Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonide elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumi kriisile. Saatuslikuks ühiskonnale said impeeriumi piiridelt lähtuvad välismõjutused, milles mängisid keskset osa Roomaga kokkupuutuvad barbarid, kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Kaitsepiiriks roomlaste ja barbarite vahel oli Rooma Vall. Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist 212. aastast, mis tagas kõigile vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. See teenis makselaekumiste kasvu eesmärki ja pidi leevendama impeeriumi lääneosa üha süvenevaid majandusraskusi. Samas avas edikt Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukatele. Roomlaste seisukohalt esindasid äärealade asukad võõrast ja vastuvõtmatut maailmavaadet, mis edaspidi tähendas kultuuride kokkupõrget, aga
roomaga barbarid, kelle seast tõusid esile geldid ja germaanlased. Otustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist caracalla edikt 212. aastast. Tagades kõigile impeeriumi territoorimil elavatele vabadele inimestele rooma kodaniku õigused. Kuid ühtlasi avas carcalla edikt rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile, kes esindasid roomlaste seisukohalt võõrast ja piguti lausa vastuvõtmatut maailmavaadet. See tähendas edaspidist vastastikust mõjutamist. Impeeriumi langus ja barbarite kuningriigid. Alates 4. saj. saavutas barbarite sisseränne seoses hunnide lände liikumisega senisest suurema ulatuse. Kuigi oli barbareid vähem, siis oli juba pikk aega rooma imbunud kindlustatud piirivööndi taguste barbarihõimude mõjusid. Paljud juurutasid seal enda eluviisi ja maailmavaadet. 5. saj. alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal rooma linna ning rajas 418 aastal rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi.
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Taivo Bart Roomlased ja barbarid Referaat Tallinn 2017 Roomlased ja barbarid. Mitte ükski rahvas ei nimeta end „barbariteks“, seda sõna kasutatakse vaid teiste rahvaste suhtes, see tähendab, et nad on teistsugused. Sõna „barbar“ on tõlgendatud kahte moodi, ühed väidavad, et „barbar“ tuleb kreeka keelsest sõnast „võõramaalane“ ja nii nimetasid kreeklased tavaliselt inimesi teistelt maadelt, kes olid vähem arenenud. Võõramaalased olid need inimesed, kes rääkisid neile arusaamatus keeles. Teised aga väidavad, et sõna „barbar“ on tulnud ladinakeelsest sõnast ja Roomlased viisid selle sõna käibele, et eristada mitteroomlasi ja rahvusi, kes ei olnud sõbralikes suhetes roomlastega. Ladinakeelne sõna „barbares“ tähendab „habemikud“. Arvatakse, et Roomlased ajasid habet ja et habemega inimene tähendas roomlaste jaoks seda, et habemega inimene on mittekultuurn...
Pööre sai alguse 330. aastal kui Konstantinoopol nimetati uueks pealinnaks. Pärast 370. aastat tungisid Lääne-Roomasse ja rüüstasid seda üksteise järel germaani hõimude gootide, sakside ja frankide lained. 395. aastal pKr jaotas keiser Theodosius riigi lõplikult kaheks: Ida-rooma Keisririik (Konstantinoopol) ja Lääne-Rooma keisririik (Rooma). Impeeriumi sisevastolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad. Seda olukorda kasutas barbarite hõimuliit, keda olid liikvele lükanud rahvaarvu kasv ja ilmastu jahenemine. Alates 4. sajandist suurenes barbarite sisseränne seoses hunnide läände liikumisega. Piirist murdsid läbi peamiselt põgenikud. 5. sajandi alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal Rooma linna ning rajas 418. aastal Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid
Rooma Keisririigi languse põhjused Rooma Keisririigi languse kohta on kaks teooriat: a) murenemisteooria b) katastroofi teooria Katastroofiteooria väidab, et Lääne-Rooma kokkuvarisemise peamiseks põhjuseks oli 4. sajandil alanud rahvasterändamine. See tõi kaasa barbarite (võõramaalaste) sissetungi Rooma riiki. Murenemisteooria väitel lagunes riik järkjärgult sisemiste probleemide tõttu. Täna on enamlevinud murenemisteooria. Barbarite sissetung vaid oli katalüsaatoriks, mis Lääne-Rooma lagunemist kiirendas. Rooma Keisririik lagunes järgmistel põhjustel: 1. Peamiseks põhjuseks olid probleemid majanduses. Seletus: suurriigi ülalpidamine oli väga kulukas. Et kulusid katta, selleks tõstis riik alguses makse. Kui peagi hakati kulude katmise eesmärgil vähendama ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldust. Näiteks 3. sajand jooksul vähenes
