................................................................................... 17 2. Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest ....................................................... 18 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 20 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 21 Lisa 1 Bilanss ning kasumiaruanne 2000 ja 1999 .................................................. 22 Lisa 2 Bilanss ning kasumiaruanne 2001 ja 2000 .................................................. 24 Lisa 3 Bilanss ning kasumiaruanne 2002 ja 2001 .................................................. 26 Lisa 4 Arvutustes kasutatud valemid..................................................................... 28 Sissejuhatus
................................................................................... 17 2. Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest ....................................................... 18 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 20 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 21 Lisa 1 Bilanss ning kasumiaruanne 2000 ja 1999 .................................................. 22 Lisa 2 Bilanss ning kasumiaruanne 2001 ja 2000 .................................................. 24 Lisa 3 Bilanss ning kasumiaruanne 2002 ja 2001 .................................................. 26 Lisa 4 Arvutustes kasutatud valemid..................................................................... 28 Sissejuhatus
ohuks suhtarvude interpreteerimisel on see, et järeldused tehakse ühekülgselt ehk ühest näitajast lähtuvalt. Kuna suhtarvude leidmisel kasutatakse samaaegselt mitut näitajat, siis võivad muutused tuleneda kõigist neist, mis on oluline järelduse formuleerimisel. Kolmas etapp on järelduste tegemine. Üldistatakse analüüsi tulemused ning töötatakse välja alternatiivsed soovitused SWOT analüüs on kvalitatiivne analüüs (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud). 07.02.2013 3 Bilanss e. raamatupidamise aruanne Tavaliselt tehaks finantsanalüüs põhiaruannete alusel Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit teatud hetke seisuga (bilansipäev) rahaliselt, seega on bilanss minevikuline. Bilanss koosneb kahest osast: vasakpool kajastab ettevõtte varasid ja parem pool kajastab ettevõtte varade moodustamise allikaid e. kohustusi. V=K+OK V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks
majanduskorraldus. Käsumajandus - majanduskorraldus, kus peaaegu kõik majanduslikud otsused teeb keskvõim ehk riik. Turumajandus - majanduskorraldus, kus ostjad ja müüjad vahetavad turgudel tooteid kokkulepitud hindade alusel ning ressursside kasutamise määrab konkurents. Segamajandus - majanduskorraldus, kus kõrvuti turumajanduse elementidega sekkub majandusse ka riik. 18. Mis on isiklik bilanss? Ülevaade, mis näitab inimese või pere vara ja laenukohustuste suurust teatud kuupäeva seisuga ning iseloomustab inimese või pere varasemate perioodide tegevuse tulemusena kujunenud majanduslikku seisukorda 19. Mida tähendab jõukus? jõukus=varad-laenukohustus 20. Millised on leibkonna kulud? Millised on tulud? Tulud (sissetulekud): Töötasu, lisatasud, preemiad; Riiklikud ja kohaliud toetused ja abirahad; Tulu ettevõtlusest; Tulu rendist;
kas väide on õige või vale; kui väide on vale, parandage õigeks või andke selgitus; arvutuslikes ülesannetes näidake kasutatavaid valemeid ja tähtsamaid arvutusi. 1. Riigi monopoolses pangas on nõudehoiuseid 1 000 000 r.ü. väärtuses, millest 20% on pangas reservina, mis jaotub võrdselt kohustusliku ja panga enda soovil hoitava lisareservi vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud. 1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0 Aktiva Passiva Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000 Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks, võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel a) väheneb b) suureneb c) ei muutu Kas väide on õige või vale? Parandage vale väide õigeks. 2
