Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud Majandusarvestuse liigid finantsarvestus maksuarvestus kuluarvestus finantsaruannete analüüs sisekontroll juhtimisarvestus eelarvestamine audiitorkontroll Raamatupidamisarvestus ja eesmärk, raamatupidamiskohustuslased Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Ri...
Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu / Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / ...
Jaanus Ojasoo 109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU ...
Arvestuse alused KT kordamine Kassapõhine arvestus majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine arvestus majandussündmused kajastatakse selle toimumisel, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte. Varaobjekt möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada. Vara raamatupidamisekohustuslase valitseva mõju all olev resurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majandusliku kasu. Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud mõõdunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõi...
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirj...
kokku käibevara põhivara 110567 pikaajalised kohustused 51129 lihtaktsiad 38348 akumuleeritud kasum 51129 kokku aktiva 230082 kokku passiva 230082 37069 Uus bilanss Aktiva raha 25565 debitoorne võlgnevus 48573 tootmisvarud 60077 kokku käibevara 0 põhivara 121752 0 0 kokku aktiva 255967 Passiva Kohustused ja omakapital kreditoorne võlgnevus 47934 lühiajaline laen 30358 kokku lühiajalised kohustused 78292 0
Raamatupidamine 1.Mis on raamatupidamine? Süsteem, mis mõõdab äriühingu äritegevust ja töötleb sellega seotud info aruanneteks, mille põhjal edastatakse info huvigruppidele. 2.Mille alusel jaotatakse ettevõtte vara ja kohustusi? Põhivara ja käibevara Pikaajalised ja lühiajalised kohustused 3.Raamatupidamis bilanss, mõiste + põhivalem. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuskase finantsseisundit. VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 4.Bilansi neli muutust + näited. I Aktiva ja passiva muutuvad sama summa võrra. Nt : Osteti materjali 50 00.- eest ja seade 200 000 krooni eest, arve on tasumata. Seadme ostmiseks saadi pikaajalist laenu 200 000.-
5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 12 5.4.1. Omahinna arvutus 12 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 12 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 12 5.5. KASUMIPLAAN 13 5.6.. RAHAVOOGUDE PROGNOOS 13 5.7. KAVANDATAV BILANSS 14 5.8.. ÄRIPROJEKTI MAJANDUSLIKU TASUVUSE HINDAMINE 15 Märkus: Äriplaanis sisalduv informatsioon on konfidentsiaalne Ettevõtte nimetus: OÜ Klaasimaailm Aadress: 3 Pärnu Mai 27-45 Telefon, faks: 58001668 1. KOKKUVÕTE
· Finantsanalüüs · Finantsplaneerimine · Finantskontroll 2 2. FINANTSANALÜÜS 2.1. Finantsanalüüsi sisu, tähtsus, eesmärgid ja terminoloogia. Finantsanalüüsi all mõistetakse ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamist. Finantsanalüüsi siusks on ettevõtte finantsjuhtimise ja finantsaruannete ( bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne) analüüsimine. Et olla eduaks äritegevuses, peab ettevõtte juht või juhtkond nägema ette tulevikusündmusi ja võimalikke riske, oskama planeerida vajalikke finantsvahendeid ning võtma vastu õigeid strateegilisi otsuseid finantsjuhtimises. Finantsanalüüs on vältimatu kui ettevõttel seisab ees: laenutaotlus; ettevõtte ost ja müük; hinnangu andmine juhtkonna tegevusele; aktsiate emiteerimine;
sama, mis ettevõtluses kasumiaruanne. Aruandes kajastatakse kõik saadaolevad tulud ja kõik arvestatud kulud. Kasumiaruandes väljendatav ülejääk ehk kasum (kindla perioodi jooksul) on vajalik bilansi koostamisel. Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapital. Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Seetõttu on firma bilanss ühtlasi tema töö aruanne, mis sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta. Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, eeldades, et kõik tehingud on eelnevalt arvesse võetud. Tavaliselt koostatakse bilanss aastalõpu ehk 31. detsembri seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise majandusaasta lõpu seis. Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt
ja Austria. Kesk- ja Ida-Euroopa: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Leedu, Läti, Makedoonia, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi ja Ungari PÕHJA - AMEERIKA KESK - JA SOOME JA ROOTSI SRÜ IDA -EUROOPA EXP: 964,4 EXP: 6191,9 EXP: 28471,9 EXP: 2125,2 IMP: 1791,1 IMP: 5738,2 IMP: 26928,5 IMP: 7902,2 Bilanss : -826,7 Bilanss : 453,7 Bilanss : 1543,4 Bilanss : -5777,0 EUROOPA LIIT AASIA EXP: 41226,0 EXP: 1252,0 IMP: 45217,5 IMP: 10276,0 Bilanss : -3991,5 Bilanss : -9024,0 LÕUNA - AMEERIKA LÄTI JA LEEDU AAFRIKA AUSTRAALIA JA
ülejäänud raha on pangaarvel. Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on 180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1.1 Kaupluse avapäeva bilanss 1.2 Esimese tegevusaasta kasumiaruanne 1.3 Leia töötaja keskmine brutopalk kuus 1.4.Koosta lihtsustatud kasumiaruanne, bilanss aasta lõpus ja kassavoo aruanne Algbilanss Aktiva Passiva Arve Laen Varud Sisseseade Põhikapital Kasumiaruanne Bilanss aasta lõpus Aktiva Passiva
ANDRES ARRAK 3 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS PÕHJA-AMEERIKA KESK- JA SOOME JA ROOTSI SRÜ IDA-EUROOPA EXP: 964,4 EXP: 6191,9 EXP: 28471,9 EXP: 2125,2 IMP: 1791,1 IMP: 5738,2 IMP: 26928,5 IMP: 7902,2 Bilanss: -826,7 Bilanss: 453,7 Bilanss: 1543,4 Bilanss: -5777,0 EUROOPA LIIT AASIA EXP: 41226,0 EXP: 1252,0 IMP: 45217,5 IMP: 10276,0 Bilanss: -3991,5 Bilanss: -9024,0 LÕUNA-AMEERIKA LÄTI JA LEEDU AAFRIKA AUSTRAALIA JA
PC Eesti müügitulu 2016. aastal seisuga oli Eestis 5 697 609. Järgnevalt tuli Taani 306 045, Rootsi 217 611 ja Soome 174 522. BO Eesti teenib enamus tulu Eestist, milleks on 1 560 904. Järgnevalt tuleb Ühendkuningriigid 182 793, Taani 51 103 ja Soome 25 777. 6 MAJANDUSAASTA OLULISEMAD NÄITAJAD- BILANSS, KASUMIARUANNE JA RAHAVOOD Tabel 6. Bilanss võrdlus. PC BO KÄIBEVARA 2016 2015 Juurdekasv 2016 2015 Juurdekasv Raha ja raha ekvalendid VARAD 3 082 303 2 100 974 981 329 99 175 186 319 -87 144
kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme Bilanss ja kasumiaruanne Iga äriühing on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mille kolm olulisemat osa on bilanss, kasumiaruanne ja rahakäibe (rahavoo) aruanne. Bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansis aktiva (vara) pool peab võrduma passiva (kohustuste ja omakapitali ehk vara katteallikate) poolega Kasumiaruanne
00 € FV= -120,000.00 € ülesanne 5 Valemid: v=1/r raha võimendi r/i= 5% a) raha võimendi b) kui palju suureneb hoiuse kogumaht? 20 d) pankade bilansimuutuste skeemid 1. panka tuuakse sularahana 100 000 Panga A bilanss Aktiva Sularaha 100,000.00 sh kohustuslik reserv 5,000.00 sh lisareserv 95,000.00 Laenud Kokku 200,000.00 2. pank laenab lisareservi välja ettevõttele 1, kes on selle sama panga klient Panga A bilanss Aktiva Sularaha 100,000.00
..................... Raamatupidamislausend ettevõttes ,,T": Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................ 14 Tabel 1 Emaettevõtte "E" bilanss 01.05.20X1 AKTIVA PASSIVA Raha Laenukohustused 58 000 Nõuded 132 000 Võlad 84 000 Varud 264 000 Aktsiakapital 300 000
rahasummade, mis ettevõtete ja üksikisikute käest läbi käivad tasakaalu viimiseks. 7.Kuidas hinnata investeeringu tasuvust? Investeeringu tasuvust hinnatakse tasuvusaja arvutamisega, kui pika ajaga äri käivitamiseks kulunud raha tagasi teenib. (Tasuvusaeg=alginvesteering:tulud). Pika kestusega äriprojektide puhul ei anna tasuvusaeg tasuvusest õiget pilti, sest ei arvestata raha aegväärtust. 8.Mis on bilanss ja kasumiaruanne? Bilanss võtab kokku ettevõtte vara (tema omandi), kohustused (võlad), ja omakapitali, teatud aja hetkel. Kasumiaruanne võtab kokku firma tulud, kulud ja nende kahe vahe (kasumi või kahjumi) teatud perioodi jooksul. 9. Selgita mõisteid (jätka lehe pöördel): investeerimine, finantsinvesteering, riskikapitalistid, investor, otseinvestor, portfelliinvestor, bilanss Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara (masinate, seadmete,
