Raamatu tutvustus Vanakreeka muistendid ja pärimused Eduard Petiska Prometheus, Phaetheon, Midas, Tantalos, Niobe Prometheus Tegelased: Prometheus, Zeus, Hephaistos , Athena, Aphrodite, Hermes, Epimetheus, Pandora, Herakles. Väga vanal ajal polnud maa peal ühtegi teist inimest peale titaanide suguvõsast pärit Prometheuse, kes otsis teisi liikuvaid ja elavaid olendeid. Lõpuks meisterdas ta savist ja vihmaveest esimesed inimesed. Jumalanna Athena kinkis inimestele hinge, kuid nad liikusid kui unes. Prometheus läks inimeste sekka ja õpetas neid maju ehitama, lugema, ravitsema jne. Zeus kutsus Prometheuse enda juurde ja ütles, et ta peab õpetama
Ateena kangelane Theseus, Perseus, Orpheus. Eros- Vana-Kreeka armastusjumal. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Eris on vanakreeka tülijumalanna. Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse. Helena oli vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde. Helena ja Parise suhe tõi endaga kaasa Trooja sõja. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Agamemnon on "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu
Olümplaste kolmas vend, kes oli allmaailma ja surnute valitseja.Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks.Harva lahkus ta oma riigist, et külastada Olümpost või maapealseid. Ega ta ei soovinudki seda eriti.Ta polnud ju teretulnud külaline, ta oli halastamatu, kuid õiglane; kardetud kuid mitte õel jumal. Hadese naine oli Persephone kelle ta röövis maa pealt ja tegi allilma kuningannaks. Hades oli surmajumal kuid mitte surm ise. 5. Athena (Minerva). Ainult Zeusi tütat. Kargas välja Zeusi peast täiskasvanuna ja täies relvastuses. ,,Iliases" kujutatakse teda pöörase ja hoolimatu lahingujumalannana, kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlaste vastu. Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed saaksid seda kasutada. Athena oli Zeusi lemmiklaps
Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori
taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Tema naine oli merenümf Amphitrite, keda kujutati elamas veresügavuses asuvas palees. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega (näiteks oli tal nereiid Thoosaga poeg Polyphemos). Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo4 Medusaga. Medusa maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi,
* Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. *sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Pergam Sammaste arv: oni Zeusi ja Athena altar. Lähemakülje arv korda 2 +1. Erech teioni karüatiididekoda. Joonia order.
Rooma religioon ja kristlus · Roomlaste religioon sarnanes kreeklaste omadele. Zeus Jupiter Ares Mars Hera Juno Athena Minerva Aphrodite Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine.
Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Zeusi staadionil, Zeusi tempel 3. ATEENA AKROPOLIS- kõrge kindluse ehitis, palju templeid. Vana-Kreeka sümbol. Paikneb kõrgel kaljul. All- linnast viis sinna lai trepp, mille lõpus asus väravaehitis nn propüleed. Treppidest põhja pool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas asus aga Athena Nike tempel. Ükski tempel ei ole risti vaid on diagonaalis. Väravaehitis- Mnesikles Propüleed-Tee Akropolile läks künka läänepoolselt, kõige kallakamalt küljelt. Akropolile pääses künkalt tuleva trepi lõpus oleva paraadvärava --Propüleede kaudu, mis ehitati arhitekt Mnesiklese poolt aastail 437-432. Selle marmorehitise juures oli üheaegselt kasutatud kahte stiili. Välimised sammaste read olid suursuguses dooria stiilis, kuna seespool seisid kerged peened joonia sambad
