Sisepoliitiline areng 1920.aastatel Silver Siivard Poliitilised erakonnad Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene...
inimeste elu-olu ning kõik muu Tooma Katsebaasiga seonduv ongi Kärde ajalugu. Praegu on kooli renoveeritud hoones Endla Looduskaitseala keskus. Koolihoones ja ka teistes Tooma ehitistes on tunda rootsipärast ehitusmaneeri. Ilmselt oli see tingitud Tooma Sookatsejaama esimese juhataja, Rootsiga tihedates sidemetes olnud baltisakslase Arved von Vegesacki mõjutustest. Arved von Vegesack (1880–1945) Vegesackide baltisaksa aadlisuguvõsa jõudsid Vana-Liivimaale ilmselt 15. sajandi lõpus. Vegesackide Liivimaa haru alusepanijaks oli Tallinna raehärra ja Mustpeade vennaskonna liige Albrecht Vegesack (1460–1524), kes oli tõenäoliselt Münsteri kodaniku Heinrich Vegesacki poeg. Arved Gaston Eduard Theophil von Vegesack sündis 1880. aasta 17. (29.) augustil Liivimaa kubermangus (tänapäeva Lätis) Valmieras. Vegesackide perekond kuulus
valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil polnud lootust välisabile. Eestile suruti peale baaside leping. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vehel 1939. aasta 28. septembri keskööl. 1939. aastal toodi Nõukogude liidu väed seoses baaside lepinguga Eesti, Läti ja Leedu aladele. · 18. oktoober Tallinnast lahkusid esimesed baltisaksa ümberasujad. · Algas Punaarmee vägede sissemarss Eestisse. · 11. detsember - NSV Liidu allveelaev uputas Eesti auriku Kassari
nad võiksid mängida härrasrahva pidustustel. Mitmes mõisas olid oma talupoegade orkestrid. Mõningatel pidustustel, näiteks talgute ajal, lõi kaasa ka maarahvas. Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad. Viimaste poolt pakutav repertuaar ja tase oli ilmselt väga ebaühtlane. 6) Millal ja kuidas avaldusid baltisakslaste identiteediotsingud? V: Baltisakslast identiteediotsingud avaldusid 19. sajandil kui vajadus rõhutada oma identiteeti lõi pinna baltisaksa kultuuri tekkimisele. 7) Missugused olid baltisaksa estofiilide arvamused ja tähelepanekud eesti rahvamuusikast? Too näiteid nende tegevusest. V: Baltisaksa estofiilid tõid oma nii kodu- kui välismaal ilmunud kirjutistes ära teateid eestlaste kehva ainelise olukorra, haridusolude, aga ka nende rahvaloomingu kohta. Neis leidus andmeid rahvamuusika kohta ja isegi noodinäiteid. Eriti hinnati torupillimängu.
gümnaasiumi ülemõpetaja eksamid sooritada. 1865. aasta sügisel õnnestus tal need eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. Tööd jätkas Carl Robert samas gümnaasiumis ja veel ühes teises koolis. Jakobson tundis koolis puudust väärtuslikust kooliraamatuse ja emakeelsest lugemikust, töötades 1864. aastast alates kooli- ja koduõpetajana Peterburis. Ta liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. 1865. aastal kirjutas ta ,,Eesti Postimehes" vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. Hiljem kirjutas ka teistele liberaalseile vene- ja saksakeelseile ajalehtedel, alati oma kirjutistes rünnates balti aadlit ja kirikut, kui Eesti talurahva vaesuse ja vaimupuuduse peasüüdlasi
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, T...
Demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu- romantism. Vabadusliikumised-rahvusliku eneseteadvuse tõus. Rahvuste poliitiline ühendamise taotlemine. Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine- hernhuutlus. Rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eestkostes vabanemine, rahva haridustaseme tõus- stabiilne koolivõrk ja üldine 3-aastane koolikohustus, kommunikatsioonivõrgu avardumine- ajakirjandusseltsid, baltisaksa eeskujud (haridussüsteemid,, ajakirjandus ja ühistegevus) 3. Mil viisil jõudsid rahvuslikud ideed ja algatused maarahvani? Ajakirjandusväljaannete ja seltside kaudu koos rahvakoolide ja rahvuslikult meelestatud koolmeistritega. 1857.ilmus Perno Postimees. 4. Kuivõrd võtsid eestlased oma rahvuslikus liikumises eeskuju baltisakslastelt? Eestlased võtsid eeskuju baltisakslastelt nt hästikorraldatud haridussüsteemi, mitmekülgse ajakirjandusmaastika ja
3. Kultuuri areng Ilmusid erinevad usuliikumise vennaskonnad ja jutlustajad, arenes talurahva haridus ja väljastati esimene tervikpiibel 1. Balti erikord Põhjasõjas 1710 kapituleeruvad Tallinn ja Riia. Miks aga venelased annavad eriõigused Baltikumile? (põhjus): Rootsi pole nii nõrk, et oleks võimatu tagasivallutus, seega on vaja siinse aadli toetust Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleisse kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi C - Baltisaksa aadlikel oli piiramatu võim siinse põlisrahva üle D - Asjaajamise keeleks oli saksa keel E - Kehtima jäid seinised seadused ja maksukorraldus F - Valitsev usk oli Lureti usk
otsustavat Eesti ja eestlaste ajaloos ja saatuses, seda vaatamata asjaolule, et sündmuste lõpliku suuna ennustamine kunagi päris täpselt võimalik polnud. Sellises ajastulises huvis lihtrahva ja tema toimetamiste vastu võib näha ka üht olulist tõuget mitmete Ida- Euroopa rahvaste soomlaste, eestlaste, lätlaste, lõunaslaavlaste jt. emantsipeeruma hakkamises. 19. sajandi esimesel poolel leidus Eestis juba mitmeid baltisaksa haritlasi ja kirjamehi, kes tundsid huvi siinse maarahva keele ja kultuuri vastu, olgugi et see huvi oli valdavalt teoreetiline. 1838. aastal Tartus asutatud Õpetatud Eesti Selts koondas selliseid estofiile ja seltsi koosolekutel teoretiseeriti ka eesti ja läti talupoegade etnokultuurilise saatuse üle. Selline vaimutöö valmistas ette ka hilisema eesti rahvuseepose ,,Kalevipoeg" valmimist, mille loojateks said seltsi eestlastest liikmed, arsti haridusega Friedrich Robert Faehlmann ja
RAHVALUULE KOGUMINE Teadlikult hakati rahvaluulet koguma 19. saj. Enne seda aga 17 saj ilmus esimene rahvalaul Kelchi kroonikas. Eesti rahvaluule kogumise ja uurimise algatajaiks on saksa romantikud- valgustajad Herder ja Schlegel( 18 saj lõpp- 19 saj algus). Nende eeskujul ka baltisaksa haritlased Rosenplänter ja Neus. 19.saj keskel hakati rahvaluulet kirja panema. Rahvaluulet käisid kogumas Faehlmann ja Kreutzwald. Õpetatud Eesti Selts ( moodustati 1938) ja Eesti Kirjameeste Selts(1872) õhutasid rahvaluulet kirja panema. Kogumistöö üldjuhiks oli Jakob Hurt (1839-1907). Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust, täiendas end Helsingi Ülikoolis.
kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala asutaja, mis ilmus aastatel 18781882 asutaja. Carl Rober Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 aastal Tartus ning ta suri 19. Märtsil 1882 Kurgjas. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Kolmas tähtis inimene rahvuslikus ärkamises oli Johann Voldemar Jannsen. Ta oli tähtis, sest ta edendas eesti rahva eluolu. Johann Voldemar Jannsen on sündinud 16. mai 1819 ning suri 13. juuli 1890.
Rahvuslik ärkamine Eestis Eeslaste rahvusliku eneseteadvuse tõus sai alguse Aleksander II valitsemise ajal 1860-ndatel. Eestlaste rahvusliku ärkamise tingimused olid: eesti kirjakeele olemasolu, haridustasene tõus, ühiskondliku seisundi paranemine ja orjusest vabanemine. 1860-1885 oli Eestis rahvuslik ärkamisaeg. Sündis rahvus ja kultuur. Rahvusliku ärkamise peamisteks eeskujudeks olid rahvuslikud liikumised Saksamaal ja Soomes. Estofiilid olid baltisaksa kirikuõpetad ja kirjamehed, kes huvitusid 18. sajandi lõpul eestlastest, kui rahvusest. Nad arendasid kirjakeelt ja andsid välja rahvakeelset kirjandust. 1857. aastal asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe PERNO postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863. aastal). Eesti liikumise vaimseks juhiks tõusis kooliõpetaja ja vaimulik Jakob Hurt. Ta pöörast tähelepanu vaimsetele väärtustele ja tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Kogus Eesti rahvaluulet.
