vahendajate. Ekspordist moodustasid 2009.a. masinad ja seadmed 38%, pabermass (ja tooted sellest) 21% ning metallid ja metalltooted 16%. Impordist (saatjariigi järgi) moodustasid masinad ja seadmed 38%, tekstiil ja tekstiiltooted 20%, metall ja metalltooted 10%, muud tööstuskaubad (mööbel, mänguasjad, sporditarbed) samuti 10%. Kaubavahetus Hiinaga põhikaubanduse järgi (mln krooni): Aasta Eksport Import Bilanss 1995 15,9 125,6 -109,7 1996 5,5 191,2 -185,7 1997 25,3 299,4 -274,1 1998 11,9 456,0 -444,1 1999 36,2 650,5 -614,3 2000 107,3 2561,3 -2454
V: JÄÄKVÄÄRTUS 732 661 – 23 444 = 709 217 6. Osakapitali leidmine ja bilansi koostamine Saldod: lühiajaline laen 30 000, tarnijatele maksmata arved 42 000, käibemaksu tagasinõue 28 000, väljamaksmata palgad 100 000, tulumaksukohustus 23 000, lõpetamata toodang 42 000, raha arvelduskontol 23 000, ostetud kaubad 25 000, põhivara 55 000, ostjate tasumata arved 92 000, arvestatud amortisatsioon 15 000, eelmise perioodi kahjum 10 000. Leida vajaminev väärtus osakapital ja koostada bilanss. Käibemaksunõue 28 000 Laen 30 000 Lõpetamata toodang 42 000 Tarnijad 42 000 Raha ak-l 23 000 Palgad 100 000 Kaup 25 000 Tulumaksukohustus 23 000 PV 55 000 Ostjad 92 000 Amort. (15 000) Kahjum (10 000)
8 Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega)............................................16 8. FINANTSARVESTUSED...............................................................................................16 8.1 Vajaliku stardikapitali hinnang................................................................................... 16 8.2 Investeeringute allikad................................................................................................ 17 8.3 Prognoositav bilanss (sh avamispäeva seisuga bilanss)..............................................17 8.4 Prognoositav kasumiaruanne.......................................................................................18 Majandustegevuse käigus tekkivad kulud.......................................................................... 18 8.5 Rahavoog (esimene aasta kuude lõikes)......................................................................20 9. RISKIKÄSITLUS ............................................
JIIC kindlustusfirma Peamised ekspordiartiklid Jamaica peamised ekspordiartiklid on suhkur, rumm, kohv, kemikaalid, mineraalsed kütused ja riideesemed Peamised impordiartiklid Jamaica peamised impordi artiklid on toit, kütused, varuosad ja lisad, masinavärk ja transpordivahendid, ehitusmaterjalid Eksport/Import Eksport - $1,665 miljardit (2011) Import - $5,859 miljardit (2011) Jamaica väliskaubanduse bilanss on negatiivne ning defitsiit on $4,194 miljardit. (CIA-TWF) Abi saad järgmistelt lehekülgedelt: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ http://hdr.undp.org/en/ http://www.theodora.com/wfb/ http://www.geohive.com/ http://www.wto.org/ http://www.opec.org/opec_web/en/ http://www.apec.org/ http://www.aseansec.org/ http://www.vm.ee/?q=en/taxonomy/term/200/ http://www.imf.org/external/index.htm http://www.citypopulation.de/cities.html http://geography.about.com/ http://www.stat
equities/shares aktsiad ordinary/common shares/common stock lihtaktsiad broker maakler shareholder/stockholder aktsionär stake osalus dividends dividendid bonds võlakirjad securities väärtpaberid traded kauplema export eksport import import tariffs tariifid duties kohustused quotas kvoodid protectionist protektsionismi pooldaja WTO World Trade Organisation EFTA European Free Trade Assaciation (balance of trade kaubavahetuse bilanss visible import nähtav import invisible export nähtamatu eksport trade deficit kaubavahetuse puudujääk trade surplus väliskaubavahetuse ülejääk local experts kohalikud eksperdid sole agents ühe firma tooteid müüb multi-distributors mitme firma tooteid müüb local branch kohalik filiaal/haru sale office - müügikontor patents patendid licenses litsentsid local subsidiary kohalik tütarettevõte management accounts juhtimisarvestus
streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1920.a majanduskriis miks puhkes kriis 1923 kergekäeline laenamine, pangandussektori kokkuvarisemine, pankroti laine miks puhkes kriis 1930 üle oma võimete elamine , ületootmine, riigid ei sekkunud majandusse milles kriis väljendus-kriis põllumaj., toiduhinnad langesid, tollimaks tõusis, pankroti laine, kriis tööstuses, väliskaubanduse neg. bilanss mis vahendeid kasutati kriisist välja tulemiseks-range kokkuhoiu poliitika, KT väliskaubanduse üle, hädaabitööd, põllumeeste abistamine, 1933 devalveeriti kroon . · vaikiv ajastu 12. märts -Laidoner jaPäts tegid riigipöörde(võimu koondamiseks enda kätte) Pärast riigipööret kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord.st keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja vabadussõdalaste ühingud, valimised lükati edasi, parlament saadeti
G22 = 1/R4 + 1/R5 + 1/R6 = 2 + 1 + 1 = 4 G33 = 1/R3 + 1/R4 + 1/R5 = 2 + 2 + 1 = 5 G12 = 1/R6 = 1 G13 = 0 G23 = 1/R4 + 1/R5 = 2 + 1 = 3 I1 = (–E1+U10)/R1 = (–3+2)/1 = –1A I2 = –U10/R2 = –2/1 = –2A I3 = –U30/R3 = –(–0,5)/0,5 = 1A I4 = (U20 – U30)/R4 = (–0,5 – 1)/0,5 = –3A I5 = (U20 – U30 – E5)/R5 = (2–(–0,5) – 5,5)/1 = –4A I5 = (U20 – U10 + E6)/R6 = (1 – 2 + 2)/1 = 1A 3. Koostada elektriahela võimsuste bilanss ∑PRi = I12*R1 + I22*R2 + I32*R1 + I42*R4 + I52*R5 + I62*R6 ∑P = I1*U1 + I2*U2 + I3*U1 + I4*U4 + I5*U5 + I6*U6 4. Arvutada vool I5 ekvivalentse generaatori meetodil a. Norton'i teoreemi põhimõttel: R12 = R1 II R2 = 1*1/(1+1) = 0,5 Ω R1236 = R12 + R3 + R6 = 2 Ω R1236 = R12 +R3 + R6 = 2 Ω R12346 = R1236 II R4 = 0,4 Ω E1 = 3 V; E5 = 5,5 V; E6 = 2 V I11*(R1+R2) + I22*R2 = E1
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
- Sularaha ringluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Raha emiteerimine on tänapäeval keskpanga ainuõigus, seetõttu on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne. - pangaarvetel olevat raha saavad sisuliselt emiteerida ka kõik teised pangad. Seetõttu saab keskpank pangaarvetel oleva raha hulka kontrollida vaid kaudsete meetoditega. 1. raha toodi pank A hoiusele 100 eurot Pank A bilanss: VARAD KOHUSTUSED Sularaha 100 hoius 100 2. pank A annab välja laenu kliendile Y (reservi määr 10%) Pank A bilanss: VARAD KOHUSTUSED reserv 10 hoius 100 laen 90 3. pank A klient Y ostab kaupa ja tasub selle eest ülekandega 90 eurot panka B Pank B bilanss: VARAD KOHUSTUSED
tasutud Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud. Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul. Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA
www.easb.ee Raamatupidamise Toimkond on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandisministeerium. Raamatupidamise toimkonna ülesanne on välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. (RTJ – Raamatupidamise Toimkonna juhendid) MAJANDUSAASTA ARUANNE: Raamatupidamise aruanne 1. Bilanss 2. Kasumiaruanne (ja koondkasumiaruanne) – perioodiaruanne, kus esitatakse kulud ja tulud, tuuakse välja kasu 3. Rahakäibe (rahavoogude) aruanne – esitatakse raha käive ja liikumised antud perioodi jooksul 4. Omakapitali muutuste aruanne – omakapitali liikumine/muutumine põhjustega 5. Lisad – täpsustavad, selgitavad põhiaruannet Tegevusaruanne Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse:
1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel. Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. 3. Nii kreedit kui ka deebettehingud kajastuvad kahekordses raamatupidamises, seega on maksebilanss alati tasakaalus. Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga. Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust. Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto ·Kapitali- ja finantskonto · Reservkonto 3 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Jooksevkonto saldo · Kaupade konto · Teenuste konto · Tulukonto (mitteresidentide tulukus) Kapitali ja finantskonto · Otseinvesteeringud
Kaitsmaks EL-i liikmesriikide turge ebaausa konkurentsi eest kasutab EL WTO lepingutega kooskõlas olevaid turukaitsemeetmeid. Arendamaks kaubandussuhteid arenguriikidega pakub EL neile soodsamaid võimalusi EL turule ligipääsemiseks. Eesti väliskaubanduse maht (eksport ja import kokku) on aasta aastalt kasvanud. Näiteks 1999. aastal oli see 103,7 miljardit krooni, millest eksport moodustas 43,2 miljardit krooni ja import moodustas 60,5 miljardit krooni. Seega oli väliskaubanduse bilanss negatiivne. Eksportida saab ainult häid ja odavaid kaupu, nende valmistamiseks peab sisse tooma suurel hulgal kaasaegseid masinaid ja tehnoloogiat, mis omakorda suurendab importi. Masinate eest maksmiseks on Eestil kaks võimalust - võtta laenu või lubada riiki investeerida võimalikult palju väliskapitali. Mõlemat võimalust on ka kasutatud. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks on lähimad naaberriigid. Kokku eksportis Eesti kaupu 145 riiki ja importis 176 riigi tooteid