9 Handy ja Aitken (1990) pakkusid välja neljase liigituse organisatsioonikultuuri analüüsimiseks. Et nad ei lähtunud mingitest konkreetsetest väärtusdimensioonidest, nimetatakse neid kultuuritüüpe arhetüüpideks. Kujundlikult on need pealkirjastatud Kreeka antiikjumalate järgi: Zeusi, Apollo, Athena ja Dionysos'e järgi (vt. allolev joonis). Allikas: H. Roots. Organisatsioonikultuuri tüübid, 2002 a) Zeusi kultuur on võimukultuur ja seda iseloomustavaks kujundiks on ämblikuvõrk. Seda kultuuri iseloomustab sõltumine keskvõimuallikast (karismaatilisest liidrist), vähesed reeglid ja vähene bürokraatia. Sellise kultuuri efektiivsus sõltub eelkõige usaldusest ja empaatiast ja sellest lähtuvalt valitakse ka liikmeid. Oluliseks peetakse tulemusi,
Madalad, jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Friis koosneb triglüüfidest, millel 2 püstvaokest ja metoopidest, milledel reljeefid. Dooria stiili näited on Lõuna Itaalias Paestumis olev Basiilika (6saj.eKr.) Täiuslikum dooria stiilis tempel on Ateena Akropolil asuv Parthenon (447 432eKr.). See on klassikalise ajajärgu uhkemaid mälestusmärke. Mõõtmed 31x69m, sambaid 8x17. Pühamu koosnes 2 ruumist, naoses oli Athena Parthenose kuju (12,8m) JOONIA stiil. Sammas peenem, üldmulje kergem. Sambal on mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhiin kaunistatud munavöödi, helmisnööri v. palmetiga. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel voluutidega. Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega, Väike Aasia variandi puhul on friisil hammaslõige. Joonia stiilis on Ateena Akropolil olev Nike tempel (427 424 eKr.) Ja oli Artemise tempel Efesoses Väike Aasias (6-4eKr
ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. https://encryptedtbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQfNrNjGC_OZK0JGq43RxWEO3qglNk7lLEBG6Jsz Hera
Athena-tarkusejumalanna Mars-sõjajumal Ares-sõjajumal Minerva-tarkusejumalanna Poseidon-merede valitseja Neptunus- merejumal Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja (1184 eKr) ajal Trooja linna. Selle kavaluse olla välja mõelnud Odysseus. Hobune oli mõeldud kingitusena, kuid selle sees olid varjul kreeka sõdurid, kes öösel väljusid ja avasid linna väravad. Deus ex machina -ehk "jumal masinast" on võte, mida kasutati Vanakreeka teatris. Lavamehhanismi abil laskus
Prometheus oli kreeka mütoloogias inimeste kaitsja ning teda peeti ka Zeusi vaenlaseks. Prometheusist on loodud muistend, kus ta loob inimesed, kavaldab üle Zeusi ning teenib selle eest karistuse. Kui Prometheus oli maa ja vee jõudu tundma õppinud, segas ta savi vihmaveega ja vormis esimese inimese. See sarnanes jumalatega. Pallas Athena, selge mõistuse ja tarkuse jumalanna, puhus elutule kujule hinge sisse ja hall savi muutus roosaks, selles hakkas tuksuma süda ja senini liikumatud jalad ning käed tegid esimesi liigutusi. Nõnda saatis Prometheus maailma peale esimesed inimesed. Kaua aega ei teadnud inimesed, kuidas kasutada hinge. Siis läks Prometheus inimeste sekka ja õpetas neid maju ehitama, õpetas neid lugema, kirjutama ja arvutama ja loodust mõistma. Ta
, muusika m., komöödiam., lüürikam., armastusluulem., ajaloom., astronoomiam.) Dionysos- veinijumal, pidu lembene, kultuspilliks aulos. Ditüramb-Dionysose kultuslaul, mida lauldi aulose saatel. Tragöödia on ditürambist alguse saanud. Dionüüsiad- pidustused Dionysose auks. Saatüritest arenes komöödia. Saarür e. sireen- Dionysose saadikud maal, käitusid üleolevalt, rääkisid labaselt. Pallas Athena- tarkuse jumal, Ateena kaitsja, Partenoni tempel Akropolis on loodud tema auks. Athena mängis flööti. Marsyas-temast sai meisterlik flöödimängija ja ta kutsus Apolloni flöödi mängimisvõistlustele, mille ta kaotas. Hermes- kinkis Apollonile kilpkonnakilbist lüüra. Paaniflööt- pooljumal Paan valmistas reasvile erineva pikkusega torudest. Korraldati näidendite võistlusi, et parimad näidendid pääseksid Dionysose teatrisse. Arhailine ajajärk ( 8.- 6. Saj. eKr) Klassikaline ajajärk (5.saj-330. eKr) Hellenismiajajärk (3.-1