Otto von Kotzebue. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. 18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik" avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. 1815 asus Kotzebue Krusensterni instruktsioonide järgi ekspeditsioonile ,,Rjurikul", meeskonnas 27 liiget. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni
Tallinna Kaarli kirik Sirly Salandi PTKK 10a Ø Neoromaanistiilis Ø Arhitektid: Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard Ø Vähemalt viies sakraalehitis Tõnismäel Ø Krundi ja kivid annetas Toomgildi vanem Hans Heinrich Flack Ø Ehitus venis 8 aastat rahapuudusel Ø Pühitseti sisse 1870 a. Ø Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto P. Hippius Ø Projekt valmis 1858 a. Ø 1862 a. paigaldati nurgakivi Ø 1870 a. sai hoone katuse peale Ø 1882 a. lõpetati tornide ehitus Ø Lõplikult projekti järgi pole kirik veel tänaseni valminud Ø Suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritga liigendamata ruumi Ø Hippius soovitas altaripildiks tellida, kui mitte mosaiigist siis
Tuntud baltisakslased Jevgenia Grigorjeva 12.klass Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht 18081809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa
Jevgenia Grigorjeva 12.klass Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht 1808–1809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly
Otto von Kotzebue Otto von Kotzebue - 30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn. oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser. Ta oli 19.sajandi üks edukaimaid maadeavastajaid. Teadustegevus: 1815-18 teaduslikul eesmärgil korraldatud ümbermaailmareisil prikiga "Rjurik", mida juhtis Otto von Kotzebue, avastati hulk uusi saari. 1816. aastal avastas Kotzebue Tuamotu arhipelaagi põhjaosas Rumjantsevi (Tikei), Spiridovi (Takamoto) ja Krusensterni (Tikehau) saare ning Rjuriku (Arutua) saarteaheliku. Järgmisel aastal avastati Marshalli saarestikus Uue Aasta (Miadi) saar, Rumjantsevi (Wotje, Otdia), Tsitsajevi (Erikubi, Tahanea), Araktsejevi (Kaveni), de Traversi (Aurhi), Krusensterni (Ailuki) ja Gaideni (Ligiebi) saared. Ümbermaailmareisilt naasnud, osales Kotzebue põhja- ja lõunapooluse ekspeditsioonide plaanide koostamises. 1823-26 juhtis ta komandörina uut ümbermaailmareisi luubiga "Pr...
PAUL BURMAN (28.02.1888 03.06.1934) Elulugu: Paul Wilhelm Burman oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik ja graafik, Karl Burman vanema vend. Burman oli esimene animalist Eesti kunstis. Aastal 1892 kolis pere Tallinnasse. 19121913 elas Pariisis eesti kunstnike koloonias ning suhtles aktiivselt Jaan Koorti, Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga. Aastal 1914 viibis Krimmis ja Saksamaal, 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas. 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Koolid kus Paul W. Burman õppis:
korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. · 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale · 1813-1832- H.Rosenplanter ,,Beiträge" baltisaksa ajakirjandus. keele ja kultuuriteaduslik. Mõeldud saksa pastoritele, et oskaks keelt. · 1819- Liivimaa talurahva vabastamine. / Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kuid mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. · 1821- O.W
kubermangud/Balti kubermangud/Baltimaad/Balti provintsid - Tänapäeva Eesti ja Põhja-Läti, hiljem ka Läti Kuramaa A. Eestimaa/Tallinna kubermang (Põhja-Eesti) B. Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) C. Narva kuulus Peterburi kubermangu koosseisu Baltisaksa Läänemereprovintsid: - Baltisakslaste jaoks piirkond Läänemereprovintsid (Eesti ajald ja hiljem ka Kuramaa), kus kehtis nn Balti erikord: 1. Baltisaksa aadli ja kodanluse (linnade) seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsuskorraldus) 2. Väljendus halduses, õiguses, majanduses, kultuuris ja luteri kirikus & saksakeelne asjaajamine Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: Ajaline areng: 1. Balti erikorra kõrgaeg 1721-1783 - tegelik pärisorjuse ajastu (17.-) 18.saj 2. Asehalduskord 1783-1796 - Venemaa üldine kubermangureform 1775 laiendati Läänemereprovintsidesse: 1
toimusid näitused jne. (esimene avalik kunstinäitus Eestis peeti aastal 1798, kui siin eksponeeriti 16.-18. sajandi Lääne-Euroopa kunsti). Eestlased siiski veel siinses kunstielus sel ajal ei osalenud. Kuni 19. sajandi alguseni peeti seisust tähtsamaks kui rahvust. Elus vähegi kõrgema positsiooni saavutanud eestlased saksastusid. 19. sajandil hakati rõhutama rahvust, süvenes ka siinsete sakslaste identiteet. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangudes arenes omapärane baltisaksa kultuur. Maalikunsti ja graafika viljelemise keskusteks Eestis olid Tartu ja Tallinn. Zanritest eelistati portreed, maastikumaali, linnavaadet; vähem ajaloolist, usulist ja mütoloogilist maali. 19. sajandi teisel veerandil hakkasid baltisaksa kunstnikud huvi tundma eesti talupoegade kujutamise vastu. Innukalt harrastati ka graafilisi tehnikaid pliiatsi-, kriidi- ja pastellijoonistusi. Stiililiselt valitses 19. sajandi algul klassitsism, 1830