tegevusaladeks olid peamiselt jahindus, kalandus, loomakasvatus, ka algeline maaviljelus. Ühiskonnas valitses võrdsus tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Siiski võis rahvasterändamise alguse ajal täheldada hõimu juhtkonna eraldumist ülejäänud rahvast. See tähendab, et tekkimas oli väike sotsiaalne killustatus. Antiikallikates nimetati germaanlasi barbariteks. Seepärast nimetatakse germaanlaste Rooma impeeriumi sissetungi sageli ka barbarite sissetungiks. Barbariteks nimetasid kreeklased ja roomlased kõiki välismaalasi, st inimesi, kes ei kuulunud nende ühiskonda. Rahvasterändamise põhjused Rahvasterändamise põhjused on: - klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima jahenemine; - Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse. Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. Hunnid on Sise-
Varakeskaegne Euroopa Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Rooma impeeriumi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000.Varakeskaega on nimetatud ka Pimedaks Ajaks vastandades keskaja "intellektuaalset pimedust" ühelt poolt Vana-Roomale ja teiselt poolt renessansile kui valgustatud ajajärkudele. Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused: rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ning barbarite sissetungid Euroopasse. Varakeskajale omased arengujooned on 1) Merovingide aegne kogukondlik maaomand, mis tõi enesega ruraliseerumise ning kaubanduse ja linnaelu hääbumise. Läbi nn süürlaste kaubanduse säilis see siiski mingil määral veel kuni muhameedlaste sissetungini Ibeeria ja seeläbi meresõidu ohustatuks muutumiseni. 2) Frangi riigis toimunud kohaliku maa-aadli areng ja järgnev esiletõus läbi
Impeeriumi kaitsepiirid hakkasid variseme, tugevnesid välismõjutused. Peamine kaitsepiir Roomale barberite eest oli Rooma vall. Rahu langemisele aitas kaasa Caracall edikt, mis andis kõigile elanikele kodaniku õigused(maksulaekumine suurenes). Diocletianus lõi vahepeal stabiilsuse. Konstantinoopol sai 330.aastal pealinnaks. Piiridel kaitse nõrgened, paljud barbarid ja põgenikud murdsid riiki sisse. 410.aastal rüüstati Rooma linn ja loodi esimene barbarite kuningriik. Lääneosa oli barbarite võimu all, kui väejuht Odoaker kukkutas viimse keisri Romulus Augustuluse. Ida-Rooma(BÜTSANTS) püsis 15.sajandini, kuna tal oli parem kliima, ja rohkem inimesi. Võimalus sõdida merel ja kaitsta end barbarite eest. Valitses keiser, riiginõunikud, deemosed. Kehtis seaduslikul abielul rajanev võimupärimine. Kirik allus keisrile.' Keisrid: Justinianus 1. - arendas uue monarhia ja andis välja seaduste kogu.Taheti riigi endiseid piire taastada.
seejärel nõrgenesid ka nüüdseks siis kahe riigi vahelised sidemed. Rooma impeeriumi lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti seni Rooma põhjapiiride taga elanud germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Tänu germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Veel tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Need olidki Rooma impeeriumi lagunemise põhjused, kuigi neid on veel väga mitmeid. Tänapäeval näitab kogemus, et mitte ükski vallutustel põhinev riik ei püsi kaua see oligi Rooma suurim viga. Vallutatud alad muutsid kogu impeeriumi ebastabiilseks
Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise, igal ühel oli oma kindel territoorium. Diocletanius ümberkorraldusi jätkas Constantinus Suur, kes kuulutas välja usuvabaduse ning ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal. Keiser Theodosius Suur ühendas riigi mõlemad pooled, peale tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt erinevaks riigiks. Miks Ida-Rooma jäi püsima kui Lääne-Rooma hävis barbarite kallaletungi tulemusena? (Lääne-Rooma varises kokku 476. a, Ida-Rooma 1453. a) Pärast Suure rahvasterändamist tulid germaanlased terete hunnide kaupa keisririigi territooriumile ning keisrid leppisid sellega. Lääne provintsides oli rohkem germaanlasi ning vallutasid Rooma linna ning rüüstasid selle. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid võimu oma provintside üle. 476 . a. Kuulutas üks germaanlastest Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks. 5
· Vandaalid rajasid oma riigi põhja-aafrikasse. · Mandri euroopas kujunes feodaalne killustatud ,kuna seal levis ütlus,minu vasall vasall ei ole minu vasall.tänu sellele ei allunud feodaalid kuningale.riik oli toetunud sõjalistele jõududele. · Erinevus bütsantsi keisririigi ja barbarite kuningriigi vahel -bütsantsi keisririigis oli tugev valitseja aga barbarite kuningriigis nõrk. · Karl Martelli valitsusajast kaks sündmust-. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. · Kuidas tekkis normandis hertsogi riik -viikingid tegid retki erinevatesse paikadesse.prantsusmaale käis oma retki tegemas rollo,kes vallutas suurema osa maast
kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. Keskajaloli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. ühiskond jagunes kolmeks:palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1.2 Suur rahvaste rändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine. Rooma impeeriumi langus 4. saj pKr algas barbarite sisseränne Rooma riiki: 5 saj alguses tungis Lääne -Gootide hõimu liit itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna. 418 aastal rajati Itaaliasse I barbarite kuningriik. Vandaalid (rahvas) tungisid Lääne-Rooma riigi territooriumile, kus rajasid oma kuningriigi. Barbaritest väepealik Odoakes kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Miks Ida-Rooma jäi püsima? Ida-Rooma e. Butsants püsis kuni 15 sajandi keskpaigani. *soodsamad geograafilised tingimused
karjääriredelil piisavalt kõrgele oli tõusnud.Tihti tõusis korraga esile mitu sõdurkeisrit, üks ühes, teine teises impeeriumi osas. Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Aastatel 306 337 valitsenud keiser Constantinus Suur kehtestas Roomas usuvabaduse, sisuliselt tähendas see kristluse seadustamist. Pärast seda sai kirik peagi Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organistsiooniks. Kristlik kirik muutus aina tugevamaks ja hiljem hakkas ta üle võtma riigivõimu funktsioone. Võib-olla keiser Constantinus suur oleks pidanud säilitama seni Roomas kehtivat polüteistliku usu. Kuigi selline usk mõjutas
maksulaekumiste kast, leevendas majandusraskusi, avas võimustruktuurid äärealade asukaile. Võõras, vastuvõtmatu maailmavaade, kultuuride kokkupõrge, elavam vastastikune mõjutamine. Diocletianuse valitsemisaeg tõi ajutise stabilisatsiooni, kuid ei päästnud senist elukorraldust, vajalik oli ida ja lääne eraldumine - Konstantinoopoli uueks pealinnaks nimetamine 330. aastal - idaosa jäi püsima, purustati täielikult vana tsivilisatsiooni müürid. Impeeriumi langus, barbarite kuningriigid. Hunnid - karjakasvatamisega tegelevad nomaadihõimudele allajäänud paikne hõimuliit, murdis Rooma piiridest läbi. 5. saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410 Rooma linna, rajas 418 Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi, panid aluse oma kuningriigile. Rhone´i ja Saone´i ülem- ja keskjooksule rajasid kuningriigi burgundid
lähtuvad välismõjutused, mis kujunesid senisele ühiskonnale saatuslikuks. 212 aasta Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist kõikudele impeeriumi vabadele inimestele anti rooma kodanikuõigused. Riigi äärealade asukad jõudsid võimustruktuuridesse. Toimus nn. Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451.aastal purustasid roomlased Aetiuse juhtimisel hunnide hõimuliidu Katalaunia väljadel. Aastal 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ja likvideeris seega LääneRooma keisririigi. IdaRooma põsimajäämise põhjused olid: · Soodsamad geograafilised tingimused
Hiline kesririik sõdurkeisrid; kristlus legaliseeritakse. Jaguneb Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks sõjaväe barbariseerub - sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast 476. aastal kukutatakse viimane Lääne-Rooma keiser 1453. aastani jääb püsima Ida-Rooma Lääne-Rooma nõrkused majanduslik allakäik rahvaarvu vähenemine sõjaväe barbariseerumine suur rahvasteränne Ida-Rooma eelised Kaubanduse jõukus jäi barbarite rännuteest eemale parem geograafiline asupaik (parem kaitsta) tähtsamad kaubandus- ja käsitöökeskused Mõisted proletaarid - vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjavekohustusest. Foorum turu-ja koosolekuplats akvedukt veejuhe gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline mõõgavõitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Augur - riigi poolt määratud preester, kes tegeles ennustamisega.
rändluste põhjusteks olid ka ilmastiku probleemid või loomade toidu puudus. Rändrahvad olid tihti sõjakad, mis sundis ka paikseid rahvaid rändama. Rändrahvaste probleemi üritati lahendada nii, et neile anti kodakondsus ja sunniti sõjaväkke. Selle tagajärjel sõjavägi barbariseerus, ehk vahel sattus nii, et rahvas sattus võitlema oma enda rahvaga ja siis nad ühinesid kõik Rooma vastu. Impeeriumi sisesegaduste tõttu jäid nende piirikaitsesse lüngad, mida kasutasid ära barbarite hõimuliidud. Neid oli küll oluliselt vähem kui roomlasi, aga Roomas olid sisesed probleemid, mis said neile saatuslikuks. Aastal 410 rüüstati Rooma linn ja keisririigi aladele rajati barbarite kuningriik. Nende eeskujust hakkasid ka teised rajama oma riike keisririigi aladele. Ma arvan, et Rooma riik oleks oma probleeme ära hoidnud, kui nad poleks oma vallutussõdadega ahneks läinud. Kui talupojad hakkasid laostuma, oleks nad hakkama kohe probleemiga tegelema.