palgaarvestus, import, kulukohad ja palgaarvestus,laoarvestus,p laoarvestus, põhivara projektid, põhivara õhivara arvestus, arvestus, arvestus,maksudeklaratsioo hinnapakkumised, valuutaarvestus, nide ning aruannete kliendibaas, bilanss, koostamine seadistamine ja kasumiaruanne ja lisavõimalused palju teisi aruandeid Demoverisoon Kuna tegemist on Olemas tasuta Saab tasuta proovida 14 veebipõhise prooviversioon pilves päeva tarkvaraga, siis saab kui ka arvutisse demoversiooni paigaldamiseks proovida otse
135 PASSIVA DK 420 KK 0 154264 LS -420 KASUMI ARUANNE Müügitulu 19800 Toormat. Jms 15300 Muu teg. 420 4080 Lõpp bilanss Arvelduskonto 28600 Võlad tarnijatele 50864 Kassa 2600 KM Kohustus 3960 Nõuded ostjate v 46600 PV Kulum 18360 KM nõue 3304 Pikajaline Laen 18000 PV 72800 Eelmise pr. Kasum 35000 PV Kulum 360 Aruande pr. Kasum 4080 OK 24000
· Brahman (absoluut) eksisteerib igal pool atmani kujul · Eesmärk on selles, et atman mõistaks, et ta on osake brahmanist. Niipea kui atman seda mõistab saab ta maksa (vabanemine, pm sama kui nirvana) · Idee sellest, et võib-olla on olemas ümbersünnid. Vaimse mina osakesed lagunevad keha surres tükkideks ning samad osad moodustavad uue keha. · Karma seadus tähendab, et iga meie tegu, mõte ja toiming kannab tagajärge. Bilanss tuleb viia nulli. · Tegu, sõna ja mõte on karma seisukohast samaväärsed. Kõvasti muusikat kuulava naabri näide. · ¼ elust õpin, 2/4 elust pean majapidamist, ¾ elust lähen metsa elama ja 4/4 hakkan kirdesse kõndima kuni suren. · Ahimsa idee vägivallatusest · Bhagavadgita · jäi veda tekstidest välja · Arjuna, võimas sõdur võitjate poolel, Krishna tema kaarikujuht
kasum __A_ 6. Aktsiabörs F. Suunavad säästud ettevõtlusinvesteeringutesse. _B__ 7. Lihtaktsia G. Esmaturg, kus firmad müüvad raha saamiseks aktsiaid. _D__ 8. Dividendid H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja dividendide maksmist. _C__ 9. Obligatsioon I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest hiljem. __E_ 10. Bilanss J. On lisa firma kapitalile. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1. Milline järgnevatest väidetest finantsturgude kohta ei ole tõene? a. Finantsturud on majanduskasvuks tähtsad. b. Üksikisikust säästjad saavad neis harva osaleda. c. Finantsturud aitavad ettevõtetel uude kapitali investeerida. d. Finantsturud on säästjatele tuluallikas. _c__ 2. Kui oled firma obligatsiooni omanik, siis sa a. oled üks firma paljudest omanikest. b
maksude proportsionaalne suurendamine; *Kogunõudluskõver nihkub ülespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. 40. Riigivõlg on aasta jooksul akumuleerunud defitsiitide summa. 41. Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 42. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslasevara, kohustusi ja omakapitali. Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Seetõttu on firma bilanss ühtlasi tema töö aruanne, mis sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta. Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, eeldades, et kõik tehingud on eelnevalt arvesse võetud
Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks
tulemus on võimalus jätkata töötamist ettevõttes, mille tööeetika ning nägemused ühtivad minu omadega. Hinnang tulemustele ja toimetulekule Kõik praktikale seatud eesmärgid said täidetud ning kõik mu küsimused leidsid vastuse. Tööülesannetega hakkama saamine ei tekitanud mitte kordagi probleeme ning värske koolipingist tulijana sain ka omalt poolt teist raamatupidajat täiendada ning koos leidsime igale küsimusele vastuse. LISAD Lisa 1. Kemendro OÜ bilanss........................................................................................................12 Lisa 2. Kemendro OÜ kasumiaruanne...........................................................................................13 Lisa 1 Bilanss (kroonides) 31.12.2010 31.12.2009 VARAD Käibevara Raha 6 677 428 845