õhkkond, mis ei teinud vahet ei seisustel ega rahvustel; leidis talurahva seas laialdase toetuspinna -Maltsveti liikumine rajajaks Juhan Leinberg; 1860.aastatel ühines liikumine väljarändamisliikumisega Baltisaksa kultuurisaavutused -Seltsiliikumine hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevuusorganisatsioone ja abistamiskassasid -Eestis tegutses üle 50 baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni ühiskonnas -Joonistuskooli rajamine -Romaan "Valerie" -Arhitektuur muutus klassitsistlikuks Tegurid, mis soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist -estofiilide liikumine -ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor -Faehlmanni roll ülikoolis -Õpetatud Eesti Selts -Eestimaa Kirjanduslik Ühing -"Kalevipoeg" -Köler, Karell -Rahvakooli õpetajad RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS
Vestibüülis helehallis marmorist monumentaalne peatrepp, terazzopõrand, seintel Pompeilaadis maalingud, laes servjoonvõlvid. Peegelvõlvidega saalis rikkaliku kujundusega hall-valge marmorkamin, kass valget kahhelahju, uste kohal lünetimaalid. Paljude ruumide värvikirevad seinad maalis kunstnikust poeg Heinrich 1877. Mõisal oli rikkalik kunstivarade kogu. 4 Carl Timoleon von Neff Von Neff oli baltisaksa kunstnik, Muuga ja Piira mõisnik. Sündis 1804 ja suri 1876. Sündinud vallaslapsena, saavutas ta andeka ja produktiivse kunstnikuna aadliseisuse, akadeemiku- ja salanõuniku auastme. Tema elu viimased aastad kulusid Muuga mõisa hoonete ehitamiseks ja sealse kunstikollektsiooni sisustamiseks, kuid paraku ei saanud ta asjaolude kokkulangemise tõttu oma elusihti täielikult valminuna näha. Neff oli pikemat aega otsinud Eesti- ja Liivimaal kinnisvara, kuhu paigutada oma kunstikogu
17. okt manifest Venemaale parlament, põhiseadused, kodanikuõigused (õigus valida, sõnavabadus, erakonna loomise võimalus) Eestis: Seltside meeleavaldused, esmakordselt avalikult sini-must-valge lipp. Eestis: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. mõõdukamad vs radikaalid Eesti alade ühendamine vabariigi loomine baltisaksa õiguste piiramine isevalitsuse kukutamine venestamise vastu maa rahva omandiks, mõisad ühisomandid Mõju: 1) pooldati radikaale 2) nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas 3) esimene erakond Eestis 4) ÜLDRAHVALIK revolutsioon 5) esimesed üldvalimised 6) ühiskonnaelu uuenemine 7) poliitiline ärkamine Kahe revolutsiooni vahel Olud: tsensuur, meeleavalduste keeld. Legaalne oli vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond.
neostiilidega. Oluline mõju Eesti arhitektuurile on Soome arhitektuuri arengul. Pidevalt jälgiti seal toimuvat. Vastukaja leidis Soome arhitektide püüe siduda juugendstiili rahvusliku traditsiooniga. Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis : Estonia teater, Vanemuine, Taagepera mõis, Neeruti mõis, Ammende villa Pärnus, Tartu Pauluse kirik jne. Jacques Rosenbaum Jacques Rosenbaum sündis 2. juunil 1878 Haapsalus ja ta suri 6. jaanuaril 1943 Berliinis. Ta oli Eesti arhitekt baltisaksa päritoluga. Õppis 1896- 1898 Riia Polütehnilises Instituudis keemiat ja 1898- 1904 arhitektuuri. 1904-1907 oli Rosenbaum Tartu linnaarhitekt. Pärast seda töötas ta arhitektina Tallinnas. Esimese maailmasõja ajal viibis Tuulas. Hiljem tegutses taas Tallinnas. 1920 ndail läks Saksamaale. Rosenbaumi töid kategoriseeritakse juugendstiili, kuigi ta sai palju mõjutusi klassitsismi arhitektuurist. Jacques Rosenbaumi ehitistele on iseloomulik rohkesti liigendatud fassaad, dekoratiivsus
Võeti kasutusele aatommassi mõiste. Avastati perioodilisusseadus. Koostati perioodilisussüsteem. FÜÜSIKALINE KEEMIA Uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi. Keemiline termodünaamika, kolloidkeemia ja elektrokeemia. Mihhail Lomonossov AMEDEO AVOGADRO Itaalia füüsik ja keemik. Eri gaaside võrdses ruumalas sisaldub võrdsel temperatuuril ja rõhul võrdne arv aineosakesi. Avogadro arv. WILHELM OSTWALD Baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof. Lõpetas Tartu Ülikooli. Nobeli keemiaauhind. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Keemia http://et.wikipedia.org/wiki/Alkeemia http://et.wikipedia.org/wiki/Iatrokeemia http://et.wikipedia.org/wiki/Flogiston http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC %C3%BCsikaline_keemia http://et.wikipedia.org/wiki/Amedeo_Avogadro http://et.wikipedia.org/wiki/Antoine_Lavoisier http://et.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Ostwald AITÄH VAATAMAST JA KUULAMAST
Otto von Kotzebue oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser .18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik", avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. Rjuriku meeskonnas oli 27 liiget, kelle hulgas olid ka Johann Friedrich Eschscholtz, Adelbert von Chamisso ja Louis Choris. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene- Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa ...