Ateena akropol Akropol Mükeene perioodil oli Ateena akropol kuningaloss, hiljem täitis kindluse rolli. Pärast Pärsia sõdu kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse, seetõttu algatas Perikles selle väljaehitamist suurejooneliseks kultuurikeskuseks. Akropoli viis uhke sissekäik propüleed ehk eesvärav, mille kõrval oli Nike tempel. Keskmesse püstitati Parthenon ehk jumalanna Athena tempel, mille sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere,
Taevalik perekond KREEKA JUMAL VALITSUSALA ROOMA JUMAL Zeus Peajumal, taeva-, vihma- ja Jupiter äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna Hephaistos Tule- ja sepatööjumal Vulcanus
armastusejumalanna;Hephaitos tule ja oskustöö jumal;Hermes kaubanduse jumal ja Zeusi käskjalg;Ares sõjajumal;Hestia kodujumalanna;Hades allmaailma ja surnute vallitseja ja Demeter põllunduse jumal. KAOS Uranos Gaia Titaanid Kükloobid Hekatonheirid Kronos-Rhea Zeus Hera Hades Hestia Demeter Poseidon Athena Apollon Artemis Aphrodite Hermes Hephaitos Ares Joonis 1.Tähtsamate jumalate põlvnemine Zeus Zeus oli Kronose ja Rhea laps,kes sündis saladuskatte all Kreeta saarel Dikte mäel ühes koopas.Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal,kes elas Olümposel.Tema vanemateks olid titaanid Kronos ja Rhea ning sümboliks valitsuskepp,piksenool,kotkas,tamm.Ta oli taevaisa,kes oli ettearvamatu iseloomuga ning naistemees
Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest surnuil polnud mingit lootust tema riigist naasta. Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimedusriigist, et külastada Olümpust või maapealseid ja ega seda keegi soovinudki. Hades oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane, kardetud, kuid mitte õel jumal. Hades oli surmajumal, aga mitte surm ise. Kunstis on teda kujutatud röövimas. Athena (Minewa/Minerva) Athena oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed
Üldisemas plaanis on Pegasos inspiratsiooni, loomepuhangu ning luulehobu võrdkujuks. 1 Perseus Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg, kelle isa oli Zeus. Preestritar ennustas, et Perseus tapab Akrisiose, mistõttu viimane pani ta ühes emaga kirstu ja heitis merre (Hamilton, 1975). Kalur Diktys päästis nad Seriphose saare lähedal. Danaet ihaldav saare valitseja Polydektes käskis Perseusel tuua hirmuäratava koletise Medusa pea. Perseust abistasid tarkusejumalanna Athena ja teejuht Hermes. Perseus kasutas Medusa kivistava pilgu vältimiseks peeglit ning nümfidelt saadud võlumütsi, tiivuliste sandaalide ja võlupaunaga õnnestus tal ülesanne korda saata. Tagasiteel päästis Etioopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütre Andromeda, kellega ka abiellus. Seriphosel määras ta valitsejaks Diktyse ning naasis Argosesse, kus surmas kogemata kivikettaga oma vanaisa ja sai Argose valitsejaks (Antiigileksikon, 1983). 2
Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit. Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. Aphrodite oli armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Sümboliteks olid tuvi ja mürt.Jaaa, Aphrodite sünnilugu on minu arust vähe koomilne aga noh...siuke siis: Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima
· kunstikeskused Tallinn (arvukus) ja Tartu (olulisem, provints) · Tartusse asutati kunstikool ''Pallas'' peamine kujutava kunsti õppeasutus · rektor ja asutaja Konrad Mägi · juhid: Nikolai Triik, Ado Vabbe (''Seine'i jõgi''), pikemat aega A. Starkopf · mitmes stiilis tööd juhtiv neoimpressionism, ka realism · kollane, punane, sinine · fovistlikud noored ja art deco 1920 · asutati 1919 keskõppeasutuseks, 1924 kõrgkooliks, suleti 1951 · nimetus jumalanna Athena lisanimest · A. Vabbe · äärmine radikaalsus, moodsaimad kunstistiilid · kokkupuuted avangardi eesliiniga · kasutanud ekspressiivset abstraktsionismi · enim mõjutas Itaalia futurism lõhkus maali tükkideks ''Seine'i jõgi'' · paljud varasemad tööd hävinud ''Kohvikus'' · enamasti maastikumaalid · hilisem looming neoimpressionistlik · A. Vardi · meisterlik impressionistlik maalikunstnik ''Montmartre'' · paljud tööd linnamaastikud Tartu ja Pariis