kuni 12 kuud siis on see lühiajaline kohustis. Põhivara nt. hooned, masinad, maa. Käibevara raha, varud jne Erinevused : Kasutusaeg (põhivaral 12 kuud ja üle selle) Maksumus Kallis pikaajaline asi on põhivara Kui ostad selleks et müüa siis käibevara 3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Tegevusaruande koostab juhataja Raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded: Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne Lisad 4. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milledeks on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne ning lisad. Eesti finantsaruandluse standardist lähtuvalt mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest, nendeks on kasumiaruanne ja bilanss. 5
teatades et ei soovi neid siiski omada. "Härjad" "Härjad" loodavad kursitõusule Ennustades aktsiakursi tõusu, ostavad aktsiaid ning kui toimuski kursitõus, müüvad need maha. Ei "Karud" ega "Härjad" pole huvitatud ettevõtete käekäigust ning nad pole tõsimeelsed investorid. Bilanss Bilanss võtab kokku ettevõte vara (tema omandi) ja ta kohustused (tema võlad) ning omakapitali (nende kahe eelneva vahelise vahe) mingil aja hetkel. Bilanss peegeldab ettevõtte hetke rahalist seisu palju on vara, kohustusi ja omakapitali. Bilanss koosneb kahest poolest, millest vasakpoolne on AKTIVA ja parempoolne on PASSIVA. Aktiva ja Passiva peavad olema võrdsed.
tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisad. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Raamatupidamisearuanne (finantsseisund teatud kuupäeva seisuga, aastaaruande koostisosa). T- bilanss ja aruande tüüpi bilanss. 6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, bilansimaht ei muutu
Murphy seadus raamatupidajatele: Kui bilanss kohe ei läinud kokku, siis selles on üks viga. Järeldus: kui bilanss läks kokku vigu on 2. SISSEJUHATUS Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ja majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Vana Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu.
Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD ................................................................................................... 11 4.1 Kirjdendamise eeskiri ....
POWER Raps 18 -9 -15 P =9 * 0,44 = 4% K = 15*0,83 =13% Fosfori ja kaaljumi koguse arvutamiseks võetakse aluseks juba leitud väetise kogus kg/ha ODER P 550 * 4 / 100 = 22 K 550 *8 /100 =44 RUKIS P 489 * 4 / 100 = 20 K 489 *8 / 100 = 39 RAPS P 611 *4 / 100 = 24 K 611 *13/100 = 79 Põllule vajamineva väetise koguse saan,kui hektarikogus ( kg/ha) korrutan hektarite arvuga. ODER 20* 550 = 11000 kg RUKIS 20* 489 = 9780 kg RAPS 20* 611 = 12220 kg KÜLVIKORRA BILANSS. Selle saan kui taimetoitelementide vajadusest lahutan väetisega antavad elementide kogused tabel 3. Tabel 3. Taimetoitelementide bilanss. min.v.antavad saak taimetoitelementide elemendid põld kultuur ha t/ha huumus vajadus kg/ha kg/ha bilanss N P K N P K N P K
mitte üle 11,5 aasta), sest kuni põhivõla tasumiseni lisandub iga päev intressi 0,06% päevas ehk 21,9% aastas, mis on tunduvalt kallim, kui oleks pangalaenu intressi tasumine. Kasutades ajatamise kalkulaatorit, võite veenduda, kui palju lisandub täiendavalt tasumisele kuuluvaid intresse sõltuvalt ajatamisperioodi pikkusest. Milliseid materjale tuleb lisada ajatamistaotluse juurde? · Viimase majandusaasta bilanss, kui selle esitamise tähtaeg äriregistrile või maksuhaldurile ei ole veel saabunud. Kui aastaaruanne on esitatud äriregistrile ja andmed on seal sisestatud, pole neid vaja taotlusele lisada. Kui majandusaasta aruanne koostatakse kalendriaasta lõpu seisuga ning ajatamistaotlus esitatakse uuel majandusaastal, mil on möödunud üle 1 kuu eelmise majandusaasta lõpust, tuleb lisada ka selle perioodi bilanss. Näiteks, kui taotlus maksuvõlgade tasumise ajatamiseks esitatakse