Moriz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. TÜ ümber kogunes teisigi kultuuri-ja teadusasutusi, nt: Professorite Instituut, Vetenaaria Instituut, joonistuskool (kus töötas graafik Karl August Senff). Kujuneski välja Trt kunstielu, kus andsid tooni juba kohalikud meistrid- A.M. Hagen, F.L. von Maydell, G.F. Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt (lk 155) Baltisaksa kultuurielu ei piirdunud siiski ülikooliga. Nt töötas Tln-s ja Peterburis akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor, Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Haapsalus uuris ravimuda omadusi Carl Abraham. Kunstnikest tuleb veel nimepidi mainida Gerhard Franz von Kügelgeni, kelle tuntuim Eestis asuvatest töödest on Goethe portree.2
29. september 1710 alistub Rootsi garnison Eestis 1710 1711 katk Eesti aladel 1721 Uusikaupunki rahu, millegi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene riigiga. Tulemused: · rahvaarv vähenes umbes 120 000 inimesele · Eesti alad jäid Vene riigi mõjuvõimusesse · hävitati linnad ja külad · sisserännanud sõdurid laaberdasid ja kaklesid VENE VÕIM ASEHALDUSKORRANI Balti erikord Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest poldud oma vallutuste püsivuses kindel · restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele · jäid kehtima endised seadused, maksusüsteem, saksakeelne asjaajamissüsteem, luteri usk ja tollipiir · halduskorraldus · valitsejaks sai kindralkuberner Tallinnas ja Riias, kellel oli kõrge võim, kuid allusid tsaarile · kindralkuberneri abiks said valitsusnõunikud
Mõisnikule kuulus ka tp maa ja vara. Maa kasutamiseks tuli teha tp mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Kohtuvõim tp üle kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. Dekloratsiooni hakkas toetama ka riigivõim. NII kaotas talurahvas V võimu alla sattudes kõik R ajal saadud kergendused ning langes õiguseta pärisorja seisusesse. ASEHALDUSKORD 1775 alustatu uue asehalduskorra kehtestamist. Kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu lubas KatariinaII nende mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus. Muutus administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu 4le maakonnale lisandus Paldiski mk. Pärnumaast lahutati Viljandi mk, Tartumaast Võrumaa. Koos Saaremaaga asus L kubermangu 5 maakonda. Narva linn jäi Peterburi kubermangu ja Setumaa Pihkvale. 1783 said maakonnakeskused linnaõigused Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Viljandi,
Näiteks toimus 1642 Pühajõe mäss kus talupojad arvasid et Võhandu jõele ehitatud vesiveski rüvetas jõe pühat vett seega nad hävitasid selle. Kohalik pastor ütles et talupojad ei tea jumalast mitte midagi ja on üldse täitsa otud. 3. Mõisate tüübid ( kellele nad kuulusid) ja hulk varauusajal ja linnade ja saarte (Dagö, Oesel) saksapärased nimetused! Varauusajal oli Eestis umbes 1000 mõisat. Mõisate tüübid: 1) era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa mõisnikele 2) riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel ei olnud rüütlimõisat) 3) kirikumõisad ehk pastoraadid- kuulusid kirikuõpetajale Linnad ja saared: Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Viljandi- Fellin Vana-Pärnu- Alt-Pernau (1599 kaotas linnaõiguse, purustati täielikult Liivi sõjas) Uus-Pärnu- Neu-Pernau Haapsalu- Hapsal Paide- Weissenstein (saksa s- ss)
