhatus
SOOVITUSKIRI Põlva, 6. aprill 2015 Kadri Kadakas töötas ettevõttes Põlva Tarbijate Ühistu kaupluses Selvehalli konsum alates 01.05.2001.a. Ta asus ettevõttesse tööle müüja-kassapidajana. Põlva Tarbijate Ühistu on aastal 1902. aastal loodud ettevõte, mis on Põlva Maakonnas elavate või töötavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühistu on juriidiline isik, tal on oma v ara, iseseisev bilanss ja nimetuseta pitsat. Kadri Kadakas on lõpetanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli müügikorralduse eriala, kus ta on omandanud vajalikud teadmised sellel erialal töötamiseks. Ka varasemad töökogemused on tal samast valdkonnast. Kadri Kadakas on olnud oma töökohal õpihimuline ja töökas, tõõmsameelne ja särasilmne müüja. Suudab kiiresti kohaneda. Jagab piisavalt teadmisi müügitööst, töö kiire ja korralik. Suhtlemisaldis klientidega suheldes. Selvehalli konsumi töötajana on Kadri Kadaka...
b;jõestik-peajõgi ja slele lisajõed; juga-astangult vabalt alla kukkuv jõeosa; valgla- jõe toitumis ala, kust ta saab vett.6)lumesulamisveest;sademetest, teistest jõgedest, järvedest;põhjaveest.7) mandrijäätekkeline, Võrtsjärv; meteoriiditekkeline-kaalijärv;tehisjärv- järvajaani järv. Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t ulemusel tekkinud järv- mullatu suurlaht; voortevaheline järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu kohad 4. vaba aeg (matkad etc) 10)põhjavesi-vesi mis asub kivimikihtide vahel. Mineraalvesi-sügaval asuv põhjavesi, milles on mineraalsoolad ning ravitoimega ained. Termaalvesi- maapões asuvate kuumade kivimitega kokku puutuv vesi
SUUR KRIIS (aastatel 1930-1934) 1929. aasta lõpul sai alguse USAst ülemaailmne majanduskriis (esimesed ilmingud Eestisse 1933. a suvel) Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (kriis tabas eelkõige põllumehi) toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi)
tegema vastavalt instruktsioonile, ilma kõrvalkaldeta. Need on tähtsad eluohtlike tööde korral. Ressursside vajadus ja jaotamine Plaanidega määratakse kindlaks eesmärgid ja nende saavutamistähtajad. Juhtkonna ülesandeks on kindlustada täitjad kõikide vajalikke ressurssidega, mis määratakse bilansimeetoditega. vajadus = ühele ühikule vajalik x tootemaht võetakse arvesse ka olemasolevaid ressursse. 1) tootmisvõimaluste bilanss, kus tootmisvõimsused võimaldavad valmistada plaanijärgselt 2) materjalide bilanss, mis, kui palju, mis ajal vajatakse 3) energia bilanss 4) tööjõu bilanss bilanssides määratakse ära ka katteallikad (kust saab). Bilansid koostatakse tavaliselt naturaalses ja ka rahalistes ühikutes. Bilansside kaudu seotakse ettevõtte majandus ettevõtte rahandusega. Lõpuks koostatakse ettevõtte plaaniline bilanss, plaaniline kasumi aruanne ja plaaniline rahavoogude aruanne
teisel firmal ei ole üle 50 protsendi hääleõigust. organisatsiooniliselt iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Tütarettevõte- emaettevõtte poolt kontrollitav ametiüksus. emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte. Ettevõte- organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus. Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine Firma-ärinimi, mis on kantud äriregistrisse ja mille all ettevõtja tegutseb. Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Äriregister- hõlmab ettevõtete ja ettevõtjate juriidilisi andmeid. äriregister on teenuste koondnimetus, mis hõlmab erinevaid juriidiliste isikutega seotud andmeid. Registrikood- ainulaadne numbrikombinatsioon, mis on kantud äriregistrisse( igal ettevõttel oma)
