Akropoli peaehitis Parthenoni tempel oli pühendatud linna kaitsejumalanna Athenale, kes oli ka veel Ateena peajumal. See täiuslikem dooria-joonia segastiilis ehitisi valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Parthenon oli ehitatud peripteeriana, mõõtmed u. 70X30m ja sambad olid u. 10 m kõrged. Templi sisemuses seisis samuti Pheidiase loodud 11 m kõrgune Athena kuju, mille rõivastus oli kullast, käed ja nägu, aga elevandiluust. Parthenonis säilitati ka mereliidu kassat. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkäigu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaasategev Pheidiase. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17
Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
............................................................................lk 3 Zeus (Jupiter) ..................................................................................lk 4 Hera (Juno) ..................................................................................lk 5 Poseidon (Neptunus) .......................................................................lk 6 Hades (Pluto) ..................................................................................lk 7 Pallas Athena (Minerva).................................................................lk 8 Phoibos Apollon ..............................................................................lk 9 Artemis (Diana) ...............................................................................lk 10 Aphrodite (Venus) ...........................................................................lk 11 Hermes (Mercurius) ........................................................................lk 12 Ares (Mars) ........
Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Nike tempel Erechteioni Parthenon karüatiididekoda Pheidias Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria
Ühel päeval sündis Heral tule ja sepatöö jumal Hephaistos, kuid Hera viskas ta minema. Hephaistose kasvatasid üles merejumalannad. Ühel päeval astus ta Lemnose saarele ning ehitas sinna oma töökoja. Kord tegi Hephaistos oma emale kullast trooni, millel olid aga nähtamatud ketid ning kord tegi hephaistos Achilleusele soomusrüü. Ühel päeval karistas Hephaistos jõejumal Xanthost. Nägus sõjajumal Ares oli Hera ja Zeusi poeg. Kord Trooja sõjas päästis jumalanna Athena Diomedese. Jumalanna Athena häbistas tihti Arest ning kord tappis Herakles Arese poja, Kyknose ja haavas Arest. Pärast seda lasi Ares oma pojale ehitada mälestusmärgi, mille Anaurose jõgi aga kiiresti hävitas. Kord petsid Ares ja Aphrodite Hephaistost. Ühel päeval panid aloaadid Arese Naxose saarele kinni. Athena oli Metise ja Zeusi tütar ning ta oli nii sõja, kunsti, kui ka teaduse jumalanna. Kord õpetas ta printsess
AKROPOLI LÜHIAJALUGU Ateena Akropol ehk Ateena kindlus asub Ateena Pühal Kaljul. See on mägi 150m kõrgusel merepinnast, mis on lameda tipuga ja mille lame platoo on 3 hektari suurune. Sealseid templeid peetakse kõige olulisemateks kultuurimälestisteks läänemaailmas. Uhked marmorist templid ehitati 5. sajandi lõpus, aastatel 450-421 e.m.a. Ateena kuldperioodil ja jumalanna Athena auks. Ajalooliste seoste ning sealsete kuulsate ehitiste - Parthenoni ja Erchtheioni - tõttu tuntakse Kreeka akropoli lihtsalt Akropolina. Ateena Akropoli ehitamine toimus suhteliselt kiiresti, kuna tööjõudu oli piisavalt.Näiteks Parthenoni templit ehitati kõigest 16 aastat (447.-432. a. eKr).Akropoli peaväravad Propüleed ehitati 5 aastaga (437.-432. a. eKr.) ja väike tiivutu võidujumalanna Nike tempel ehitati valmis 29 aastaga (450.-421. a. eKr.)
saabunud. Õnneks polnud neid palju ja sain jätkata oma tegemistega. Suundusin Arese juurde, et anda talle nõu sõja osas. Ta tegi alatihti valesid otsuseid, kuigi pidi inimesi kaitsma ja sellepärast paljudele inimestele ta enam ei meeldinud. Loodan, et sellel korral läheb tal ilusti ja inimesed hakkavad teda uuesti austama. Päev oli juba õhtusse jõudnud, aga ma pidin veel ühes kohas käima. Ma olin päeva läbi palunud, et Artemis ja Athena tuleksid õhtul mu troonisaali, et nad saaksid aru anda, mis toimus hommikul. Jõudes tagasi Olümposele ootasid nad juba mind ja ma hakkasin neid kuulama. Artemis väitis, et Athena oli armastuse ja tarkusega õpetanud inimestele uue mooduse, kuidas jahti pidada, et saada rohkem saaki ja see Artemisele ei meeldinud. Tema pooldas, et eriti ei jahitaks ja kui peab jahtima, siis vähe loomi. Tegin Artemisele selgeks, et Athena mõte oli õige ja inimesi tuleb aidata.