Viigingite mütoloogia ja kunst. Tallinna Arte Gümnaasium 11.a Kelly Käsper Kristina Majak Ronald Andla Viikingid Barbarite järeltulijad Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu Viikingid rüüstasid maid Asutasid kolooniaid Tegelesid välismaal kauplemisega Viikingid Viikingite laev Viikingite kunst Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu Eredad, kontrastsed värvid Nikerdatud lohepead laevaninades Ruunikivi Viikingite jumalad Odin Loki Thor Baldur Freya Tyr Aitäh kuulamast !
o. rapsoodid ja kutselised laulikud s.o. aoidid. Pidustustest arenesid välja tragöödiad need on Dianysose(veini ja viljakuse jumal) auks. Tragöödiaid kanti ette amfiteatrites, muusika mis ette kanti oli ühehäälne e. musike, laulu saatis mõni instrument. Vanaaja muusika tervikuna oli:1) ühehäälne 2) seotud jumalatega 3)muusika allus sõnale KESKAEG(5-15 saj.) Keskaja algust tähistavad Vana-Rooma impeeriumi lagunemine sellega kooskäisid asjade ülestõusud ja barbarite sissetungid. Hävitati suurehitisi losse, teatreid. See on aeg kus linna ja maavahel hakkaisd tekkima sidemed. Kristlik kiriklik võim sai alguse aastal 315, kus Konstatin Suur liitis usu ja riigi. Kõige tähtsamaks võimuorgan kirik ja riigi juht on Paavst, tähtsaim raamat piibel. Inimeste kultuuriline harimine käib läbi kiriku. Kirikute juurde asutati kloostrid kus elasid mungad. Kloostrites kirjutati üles ajaloosündmusi, kroonikaid.
Eestis valitses lagunev sugukondlik ühendus, kus puudus ühtsustunne ning riigist ei saanud rääkidagi, sest sidemed maakondade vahel olid väga nõrgad. Saksamaal oli aga feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille juhtija suunas kogu maa majandus- ja sõjategevust. See andis neile tohutu eelise. Kindla võimu puudumisel Eestis oli ka teine pool. Nimelt muutis see liitlaste leidmise hulga raskemaks, kuna ebaühtse barbarite riigiga, millel pole vastu midagi pakkuda, pole üldiselt kasulik liitlane olla. Eestlastel polnud lähedusest abijõude peaaegu kusagilt otsida, kuna liivlased ja latgalid olid alistatud ning võitlesed eestlaste vastu, rootslased ja taanlased olid huvitatud vaid eesti alade oma kuningriikidega ühendamisest. Jäi üle pöörduda vaid saarlaste ja venelaste poole. Saarlased ka asusid vallutajate vastu võitlusesse ja nad osutusid väga tõhusateks liitlasteks
idapäraste joontega Põllumajandus Peamiselt orjatööl põhinevad Ülekaalus väike talupojad, kes suurmaavaldused- latifendiumid. harisid isiklikku või suurmaaomaniku maad. 2. Miks Ida-Rooma jäi püsima, kui Lääne-Rooma hävis barbarite kallaletungi tulemusena? 1p Ida-Rooma riigi territoorium jäi barbarite rännuteedest eemale, riik oli kõrgemal tasemel ja seega rikkam. Tänu rikkusele oli Ida-Roomal korralik alaline armee ja tohutu riigiaparaat. 3. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? Iseloomusta nende tegevust! 10p Caesar Ta oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi.
Rooma poliitika eesmärgiks oli olemasolevate piiride säilitamine. Välispoliitine olukord muutus 1. sajandi lõpul, kui troonile sai auväärse Nerva kasupoeg, populaarne väejuht Traianus (keiser 98-117. a). Teda loeti sama vooruslikuks kui Nervat, lisaks ka ettevõtlikuks, andekaks ja vapraks. Kodanikud andsid talle austava hüüdnime Optimus (Parim). Traianus muutis Augustuse-järgset riigi piiride kaitsmise poliitikat. Uuesti sundis Traianust vallutuspoliitikale üle minema barbarite riikide teke Rooma piiridel. Nad olid roomlastega suheldes palju õppinud, eelkõige sõjapidamist. Kahe sõjaretkega alistas Traianus Roomale eriti ohtlikuks kujunenud Daakia riigi Doonau alamjooksul, praeguse Rumeenia kohal. Daakia kullakaevandused läksid impeeriumi kätte. Pärast Daakia sõdu ehitas Traianus välja impeeriumi piiridele teede ja kindlustuste süsteemi ehk limesi. Kindlate vahemaade taha piki piiri ehitati
,,Nõudmine", kus kirja pandud kogu maailma ajalugu, kus teatati, et paavst on annetanud need maad. Selle alusel nõuti indiaanlastelt alistumist. Kogu juriidilisel argumentatsioonil aga tugev religioonne taust 2) kristianiseerimise argument et levitada uutes maades kristlust. 3) tsivilisatsiooni argument juurida välja tõeliselt patune elu, jumalike normide vastu eksimine, barbaarsus. Religioonne kohusetunne. Moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse). Vaidlus Barbarite üle. Kanoonilise õigus. Sinibaldo Feschi: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk de las Casas ,,Indiaanlaste apostel ,, ja ,,Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" , millest kasvas välja ,,Must legend". Indiaanlased on samasugused inimesed nagu eurooplasedki. Tunnistas juriidilist argumenti, kuid Hispaania kuningas peab kohtlema indiaanlasi samamoodi nagu kohtleb inimesi Kastiilias. Rikkumise tõttu