Peale võitu jaotas Zeus enda ja oma poolehoidjate vahel võimu kogu maailma üle. Teda ennast peeti kõue ja välgu jumalaks. Ta naine Hera sai taeva valitsejaks. Oma venna Poseidoni hooleks andis Zeus mere, teise venna Hadese hooleks allmaailma valitsemise. Apollon sai valguse ja luulekunsti jumalaks; tema valitsuse all olid üheksa teadusi ja kunste kaitsvat muusat. Tule ja sepinduse jumalaks oli lonkur Hephaistos, ilu jumalatar oli Aphrodite, sõja jumal oli Ares ja tarkuse jumalatar - Athena. Õige peatselt algasid Zeusil hirmsad peavalud. Meeleheitlikus püüdes valusid leevendada kutsus ta Hephaistose ja käskis , et sepp tema pea puruks lööks. Kõheldes tõstis Hephaistos oma suure vasara ning lasi ohjeldatud jõuga isa otsmikule langeda...Ja mis üllatus! Otsemaid sähvatas ebamaine valgus, ja Zeusi peast kargas välja tarkusejumalanna Pallas Athena. Ta polnud mingi vastsündinud lapsuke. Vaid nägus sinislimne neiu, ehitus tarkuse, julguse ja jõuga
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
Poseidon merejumal kolmhark Hades allilma valitseja valitsuskepp, kiiver Demeter viljajumalanna rohupuhmakas Ares sõjajumal kiiver, kilp Hephaistos tule-, sepatöö- ja vulkaanilise vasar tegevuse jumal Athena tarkusejumalanna rinnakilp, harjaga kiiver Apollon valguse-, ennustamise- ja muusika vibu, nool, lüüra kaitsja Artemis jahijumalanna vibu, nool Hermes karjuste ja kirjanduse jumal reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp Aphrodite armastus-, ilu- ja tuvi, mürt
Charvbdis e koopa st. Ja pära st se d a jõudis Odys s e u s Kalyps o saar el e . Nii lõpetas ta om a juttu. 13. laul Järg mis e k s ho m mikuk s oli juba Ody s s e u s om a kodu m a al e koos tema kinkide g a ära viidud. Odys s e u s küsib kus ta on. Karjus vastab. Athena muuda b odys s e u s e vanaks kerjus ek s . 14. laul Eumaio s kutsub Odys s e u s e oma hütti ja pakub talle veini, kuid ta ei tea, et se e Odys s e u s on. 15. laul Tele m a c h o s taipab, et on liiga kauaks Spartale jäänud ja hakkab Ithaka poole s õitma. Ody s s e u s pärib om a p kohta. Tele m a c h o s jõuab Eumaio s e hütti juurde. 16. laul Eumaio s jooks e b Tele m a c h o s e l e vastu
ZEUS(Jupiter) Kronse ja Rhea poeg; ülemvalitseja vihmajumal käsutas piksenooli. HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol
Kreeklaste usk Olümpose mägi Taevajumal Zeus Hera • Zeusi õde ja abikaasa • Abielu kaitsja Poseidon Hades • Surnuteriigi valitseja • Surnuteriik • Kerberos Kerberos Hestia • Kolde- ja ohvritule jumalanna Demeter • Viljakuse ja vilja- kasvatuse jumalanna Zeusi lapsed. Athena • Sõjajumalanna • Käsitöö ja tarkuse edendaja Apollon • Valguse- , tõe- ja ennustuskunsti jumal Artemis • Elava looduse kaitsja Aphrodite Eros Hermes Ares • Sõjajumal • Hävingu ja hukatuse tooja Hephaistos • Sepp Dionysos • viinamarja- kasvatuse ja veinivalmistajate jumal saatür Õpik lk 19 lugeda Kreeka tempel Delfi oraakel • Täida tv lk 8-9 õpiku lk 18-20 abil • K: ptk 27 lugeda
EGIPTUSE JA KREEKA JUMALAD Egiptuse jumalad JUMAL MIDA VALITSES? Ra Päikesejumal Amon Loomisjumal Horos Taevajumal Hathor Taevajumalanna Isis Viljakusjumalanna Osiris Viljakusjumal Ptah Saatusejumal Thot Tarkusejumal Seth Kuri jõud Anubis Surnutejumal Kreeka jumalad *Neid kujutati inimeste sarnastena. *Jumalad olid üks perekond. *Nende koduks arvati olevat Olümpose mägi. JUMAL MIDA VALITSES? Zeus (peajumal) Taevajumal Hera (Zeusi naine) Abielu- ja sünnikaitsja Poseidon Merede valitseja Hades Su...