· Arve käsitlustasu keskmiselt 0,1%0,5% arve summast · Maksetähtaeg sõltub ostjatega kokkulepitud tingimustest · Krediidikindlustustasu vastavalt ostja riskitasemele · Taotlemine: · Taotlus · Pooltevahelised lepingud ostjatega (müügi-, töövõtulepingud jne), mille alusel esitatavaid arveid soovite faktoorida · Eelmise majandusaasta aastaaruanne ja jooksva aasta bilanss ja kasumiaruanne AKREDITIIV Võimalus kasutada maksevormina akreditiivi aitab maandada väliskaubandusega seotud riske nii eksportimisel kui importimisel. Akreditiiv tagab vajaliku kindlustunde nii Teile kui Teie äripartneritele, võimaldades paindlikke tingimusi ja sobivat lahendust just Teie konkreetsest tehingust lähtudes. Akreditiiv on ostja panga kohustus maksta müüjale määratletud tähtajal, eeldusel, et müüja on pangale
efektiivse kiirguse kaod. 22. kus asuvad maakeral kiirgusbilansi väiksemad aastasummad ja miks? Kõrbetes, sest seal on suur albeedo ja järelikult suured efektiivse kiirguse kaod 23. millised on kiirgusbilansi geograafilise jaotuse üldised seaduspärasused suvel ja talvel? Jaanuaris on polaaraladel ja parasvöötmes maismaa kohal kiirgusbilanss negatiivne, muutudes -40 kuni -90 MJ/m2 Suvel on bilanss positiivne kogu suvepoolkeral ja kõigub 200 MJ/m2 polaaraladel kuni 350MJ/m2 troopilistel aladel, Talvekuudel muutub ookeanide bilanss alates 350-400 MJ/m2 troopikas kuni väikeste negatiivsete väärtusteni polaaraladel Talvel on kiirgusbilanss mõlemal poolkeral negatiivne juba alates 45 laiuskraadil Suvekuude maksimaalsed väärtused ookeanide kohal on 600 MJ/m2 troopikas, minimaalsed aga polaaraladel 350-40 Soojusbilanss 1
Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. Amortisatsioon - Amortisatsioon ehk amortiseerimine on põhivahendite (tootmishooned, seadmed, masinad) väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse. Börs - Börs on organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega (börsikaupadega), näiteks metallide ja teiste toorainetega, ning nende derivatiividega kauplemiseks. Bilanss - Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Inflatsioon - Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. Eestis mõõdab tarbijahindade inflatsiooni Statistikaamet
2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne aastaaruanne (enne uue raamatupidamise seaduse jõustumist aastaaruande lisa), mis kirjeldab rahaallikaid ja
Riigi keskpank mõjutab vahetuskursi liikumist läbi aktiivse interventsioonipoliitika valuutaturul, samas ei ole välja kuulutatud ametlikku kõikumisvahemikku · Vabalt ujuva vahetuskursiga reziimid (Independently floating exchange rate) Riigi valuuta vahetuskurss on turu poolt määratud. Interventsioonid on lubatud üksnes eesmärgiga aeglustada vahetuskursi muutumist, kuid mitte selle taseme määramiseks Keskpanga bilanss ja selle seosed rahapakkumisega · Keskpanga bilanss ja rahapakkumine Keskpanga bilanss · Kajastab keskpanga varasid ja kohustusi · Koostatakse raamatupidamise kahekordse kirjendamise põhimõttel Keskpanga varade suurenemine kajastatakse bilansi varade poolel (aktiva) "+" märgiga Keskpanga kohustuste suurenemine kajastatakse bilansi kohustuste poolel
5- kontogrupi alamgrupp; 6- konto Asutuses on kontod liigendatud 6-ks rühmaks, mille toon välja alljärgnevalt: Aktika kontod algusnumbriga 1; Passiva kontod algusnumbriga 2; Tulude kontod algusnumbriga 3; Kulude kontod algusnumbritega 4,5,6; Netofinantseerimine eelarvest 7; Bilansivälised kontod algusnumbriga 9. 9 Aktiva ja passiva kontode põhjal koostatakse bilanss. Tulu ja kulu kontode põhjal koostatakse tulemiaruanne. Asutuses on lubatud kasutada täiendavaid koode (näiteks allkontod, projektide koodid, kulukannetel tegevussuuna koodid), et eristada, milliste vahendite arvel kulusid tehakse. 10 3. AASTAARUANNE JA SELLE KOOSTAMISE KÄIK Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras.