Aregumaa vähe arenenud maa Globaliseerumine üleilmastumine. kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine eelkõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Rahvusvaheline ettevõte firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suurenmgi kui väiksetel rahvusriikidel Kaubandusbilanss kaupade sisse ja väljaveo hinasummade tasakaal mingis ajavahemikus. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja. Kartell
panga lisareservid on alati XR=0). Arvestame ka laenude andmise ja taashoiustamisega kaasnevat võimendust. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD 9000 Laenud Kokku 9000 Kokku 9000 Täita tühjad read ja arvutada raha multiplikaator mm=..... 7. Oletame, et meie monopoolsesse panka hoiustati täiendavalt 1000 r.ü . Viige panga bilanss lõplikku tasakaalu, näidates kõikide tehingute koondsumma, st arvestades kõiki võimalikke laenude andmisi ja taashoiustamisi (st asetleidvat multiplikaatorefekti) mis võivad tekkida sellise üksiku monopoolse panga piires. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD Laenud Kokku Kokku 8. Keyneslikus rahaturu mudelis raha nõudlus väheneb ( raha nõudluskõver nihkub
Bilanss AKTIVA (VARA) PASSIVA (KOHUSTISED ja OMAKAPITAL) Arvelduskonto 200 Osakapital 3 700 Kaup 3 500 AKTIVA KOKKU 3 700 PASSIVA KOKKU 3 700 PÄEVARAAMAT Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata a...
SUUR KRIIS EESTIS 1.MAJANDUSKRIIS 1. Mis põhjustel puhkes 1923. aastal majanduskriis ja kuidas õnnestus see ületada? - Peamist sai alguse rahandusest - hiiglaslikke laene jagati väga kergekäeliselt. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti Pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Süvendasid veel väliskaubanduse neg bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ning põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti mõjutas Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Pidevad valitsuskriisid ja valitsuse vahetumine. Liiga palju parteisid. Ületada õnnestus tänu uuele majanduspoliitikale Otto Strandmani poolt: 1) orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule 2) tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus
Märgitakse üles mõlemapoolsed õigused ja kohustused. (tähtajaline ja tähtajatu) Elanikkond tööturu seisukohalt jaguneb: Aktiivne: Mitteaktiivne: *palgatöölised *lapse *vabakutselised *vanurid *ettevõtjad *töötud *asotsiaalid *puudega Kaitsetollid - tollimaksud omamaiste kaupade ja toodete kaitseks. Dumping - odavama hinnaga müümine konkurentide kahjustamiseks. Negatiivne väliskaubanduse bilanss - riik veab rohkem sisse kui välja. Suletud majandus - riiki ei lubata väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Eksport - kauba väljavedu Import - kauba sissevedu SKT - sisemajanduse kogutoodang SKP - sisemajanduse koguprodukt (saadakse SKT:elanikearv) Erinevad majandussüsteemid: *Tava e naturaalmajandus (ise toodetakse, ise tarvitatakse) *Käsu e plaanimajandus - tootmine rangete plaanide alusel *Turumajandus - tootmist reguleerib turg *Segamajandus - kõik 3 elementi koos
Raamatupidamise aastaaruanne on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse aastaaruande koosseisus iseseisva aruandena, mille eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruandest ehk bilansist koos kasumiaruandega, rahavoogude aruandest ning omakapitali muutuste aruandest, lisadest ning muudest nõutavatest dokumentidest. Bilanss, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne), mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Rahavoogude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi
3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja müügikulude eelarve 14 5. Investeeringute, amortisatsiooni ja põhivara eelarve 16 6. Rahavoogude eelarve 18 7. Eelarveline kasumiaruanne (skeem 2 järgi) 20 8. Eelarveline bilanss 22 Kokkuvõte 24 Kasutatud kirjandus 25 2 SISSEJUHATUS Firma kasumi kavandamiseks tehakse eelarveid, mida võiks määratleda kui kvantitatiivseid tulevikuplaane. Koondeelarve on kõigi firma tulevikuplaanide ja
Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus(riigi toetus) -Kodumaise kütuse ja tooraine kasutamine -1927 rahareform -Rahaminister Otto Strandman Välispoliitika: *26.01.1921a Antandi Ülemnõukogu tunnustas ühekorraga kõiki Balti riike *Kaks ohuallikat: -Saksamaa -Venemaa *Saksamaa oli alguses demokraatlik ning Venemaa oli suurema ohuga kuna oli kommunistlik *EKP üritas 1.12.1924 relvastatud riigipõõrekatset
absoluutsuurustes (summas), kuid võimalik on tuua välja ka protsentuaalsed muutused aastate lõikes. Rahalises väljenduses on võimalik leida ettevõtte peamisi finantseisundit mõjutavaid tegureid, protsentuaalkuju võimaldab kindlaks teha, kui olulised on olnud muutused ja millised need võiksid olla edaspidi. Analüüsides AS Dale LD bilansinäitajaid on näha käibevarade vähenemist 0,3% võrra. Kõige likviidsem vahend- raha, on võrreldes 2010 aastaga vähenenud. 2011 aasta bilanss näitab, et kassas raha puudub. Võrreldes 2010 aastaga on toimunud varade suurenemine 0,03% võrra. Tegu võib olla tooraine kallinemisega turul. Põhivara maksumus on ettevõttes aastate jooksul võrdlemiselt stabiilne olnud. Võrreldes 2010 aastaga on 2011 aasta põhivarad suurenenud 0,06% võrra. Kohustused kokku on vähenenud 7% võrra, millest võib järeldada, et ettevõtte on õigeaegselt ja kohusetundlikult maksnud oma laene
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 ...
MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpan- gas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga bilanss AKTIVA PASSIVA Reservid Kohustused sularaha Erasektori nõudehoiused deposiit keskpangas Säästu- ja tähtajalised hoiused Laenud Muud kohustused lühiajalised laenud sh valuutahoiused hüpoteegid kohustused teiste pankade ees muud (tesitele pankadele) võlgnevused keskpangale Investeeringud Omakapital
maj. ellu, ületootmine- ei reguleeritud ega kontrollitud, kapitalismi nähud Majanduskriis jõudis Eestisse 1933. A suvel. Kriis tabas enam põllumajandust, toiduainete hinnad langesid, tollimaksed aga tõusid. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud piirama tootmist, sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel talud läksid pankrotti. 45 % vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail. Samalaadsed protsessid kordusid teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss muutus neg. ( sissevedu ületas väljaveo) pankrotid, koondamised, lühendatud tööpäevad, pangad pankrotistusid. Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra ja Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid, tööpuudus. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi jne
Raamatupidamise alused Lühikonspekt Eesti Maaülikooli üliõpilastele Teema 1: Sissejuhatus Majandusarvestus (raamatupidamine) on igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Informatsioon äritegevuse tehingute ja sündmuste kohta mõõdetakse ja koondatakse aruannetesse, mida kasutavad ettevõttest huvitatud isikud. Püstitatud eesmärk, täielikult aru saada kõigist aruannetesse koondatud andmetest, jääb enamasti saavutamata, sest eesmärgi saavutamine eeldab erialateadmiste ja oskuste olemasolu. Hea on võrdlus kirurgiga. Arvata võib, et enamus inimesi teab, millega kirurg tegeleb, kuid ei mõista, missugused erialateadmised ja oskused kirurgil peavad olema patsientide õigeks kohtlemiseks. Arusaamine raamatupidamisest ei tule lihtsalt. Otsusekindluse ja visa tööga on võimalik väga palju raamatupidamisest teada saada. Omandatud teadmised on väga väärtusliku...
................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs........................................................................................................ 11 Lühiajalise maksevõime hindamine..........................................................................................11 Pikaajalise maksevõime hindamine.......................................................................................... 13 Efektiivsuse hindamine..