Börsipäev 10.00- Dividendid maksed aktsionäridele häälele ja osalusele ASi juhtimisel. 14.00. Invest.fondid AS-d, ostavad/müüvad aktsiaid. ettevõtte kasumist. Fondibörs Spekulandid: Karud kursilangus. Härjad kursitõus. Eelisaktsia omanikul eelis dividendide Bilanss vara ja kohustused, ning omakapital. Hetke kaubeldakse väärtpaberitega, turg. saamisel. Kulum põhivara väärtuste rahaline seis. Vasakpoolne Aktiva (varad), Esmaturg uued aktsiad. Järelturg vähenemine vastavalt kulumisele. Prospekt parempoolne Passiva (kohustused + omakapital ja varasemad aksiad. Lihtaktsia muutuv infoülevaade. Tehingu kulgemine E.-s teade jaotamatta kasum). Kasumiaruanne tulude/kulude
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.02.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010. ja bilanss seisuga 31.01.2011 Firma tegeleb suveniiride müügi ja konsultatsiooniteenuste osutamisega. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuule järgneva kuu neljandal tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ametipalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Firmas toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS Eurodes 31/12/2010 VARAD käibevara % raha 10,505 € 25.07% nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,732 € 18.46% Varud 711 € 1.70% KÄIBEVARA KOKKU 18,948 € 45.23% PÕHIVARA Sidusettevõtte aktsiad ja osakud 565 € 1.35% Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 2,973 € 7.10% Materiaalne põhivara 15,905 € 37.96% Immateriaalne põhivara 3,503 € 8.36% PÕHIVARA KOKKU 22,947 € 54.77% VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,895 € 100.00% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Laenukohustused 2,677 € 6.39% Riiklike...
U[m/s], tihedus p[kg/m3], rõhk P[Pa], kõrgus h[m], g[m/s2], ruumala A[m2], võimsus N[W],soojusenergia Q[W],temperatuur T[K], energiabilanss[J/kg], molaarmass M[kg/kmol], molaarruumala normaaltingimustel Vm[m3/kmol],universaalne gaasikonstant R[kmol*K],gaasi maht V[m3], gaaso moolide arv[kmol],viskoosus µ[P], viskoosus ѵ[St],jõud F[N] 2. Energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia bilanss erinevatel tingimuste korral (ka mittestats ja stats süsteemile) Süsteemis oleva materjaliga seotud olev energia jaguneb: siseenergia,kineetiline energia, potentsiaalne energia. Läbi süsteemi piirete toimub energia vahetus kahel moel: soojuse ja tööna. (вписать с листа) 3. Fluidumi staatika. Hüdrostaatika põhivõrrand ja selle rakendamine
Alginvesteering (seadmed jt vahendid) Investeeringu allikad (laen või omafinantseerimine) Muutuvkulud (tööjõud, materjalid, ..) Püsikulud (rent, side, turundus, juhtide palgad, kulum, ...) 18. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul: Seisundi aruanne: · Bilanss seisuga 31.12.2019 · Bilanss seisuga 31.12.2018 Perioodi aruanded: · Kasumiaruanne 2019 · Rahakäibe aruanne 2019 Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: · KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD Kasumiaruanne või tegevustulemustearuanne: · TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK Rahakäibe aruanne: · RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG== RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamise põhimõtted: Majandusüksuse printsiip Jätkuvuse printsiip
Euroopa Liidu liikmelisus tõi olulisi muudatusi Eesti väliskaubandusse. Kauplemine teiste euroliidu riikidega, sh. Põhjamaade, Läti, Leedu, Saksamaaga, ei olnud siis enam väliskaubandus, vaid osa Euroopa Liidu siseturust. Kaubavahetus Venemaa, USA, Hiina ja teiste riikidega väljaspool Euroopa Liitu omandas uusi jooni. Eesti hakkas nendega kauplema vastavalt Euroopa Liidu väliskaubandusreeglitele. Graafik 1. 2004. aasta impordi ja ekspordi muutus. Bilanss. Selle graafiku järgi on näha, et 2004. aasta alguses impordi maht oli natuke suurem ekpordist. Kuni aprillini ekspordi ja impordi kasv oli sujuv, kuid aprillis hakkas import kahekordselt kasvama võrreldes ekspordiga. Seotud see oli, minu arvates, sellega, at 2. aprillil 2004. aastal oli Eesti liitunud NATO-ga ning paljud ettevõtted hakkasid rohkem kaupu ja teenusi pakkuda meie riiki. Üheks põhjuseks oli ka see, et sama aasta 1. mail Eesti liitus Euroopa Liiduga