2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest – bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne aastaaruanne (enne uue raamatupidamise seaduse jõustumist aastaaruande lisa), mis kirjeldab rahaallikaid ja
Majandustehingud Toimingud, mille tulemuseks on muutused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamiskohustuslane peab iga majandustehingu toimumise momendil või vahetult peale seda, koostama majandustehingu toimumist tõendava algdokumendi ja registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39
Korraldas: EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei); Eesmärk: Kehtestada kommunism Venemaa toel; Asjaolud: Veebruarirevolutsioon Venemaal; Kelle vastu: Rünnati valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi, Eesti vastu 10. Suur kriis põhjused ja tagajärjed ning lahendused PÕHJUSED TAGAJÄRJED LAHENDUSED · Ülemaailmne majanduskriis; · Väliskaubanduse bilanss muutus · Eesti kroon devalveeriti; · Rahulolematus liberaaldemokraatliku negatiivseks (sissevedu > väljavedu) · Korraldati hädaabitöid; riigikorraga, taandumine ärid suleti, lühendati tööpäeva, tööliste · Väliskaubanduse kontroll. autoritaarsuse, totalitarismi ees; arvu kärbiti;
seadusandlik võim Riigikogul (100 liiget) algselt oli see asutav kogu. kõrgeim võim rahval valitsus: riigivanem ja ministreid Püsis kaitseseisukord teatud piirkondades: kitsendas põhiseadust - 1. dets 1924 üritasid EKP liikmed riigipööret - neid ei toetatud - Loodi kaitseliit 3. Suure Kriisi aastad: - Kriis tabas esmasjoones põllumajandust, kuna see oli peamiseks ekspordiartikliks. Toiduainete hinnad langesid - Sama juhtus seejärel tööstusega - Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigeelarvet ei suudetud tasakaalus enam hoida - Süüd nähti erakondades - 1931 tehti katseid erakondi liita: Põllumeeste kogus ja Asunike koondis tegid koostööd - Ühinenud põllumehed - Tsnetristilikud parteid ühinesied Rahvuslikuks keskerakonnaks - Sooviti põhiseadust muuta, sotsid selle vastu - Vabadussõjalased: 1929 moodustati Eesti vabadussõjalaste keskliit (EVKL), mille esialgne eesmärk oli liikmete majandusolukorra parandamine ei jäädud pol
Miks peaks riigi raha eest lõhkuma jääd venelaste kaupu töötleval ja suuresti ka vene firmade kontrolli all oleva Sillamäe sadamas? Millist kasu Eesti riik sellest saab? Siin on pigem tegemist Venemaa ekspordi doteerimisega Eesti maksumaksja rahadega. Vene kauba eksport läbi Eesti on meie suhtes transiit. Teisest küljest on transiit teenuse EKSPORT. Aga ekspordi arendamise vajadusest räägivad isegi meie riigijuhid, sh Ansip. Kui väliskaubanduse bilanss on Eestis kroonilis. Kokkuvõttes nii palju et tegemist on ikka põhja riikiga ja me kunagi ei tea millal võib nii külmad talved olla. Eesti riik asub mere ääres. · Selles artiklis on kasutatud meie erialasõnu järgmisi. : Logistika ja Transiidi . Logidtika on siis see tarneahela juhtimise osa, mis planeerib, teostab ja kontrollib lähtepunkti ja tarbimiskoha vahel õigeimaid ning efektiivseimaid kaupade, teenuste ja
ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enamasti konkurentide kahjustamiseks) Import kauba sissevedu. Eksport kauba vljavedu. Kvoot ja litsents piirangud konkreetsetele kaupadele. Eksporditke mingi kauba sissetoomise keelamine vi piiramine. Subsiidiumid lisatasud kauba eksportijatele kauba mahu eest. Vi tootjale
1920. aastate II poolel: kärbiti riiklikke kulutusi, lõpetati suurtööstuse arendamine,peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus, väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turule, välislaenuga teostati rahareform-võeti kasutusele kroon. 12.Iselooomustage Eesti majanduslikku arengut majanduskriisi aastatel Riigi majandus käis alla. Langesid kaupade hinnad, Eesti kaupade turg ahanes, talurahva sissetulekud vähenesid, siseturg kuivas kokku. Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks ja riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa tööpuuduse. 13.Milliste välispoliitiliste vahenditega püüti kindlustada Eesti julgeolekut 1920. aastatel? · Otsisti toetust Lääne Suurriikidelt- - suuri lootusi pandi Inglismaa peale · Taheti luua Balti Liit sellest ei tulnud midagi välja ning loodi ainult Eesti-Läti liiduleping · Astuti Rahvasteliitu 14.Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda 1930. aastail.
Äriprojekti iseloomustus. 4. Tooted/teenused. 5. Turustamine ja konkurents turu kirjeldus, edutegurid, müügi prognoos. 6. Finantseerimisvajadus ja oodatav tulemus. 7. Kokkuvõte. Finantsanalüüs ja -projektsioonid 1. Finantseerimisvajadus ja -allikad. 2. Põhivarade loetelu. 3. Bilanss. 4. Tasuvusanalüüs. 5. Kasumiaruande (tulude-kulude) plaan 6. Rahavoogude plaan 7. Hälvete analüüs. 8. Viimase kolme majandusaasta aruanded koos audiitori hinnanguga (olemasolul). Lisad.