MIS ON KESKAEG? Rooma impeeriumi lagunemine on pikk protsess. Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Nimetus keskaeg võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt, kui Euroopas hakati senisest enam esile tõstma antiikaega. Keskaeg tuleb sellest, et see oli vana ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (LääneRooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Keskaja jaotus: 1. varakeskaeg (5
Rooma rahu lagunemist kiirendas Caracalla edikt 212. aastast, mis tekitas edaspidise kultuuride kokkupõrget ning senisest elavamat vastastikulist mõjutamist ning andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused. Aastal 330. nimetati Konstantinoopol uueks pealinnaks. Alates 4. sajandi lõpust ühtaegu kolmelt piirilt lähtunud sõjaline surve purustas vana tsivilisatsiooni müürid peaaegu täielikult. Alates 4. sajandist saavutas barbarite sesseränne seoses hunnide läände liikumisega senisest suurema ulatuse. Enamus sissetungijatest olid põgenikud. Rooma eraldus Lääne- ja Ida-Roomaks. Lääne-Rooma feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invansiooni ajastust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Lääne-Rooma lagunemise põhjusteks olid veel vallutatud piirkonnad, kuhu barbarid oleksid võinud lihtsalt sisse tungida. Ida-Roomal olid püsimajäämiseks kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilisd tingimused ja rikkamad
· Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist. c. Rahvasterändamine (375-568) · Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajate) tungimine Aasiast Euroopasse 375.a. · Põhjuseks ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maa nappus. · Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: Läänegootide Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). riik Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna
põhjustada alkoholismi. Alkohol pärsib organismi võimet vitamiine aktiveerida Ajalugu Õlu on läbi aegade olnud eelkõige pidujook ja varemalt ka ohvriand On teada, et õlut valmistati juba Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes Ajaloo isa Herodotos nimetas õlut "odraveiniks" ja märkis, et see on barbarite jook Kasutatud kirjandus http://www.beerguide.ee/ajalugu.html http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95lu http://www.beerguide.ee/protsess.html
rovingide Kunst Muiredachi rist Iirimaalt, 923 a. Rõngasristid on iseloomulikud keltidele. Ristil on kujutatud stseene Jeesuse elust ja Jeesust kui maailma kohtumõistjat. Merovingide aegne kunst Kõige tähtsam koht oli käsitööl ja rahvaloomingul Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Igapäevaseks eluks vajalikud tarbe- ja tööriistad, relvad, puitehitised,ehted olid kaunistatud mitmevärvilise põimleva ornamentikaga. Merovingide raamatukunst Raamatuid kirjutati käsitsi ja neid illustreeriti initsiaalidega ,peamiselt tehti neid kloostrites Leht Books of Kells´st ja leht Lindisfarne evangeeliumist RAAMATUKUNST Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga , millesse mõnikord vana Click to edit Master text style barbarite loomastiili kohaselt Second lev...
haritud mehi keda leegioni arvepidajateks määrata. Impeeriumi lõpuaastatel toimus sõjaväe mandumine mida nimetati sõjaväe barbariseerumiseks. Üha rohkem värvati leegionitesse barbareid, kuni lõpuks ainult murdosa sõjaväest koosnes roomlastest. Selline tendents tõi kaasa traditsioonide hajumise, barbaritest üksused viisid käske täide oma äranägemise järgi ja kunagine range distsipliin ja efektiivsus kadus. Ründavate barbarite ratsaväe vastu võitlemiseks kujundati leegion ümber kergejalaväeks, selle tulemusel auksiliaarvägede ja leegionite erinevus hajus. Riigi lõpuaastatel oli kunagisest organiseeritud sõjamasinast järel ainult suutmatu, distsiplineerimata barbarite mass. Tänu sellele hävines üks maailma mõjuvõimsamaid riike ajaloos. Kasutatud kirjandus: Antiigileksikon http://en.wikipedia.org/wiki/Roman_army
feodaalne killustus 476. a. – XI saj. Keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest. Rooma riigi lagunemine ja barbarite vallutused tõid esialgu kaasa allakäigu kõikidel elualadel. Rooma-aegsed maanteed, niisutussüsteemid ja töökojad lagunesid, põllud jäid sööti. Tehnoloogiline taandareng: kadus oskus töödelda kivi, mistõttu sai puidust varakeskajal peamine ehitusmaterjal. Alla käisid kombed, lokkas barbarite vallandatud vägivald ja kuritegevus. Kujunesid germaanlaste riigid, esile tõusis Frangi riik. Suur osa Euroopast ristiusustati ja kirikust sai ühiskonna stabiilsuse nurgakivi. Vana-Rooma