a. asutatud linnaseltsid ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Need olid ametlikult registreeritud põhikirjaga organisatsioonid, kus kiriku mõju oli üsna väike. ,,Vanemuise" esimeheks ja koorijuhiks oli J.V.Jannsen. Ta soetas rohkelt eestikeelset repertuaari ja õhutas teiste kooride asutamist. ,,Vanemuise" seltsilt eesotsas Jannseniga tuligi mõte korraldada Eesti üldlaulupidu. Laulupeo korraldajail ja osavõtvail kooridel oli kasutada eeskuju Sveitsi ja Saksamaa, Riia baltisaksa laulupeost(kus esinesid ka meie linnade lauluseltsid), samuti oli peetud hulk kohalikke kihelkondade laulupäevi. Kuid niisama lihtsalt mõtte tekkimisest peo toimumiseni asi ei läinud. Raamatu autor toob põhjalikult välja loa saamise kahe aasta pikkused keerdkäigud. Baltisakslaste arvates olevat eestlaste priiusepidu mõisnike võimu langemise leinapidu. Ka kubernerivahetus 1868.aastal ei toonud loa saamist lähemale. Vene keskvalitsuse arvates oli pidu balti aadli korraldatud,
Paul Burman Epp Uus 11c Paul Wilhelm Burman 28.veebruar 1888 3.juuni 1934 Päritolu baltisaksa Maalikunstnik ja graafik Vend Karl Burman (1882-1965) Eesti V. van Gogh Elukäik 1892.a. tuli Tallinnasse Peetri Reaalkool Ants Laikmaa ateljee kool Peterburi kunstide akadeemia Moskva, Läti, Pariis, Saksamaa ja Tallinn Seevald Looming Esimene animalist Loodus Tallinna jäädvustaja Koloriit hele, vaheldusrikas Impressionism Hobused! Hilisem looming Jõuline ja rahutu Koloriit tumeneb ja muutub tuimemaks Pingetsus ja äng Perioodid
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad (poliitilised ja majanduslikud eesõigused) Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud oma vallutuste püsivuses kindel olla. Tulemused Siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine Tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega Eestlaste õiguste allasurumine Välistas vene kolonisatsiooni Asehalduskord Katariina II valitsusaeg, uus halduskorraldus, 1783, Eesti- ja
Koosoleku lõpus avas turu lähedal asuva Ringkonnakohtu valvel olnud sõjaväeüksus tule rahva poole. Tapeti 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli üle 200. Pärast Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti avaldamist, asutati Eestis esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, mille rajajaks oli J. Tõnisson, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi ka esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. (Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon [WWW]) 10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, sellest hoolimata 12. 20. detsember 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paides ja
Sõjad tõid kaasa suuremaid koormiseid, küüdikohustuse. Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Venemaal vastuvõetavad seadused hakkasid siin kehtima alles pärast registreerimist kohapeal. Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad aadlimatriklid, kuhu lisati uusi perekondi ainult ülejäänute nõusolekul. Eestimaal võisid vaid immatrikuleeritud aadlikud omada rüütlimõisaid ja osaleda maapäeval. Kirik läks rüütelkondade kontrolli alla. Baltisakslased olid mõjukad Peterburi õukonnas. Suur osa Vene ohvitseridest olid sakslased. Vastutasuks oli baltisaksa aadel täiesti tsaaritruu. Põllumajandus ja talurahva olukord
Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus 1708. aastal toimunud Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele. 18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid baltisaksa eliidi taotlustega. 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool.