Müügitulu 44144 45843 EBIT 7004 984 EBIT marginal 15,90% 2,10% EBITDA 9360 3500 EBITDA marginal 21,20% 7,60% 31.12.2012 BILANSS HORISONTAALANALÜÜS % % 2010 2011 2010 2012 25,82% 14 831 32,02% -1,84% 37,50% 19,37% 7 471 16,13% 1,57% -4,48% 1,88% 875 1,89% 5,05% 19,37% 47,07% 23 177 50,04% -0,20% 19,84% 0,28% 0 0,00% 152,17% -100,00% 3,72% 2 100 4,53% -48,74% -29,36%
hiljem 27) Kui palju maksab omakapital? *Inimene, kes investeerib ettevõttesse(ostab aktsiaid) loodab tulu saada. * Aktsiate ostmine on riskantsem, kui võlakirjade ostmine. Selleks, et inimesed üldse aktsiaid ostaksid, tuleb lubada neile suuremat ,,präänikut". *Stabiilses majanduskeskkonnas teenib suure ettevõtte omakapital omanikele aastas 6-8% tulu. 28)Kui palju maksab võõrkapital? Väljalaenatava raha hind sõltub: . majanduse üldine tase . ettevõtte ebaõnnestumise risk 29)Mis on bilanss? Bilanss võtab kokku ettevõtte vara(omandi), kohustused(võlad) ja omakapitali(omanike raha pluss jaotamata kasum). Koosneb kahest osast: Aktiva(vara) ja passiva(võlad) 30) Mis on kasumiaruanne? Kasumiaruanne näitab kui palju on fiirma teatud ajavahemiku jooksul kasumit teeninud või kahjumit kandnud
audiitorkontrolli) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks 4. Raamatupidamise aastaaruanne. 1) kasumiaruande skeem 1 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude liikidest/olemusest 2) kasumiaruande skeem 2 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milleks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali aruanne. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (varad = kohustised + omakapital). Bilanss koosneb kahest poolest: aktiva pool on vasakul ja passiva pool paremal. 2 Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital
Omakapital = Kohustused + Varad Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20. Kuidas on konto seotud bilansiga, mille järgi kontosid eristatakse, kontode liigid, deebeti ja kreediti tähendus kontodel … Aktiva- ja Passivakontod, Bilansi- ja Kasumiaruandekontod. 21. Mida kajastab ettevõtte bilanss, kui tihti peab koostama? Kuidas iga majandustehing muudab bilanssi? Bilanssi koostatakse üks kord aastas. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga firma vara, kohustusi ja omakapitali. 22. Millised kasumiaruande skeemid on Eestis kasutusel, millist skeemi valida? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne). Skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi. 23. Millistest seadustest ja juhenditest tuleb lähtuda
Arvuta: a) Rahaagregaat M1 M1= 100000 +4000 = 104000 b) Rahaagregaat M2 M2 = M1 + 8000 = 114000 c) 10 Varade väärtus, mida ei arvestata kui rahaagregaate 3000 +5000 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 25. Riigi ainukese (monopoolse) kommertspanga bilansinäitajad on järgmised (tuhandetes kroonides) nõudehoiused DD 10000, väljaantud laenud 7000, sularaha reserv kassas 5000 ja omakapital p 2000. a) Koostage selle panga bilanss ehk näidake aktiva ja passiva poolte kirjed. Aktiva Passiva Kassareserv 5000 Nõudehoiused 10000 j Väljaantud laenud 7000 p Omakapital 2000 Kokku 12000 Kokku 12000
See on ~1-1,3 g/kg kehakaalu kohta. Sellist valgukogust nimetatakse valgu optimumiks. Valgu optimum on selline valgu kogus, mis kindlustab kudede ja rakkude vajaduse ehituslikuks otstarbeks ja kindlustab ka hea enesetunde ja töövõime. Teine mõiste on valgu miinimum, mis on valgu optimumist poole väiksem 0,5 0,6 g valku ööpäevas kg kehakaalu kohta. Valgu miinimumiks nimetatakse sellist valgu kogust, mis kindlustab lämmastiku bilansi tasakaalu. Lämmastiku bilanss loetakse organismi poolt toiduga saadud ja organismi väljutatud lämmastiku suhet. Reeglina on see bilanss tasakaalus nii palju kui saadakse, nii palju ka väljutatakse. Lämmastik kuulub KÕIKIDE valkude koostisesse. Kui toiduga saadud lämmastiku kogus ületab väljutatud lämmastiku koguse, on lämmastiku bilanss positiivne. See võib esineda kasvueas, raseduse ajal, spetsiaalse lihastreeningu ajal ja rasketest haigustest paranemisel. Valgu depoosid normaalne organism endale ei loo.