Otse vastupidi: nüüd avati vaba juurdepääs oma võimustruktuuridele ja seda eriti barbaritele ja nii võtsid viimased võimust ja allutasid lõpuks Lääne-Rooma enda võimu alla. Lääne-Rooma languse põhjusteks loetakse veel halbu geograafilisi tingimusi, rikkalike materiaalsete ja inimresursside puudumist, majanduslikku allakäiku ja nõrka sõjaväge. Ida-Roomal olid palju soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikalikumad materiaalsed ja inimresursid. Lisaks mindi barbarite vastu üle kaitsetaktikalt ründavale. Nii haarati strateegiline initsiatiiv ja vallutati piirkonnad, millest oleks võinud saada barbarite edasise sissetungi sillapead. Väga tähtis osa oli ka laevastikul. Kuna barbarid meresõitu ei tundnud, said bütsantslased laevastiku abil mitmeid võite. Kõigele lisaks oli Ida-Roomal tohutu riigiaparaat ja alalises sõjaväes ligikaudu 150 000 meest. Kõigile maksti regulaarselt palka kullas ja seega said kõik oma ametiga rahul olla
kõige kauem kunstile truud skandinaavlsed.sarnane rändajate ja keldi kunstiga.abstraktsete ja jäljendavate vormide segunemine. Fantaasiaküllane. Tundsid luksuslikke tehnikaid. Viikingite retked. Oma kultuuri poolt. 8-10 saj oli viikingite õitseaeg. Kontrstsed värvid. Elu, surm ja kunst mere ja laevadega seotud. Ruubikivid. Merovingid Germaani vallutavaest hõimudest sai alguse neide paiknema jäädes feodalismi teke. Relvakandjad kaitsevad talupoegi töö eest. Barbarite vallutus kõigele tagasilöök. Tekkis frangi riik, merivingide dünastia võimu all. Kultuur segunes kigi vahel, ristiusk levis. Idagootide pealinn Ravenna. Theoderichi maosoleum. Käaitöö. Relieevfid madaldusid, geomeetria ja abstraktsuse pealetung. Kirikuriistad. Kirjakunst ja illustratsioonid levivad. Kirik peamine kirjalik allikas. Iirimaal misjonäride töö õnnestus. Kloostrid levisid kõikjale. Iirlased kristlased, kuid paavstist vähesõltuvad
Linna positsioon keskaja feodaaltsivilisatsioonis Antiikajal olid linnriigid, eesotsas Sparta ja Ateenaga, ühiskonnas väga tähtsal kohal. Linnad olid võimsad keskused. Barbarite sissetungiga nad säilisid, kuid ei omanud enam olulist rolli. Sagedased ränded ja rüüstamised pärssisid käsitöö ning kaubanduse levikut ja arengut. Valdav naturaalmajandus soodustas maal elamist. Tänu 11 saj põllumajanduse arengule sai hoo sisse ka linna positsiooni tähtsustumine. Suurematesse sadamatesse ja teede ristumiskohtadesse tekkisid linnad. Taljupojad ja feodaalid hakkasid oma põllumajandussaadusi müüma ja käsitööd ostma. Kaupmehed vahendasid toorained ja luksuskaupu
mereteed. Neist olulisimad olid Konstantinoopol, mis asus mereteel Mustalt merelt Vahemerele. Konstantinoopolit läbis ka Euroopa ja Aasia vaheline maismaatee. Suured ja rikkad linnad olid veel Aleksandria, Antiookia, Nykomedia, Tyros, Tripolis jt. Suurelt jaolt oma soodsa asendi tõttu suutiski Bütsants püsima jääda, samal ajal kui Lääne-Rooma keisririik barbarite rünnakute all kokku varises. Tänu piirkonda läbivatele mere- ja maismaateedele rikastusid Bütsantsi linnad kaubanduses arvelt, aga ka oma kõrgetasemeliste käsitöötoodete müümisest. Bütsantsi territooriumil elas palju vabasid talupoegi, orje oli suhteliselt vähe. Tänu kaupmeestelt, käsitöölistelt ja talupoegadelt korjatud maksudele oli Bütsantsi keisritel piisavalt raha, et värvata palgasõdureid. Palgasõdureiks hakkasid heameelega kreeklastest talupojad. Seetõttu
1)Millised olid Suure rahvasterändamise ja Rooma riigi hävingu tagajärjed Euroopa jaoks V:Tekkisid germaanlaste riigid,linnakultur hääbus,piiskopide ja kiriku mõjuvõim suurenes. 2)Nimeta suuremaid Germaanlaste riike keskaja alguse Euroopas? V:Frangi riik, läänegootide riik, idagootide riik. 3)Miks jäeti osa linnu keskaja alguses maha? V:Jõukad linnad olid barbarite rüüsteretkede peamisteks sihtmärkiteks,seepärast asusid paljud inimesed maale elama.Hakkasid tegelema põlluharimisega,et ennast ise ära toita.Sõjalised kokkupõrked muutsid kaubanduse halvemaks,seetõttu asendus kauplemine linnades üha enam vahetuskaubandusega kohalikel laatudel. 4)Miks suurenes keskaja alguses kiriku tähtsus? V:Kiriku mõjuvõim riigis suurenes, seal said inimesed varju ja abi ning ka teadmisi. 5) a.piiskop-katoliku kiriku kõrgem vaimulik. c
( 590.-604) 1. Keskaeg mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.a Katalaunia väljadel.5.saj keskpaigaks oli impeeriumi lääneosa barbarite võimu ootel. Lääne-Rooma langus Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri R.Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida- Rooma keisrile Zenonile. Barbarite kuningriigid Läänegootide riik, Vandaalide riik, Ida-Rooma riik, gepiidide riik, Idagootide riik, Frangi riik, Burgundia