TURUL TOIMIVAD SEADUSPÄRASUSED -konkurents -turg määrab hinna -toote kvaliteedi muutumine -tehnoloogia uuenemine -ökonoomne tootmine PLAAANIMAJANDUS -ettevõtted ei pinguta-konkurents puudubpankrot -riik otsustabkuidas, mida, kus, kui palju toota (hinna määrab riik) -tekivad monopolid( -kauba kvaliteet ei parane -plaanid teevad plaanikomitee -kaupade puudus (defitsiit) TURUTÕRGETE KÕRVALDAMINE 1.riik võib reguleerida teatud kaupade hinda, kvaliteeti, hulka 2.riik võib ise tegeleda tootmisega 3.riik võib teha rahaülekandeid, väljamakseid, vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 4.riik võib mõjutada majanduslikku käitumist (maksudega) ÜHISHÜVED. Kes, kuidas kasutab? -selle tarbimise eest ei saa küsida tasu ning iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi. (valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) ..on riigi kulude ja tulude plaan 1 aastaga (valitsus koostab-3 lugemist parlamendis-parlament võtab vastu-president kuulutab) T...
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm SISSEJUHATUS Kursusel läbitavad põhiteemad: Ettevõtte rahanduse probleemid ja meetodid. Finantsjuhtimise eesmärgid, ettevõtte raamatupidamis- ja rahandusmudelid. Rahandusotsused ja firma eesmärk. Raha ajaväärtus, väärtpaberite hindamise alused, risk, oodatav tulumäär ja selle dispersioon, valikud riski ja oodatava tulumäära vahel, portfelliteooria ja finantsvarade hindamine, investeeringute hindamise põhimeetodid, ettevõtte väärtus, kapitali eelarvestamine, kapitali struktuur ja finantseerimisviiside ülevaade, finantsanalüüsi alused ja informatsiooniallikad. Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loo...
tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. · 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. · 6. Areng nii eoste kui seemnetega vajab vett. loomorganismidel : a)areng toimub organismiväliselt vesikeskkonnas või organismisiseselt vesikeskkonnas. Inimese vedeliku bilanss : · Tuleb : a) joogist ja söögist )j g j g · b) ainevahetuses moodustub vesi (0,3 0,4 l ööpäevas) · Väljub : a) uriin b) higi (0,5 l ööpäevas ) ) ( rahuolekus) c) veeaur hingamisel d) väljaheite koostises olev vesi. Täiskasvanud väljaheite koostises olev vesi. Täiskasvanud inimese veetarve on rahuolekus iga kehakilogrammi kohta 40 mlvett.
impordipartner. 2009.a. kaubavahetuse maht 31 miljonit krooni (74.koht). Eesti eksport Marokosse 29 miljonit krooni, millest paber ja papp 12 miljonit krooni, mineraalsed kütused ca 10 miljonit krooni ning maismaatranspordivahendid ja nende osad ca 4 miljonit krooni. Eesti import Marokost oli 2009a. ca 2 miljonit krooni, peamiselt kalad ja mereannid. Eesti Maroko kaubavahetus (kaubavahetus põhikaubanduse järgi, milj. krooni) 1995-2009: Aasta Eksport Import Käive Bilanss 1995 0 2,6 2,6 -2,6 1996 0,7 7,1 7,8 -6,4 1997 6,1 16,6 22,6 -10,5 1998 9,8 22,2 32,0 -12,4 1999 25,3 50,9 76,2 -25,6 2000 5,9 25,8 31,6 -19,9 2001 45,4 24,8 70,2 20,6
Kuluarvestus eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs Finantsarvestus - arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs Majandusarvestus - majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Maksuarvestus riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja ...
Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Hetkel Euroopat ei ohusta. Vajalik on saastetasude kehtestamine, et tehased puhastaksid oma heitgaase. Kordamisküsimused 3 1. Väljenda matemaatiliselt üksiku lehe absoluutne süsiniku kasutuse bilanss. Millal on see negatiivne? Süsiniku Kasutamise Efektiivus = Fotosüntees-Hingamine SKE=FS-H 2. Väljenda matemaatiliselt üksiku lehe suhteline süsiniku kasutuse bilanss Süsiniku Kasutamise Efektiivus = Fotosüntees/Hingamine SKE=FS/H 3. Väljenda matemaatiliselt kogu taime absoluutne süsiniku kasutuse bilanss. Väljenda matemaatiliselt kogu taime suhteline süsiniku kasutuse bilanss Absoluutne: SKE=FS-H(lehed)-H(tüvi)-H(juured) Suhteline: SKE= S FS/SH 4. Pane suhtelise süsiniku kasutusefektiivsuse pingeritta erinevate kasvukohtade erinevad taimegrupid Rohttaimed 2..4 puud 3...4 (C4 taimedel 10...20; vetikatel ja veetaimedel 5..