7. Turundus - turundusplaan (ärieesmärk, saavutused (praegused ja tulevased), tegevused) - turundusstrateegia (toote/teenuse reklaam, müügikanalid 8. Finantseerimine - ettevõtte käivitamiseks vajalik finantseering ja rahastamisallikad - vajaminevad vahendid (seadmed, ruumid, käibevahendid) ja maksumused - laenukapitali kaasamise vajadus, omakapitali kasutusvõimalused 9. Finantsprognoosid - esitatakse tulude ja kulude prognoos, kassavoogude aruanne, kasumiaruanne, bilanss - prognoosid esitatakse 3 aasta kohta (esimesel aastal kuude kaupa; järnevatel aastatel a kaupa) 10. Riskianalüüs - SWOT analüüs (ettevõtte tugevused ja nõrkused; võimalused ja ohud) - riskid ja nende maandamise võimalused
infusioonilahus ja esmaabiravimid teofülliinmonohüdraadilahus ning metüülprednisoloon · Vajaduse korral alustatakse püsiinfusiooni 500ml 0,9% NaCl või 5% glükoosi/200mg teofülliini, infusiooni kiirus vastavalt korraldusele · Ravimeid ei tohi anda ilma korralduseta. Eriti ohtlikud on valuvaigistid, kuna osal astmahaigetest on tugev ülitundlikkus paljude nn tavaliste põletikuravimite suhtes. Vedeliku bilanss Jälgimine · Küsitlus: patsiendilt küsitakse joodud vedeliku hulka · Naha vähenenud elastsus ja kuiv suu limaskest räägivad eksikoosist Uuringud · Hb, Hkt, Lk, Er · S-K sageli madal · Madal RR · Intensiivjälgimise leht ja uriini mõõtmine Põetus · Patsienti õhutatakse rohkesti jooma; algul võib vedelikutarve olla isegi 2000-3000ml üle päevase normaalse vajaduse. Liikumine ja isiklik hügieen
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; · kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud; · raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev. Bilanss (vt lisa1) on finantsaruanne , mis kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud momendi (kuupäeva) seisuga. Teisi sõnu: bilanss näitab millist vara ja kui palju ettevõte omab ning millised on vara moodustamise allikad. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid ja nende tulude saavutamiseks tehtud kulusid teatud perioodi jooksul. Kasumiaruanne iseloomustab ettevõtte toimimist kahe järjestikuse bilansipäeva vahel. Kasumiaruande koostamise juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine. Eesti raamatupidamisseaduse lisas on toodud kaks kasumiaruande skeemi, kasumiaruande skeemi valik on ettevõttele vaba
K: Põhivara 400 000 PÕHIVARA KULUM K D K D S: 1 milj. S: 400 000 a) 600 000 b) 400 000 b) 400 000 S: 0 S: 0 8. Firmaväärtuse kujunemine Ostja bilanss enne teise ettevõtte ostu Varad Kohust. omakapital Raha 10 Kohustused 14 Varud 5 Omakapital 6 Põhivara soetusmaks. 8 Põhivara kulum (3) Kokku 20 Kokku 20 Ostetakse (tasutakse kohe) teine ettevõte hinnaga 4, ostetava ettevõtte netovara väärtus on 2
· Näitajate arvutamine ja interpreteerimine (amortisatsiooni näited tulevad mingi hetk) Üks asi on see mis on paberil ja teine mis on reaalselt) kõige parema näitaja oma jaoks avastamine. Kui näitaja on millekski hea, siis on ta ka millekski halb. Universaalset näitajat ei ole ilmselt olemas. · Tulemuste üldistamine. Tehakse ettepanekud tuleviku jaoks. Neid teeb kas finantsjuht, või kui on tellitud tegija. · Vajalikud andmed: · Bilanss. Möödunud olukorda kajastab. · Kasumiaruanne. Näitab ka mis kunagi sündis. · Rahavoogude aruanne. FA meetodid: Horisontaalne võrdlus perioodis Vertikaalne - Üks näitaja teise suhtes. Mis andmed mingi 100% kogumis moodustab mida. Suhtarvude arvutamine (põhiline) Keegi kellesse kuidas suhtub. Finantseerimise infoallikas: Põhiline mida kasutatakse on bilanss. Kohustus on see, kus ma pean kellelegi midagi andma, üle kandma keegi peab midagi saama minu käest.