Põhjused:1. Ilmastiku jahenemine 2. elanikkonna juurdekasv, mis tõi endaga kaasa maanappuse. Tagajärjed: 1.hunnis hakkasid valitsema maa-ala Mustast merest Reinini, 451.a toimus Katalaunia lahing, kus hunnid purustati. 2. hunnide läände tungimine pani liikuma germaani hõimud, kes massiliselt põgenesid Rooma impeeriumi aladele. 8. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise probleem. · Ida-Rooma riigi territoorium jäi barbarite rännuteedest eemale mistõttu ta kannatas nende rünnakute all vähe ja tema alale ei tekkinud ka barbarite riiki. · Ida-Rooma majandus oli kõrgemal tasemel ja riik seega rikkam. Ida-Roomas oli laialdane kiht väikepõllupidajaid, kes olid tublid maksumaksijad. Ka tähtsamad käsitöö- ja kaubanduskeskused jäid Ida-Roomasse. (Konstantinoopol, Aleksandria, Korintose) · Ida-Roomal oli korralik alaline armee ja tohutu riigiaparaat. Sõdurid ja ametnikud said palka puhtas kullas.
8. Tuntumad pillid: · Topeltlauo · Barbiton · Forminks näpitavad keelpillid · 7-keelne lüüra · Kitara 9. Vanakreeka kultuuri 4 ajajärku: · Arhailine( 8.-6. saj. eKr) · Klassikaline (5.saj. 330. a eKr) · Hellenismi ( 330.a 146. a eKr) · Rooma võimu ajajärk ( 146.a eKr 395. a pKr) 10. Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a. 11.Paavst Gegorius I ( 540-604) Gregooriuse koraal ühehäälne, taktimõõduta, ladinakeelne saateta laul. 12. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 13.Missa katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.-5. saj lauludega saatma. 14. Ordinaarium missa osa, kohustuslik igal missal. 15. Proprium - missa osa, lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale. 16. Missa osad: · Kyrie eleison Issand halasta!
Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Rooma rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega . Peamise kaitsepiirina eraldas roomlasi barbaritest Rooma vall. Konstantinoopoli uus pealinn 330. aastal - idaosa jäi püsima, purustati täielikult vana tsivilisatsiooni müürid. Impeeriumi langus, barbarite kuningriigid. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel.Kukutatti keiser Romulus Augustulus.Justinianus I-Bütsantsi keiser.Arendas välja tugeva sõjalise monarhia.Surus maha Nika ülestõusu.Rajati esimene Bulgaaria riik.Põhilised vaenlased oli türklased ja petseenid.Türklased said esimese suure vüidu Mantzikerti lahingus.Kirikulõhe -
Euroopa keskaja pikkuseks on umbes 1000 aastat, mis jaguneb omakorda kolmeks: 1. varakeskaeg (6.-10. saj) 2. kõrgkeskaeg (11.-13. saj) 3. hiliskeskaeg (14.-15. saj) 4. saj alguse saanud germaani ja türgi (hunnid) hõimude ulatuslik ümberasumine põhjustas Lääne –Rooma riigi langemise ja Euroopasse said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Mõiste: suur rahvasterändamine. Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid. Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine (läänes): 1. senine rahandus ja kaubandus varisesid kokku (jällegi naturaalmajandus) 2. lagunesid Rooma-aegsed maanteed 3. linnakultuuri tähtsuse langemine ja agraarühiskonna osakaalu suurenemine 4. paljud antiiksed linnad hüljati (näiteks Rooma linna tähtsus muutus marginaalseks) Ladina keele mõjutusel kujunesid romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania ja rumeenia keel). Frangi riik
senisele ühiskonnakorrale saatuslikuks. Kõnealuses protsessid mängisid keskset osa Roomaga kokkupuutuvad barbarid,kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Keldid asustasid Põhja-Itaaliat, Galliat, Hispaaniat,Britanniat ja Iirimaad. Germaanlaste põlisteks valdusteks oli Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Impeeriumi sisevastuolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad, seda olukorda kasutas barbarite hõimuliit,keda olid liikvele lükanud demograafilised ja klimaatilised tegurid. 3. 4. sajandil algas Aasia sisealadelt Suur rahvasterändamine Euroopasse, mis põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise. Seni Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased tulid nüüd hunnidest aetuna tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile. Rooma riigil ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Vallutuse edu põhjused olid suurel määral Rooma riigi sisesed