Kuulsamad kangelased Achilleus, Odysseus 2. Eeposed · ,,Ilias" jutustab Trooja sõja 10. Aastast, algab Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Trooja kangelase Hektori tapmisega. See on eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest · ,,Odüsseia"- peakangelane Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu omavolitsejaid ja tema naist kosida püüdvaid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult. · Kreeklased pidasid autoriks pimedat laulikut Homerost 3. Filosoofia Sokrates V sajandi II pool eKr, ei kirjutanud ühtegi teost, vestles moraaliküsimustest huvitatud aristokraatlike noortega. Tema arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Hüve on see, mis on olemuselt hea, voorus on see, mis aitab hüveni jõuda
Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi sammastatud väravaehitiste. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid tema ehitajad on siiski teada - need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates
Hera lapsed ei olnud eriti jumalikud ja täiuslikud. Sai ka üksi lapsi. Typhon (lohemadu) või olla nii Hera kui ka Gaia laps. Tema lapsed, kaks tükki olid Ares ja Hephaistos, võis olla Zeusiga saadud või omaette. Hera viskas Hephaistose Olymposelt alla, kuna ta oli äbarik (müüdid Hephaistosest). Ares oli Zeusi jaoks ebameeldiv, tal olid titaanlikud jooned (ta oli hiiglane ja oli komme peksa saada. Nt Athena ja Hera käest). Ares ja Hephaistos olid seotud, sh ka Aphrodite abikaasana. Heral oli lapsi, kes teda rüngasid. Nt gigant Eurymedion ja sealt sündis Prometheus. Tol oli seos Hephaistosega, kes ju valitses tuld. Ixion oli Arese poeg või pojapoeg, kes abiellus Diaga. Ixion maksis äiale Deioneusele pruudiluna, aga see jäi maksmata, kuna too kaevas augu, kuhu see sisse kukkus. Nö esmane hõimlasetapp. Ixion nillis Herat seega Zeus valmistas Hera kujulise pilve
12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
pakkuma. Ent Achilleuse saatus võttis teise pöörde: tormijooksu ajal linnamüüridele tabas Hektori noorim vend Paris, kes ilusa Helena röövimisega oligi kogu sõja esile kutsunud, noolega kangelase haavatavat kanda. Jumal Apollon, troojalaste vägev liitlane, oli ise selle eest hoolitsenud, et nool märgist mööda ei läheks.Seitseteist päeva mälestati Achilleust. Leinatseremooniast võtsid osa Thetis ja teised merenümfid, Athena ise võidis Achilleuse keha ambroosiaga. Kaheksateistkümnendal päeval toimus tema pidulik põletamine.Homerose "Iliasele" annab sisemise ühtsuse Achilleuse viha motiiv, tema kangekaelsus. "Iliase" pinge tuleneb teadaolevast ennustusest ning ema katsetest möödapääsmatut saatust kõrvale pöörata. Ilma Achilleuse kannata ei oleks see pinge saanud tekkida. Ka suurim kangelane ei pääse oma saatusest- selline moraal on müüdil Achilleuse kannast.