Kindralfeldmarssal vürst Michael Andreas Barclay de tolly Kristen Sirak 11.h Elulugu Sündis 16. detsembril 1761 kuramaa hertsogiriigis Weinhold Gotthard Barclay de Tolly ja Margaretha Elisabeth von Smitteni pojana Päritolult kuulus baltisaksa suguvõssa Sugulus sidemeid oli nii Rootsis kui Saksamaal Abiellus Helene Auguste Eleonore von Smitteniga Kärjäär Sõjaväkke asus teenima juba poisina Esimene lahingukogemus tuli Türgi sõjast Torkas silma vapruse ja hea taktikuna Kuulsaks sai Napoleoni vastu sõdides Haavata sai esimest korda PreussischEylau lahingus. Auastmed Ohvitserihariduse omandas teenistusel 1817 anti talle kindralleitnandi auaste
seminari) õpetajaks. 187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerima eestlaste rahvuslikke püüdeid ja üritusi ning oli üldlaulupidude vastu. Leht kaotas populaarsust. 1901: Loobus Oleviku toimetamisest ja astus avalikust elus tagasi lahkudes Eestist. Elas Dresdenis, hiljem Pariisis. Antisemiitlus? Vaen Tõnissoniga - "esijuut". 1916: Suri 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa 1877: "Esimesed luuletused" (luulekogu)
Terve rida varasematest redutseeritud mõisatest olid olnud Rootsi aadli valduses (pisimõisad). Omanikele pakuti võimalust maad tagasi võtta. Üks osa Rootsi aadlist ka tulid tagasi. Seda ei teinud mitte kõik. 18. sajandi lõpuks on mõisate arv oluliselt suurenenud. Arvestuslikult oli 1573 mõisa, mis jagunesid järgnevalt: Eestimaal 856 mõisa, Liivimaal 593, Saaremaal 124. Restitutsiooni tulemusel oli taastunud baltisaksa mõisnikkond, nii nagu ta ajalooliselt oli varem olnud. Seoses eramõisate taastumisega, see oli suur võit rüütelkondadele. Järgmine probleem, mis tekkis, oli see, et mitte kõik mõisad ei olnud rüütlimõisad või rüütelkonna liikmete käes, oli ka mitteimmatrikuleeritud aadli käes, kes olid siia tulnud väljastpoolt või hiljem või inimesi, kes ei kuulunud üldse aadli hulka (linnakodanikud, jõukamad sisserändajad jne). Landsassenid see oli eelkõige
oli Johann Voldemar Jannsen. Paljud koorid olid segakoorid, kuid Jannsen nõudis, et ainult mehed osaleksid laulupeol. Laulupeo lauluvalik tekitas Jakobsonis pahameelt, sest osad laulud olid saksakeelsed. Jakobson ise laulupeole ei tulnud Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Kardeti saksa ajakirjanike õelaid kommentaare, kuid siiski proovid õnnestus suurepäraselt. kui kohalikud baltisaksa koorid olid pidanud 1857. aastal Tallinnas ja 1861. aastal Riias oma laulupeo, siis hakati peamiselt kirikuõpetajate eestvõtmisel mõtlema ka eestlaste laulupeo korraldamisele. Kirikuõpetaja Martin Körberi algatusel korraldati 1863. aastal ümbruskonna lauljate suur ühiskontsert. Suursündmuseks kujunes 1869. aastal Vanemuise lauluseltsi ja Johann Voldemar Jannseni eestvõtmisel Tartus toimunud laulupidu, millest sai alguse meie üldlaulupidude tava. Esimene üldlaulupidu toimus 18.20
Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsidesEestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775. aastal jõustunud kubermanguseadusele. Keskvõim ei seganud esialgu vahele usuasjadesse ega kirikuga
com/arthistory/european/Estonian- Artists.html http://www.academia.edu/19706335/Balti_p %C3%A4rand_ja_maalilised_varemed._Kujutav_kunst_kui_vahend_kohali kkuse_leiutamiseks_Baltic_Heritage_and_Picturesque_Ruins_Visual_Art_a s_a_Means_of_Inventing_the_Local Baltisaksa kunst on olnud eesti rahvusliku kunsti loomulikuks toitepinnaseks. Teame, et A.W.G.Pezoldi maalid õhutasid J.Kölerit ja O.Hoffmanni maalid P.Rauda alustama kunstiõpinguid. Mitmed baltisaksa kunstnikud on olnud eesti kunstnike mentorid: E.von Gebhardt ja E.Dücker Düsseldorfi akadeemias, R. von zur Mühlen Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel jne. Peale selle on baltisaksa kunst eesti rahvusliku kunstiga seotud tuhande vaimse niidiga, mis on ühise kodumaa, looduskeskkonna ja ajaloo tulemus. (Pärleid ühest erakogust 2006) Oma artiklite sarjas peatub J. Genss samuti baltlaste loomingul. Seoses 19. sajandi esimese poole vene kunsti iseloomustusega vaatleb ta O. F
kapitulatsiooniaktile. Ametlik ühinemine Vene impeeriumiga toimus Uusikaupunki rahulepinguga Vene ja Rootsi vahel 10. septembril 1721. Sellega oli Vene impeerium saavutanud sihi, millele ta sajandeid oli pürginud, kuid millest oli varasematel katsetel pidanud tagasi tõmbuma. Pärast kapitulatsioonakti alla kirjutamist läksid Eesti-ja Liivimaa kubermangudena Vene valdusesse, kuid nad eriõigustega autonoomsed alad, sest kohalikuomavalitsuse kandjaks jäid siinsed baltisaksa rüütelkonnad. Kõrgeimateks keskvõimu esindavateks võimukandjateks Eestis- ja Liivimaal olid nagu Rootsi ajalgi (kindral)kubernerid. Aadliomavalitsuse sai ka Saaremaa. Kogu elanikonnale tagati luterlik Augusburgi usutunnistus. Taastati kõik aadli privileegid ja ja seisuslik autonoomia. Saksa keel jäi kohalikuks keeleks. Rootsi-aegne mõisade reduktsioon tühistati. Baltimaade ja Eesti liitmine Venega ei kõrvaldanud neid erinevusi mis põhinesid