sõjalist-, kultuurilist-ja majanduslikku mõju. Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt-enesekohaselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. Suveräänsus-sõltumatus/iseseisev. Maailmasüsteemi mudelid: Varased(tsivilisatsiooniline, kristliku maailmariigi mudel), Westfaali, Üro maailmarahu,? I. VARASEMAD RIIKIDE SUHTEMUDELID TSIVILISATSIOONI MUDEL: (linnriigid) .-tsiviliseeritud ala vs barbarite ala, ühes ühed ja teises teised reeglid. Barbarite ala võib jõudumööda tsiviliseerida. KRISTLIKU MAAILMARIIGI MUDEL: üks jumal, üks valitseja ( või kaks:sau ja mõõk, paavst ja keiser). Taevane ja maine linn. Kristliku tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus elavad õnnetud metslased ja saatana käsilased. Paavsti ja keisri, samuti keisri, kuningate ja madalate valitsejate õiguste täpne jaotus ühtsete süsteemis. II. WESTFAALI MUDEL
Miks hävines Rooma impeerium ? Rooma impeeriumi lagunemine on pikk protsess. Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, kui Rooma oli alles suhteliselt väike linnriik ning milles kehtis vabariiklik korraldus, milles pidi kodanikel olema võimalus isiklikutlt osa võtta riigiasjade otsustamisest - rahvakoosolekute või senati tööst. Ka Rooma riigi sündimise algusest seisid riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Teiseks pidid
Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1. Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks? (lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4
Eriti tähysa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurmaailma ja barbarite vahel · KLASSIKALINE KESKAEG (11-15s) Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks seda aega iseloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus.
Mandri-Euroopa õigussüsteem Õigussüsteemiks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad ühise terviku. · Rooma õigus Rooma impeerium ja õigus kujunesid Euroopas välja antiikaja lõpul. See kodifitseeriti keskaja hakul 6. saj. pKr. Justinianuse käsul. · Pärast Rooma impeeriumi lagunemist ja hukku segunes barbarite, peamiselt germaani hõimude tavaõigusega hiljem keskaegsete feodaalide õigustega. · Varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid Rooma õiguse normid Mandri Euroopa kohtu praktikas. Õigussüsteem on mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. Õigussüsteemis eristatakse kahte osa: eraõigust ja avalikku õigust. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel
Varakeskaeg 1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik. 2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia. 4. Läänik...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227.aastal, mille eestlased kaotasid. Eestlased ei võidelnud ühtse rahvana. Eestlastel polnud ka peale Madisepäeva lahingut kindlat juhti. Eestlased olid sõjatehnikia poolest vähe arenenud. Ei kasutanud ambe, mida eestlased alles 1223. aastal rakendada mõistsid, kuigi nad olid sellega juba ammu kokku puutunud( 1210.aastal Võnnu linnust piirates). Vabadusevõitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused võitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused paranesid, kuid siis oli juba hilja. Ma arvan, et eestlased oleksid pidanud rohkem teistel sõjaliselt õppima ja kasutama uuemat relvastust. Muidugi suureks miinuseks eestlastele oli ka see, et orduvennad oli elukutselised sõjamehed. Nad oskasid paremini relvi käsitleda ja ühtlasi võidelda organiseeritult, pidada kinni lahingu korrast, mõista ükste...
Rahvaste rändamise põhjuseks 1)aasia aladel olid toimunud rahva arvukuses kiire kasv ja rändkarja kasvatajad otsisid uusi karjamaid ning tungisid lääne poole. 2)Lääne pool asuvad põlluharijad olid sunnitud rändkarjakasvatajate peale tungi tulemusel omakorda liikuma lääne poole ja nii jõudsid germaani hõimud lääne rooma aladele. Lääne rooma riik oli sisetülidest lõhestatud ja ei suutnud ennast pealetungivate barbarite eest kaitsta.476 aastal(5 saj) kukkutati viimane rooma keiser . See tähistab lääne rooma riigi lakkamist ja seda aastat loetakse ka keskaja alguseks. Frangi riigi tekke 5 saj.Tänapäeva prantsusmaale tungisid frangihõimud nende eesotsas oli kuningas O..... tema juhtimise moodustati Galias frangiriik 5saj lõpul võttis vastu ristiusu ning selle tulemusel oli paavst nõus teda toetama võistluses teiste mitte ristitud germaanlaste vastu.
Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale. Uus Testament on aga kirja pandud kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis – nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament, kuid juudid ei tunnista Jeesus Kristust messiana. Keskaja tähtsamad ajaloolised sündmused on: Euroopa rahvaste kujunemine, Rooma antiikkultuuri hävitamine barbarite poolt, tuuleveskite laialdane kasutuselevõtt, laeva ahtri alla kinnitatud veealuse tüüri kasutuselevõtt, prillide, kangastelgede ja trükipress leiutamine, gooti võlv. Keskaja kirjanduse tähtsamateks teosteks võib pidada Shakespeareʼi “Hamletit”, Boccaccio “Dekameroni” ja Cervantese “Don Quijoteʼi”
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