peensooles, pankrease ensüümide ja lõplik lõhustamine peensoole enda ensüümide mõjul. Aminohapped imenduvad peensoolest verre ja neid kasutatakse ära uute valkude sünteesiks. Osa aminohappeid on asendamatud , neid peab igal juhul toiduga saama. Osad asendatavad. Maks suudab neid ise sünteesida. 1 g valke= 4 kcal. Peale ehitusliku funktsiooni, on valkudel ka energeetiline funkts. Valkude ainevahetuse iseloomustamiseks kasutatakse sellist mõistet nagu lämmastiku bilanss. See iseloomustab organismi poolt omastatud valkude ja väljutatud valgu jääkproduktide suhet. Omastame toiduga, jääkprodukte viiakse välja uriini, higi ja roojaga. Reeglina on bilanss tasakaalus. Kui omastatud valgu kogus on suurem, on bilanss positiivne; võib esineda nt kasvueas, raseduse ajal, rasketest haigustest taastumisel ja spets lihastreeningukorral , mille eesmärgiks lihasmassi kasvatamine; meessuguhormoonide toimel. Neg lämmastiku bilanss- väljutatud kogus ületab omastatud
UNIT 5 National culture riigi kultuur, country culture Hierarchy-subordinates have to report to managers, one person is leader Subordinates- alluvad, persons who report to somebody Authority- right to make decisions and give orders Delegate- edasi andma, give authority to subordinates Initiative- omaalgatuslik, makes decisions without asking their manager Abroad- välismaal, in or to foreign country (2) A minefield-varitsevad ohud, a situation with hidden dangers A pitfall-hädaoht, a likely problem(7) A custom- tava, something done in a society because of tradition (1) Etiquette- etikett, formal rules for polite behaviour in society (3) Scheduled- plaaniline, arranged for a certain time To be a sign of- to show or represent (5) Offensive- solvav, rude or insulting (4) A compliment- something that expresses admiration Sensitive- able to understand others feelings (6) Impossible- võimatu ...
Küsimus 1 Küsimuse tekst Ettevõtte on rentaabel, kui: Vali üks: a. tulu on piisavalt, et katta tootmis ja müügikulud b. Õige vastus puudub c. Õiged mõlemad vastused d. tulu on piisavalt, et tekiks kasum Küsimus 2 Küsimuse tekst Ettevõtte tootmise efektiivsust iseloomustavad: Vali üks: a. tootlikkuse näitajad b. kõik vastused õiged c. õige vastus puudub d. käibekordajad e. rentaablusnäitajad Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused: 1) Otsematerjalid:tüki kohta 36 dm2 väärisvineeri hind 4,5 / dm2 ; 2) Otsetöö: 10 tundi oskustööd 24 tund 3) Muutuvad üldkulud: 10 tundi 15 tund 4) Püsivad üldkulud: 40000 normaalse tootmismahu 2000 tk juures ,,Standard" tootis 1500 ühikut, materjalide kogumaksumusega 250700 54500 dm2 eest . Materjalide hälve plaanitust moodustab: Vali üks: a. 5450 ...
Küsimus 1 Küsimuse tekst Te olete vastutavad järgmiste eelarve osade koostamise eest. A.Müügiprognoos B.Tootmiseelarve C.Kassavoo eelarve D.Varustuse eelarve E.Tootmise üldkulude eelarve F.Eelarvestatud bilanss Te koostate selle järgmises järjestuses: Vali üks: a. A,D,C,E,B,F b. C,F,A,B,D,B c. A,C,D,E,B,F d. C,A,B,F,D,E e. A,B,D,E,C,F Küsimus 2 Küsimuse tekst Paekivitoodete tehas toodab 4 liiki killustikku 20 tonniste partiidena, milles 5 on dekoratiiv-, 8 teeehitus, 4 kõnnitee ja 3 tonni ehituskillustik.Iga liigi piirkasum moodustab vastavalt 50, 40, 60 ja 75%. 20 tonnise partii keskmine piirkasum on: Vali üks: a. 75% b. väiksem kui 50% c. 56,25% d. 51,75% e. suurem kui 75% Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused: 1) Otsematerjalid:tüki kohta 36 dm2 väärisvineeri hind 4,5 / dm2 ; ...
Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuristav toime Vee bilanss - veekoguse juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Tuluosa: sademed, sissevool Kuluosa: auramine, väljavool Maailmameri Omadused : 1. temperatuur pinna- ja põhjatemperatuur. 2. soolsus keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere soolsus - 6-8 promilli. Kõige rohkem on keedusoola. Magneesiumsoolad, sulfaadid, fioodid, kaltsiumid jne. ( viimaste osakaal väga väike. ) Kõige soolasem on troopiline- ja lähistroopiline ala
3 E1=2V 0(0) R3 E5=1V Leiame potensiaalid 1 = 0 - I 2 R2 = 0 - 4 1 = -4V 1 = 0 - E1 + I1 R1 = -2 + (-1 2) = -4V 2 = 0 - I 4 R4 - I 3 R3 = 0 + 1 + 3 = 4V 2 = 0 + E6 + I 6 R6 - I 2 R2 = 0 + 11 - 3 - 4 = 4V 3 = 0 - I 3 R3 = 0 - (-3 1) = 3V 3 = 0 + I 4 R4 + E6 + I 6 R6 - I 2 R2 = 0 - 1 + 11 - 3 - 4 = 3V 4.Võimsuste bilanss algskeemi kohta P = P R E PR = I12 R1 + I 2 2 R2 + I 32 R3 + I 4 2 R4 + I 5 2 R5 + I 6 2 R6 PE = I1 E1 + I 5 E5 + I 6 E6 PR = 2 + 8 + 9 + 1 + 4 + 9 = 33W PE = - 2 + 2 + 33 = 33W P =PR E 5.Leian haruvoolu I5 ekvivalentse pingegeneraatori meetodil U 0 = E5 - I 40 R4 = 1 + 2,5 = 3,5V U 0 = Eg U0 3,5 I5 = = = 2, 0 A Rg + R5 0, 75 + 1 R1 * R2 4 ( R6 + + R3 ) * R4 (1 + + 1) *1
unetus, suurenenud uriinieritus, hüperglükeemia (tulenevalt energiajookide suurest suhkrusisaldusest), mis võib ollaohtlik ennekõike diabeeti põdevatele ning teistele ainevahetusprobleemidega inimestele. Raskematel juhtudel lõpeb selline tegevus erakorralise meditsiini osakonnas, kuhu hospitaliseeritakse üleni võbisev-värisev kannatanu, kelle organism tuleb kofeiinist tilgutite abiga läbi loputada ning taastada vedeliku normaalne bilanss. Dehüdratsiooni tagajärjed võivad olla: kõhulahtisus, iiveldus või oksendamine, väsimus ja peavalud, suurenenud südame löögisageduse, lihaskrambid, tõsisemad pohmellinähud (mis omakorda mõjutavad tööd ning autojuhtimist). Alkohol ja energiajook ei ole hea kooslus ja võivad tekitada tõsiseid terviseprobleeme, mis võivad jääda eluksajaks. Noor inimene ei tohiks üldse oma organismi rikkuda energiajookidega. Kõige parem vahend une või energiapuuduse vastu on magamine ja
lõpp Nimelt kutsus ABBA mänedzer Stig Anderson ansambli (konserni) finantsasju ajama eestlase JAAN MANITSKI. Temast sai mees, kes tegeles bändi rahade investeerimisega. Töötades 70-ndatel IBM-i finantsosakonnas, Rootsi Swedpangas, tegi Manitski erakapitalil põhineva äriplaani, mis paigutas ABBA plaadimüügist saadud paar miljonit sedavõrd edukalt, et Stockholmi börsil oli selle ettevõtte bilanss kümnetes miljardites. Kui ansambel lõpetas, ostsid kolm ärijuhti äriühingu osalused kokku. 10 aastat hiljem müüs Jaan Manitski oma osaluse ära ning asus elama Belgiasse Waterloo (sic!) lähistele. Seega pani endine Eesti välisminister ja praegune kunstimetseen oma varandusele aluse ABBA ärieduga. 1977 Aasta esimene pool planeeriti maailmaturneeks. Alustati 28.jaanuaril Oslos. Pärast seda käidi Rootsis, Taanis, Saksamaal, Belgias ning Shotimaal. Euroopa-turnee lõpetati
lõppu programmi sisestada. Programm näitab ära ka võlgnevused. Ettevõte on käibemaksukohustuslane. Ettevõttes ei tehta erisoodustusi, kingitusi ega muud sellist, mis tekitab lisamaksustamist. Maksuametile peab iga kuu 20. kuupäevaks esitama käibedeklaratsiooni (KMD), 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD). 10. kuupäevaks peavad olema ka maksud riigile makstud. Aruanne peab olema valmis 1. juuniks. Koostada tuleb juhatuse deklaratsioon, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutusteb aruanne. Bilansist ja kasumiaruandest oleneb kõik, sest need on omavahel seotud. Lisade koostamine võtab aega, aga kahjuks ei oska öelda kui palju. Aga kuna programm lihtsustab tunduvalt tööd, siis selleks väga palju aega ei kulu. Kohustuslikeks lisadeks on raha ja pangakontod, maksuvõlad, kohustused ja ettemaksed, materiaalne põhivara, müügitulu, tööjõukulud. Loomulikult on lisasid veel, aga teised ei ole kohustuslikud
Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt
Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt
Üksikisiku tulumaks Majanduslanguse ajal teenivad inimesed vähem ja makse laekub ka vähem- otseseks signaaliks valitsusele. Töötu abiraha ja sotsiaalabi Langusperioodil suurenevad valitsuse kulutused automaatselt, sest abivajajate hulk kasvab. Makromajanduse ja poliitika 3 traditsioonilist põhieesmärki 1. Täistööhõive (majanduskasv ja majandustsükkel) 2. Stabiilsed hinnad (inflatsioon ja rahapoliitika) 3. Tasakaalustatud makse bilanss (vahetuskursi poliitika) Kaasajal on lisandunud 4.Valitsuse ohjeldamine (eelarvedistsipliin, võlakoormused) 5.Arengustrateegiate valik (kolmanda maailma mahajäämine) 6.Globaalprobleemid (keskkond ressursid) Töötuse liigid · Siirdetöötus- Ajutist, möödapääsmatut ilma tööta olekut. Näiteks töökoha vahetajad. · Struktuurne töötus- Tuleneb tehnoloogilistest ja teistest muudatustest kohalikus majanduses.