seda. Oli välja kaevatud väike pühamu vanema altariruumi seest, mis on arvatavasti pühendatud Ateenale. Parthenon kunagi ei olnud kultuste läbiviimise paigaks. Üüratu suur ateena skulptuur, mis oli Phidiase looming, polnud kunagi pühendatud kultustele ning sel ei olnud kuidagi seotud religiooniga. Seal ei olnud kunagi preestrijannasid. Seega Parthenoni tuleks pigem vaadata nagu hiiglaslikku asupaika Phidiase skulptuuri jaoks. See oli samuti ka varakamber. Koopia Athena kujust. Jumalanna Ateena isiklikult Kreeka mütoloogias Ateena (vahel kutsutakse ka Ateeneks) on leidlik ning kaval kangelaste kaaslane ning kangelastegude jumalanna. Ta on neitsijumalanna, kelle auks on ehitatud Parthenon Kreeka pealinnas Ateenas. Ateena kultus on teadaolevalt eksisteerinud väga varajasest perioodist ning müüdid temast on mitmeid kordi ümberkirjutatud, et nad vastaksid erinevatele Kreeka perioodidele, mis kunagi seal valitsesid
Ühe ette veeretas Herakles kivimürakaid ja ootas siis, kuni lõvi teisest nähtavale ilmub. Algul katsus Herakles lõvi hävitada vibu ja noolte, siis oma oliivipuust nuiaga, ent kõik need osutusid kasututeks. Lõpuks kägistas Herakles lõvi ära. Mõne versiooni järgi surus Herakles oma käsivarre lõvile nii sügavale kurku, et see lämbus. Pärast püüdis ta tundide viisi edutult lõvilt nahka maha võtta, aga lõvi oli ju haavamatu. Kui Herakles oli juba meeleheitel, tuli tema juurde Athena, kes õpetas, et parim vahend lõvi nülgimiseks on ta enda küünised. Heraklesel oli keelatud kõrvalist abi kasutada, ent Athena abist ta kellelegi ei rääkinud.Herakles tõi korjuse Mükeenesse näha. Eurystheus ehmatas surnud lõvi nähes väga. Enam iialgi ei käskinud ta tapetud loomi linna sisse tuua, vaid piirdus sellega, et neid linnamüüri pealt näha sai. On koguni väidetud, et edaspidi suhtles Eurystheus Heraklesega ainult heeroldi vahendusel, kelle nimi oli Copreus
ära tema pühad lehmad. Ning Helios kaebas Zeusile. Laev purustati, inimesed hukkusid. Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Odysseust mitu aastat enda juures ega lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega poeem algabki. Odysseusel on jumalate seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka kaitsja- Athena. Just tema astub välja kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso juurest ning jätkata teekonda kodukohta Ithaka saarele. ,,Iliase" maailm asub võitlevate sangarite maa ja jumalate taeva vahel, ,,Odüsseia" maailm aga paikneb igapäevaelu ja muinasjutu piirimail. Sündmused hakkasid arenema kuningas Adysseuse majas Ithakal, mille valitseja oli juba kakskümmend aastat tagasi maha jätnud. Kui Odysseus oli lahkunud, sündis tal poeg Telemachos
Antiikjumalad: 1. Aphrodite- ilu- ja armastusjumalanna 2. Ares- sõjajumal; sõdurite kaitsja 3. Artemis- jahi- ja metsloomade jumalanna; kuuvalgete ööde ja metsade jumalanna; kõikide noorte olevuste nii loomade kui ka inimeste kaitsja 4. Apollon- valguse ja tõe jumal; muusika jumal; mõistuse, haiguste ravi; vibulaskjate ja luuletajate jumal 5. Athena- tarkusejumalanna; kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; Ateena linna kaitsejumalanna 6. Hades- allmaailma valitseja; manalajumal 7. Poseidon- merede valitseja 8. Hera- taeva valitsejanna; abielu ja naiste kaitsja 9. Hephaistos- sepatöö- ja tulejumal; petetud abielumeeste patroon 10. Zeus- peajumal; taevajumal; armukunsti asjatundja 11. Hermes- jumalate käskjalg; kaupmeeste jumal; petturite ja varaste jumal; karjaste ja karja kaitsja: rändurite ja teekäijate jumal
12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite armastuse jumalanna 12) Hephaestus sepatöö kaitsejumal Teisi jumalaid: Hades valitseb surnute maailma Hestea (Vesta) kodukolde kaitsejumalanna Asklepius meditsiini kaitsejumal Eros erootilise armastuse kaitsejumal Herakles Pan karjuste kaitsejumal Persephone viljakuse jumalanna
kaudu. Sisenedes tuli läbida mitmerealised marmorsammastest portikused, mille väljaspoolsed sambad olid dooria, seespoolsed joonia stiilis. Sissekäigust paremal, akropoli müüridest veidi väljaulatuval tornil, seisis väike joonia stiilis võidujumalanna Nike tempel. (Tavaliselt kujutati Niket tiibadega, kuid sealne Nike kuju oli tiibadeta, et ta ei saaks ära lennata). Sandaali siduv Nike. Marmorreljeef Athena Nike templilt Ateena akropolil. 5. saj. eKr. Akropoli peatempel – valgest marmorist PARTHENON, 5.saj. eKr.. (Hoone ehitasid arhitektid Iktinos ja Kallikrates Pheidiase juhatusel. Tempel oli 70 m pikkune ja 31 m laiune dooria peripteer, mida ümbritses 8x17 peaaegu 10 m kõrgust sammast. 1803-12 laskis lord Elgin enamuse kujusid Inglismaale viia ja müüs need Briti Muuseumile. Parthenoni on kasutatud kirikuna, türgi mošeena, 17