o Eksperimenteeriv: testib turge või tooteid o Turu-uuring annab teada turu arengutest: (millised trendid, kas suudate müüa, kas on tootele turgu, kas olete piisavalt ette valmistatud) · Turunduse infosüsteem (TIS) o Põhilisteks komponentideks on turunduseks vajalike andmete kogumine sise- ja väliskeskkonnast ning nende salvestamine andmebaasi. o ANDMEBAAS sisaldab: firmasisesed andmed (raamatupidamine bilanss, tulud, kulud, müügiandmed, laoseisud, ostjate rahulolu, ..) andmed väliskeskkonna kohta (hankijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid, turud, tehnoloogia, ..) andmed turundusmeetmestiku kohta (toote-, hinna-, turustus-, toetuspoliitika) turundusuuringute andmed (kirjandusest, ise tehtud, tellitud) o TIS infoallikad on: raamatupidamine, kirjandus, kataloogid, statistika, vaatlused, kliendid, ..
o Eksperimenteeriv: testib turge või tooteid o Turu-uuring annab teada turu arengutest: (millised trendid, kas suudate müüa, kas on tootele turgu, kas olete piisavalt ette valmistatud) · Turunduse infosüsteem (TIS) o Põhilisteks komponentideks on turunduseks vajalike andmete kogumine sise- ja väliskeskkonnast ning nende salvestamine andmebaasi. o ANDMEBAAS sisaldab: firmasisesed andmed (raamatupidamine bilanss, tulud, kulud, müügiandmed, laoseisud, ostjate rahulolu, ..) andmed väliskeskkonna kohta (hankijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid, turud, tehnoloogia, ..) andmed turundusmeetmestiku kohta (toote-, hinna-, turustus-, toetuspoliitika) turundusuuringute andmed (kirjandusest, ise tehtud, tellitud) o TIS infoallikad on: raamatupidamine, kirjandus, kataloogid, statistika, vaatlused, kliendid, ..
o Eksperimenteeriv: testib turge või tooteid o Turu-uuring annab teada turu arengutest: (millised trendid, kas suudate müüa, kas on tootele turgu, kas olete piisavalt ette valmistatud) Turunduse infosüsteem (TIS) o Põhilisteks komponentideks on turunduseks vajalike andmete kogumine sise- ja väliskeskkonnast ning nende salvestamine andmebaasi. o ANDMEBAAS sisaldab: firmasisesed andmed (raamatupidamine – bilanss, tulud, kulud, müügiandmed, laoseisud, ostjate rahulolu, ..) andmed väliskeskkonna kohta (hankijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid, turud, tehnoloogia, ..) andmed turundusmeetmestiku kohta (toote-, hinna-, turustus-, toetuspoliitika) turundusuuringute andmed (kirjandusest, ise tehtud, tellitud)
Pärnu Ülejõe Gümnaasium OÜ Äriplaan Koostas: Triin Kolk Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2012 Sisukord 1. Kokkuvõte...............................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte põhiandmed ......................................................................................................... 3 1.2. Ettevõtte taustaandmed........................................................................................................ 3 1.3. Äriidee..................................................................................................................................3 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated............................................................................. 4 2.1. Tegevusala ja turupi...