viimine maksimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 24. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on viia miinimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu vähendada omanike jõukust, rikkust. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. 25. Bilansis on näha kõik ettevõtte kantud kulud, kuid mitte teenitud tulud. Bilanss ei kajasta ettevõtte tehtud kulusid ja teenitud tulusid. 26. Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada töötajate jõukust, rikkust. Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. 27. Eestis tegutsevates ettevõtetes pole tavaliselt finantsjuhi ametikohta. Väikestes ja
tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu. 22 6. ARUANDLUS Aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks koostab ja esitab raamatupidamise aruanded Statistikametile, Maksuametile ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadeks. Aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks bilanss, kasumiaruanne ja teised aruanded, mis esitatakse maksuametile või teistele riiklikele ametkondadele vormistatakse väljatrükina vastavalt kehtivatele vormidele ning koopiad säilitatakse aktsiaseltsi arhiivis. Aktsiaseltsi raamatupidamisaruanded koostatakse juhindudes alljärgnevatest õigusaktidest: 23 1. raamatupidamise aastaaruannete koostamisel juhindutakse raamatupidamise seadusest
Vene transiit soodustas kaubanduse arengut. Mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse rahandusest. Pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, kuid laenude tagasisaamine osutus raskeks. Eesti Pank pidi raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni. Eesti Pank pidi maha müüma suure osa riigi kullavarudest. Väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt, ikaldus. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted. Kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. 1924. aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Nüüdsest sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus.
sajandi keskpaigast kuni 1930. aastateni c. näitab minimaalset vajalikku kullavaru suurust keskpangas d. toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni möödunud aastani 8. Kaubavahetuse defitsiit väheneb: a. kui SKP väärtus suureneb b. välisinvesteeringute puudumise tõttu c. kui suurenevad kulutused söjalistele kulutustele d. kui sissetulekud vähenevad 9. Kaubavahetuse bilanss: a. jääb igal juhul samaks, sõltumata sellest, mis juhtub rahaga b. paraneb pärast devalveerimist, kuid hiljem halveneb kiiresti c. paraneb koheselt, juhul kui devalveeritakse valuuta d. halveneb pärast devalveerimist, kuid hiljem paraneb 10. Monetaarpoliitika: a. on poliitikute väljamõeldis oma tegevusetuse õigustamiseks b. lähtub ühest selgest lõppeesmärgist c. lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist d
majandusaasta ärikasum oli 11 576 tuhat eurot (2015/2016: 4 673 tuhat eurot), millest kaupade jae- ja hulgimüügi ärikasum moodustas 11 576 tuhat eurot (2015/2016: 12 465 tuhat eurot). Ettevõtte 2015/2016. majandusaasta tulemusi mõjutas ka finantseerimisteenuste ärikahjum. mis moodustas 7 792 tuhat eurot. Tuh KOKKU Juurdekasv Bilanss 30.04.2017 30.04.2016 Vara Käibevara 27 017 585 836 -95% Põhivara 48 902 29 295 67% Vara kokku 75 919 61 5131 -88% Kohustused Lühiajalised kohustused 34 361 438 656 -92%
sisse tulevad, on ka sisuliselt import. Raha ainuke erinevus muudest kaupadest on tema likviidsus. Eesti majanduslik seis on selline, et oleme huvitatud olnud peale taasiseseisvumisest välisinvestorite siia meelitamisest. Peale taasiseseisvumist ei olnud meil erilisi rikkusi . Seepärast taheti ka väliskapitali massiliselt siia. See on aga nii positiivse kui negatiivse küljega.. mida rohkem me seda siia sisse hangime, seda suuremaks kasvab meie võlg. Eesti väliskaubanduse bilanss ei ole kahjuks tasakaalus, me ei suuda nii palju välja viia, kui sisse tuuakse. Me oleme koguaeg teistele riikidele võlgu. Inkassofirmade suured onud tulevad varsti ukse taha. Meie tööjõud muutub aegadega kallimaks ja nõnda otsivad välisinvestorid juba vaikselt võimalusi odavamates riikides. Välisinvestoritele tundub meie riigis atraktiivne ettevõtte tulumaksu puudumine. Tulu ei pidanud riigile ära maksma! Tekkis aga probleem euroopa liiduga