Joonia- Väike-Aasia poolsaarel (Nike tempel). Sambad on sihvakamad, kõrgemad ja naiselikumad. 3. Korintose- kõige uuem, vähim levinud. (Olümpiavaremed Ateenas). Sammas on kui noortütarlaps, veelgi sihvakam ja kuni 18meetri kõrgune. Kapiteel on väga looduslähedane. Klassikaline näide: Ateena akropol Akropol- linna keskel asuv kindlustatud koht. 1. Värav- propüleed, 2. Kõrval Nike tempel, 3. maalikogu- Maaligalerii (kreeklaste lemmikuim), 4. Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate,
Ateena pakkusid agoraalne, turuplatsile ja sadamale oma kaitset(tulevane Ateena linn). Rahvas kogunes agoraale ja pidi otsustama, kumb, kas Ateena või Poseidon on parim oma linna kaitsma. Jumalad leppisid omavahel kokku, et kumbki näitab rahvale oma oskusi, et nad saaksid valida, kumb on nende jaoks kasulikum, kas Poseidon või Ateena. Esimesena tremostreeris oma oskust Poseidon. Ta äigas kolmhargiga vastu kaljut, kust hakkas nirisema külm allikavesi. Järgmisena astus rahva ette Athena ja lõi oma oda püsti maasse, oda varrele ilmusid oksad ja sellest kasvas oliivipuu. Rahvas valis Athena ja tänu sellele kutsutakse tänapäeval seda linna Athenaks. Egeuse sadamasse sisenevad laevad vajasid ohutuseks leppemärke. Ja selline ülesanne oligi templi kõrvale püstitatud Athena kujul, mille käes oli pikk oda kullatud otsaga. Aristrokaat on pikka aega võimul olnud suurmaa omanikust vaba mees.
· korintose stiil- stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest.Korintose kapiteeli alaosa ( ehhiin ) on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid ( akantuselehed, väädid ja õied ), mis kujundavad eriti hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Koriontose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. · Krüselephantiintehnika- elevandiluust ning ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. · akropol Kreeklaste pühapaik,mida seostati paljude müütidega. Praegu varemeis olev Ateena akropol on silmapaistvaim klassikalise kreeka arhitektuurimälestiste kompleks. · akvedukt- Lahtine või kaetud veejuhe. Kasutati hüdrotehnikas ning põldude ja asulate varustamisel veega. Kitsamas mõttes on akvedukt sillataoline kaaristu maastikul vee juhtimiseks üle orgude, jõgede ja teede. Akveduktid kuuluvad rooma
Nimelt olevat tütarlapse ämm viinud tema hauale asjakesi, mida tütarlaps oli armastanud, ja nende paremaks säilimiseks need korviga katnud. Korv oli aga sattunud haual oleva akantuse peale ja kui kevadel akantus kasvama hakkas, siis selle väädid ja lehed põimusid korvi ümber. Sealt möödunud Kallimachosele jättis see vaatepilt aga sügava mulje. (et.wikipedia.org) 3. Parthenon Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel, mis valmis 447438 eKr Pheidiase juhendamisel. (vt joonis 3, lisas 2) Hoone ehitajateks olid arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Parthenon tähendab vanakreeka keeles ,,neitsi elukohta", mis viitab jumalanna Athenale. Seda dooria stiili ehitist peetakse üheks maailma arhitektuuri tippteoseks. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem, kui ta tegelikult on. Sellise illusiooni tekkimise põhjuseks on proportsioonide täielik harmoonia
Tantalose piinad - Tantalos tappis oma poja ja pakkus seda enda pool einestavatele jumalatele. Jumalad said aga väga kurjaks ja karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid. Tüliõun - Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: „Kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Ariadne lõng - Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis
juhtnöör). Raskest olukorrast väljapääs. Prokrustese säng tema juurde sattunud rändurid sobitas ta sängi, raiudes nende jalad lühemaks või venitas pikemaks. Pandora laegas Pandorra avas selle uudishiumust lastes inimeste sekka sinna olid peidetudpahed ja lootuse. Tüliõun Erise poolt pulmapeole sokutatud kuldõun, millele oli peale kirjutatud: "kõige kaunimale". Seda tahtsid endale Athena, Artemis ja Aphrodite. Sisyphos Teda karistati selle eest, et ta reetis kunagi Zeusi saladuse, pandi allilma igaveseks ajaks kivimürakat mäkke veeretama. Parise otsus Valis Aphrotite ,,kõige kaunimaks" Hera ja Athenaga võrreldes, Aphrotite röövis talle vastutasuks Helena. Parnassos Seal asus Apolloni oraakel. Kentaur Inimese ülakeha ja hobuse kerega ning jalgadega metsikud olendid. Enamasti metsikud, kuid Cheiron oli tuntud headuse ja tarkuse poolest.