......................................................................................... 15 7.3 Toetused...................................................................................................................15 7.3 Laen..........................................................................................................................15 8. Finantsarvestus...............................................................................................................16 8.1 Bilanss......................................................................................................................16 8.2 Kasumiplaan.............................................................................................................16 9. Ohtude maandamine...................................................................................................... 17
maksumusest max 80%. Töötukassast saab taodelda ettevõtluse alustamise toetust, mis on töötule ja koondamisteatega tööotsijale antav rahaline abi (praegu kuni 4474 eurot), mille eesmärgiks on inimese motiveerimine ja toetamine ettevõtlusega alustamisel (läbitud ettevõtluskoolitus/majandusalane kutse-vüi kõrgharidus/ettevõtluskogemus. Tegutsevatele ettevõtetele on eraldi toetused, nt kasvutoetus. 6. Bilanss: 7. OÜ osakapital peab olema vähemalt 2500 eur. 8. Kulu on vajalik tulu tekkimiseks. 9. Püsikulu on kulu, mis jääb erinevate teegvusmahtude puhul teatud ajaperioodil muutumatuks, nt hoone rent. Muutuvkulu on kulu, mis muutub proportsionaalselt tegevuse mahu muutumisega. 10. Ettevõtlus on kasu saamisele suunatud tegevus, võimaluste nägemine ja ärakasutamine, sellega seotud riskide võtmine. Äritegevus kasu saamise eesmärgil. 11
oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. Majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Ptk. 33 Kultuurielu Riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Kogu kultuurikapitali sissetulek jagunes 6e sihtkapitali vahel. Silmapaistvateele loovisikutele jagati auhindu ja preemiaid. 1920. Aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust. Kultuuriautonoomia
Hooned,tehnika,kariloomad.Loodi asendustalusid. Tulemusel:asendus mõisamajandus talumajandusega, Kadusid varasemad terevad vastuolud ning tekkis eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Majandustõus arenes tööstus,uues tehased,paljud ettevõted Keskendusid siseturu vajadusele.oma osa venemaal: Vene tellimused elustasid metalli ja paberitööstust,mitmed Ettevõted loodi edukalt venem sooritatud ärioperatsioonide järel. 1923kriis,sai alguse rahandusest,Süvendas veel negatiivne bilanss,tollide tõstmine välisriikide poolt. Põllumajandust tabanud ikaldus.Tulemusel pankrotistusid Sajad kaubandusettevõtted ja tööstus.kasvas tööpuudus,langed elatustasel 1924 otto strandman uue majanduspoliitika. Sekkus valitsus majanduse suunamisse,püüdes Tagada vastuoludeta arenemist.Orjenteeruti vene Turul ümber euroopa turule.tööstuse asemel seati Esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa masinaühistu Arenemisele,maaparanduse ja solidaarsusele.
See ei pidanud vastu, sest oli palju erimeelsusi ja vastuolusid. Eesti majandus vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Kõigepealt teostati maareform, mille käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi palju uusi asendustalusid võõrandatud maadest. Pärast Vabadussõda aga algas kiire majadustõus, mille käigus tööstus arenes tunduvalt. Paraku tõi majandustõus 1923.aastal kaasa kriisi. Kriisi põhjustas väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus-ja tööstusettevõtted, tekkis tööpuudus ja elatustase langes. Rahaminister Otto Strandman käivitas uue majanduspoliitika. Tööstuse asemel oli nüüdsest esikohal põllumajandus. Samuti tehti panga-ja rahareform, mille käigus tuli tarbele kroon. Eestimaa Kommunistlik Partei üritas 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset
1. Bostoni turuosa-turukasvu maatrix tooteportfelli „tähed“ iseloomustab: o Suur turuosa kiiresti kasvaval turul. Tähed on turuliidrid kiiresti kasvaval turul. Nad võivad endale lubada erinevaid strateegiaid. Riskiks on senisest edust tingitud liigne uljus või teiselt poolt - liigne mugavus. Rahalehmad on turuliidrid aeglase kasvuga turul. Need ettevõtted enam selle toote arendamiseks sellel turul ei investeeri. Tuleb kas välja töötada uus toode, millele nõudlus kasvab või minna sellisele turule, kus kasv on veel kiire. Küsimärgid on väikesed ettevõtted kiiresti kasvaval turul. Nende tulevik sõltub sellest, kuidas käituvad Tähed. Kui tähed jätkavad investeerimist turuosa kasvatamisse, ei ole väikestel võimalik turu kasvust osa saada. Kui aga Tähed on jäänud mugavaks, avaneb väikestel võimalus turu kasvu arvel kasvada. Koerad on väikesed ettevõtted aeglaselt kasvaval turul. Tõenäoliselt haaravad Rahalehmad pea...