Küsimus 18 Passivakonto lõppsaldot arvutatakse järgmiselt: Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive Algsaldo pluss deebetkäive pluss kreeditkäive Passivakonto on ajutine konto ja sellel lõppsaldot ei arvestata Algsaldo miinus kreeditkäive pluss deebetkäive Tagasiside Õige vastus on: Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive. Küsimus 19 Osaliselt õige Hinne 3 / 10 Küsimuse tekst Koostada kasumiaruanne ja bilanss Andmed 1Kogumispensioni makse võlg 95 2Käibemaksu ettemaks 273 3Töötuskindlustusmakse võlg 796 4Muud ärikulud 1 220 5Reklaamikulud 1 350 6Kantseleikulud, postikulu 1 532 7Isiku tulumaksu võlg 1 992
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
2.2 Struktuur Eesti väliskaubanduse struktuuris domineeris ajavahemikul 1919-1939 import. 21 aasta jooksul ületas eksport impordi vaid üheksal korral, mis näitas, et Eesti väliskaubandust iseloomustas krooniline puudujääk. Iseseisvuse algaastatel 1919-1924 mõjutas impordimahu märkimisväärset kasvu kaubanappus siseturul, mistõttu oli vaja sisse vedada toidu- ja tarbekaupa ning arendada ja moderniseerida tööstust ja põllumajandust. Kõige halvem kaubavahetuse bilanss oli 1923. Aastal ,kui väliskaubanduse defitsiit oli 36,2 miljonit krooni ehk 24,1% üldkäibest. 2.3 Kauba import ja eksport Suurenes ka väliskaubandus. Väljaveoartikliteks olid: või, sealiha, kanamunad, kartul, metsamaterjal, tselluloos, paber, tekstiilikaubad, lina, tuletikud, klaas. Ekspordiks läks umbes ¼ kogutoodangust. 1934.aastast hakati välja vedama ka teravilja. Eestisse sisseveetavatest kaupadest olid tähtsamad: kivisüsi, kunstväetised, petrooleum, raud,
leidmine. Kõige lihtsam on selleks võtta intressimäär mille alusel firma viimati laenu sai. Hind, mida pank või võlakirjaturg ettevõttelt laenukapitali eest küsib, sõltub intressimäärade üldisest tasemest majanduses ja ettevõtte ebaõnnestumise riskist. Ettevõtte raamatupidamine Bilanss võtab kokku ettevõtte vara, kohustused ja omakapitali teatud hetkel. Kasumiaruanne võtab kokku firma tulud, kulud ja nende kahe vahe teatud perioodi jooksul. Ettevõtte bilanss koosneb kahest poolest. Ühel pool on ettevõtte varad, mida raamatupidamises nimetatakse aktivaks. Teisele poole, passivasse, kantakse varade katteallikad ehk see, mille eest varad on soetatud. Varade katteallikad koosnevad ettevõtte kohustustest ja omakapitalist. Kõikidel ettevõtte varadel on alati katteallikad. Kokkuvõte Peaaegu iga ettevõte vajab oma tegevuse alustamiseks raha. Seetõttu algab nii ettevõtte loomine kui ka laiendamine äriplaani koostamisest.
Maharaja ASP müügikäive oli 2010. aastal üle 1,7 miljoni krooni. OÜ Ultex Haldus tegeleb majandusaasta aruande kohaselt toitlustusteenuse pakkumisega ja renditud kinnisvara üürile andmisega. OÜ Ultex Haldus töötab samuti Raekoja platsis majas nr 17 restorani Kaerajaan nime all. Restoran Kaerajaan pakub samuti Eesti toitu, kuid seda kaasaegsemas stiilis ja interjööriga. Ultex Halduse müügikäive oli 2010. aastal üle 5,1 miljoni krooni. Lisades on välja toodud mõlema ettevõtte bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, näitjate arvutused firmade lõikes, horisontaal ja vertikaalanalüüs. 1. Hälbeanalüüs 1.1 Horisontaalanalüüs 1.1.1 Bilanss Maharaja ASP-l on bilansiline juurdekasv toimunud vaid omakapitali näitajates. Kõigis ülejäänud näitajates on toimunud vähenemine. Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