keeldus sõjas osalemast. valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Kättemaksuks solvatud poja eest Odysseust mitu aastat enda juures ega mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega lahinguõnne troojalaste kasuks. On poeem algabki. Odysseusel on jumalate iseloomulik, et igal suurel heerosel on seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka oma soosija jumalate seas. kaitsja- Athena. Just tema astub välja Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt suurim au Trooja kuninga Priamose loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso vanemale pojale Hektorile. Troojalased juurest ning jätkata teekonda kodukohta jõuavad kreeklaste laevadeni ja Ithaka saarele. süütavad ühe neist põlema. Achilleuse ,,Iliase" maailm asub võitlevate sangarite
,,Disokobolus" Kettaheitja Autor Myron Myron elas 5. sajandil eKr. Ta oli kreeka kujur ja pronksivalaja. Myron oli pärit Eleutheraist, mis asus Atikas. Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Myroni kindlalt teadaolevad teosed on "Diskobolos", kreeka keeles ,,", mis tõlkes tähendab ,,Kettaheitja" ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida. Palju on ülistatud Myroni loomingu looduslähedust, eriliselt on "Anthologia Palatina" 30 epigrammis kiidetud tema loodud lehmakuju. Kõrgklassikalise ajastu skulptuur 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandj...
Kuju loomulikumaks kujutamiseks kasutati nn. Kontraposti: keha toetus ühele jalale, teisele ainult nõjatus, figuur liikuvam. Skulptuur klassikalisel ajastul Kujudele osati anda kõige erinevaid poose. Nt. Myroni “Kettaheitja”, asend on väga liikuv Krüselefatiintehnikas skulptuurid – puust südamik, paljast keha jäljendavad osad kaeti elevandiluust plaatidega, riided ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kividest. Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. Reljeefid Tehti kõrgreljeefe. Dooria stiilis templitel metoopidel, joonia stiilis friisidel. Kujud ka templi katuse viiludel, sagely ümarskulptuurid, ühest küljest (altpoolt) vaadeldavad. Parimad teosed Athena Parthenoni templil, autor Pheidias. 4.Saj klassikaline skulptuur Rõhutati rohkem inimlikkust. Aktina kujutati ka naisi. Skulptuurid saledamad, kergemad.
Selle koha peal Apollon tappis Pythoni vastleiutatud vibuga. Apolloni tempel. 23. Ateena Akropol Kõik, mis Akropolil on, on ehitatud alates 5. saj. algusest e.Kr. Kreeka-Pärsia sõdade (500-449 ema) tagajärjel hävitati kogu Akropol. Akropol Akropolis. Akros-kõrge, polis-linnriik. Akropoli definitsioon kõrge kindlustatud küngas. Akropoli küngas: 156 m merepinnast, laius 156 m kõige laiemas kohas, pikkus 270 m, kõrgus linna pinnast 100 m. Ehitised: 1) Athena Nike tempel. Ei ole tütre tempel, on päris Jumalanna tempel. Austatakse Athenat kui võidutoojat. Athena templis on suur Athena kuju. Kujul ei olnud tiibu küljes, vale väljend on tiivutu Nike. On amfiprostüül. Türgi ajal (15. saj l 19. saj 30d) tassiti laiali. On tagasi kokku laotud. Athena Nike friisilt Sandaali lahti siduv Nike. 5. saj. eKr. Tähtsus rüüvoldid (kivist). Asub Arkopoli muuseumis. 2) Propüleed. Väravehitis
Kreeka templid Allar Mölder 10.klass VinniPajusti Gümnaasium Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste aeg kanti tempel laiali, kuid saksa arheoloogid ehitasid selle taas ülesse. Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Korintoses. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast. (Säilinud neist seitse) Templi keskele on ehitatud sein, mis jagab templi kaheks. Artemise tempel Oli pühendatud jumalanna Artemisele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