Enamasti olid tema järeltulijad aga koletised ning tõid inimestele ainult häda. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga, kelle maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai Poseidoni lemmik. Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga esialgu just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Üks legend Poseidoni kohta rääkivat, et ükskord kui Poseidon sai teada et Atikale ehitavat uut linna, läks ta mõtlemata ennast selle linna kaitsejumalaks pakkuma. Et rahva poolehoidu võita kinkis ta neile soolavee kaevu, kust sai kuulata kas meri on tormine või vaikne. Aga Poseidon polnud ainuke kandidaat. Ka Athena oli tulnud ennast pakkuma linna kaitsejumalaks
otsustada sõja saatus. Kahevõitluse võidab kreeklane ning troojalased peavad Helena tagastama. IV laulus - jumalad arutavad Olümpose mäel Trooja sõja kohta- kas jätkata või lõpetada sõda. Pandaros jätkab sõda, laseb noole Menelaose pihta, rikkudes rahulepingut. Lahing hakkab uuesti pihta. V laulus - on raevukas sõda. Suri Pandaros. Diomede haavab Aphroditet sõja käigus. VI laulus - troojalased lubavad Athenale Peplose annetada, et see kõrvaldaks lahingust Diomedese. Kuid Athena keeldub pakkumisest. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astyanaxi kasvaks tugevaks. VII laulus - jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab kingiks purpurse vöö. Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi.
Kaksteist olüplast-taevalik perekond.Nende ülessanded,tähtsamad teod ja vasted Rooma mütoloogias. Zeus-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Jupiter)Vana-Kreeka mütoloogias oli zeus peajumal ning taeva-ja äikesejumal. Oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma lapsed alla neelata, et nad tema asemel võimule ei saa tulla,kuid Zeusil õnnestus põgeneda. Kui ta vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada ja keetis kokku võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja vahel isegi kuldse vihmana. Hera-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Juno)Vana-Kreeka mütoloogias oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abi...
polis tüüpiline Vana-Kreeka riigivorm, hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga hetäär kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas bulee Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest heloot orjastatud põliselanik Sparta linnriigis pedagoog lapse/poisi juhendaja propüleed väravaehitis Vana-Kreekas Knossos palee Kreeta-Mükeene tsivilisatsioonist, majandus- ja kultuurikeskus Parthenon Ateena akropolil asuv jumalanna Athena tempel Museion muusade pühamu, hellenistliku Egiptuse kuningate asutatud suur teadus- ja kultuurikeskus Aleksandrias Kükloopilised müürid - ? gümnaasion spordiplats koos pesemis-, riietumis ja puhkeruumidega Vana-Kreekas sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas agoraa koosoleku ja turuplats Vana-Kreeka linnades akropol polise kõrgeim osa demokraatia vanaaja riigikord, kus kõigil vabadel põliselanikest meestel olid
karikakandja, kes serveeris ambroosiat ja nektarit. Ta oli ka Heraklese naine ning tema kahe lapse Alexiares´e ja Anicetus´e ema . Eilethyia oli sünnitusjumalanna ning tema tegevust seostatakse tihedalt nii Hera kui Artemisega .Paaril korral käskis Hera tal takistada Zeusi armukeste laste sündimist. Siiski õnnestus neil sünnitada. Hera laps oli ka Hephaistos. Kuidas ta sündis pole täpselt teada. Ühe loo kohaselt juhtus nii, et kui Zeus sünnitas oma peast Athena, otsustas ka Hera ebatavalisel moel järglase soetada. Nii ta läks ja sünnitas Hephaistos ilma et oleks Zeusi või teiste jumalate lähedusse tulnud. Ometi on teada, et kui Zeus last oodates suuremaks paisus, oli ainuke lahendus lasta Hephaistosel oma pea kirvega lõhki lüüa. Niisiis pidi ta olema selleks ajaks juba sündinud. Võib-olla on tõesem inetu kuulujutt, et Hera sünnitas ta enne Zeusiga abiellumist ja üritas oma häbi varjata väites, et ta sai poja täiesti iseseisvalt
Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo.Tema naine oli merenümf Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega (näiteks oli tal nereiid Thoosaga poeg Polyphemos). Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. Medusa maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai Poseidoni lemmikuid.Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas.Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku
TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi. Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena
endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli
Rooma religioon ja kristlus · Roomlaste religioon sarnanes kreeklaste omadele. Zeus Jupiter Ares Mars Hera Juno Athena Minerva Aphrodite Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine.