A 315 max TE min 323 0 max min 0 A Maa keskmistatud lühilainelise kiirguse bilanss (W/m-2): jaanuar 1984-1991, juuli 1983-1991 Jaanuar keskm. Juuli D keskm. U -48 -47 -11 min -4
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS................................................................
reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks. Eelneva põhiülesandega kaasnevad: · dokumenteerimisülesanne majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites; · kontrolliülesanne vara allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, samuti saavutatud majandustulemuste vastandamine plaanitutele. Finantsarvestuse tüüpilisemad koondaruanded on: · bilanss ettevõtte finantsseisundi aruanne teatud kuupäeva seisuga, kajastab vara ning vara moodustamise allikaid (kapitali); · kasumiaruanne mõõdab ettevõtte tulemit teatud perioodil; · rahavoogude aruanne kajastab finantsseisundi muutumist (teatud perioodil saadud raha ja selle kasutamist); Juhtimisotsuste tegemiseks nii ettevõttesiseselt kui ka -väliselt kasutatakse finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast ettevõtte rahandusliku olukorra hindamist
Ettevõtlusega seotud põhiterminid Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes Aktsiisimaks - erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa Aktsionär - aktsia omanik Bilanss - raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali Brutopalk - lepinguline töötasu, millelt ettevõtja arvestab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Brutopalgast peetakse kinni üksikisiku tulumaks, osa töötuskindlustusmaksust ja kogumispensioni maksed Dividend - aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte
OMAKAPITAL on raamatupidamiskohustuslase vara ja kohustuste vahe. BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). KASUMIARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). BILANSS Oluline on jälgida, et peale majandustehingu toimimist ja kande tegemist oleksid bilansi aktiva ja passiva pooled endiselt võrdsed. KUI BILANSS on TASAKAALUS, on kanded selles hetkes TÕESELT ja piisavalt kirjendatud. MAKSUSTAMINE KÄIVE on ettevõtte põhitegevusest, kas kaupade või teenuste müügist, saadav sissetulek. Eesti käibemaksuseaduse järgi on käive: kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus
Iga kasumiaruande rea jaoks üks või mitu kontot Kontoplaan sõltub ettevõtte välistest ja ettevõtte sisestest faktoritest Konto saldo Deebetkäive Kreeditkäive Aktiva kontod, passiva kontod, tulemikontod KAHEKORNE KIRJENDAMINE Iga majandustehing kajastatakse samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis Järgides kahekordse kirjendamise põhimõtet, on bilanss alati tasakaalus Tasakaalus olev bilanss ei pruugi olla õige RP ARVESTUS Kasutusiga üle ühe aasta Olulisuse printsiip (põhivarade alampiir määratakse ettevõtte sise-eeskirjades) Põhivarade soetusmaksumus kantakse kuluks põhivarade kasuliku eluea jooksul Kui kõrge peaks olema põhivarade arvelevõtmise alampiir ?
Majandusaasta aruande koostamine Juhendaja: 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2. Majandusaasta aruande koostamine ............................................................ 4-6 3. Kokkuvõte ........................................................................................................... 7 4. Kasutatud kirjandus ................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Raamatupidamiskohuslane on se...
Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne raamatupidamise aastakanne Tegevusaruande koostab ettevõtte juht. Raamatupidamise aastakande koostab raamatupidaja. Majanduaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. Audiitori kohustusest peab vaatama/uurima kas seaduse järgi on vajalik. Audiitor kontrolli vajadus või audiitori ülevaatus. Raamatupidamise aastaaruanne: põhiaruanded · Bilanss · Kasumiaruanne · Rahavoogude aruanne · Omakapitali muutuste aruanne + LISAD Euroopasse tuli seadus kuid kaevati kohtusse, et väikeettevõtted peaksid ainult kahe kohta aruande esitama: bilanss ja kasumiaruanne. Mis Eestis tuleb, veel ei tea. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamisekohustlase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) Kasumiaruanne ehk tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamise
Maksebilanss- aruanne , mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Toimub üldjuhul residendi ja mitteresidendi vahel . Maksebilanssi kontod on : *jooksevkonto- koosneb kaubandusbilansist , teenuste bilansist , tulude bilansist ja ülekannete bilansist kaubandusbilanss=kaupade eksport-kaupade import teenuste bilanss= teenuste eksport teenuste import tulude bilanss=tulud välismaalt- tulud välismaale ülekannete bilanss = ülekanded välismaalt- ülekanded välismaale *kapitali ja finantskontod Kajastatakse kapitali eksporti ja importi( investeeringud, laenud, väärtpaberitehingud, hoiused) Bilanss=finantsvarade sissevoog- finantsvarade väljavoog *kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise majanduslikku mõju saab iseloomustada Y=C+I+G+(X-M) Seega Y-C=S+T=I+G+X-M ja siit (S-I)+(T+G)=(X-M) Devalveerimine- raha kursi langetamine välisvaluutade või kulla suhtes
1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamise dokumenti:1)Eesti maksebilanss 2)Eesti Krooni kattevara bilanss 3)Eesti Panga bilanss Krooni kattevara bilanss vastavus: 1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul) Eesti Panga bilanss on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri ning kodu- ja välismaised kohustused. 16. Eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana
(eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. 6.Esita bilansiskeem. Aktiva (varad) Passiva (kohustused ja omakapital) Käibevara Lühiajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused Omakapital
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES KODUT ppeaines: RAAMATUPIDAMISE ALUSED Ehitusteaduskond pperhm: KEI 52/62 Juhendaja: Helen Rihma Tallinn 2010 Ülesanne 1 Äriühingus on kolm töötajat, kes on tööle vormistatud järgmistel tingimustel: · Ants- ametipalk 7 000.- kr kuus. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. · Mart- tasu töövõtulepingu (ei arvestata maksuvaba tulu) alusel 3 100.- kr . · Kaarel- tükipalk( jaanuaris 140 toodet a 40.- kr). Tasub kogumispensioni makseid 2%. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. Kaarelile maksti jaanuarikuus preemiat 700.-kr. Kõik palgad kantakse üle töötajatele panga kaudu jooksva kuu viimasel tööpäeval Millised maksukohustused tekivad äriühingul vastavalt erinevatele maksuseadustele jaanuarikuu tööjõukuludelt? Täitke vajalikud maks...
1. Nimetage tähtsamad tootmisressursid ja tooge näiteid. 2. Millisest tootmisressursist on Eestis kõige rohkem puudu? Põhjendage oma arvamust. 3. Millised on naturaal-, turu ja käsumajandusele iseloomulikud jooned? Nimetage igale majandussüsteemile 2 iseloomulikku 2 tunnust. 4. Mida tähendab sostsiaalne turumajandus? 5. Milles seisnesb RKP ja SKP erinevus? 6. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? Statistika analüüs. 7. Mida tähendab väliskaubanduse bilanss? Statistika analüüs. 8. Miks riik sekkub majanduspoliitikasse? Tooge kaks põhjendust. 9. Millised on majanduspoliitika eesmärgid? 10. Mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks? 11. Põhjendage, miks riigieelarve tasakaal on oluline? 12. Kas teie arvates on Eesti maksukoormus võrreldes lähinaabritega kõrge või madal? Põhjendage oma aravmust. 13. Nimetage kaudse, otsesed, riiklikud ja kohalikud maksud. 14. Selgitage proportsionaalset ja progressiivset e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