Läänemere ääres. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 1700 – 1710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli eestlasi siis 150 000 – 170 000. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Üks sõja tagajärgi oli ka Tartu Ülikooli tegevuse lakkamine. 8) Milles seisnes Balti erikord? Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere - äärsetes provintsides: Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord kinnistus Vene võimu ajal. Pärast Balti provintside vallutamist Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning pärast Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord. Kuna elukorraldus Balti provintsides erines
rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilise ajalehe ,,Sakala" (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa- kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes
Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. Veretu võimuvõtmine viidi lõpuni 25.10.1917. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Asuti läbi viima ümberkorraldusi: o Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati o Piirati kodanike sõna- ja südametunnistusevabadust o Suleti osa opositsioonilisi ajalehti o Arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi · Eestis koondusid kõik ülejäänud erakonnad enamlaste vastu, sest enamlased olid Eesti iseseisvuse vastu. 3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. · Kuigi enamlased tulid Eestis võimule jätkas tegutsemist Maapäev . · Kuna enamlased piirasid Eesti tegevusvabadust otsustasid rahvuslased deklareerida Eesti riiklust. · 15. 11.1917 kogunes Maapäev Toompea lossi ja kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. Seepeale aeti Maapäev enamlaste poolt jõuga laiali.
Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. Veretu võimuvõtmine viidi lõpuni 25.10.1917. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Asuti läbi viima ümberkorraldusi: o Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati o Piirati kodanike sõna- ja südametunnistusevabadust o Suleti osa opositsioonilisi ajalehti o Arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi · Eestis koondusid kõik ülejäänud erakonnad enamlaste vastu, sest enamlased olid Eesti iseseisvuse vastu. 3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. · Kuigi enamlased tulid Eestis võimule jätkas tegutsemist Maapäev . · Kuna enamlased piirasid Eesti tegevusvabadust otsustasid rahvuslased deklareerida Eesti riiklust. · 15. 11.1917 kogunes Maapäev Toompea lossi ja kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. Seepeale aeti Maapäev enamlaste poolt jõuga laiali.
Saksa väed vallutasid eesti 1918.a , kuna käimas oli 1, maailmasõda, Saksam. Sõdis nõukogude Venem. 1918.a 28.nov algas Vabadussõda( Punaarmee ründab Narvat)Eestlaste võitlus iseseisvuse nimel Nõukogude venem.Rongid- murdsid sageli läbi vastase tagalasse, tekitades seal segadust ja paanikat, paljudes lahingutes oli neil otsustav osa.Võudupüha- 23.juuni(võhnu lahingu aastap.)Tartu rahu sõlmiti 2.veeb(1920) eesti ja venem.vahel. Relvakonflikt Eesti vägede ja baltisaksa maakaitseväe vahel 1919.a- Landeswehri sõda. K.Päts E.V. Valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ül.(23.02. 1874- 18.01. 1956)Ministrite nõukogu esimees (24.02.1918-12.11.1918)Peaminister (12.11.1918 -08.05.1919)Riigivanem (25.01.1921 -21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924, 12.02.1931 -19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934) Peaminister riigivanema ülesannetes (24.01.1934 -03.09.1937) Riigihoidja (03.09.1937-24.04. 1938 )Vabariigi President(24.04.1938-17.06. 1940) 34. autoritaarne kord. E
Rahvuslik ärkamine rahvuslik liikumine algas 1848 aasta revolutsioonidest. vene impeeriumis oli rahvuslike ideede levitamine takistatud. eestlaste eneseteadvuse tõus algas 1860 Aleksander 2 valitsemise vabas õhkkonnas. eeltingimused olid veel pärisorjuse kaotamine, eestlaste ühiskondliku seisu paranemine ja haridustaseme tõus, kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. 1860-1885 eesti rahvuslik ärkamisaeg. see oli ennekõike kultuuriline liikumine. eestluse alguseks eesti keel ja kangelaslik minevik. baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed e estofiilid (eesti sõbrad). Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja eesti keelseid õpetlikke raamatuid, uurisid talupoegade kombeid ja rahvapärimusi. Tartu ülikoolis arstiks õppinud Faehlmann ja Kreutzwald on esimesed mõjukad eesti haritlased. Faehlmann kirjutas Kalevipoja aastatel 1857-1861 paralleelselt nii eesti kui ka saksa keeles. esimene eesti soost maalikuns...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