Annab pangale õiguse koguda laekumisi B 7. Lihtaktsia ettevõttele veel tasumata arvetest. H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja D 8. Dividendid dividendide maksmist. I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest J 9. Omakapital hiljem. J. Kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku E 10. Bilanss põhivara soetamine. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. (Ainult 1 vastus on õige) C 1. Riskikapitalistid on inimesed, kes A. rikastuvad põhjendamatu riski tõttu pankrotistunud firmade kokkuostust. B. paigutavad oma säästud väärtpaberitesse. C. otsivad algusjärgus äriprojekte, mis tõotavad suurt tulu. D. tagavad riskantseid laene oma isikliku varaga. B 2
·kui hälbed ei ole suure tõenäosusega pidevalt esinevad, on see argument, et eelarve läbivaatamine ei ole otstarbekas tegevus. Üldiselt koosneb ettevõtte eelarve erinevatest osadest ja eelarvestamise alguspunkt on tavaliselt müügiplaani koostamine. Kui on teada mahulised plaanid pannakse sinna juurde rahakäibe plaan. Lähtudes finants-ja müügiprognoosidest koostatakse traditsiooniliselt ettevõtte koondplaan, mille tähtsamad osad on kasumieelarve ning eelarveline bilanss. Eelarve koostamise etapid: ·peamise eelarveteguri selgitamine; ·alamplaanide koostamine vastavalt ettevõtte tegevusalale ning peamisele eelarvetegurile; ·raha plaan; ·koordineerimine ja ülevaatamine; ·eelarvelise bilansi ja kasumiaruande koostamine. Eelarve kujundamise meetodid võib olla mitmeid: ·ülevalt alla meetod; ·alt üles meetod; ·kombineeritud meetod. Igal meetodil on omad plussid ja miinused.
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Klaster – erineva arvuga vee molekulide kogumid. Üheaegselt on vees palju erineva suurusega klastreid, mille suurus ja struktuur muutuvad pidevalt, kuna vee molekulid liiguvad ühest klastrist teise. Inimese massist moodustab vesi u 60%. Lootel 97%, vastsündinul 75%. Päevane veevajadus 2,5L vett. Ilma veeta uudab inimene elada 5-7 päeva. H2O bilanss – organismi siseneva vee mass peab olema võrdne organismist väljuva vee massiga. Organismi normaalse elutegevuse puhul on veebilanss tasakaalus. ENDO – sisse tulev EKSO – välja minev Rakuhingamine dissimilatsiooniprotsesside kõige olulisem: C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP (glükogeen ja glükoosi molekulid = süsihappegaas + vesi + energia) Veesisalduse vähenemine organismis: 1,5-3% - janu
3. Algdokument – первичный документ 4. Allahindlus - скидка 5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20
.............................11 Projekti detailne eelarve.......................................................................................................................11 Finantsprognoosid....................................................................................................................................12 Prognoositud kasumiaruanne...............................................................................................................12 Prognoositud bilanss............................................................................................................................ 13 Prognoositud rahavood........................................................................................................................ 14 2 Tallinna Tehnikakõrgkool 1 OSA Kokkuvõte
Likviidsus – Likviidsus näitab, missuguse ajaga ja kui kergelt on võimalik varasid muuta sularahaks või siis selle ekvivalentideks (nt rahaks pangakontol), et kasutada seda millegi ostmiseks või võlgade tasumiseks. Lõpetamata toodang – Osaliselt valmis tooted, mis vajavad veel töötlemist. Raamatupidamises arvestatakse tavaliselt saldomeetodil, lahutades kõigi tootmiskulude üldsummast valmistoodangu maksumuse tegelikus omahinnas. Lõppbilanss – Majandusüksuse bilanss majandusaasta või mis tahes muu arvestusperioodi lõpul. Lõppbilansikirjed peavad olema täpselt samasugused kui järgneva perioodi algbilansi vastavad kirjed. Lõppsaldo – Majandusüksuse bilanss majandusaasta või mis tahes muu arvestusperioodi lõpul. Lõppbilansikirjed peavad olema täpselt samasugused kui järgneva perioodi algbilansi vastavad kirjed. Lõpetatud lepingu meetod – Meetod, mille kohaselt pika tähtajaga projektide puhul ei arvestata
Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. 1 11. Amortisatsioon - ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. 12. Börs - organiseeritud turg väärtpaberite või teatud kaupadega kauplemiseks. 13. Bilanss ehk raamatupidamisbilanss on finantsaruanne, mis kajastab ettevõtte vara, kohustuste (kohustiste) ja omakapitali seisundit teatud kuupäeva seisuga. 14. Inflatsioon - üldise hinnataseme (kaupade ja teenuste hindade) tõus, millega kaasneb raha väärtuse ja ostujõu vähenemine. 15. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