Siis mõlemad asuvad aktivia poolel(pank, klient) Pank suureneb ja nõuded vähenesid. Üks aktivia pool suurenes. Bilansi üldsumma ei muutu ja tasakaal jäi püsima. PASSIVA MUUTUS OÜ üldkoosoleku otsusega täiendati reservkapitali, eraldati summa aastaaruande kasumist. Reservkapital suureneb ja kasum väheneb e. bilansi ükskonto vähenes ja teine suurenes. BILANSI MAHU MASS: Nt. Tarnijatelt saadi materjali, mõlemad suurenesid Suureneb varu ja võlad tarnijaltele. Bilanss tasakaalus. BILANSI MAHU KAHANEMINE: Nt. Kassast maksti palk, mõlemad vähenesid. KONTO: Majandustehingud kirjendatakse raamatupidamise kontodel. Konto on finants arvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks . KONTO- on majandus tehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne millel on kaks poolt, vasakpoolne on deebet(D) ja parem poolne kreedit(K). Kontorist on kõige lihtsam
tööstusmasinad, lennumasinad, telekommunikatsiooni vahendid. (https://www.cia.gov/ library/publications/the-world-factbook/geos/ca.html) 9.Millised on peamised impordiartiklid? Mehhanismid ja masinad, mootorsõidukid ja nende osad, toornafta, kemikaalid, elekter, vastupidavad tarbekaubad. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ca.html) 10. Kui suur on riigi eksport ja import. Milline on väliskaubanduse bilanss? Väliskaubanduse defitsiit? Kanada eksport on 549,5 miljardi kanada dollari väärtuses aastas, ja ta on ekspordi suurusega maailmas 13. kohal. Import 580,3 miljardi kanada dollari väärtuses aastas, maailmas seega 10. kohal. (2013 arvestuste järgi, allikas http://www.wolframalpha.com/input/?i=canada+export) Väliskaubanduse bilanss oli Kanadal -3,54 miljardit USA dollarit aastal 2013, mis tähendab, et puudujääk oli 3,54 miljardit USA dollarit (http://stats.oecd.org/index.aspx?queryid=166)
kasumiaruanne? Kasumiaruanne on aruanne, mis mõõdab teatud ajavahemikus teenitud tulusid ja sellega seotud kulusid, võttes nii kokku, kas ettevõte teenib kasumit või mitte. Kasumiaruannet on kahte liiki: skeem 1 kulud on jaotatud liikide järgi (lihtsam, teenustega tegelevad väikeettevõtted kasutavad tihti seda) skeem 2 kulud on jaotatud erinevate osakondade/tegevuste/funktsioonide järgi (põhjalikum, seda kasutavad enemasti suuremad ettevõtted) Mis asi on bilanss ja kuidas seda esitatakse? Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis annab informatsiooni ettevõtte majandusliku seisundi kohta. Aktiva ja passiva peavad olema tasakaalus. Bilanssi esitatakse kahepoolse tabelina, mille üht poolt nimetatakse bilansi passivaks (kust on ettevõtte varad pärit) ning teist poolt bilanst aktivaks (mis on nende varadega tehtud). Miks ja kuidas jagab ettevõtte dividende? Kelle otsusega? Dividend on rahaline või mitterahaline tulu, mida
1978 Aadress: Mesilase tee 52-11, 12345 Tallinn Telefon: +372 166 5467 (kodus), +372 51 15 570 (mobiil) E-post: [email protected] Hariduskäik: 1994 1996 Tartu Kutsehariduskeskus, müüja eriala 1985 1994 Tallinna 32. keskkool (omandatud põhiharidus) Täiendkoolitus: jaan. 2016 Teenindaja käitumine eriolukorras, G4S, maht 6 h sept. 2014 Raamatupidamise baaskoolitus, SA Bilanss, maht 120 tundi apr. 2013 Tulemuslik müük, OÜ Ettevõtlik Koolitaja, maht 16 tundi sept. 2012 Müügitöö koolitus, OÜ Ettevõtlik Koolitaja, maht 16 tundi apr. juuni 2011 Asjaajaja koolitus, AS Koolitused Töökogemus: juuli 2002 Viljandi Kaubahall OÜ, müüja jaan. 2016 Peamised tööülesanded: 35 töötajaga müügiosakonnas ostjate teenindamine kassas
ümberkujundamise kohta ühingu võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest. Ümberkujundatava ühingu juhatus esitab mitte varem kui ühe kuu möödumisel ümberkujundamisotsuse vastuvõtmisest avalduse ümberkujundamise kandmiseks äriregistrisse. Registripidaja võib ümberkujundamise registrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Uus ühing võib jätkata tegevust ümberkujundatava ühingu ärinime all. Ümberkujundamisel võib ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ümberkujundamisotsusega nõus, kahe kuu jooksul ümberkujundamise registrisse kandmisest nõuda, et uus ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Kui aktsiaselts kujundatakse ümber teist liiki ühinguks, osalevad eelisaktsiate ja
toiduained, toiduained kütused keemiatööstu meditsiini- kvaliteetkaub s, gaas seadmed ad Kaubanduse struktuur Väliskauband Väliskauband Väliskauband Väliskauband Väliskauband use bilanss on use bilanss on use bilanss on use bilanss on use bilanss on negatiivne, negatiivne, negatiivne, positiivne, negatiivne, kaubavahetus kaubavahetus kaubavahetus kaubavahetus kaubavahetus väike väga suur väike on väike väike Kaart: Briti impeerium Lisa 3. Kaart 6. Roosaga on tähistatud territooriumid, mis on olnud kunagi Briti Impeeriumi osad
Pikaajalised kohustused : tasumistähtaeg ei ole 12 kuu jooksul. 5. Aruannete liigitus info kasutajate järgi Raamatupidamis- e. finantsaruanded Maksudeklaratsioonid Statistilised aruanded 6. Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruanne raamatupidamise aruanne; + lisatakse audiitori järeldusotsus ning äritehingute puhul kasumi jaotamise ettepanek. ( ei lisata kui audiitorkontroll pole kohustuslik.) 7. Bilanss, bilansivõrrand ja selle alternatiivvorm Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali.) Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused 8. Bilansimuudatused Ühe passivakirje ja ühe aktivakirje suurenemine sama summa võrra muudab bilansi üldsummat suuremaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