TASAKAAL VERSUS TUNDETORM Vana-Kreeka ajalugu, mütoloogia ja arhitektuur Laura Saunamets 10. klass 2018 MILLEST JUTTU? klassikaline ajajärk hellenistlik ajajärk mütoloogia Olümpose mägi arhitektuur Athena Nike Olümpieion AJALUGU EI TEE PAHA klassikaline ajajärk 480-323 eKr riigikord Perikles majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Sparta ülemvõim (404-371 eKr) Makedoonia tõus (359-336 eKr) Chaironeia lahing NATUKENE VEEL hellenistlik ajajärk 323 eKr-30 pKr Aleksander Suur sõjaretked hellenistlikud kuningriigid Rooma võim 146 eKr MÜTOLOOGIA ARHITEKTUUR templid sambad dooria joonia
Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalanna Athenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs - Propylaia. Parthenon on üks antiikkunsti olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi, mis oma monumentaalsusega omab olullist tähendust veel tänapäevalgi. Parthenon, mille ehitasid ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektid Iktinos ja Kallikrates, oli pühendatud Athena Parthenosele. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moØeena. Kaasajal on ta suhteliselt viletsas seisus
HESTIA PLUTON POSEIDON ZEUS HERA DEMETER ARES HEBE HEPHAISTOS PERSEPHONE Kreeka jumalad Uranos Taevas Gaia Maa Kronos Aeg Rhea kõige vanem jumal Hestia kodukolde jumalanna Pluton (Hades) allilma, surnute valitseja Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna Athena tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares sõjajumal Hebe noorusejumalanna Hephaistos inetu ja lombakas tulejumal Persephone Hadese abikaasa Zeus Jupiter ülemvalitseja vihmajumal pilvede koguja käsutas piksenooli Athena Minerva täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas välja Zeusi peast algselt lahingujumalanna käsitöö ja põlluharijate ning
titaanid igavestesse piinadesse Tartarose sügavustes. Hiljem jaotasid Zeus ning tema vennad Hades ja Poseidon maailma omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidonist mere ja Hadesest allilma valitseja, maad loeti ühiseks territooriumiks. Zeus abiellus Heraga, kuid tal oli palju armukesi, nii surelikke kui ka jumalaid. Hera oli Zeusi naine ja õde ning taevariigi kuninganna. Ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Heral oli Zeusiga neli last. Kui Zeusi peast ilmus jumalanna Athena, oli Hera Zeusi abielurikkumise tõttu nii vihane, et ühes loos sünnitas ta koletise Typhoni. Hera oli armukade jumalanna, kes kiusas taga Zeusi lapsi, kes olid teiste jumalannadega ja surelike naistega. Zeusi ja Hera tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge, jumalate kodu. Kord oli Zeus vihane sellepärast, et Hera kohtles halvasti kangelast Heraklest ning riputas Hera Olümpose mäe tippu ja sidu jalgade külge raskused.
Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Artemis oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Tema oli jahijumalanna. Ta oli Olümpose üks kolmest neitsilikust jumalannast. Ta oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Artemise lemmikloomaks oli hirv. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. Athena oli Zeusi tütar (pildil). Ta oli sõjajumalanna. Ta kaitses sõdureid ja mehi. Ta oli Zeusi peast sündinud täiskasvanuna ja täies varustuses
küll surmajumal, mitte aga surm ise;(Hamilton 1975:23); kreeklased kujutasid teda majesteetliku vanamehena, kes hoiab käes saua ja mõnikord granaatõuna.(Chaline 2005:44) 6.Athena Tema oli Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Varasemates lugudes, "Iliases", kujutatakse teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana; kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlaste vastu. Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivlisisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid.(Hamilton 1975:23) Tal olid ka prohvetivõimed, mida ta võis kinkida lihtsurelikele, samuti nagu ka nooruslikkust ja imposantset välimust.(Chaline 2005:39) Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole.
Kreeka jumalad Jumalate põlvnemine Uranos Gaia Titaanid Kronos Rhea Demeter Hader Hestia Poseidon Zeus Hera Zeusi lapsed Zeus Hermes Aphrodite pojad Ares Athena tütred Apollon Artemis Hephaiston Kronos ja Rhea Maa ja taeva valitsejad Kuue olümpose jumala vanemad Et säilitada oma võimu jumalate üle, neelas Kranos oma lapsed alla niipea, kui need olid sündinud. Rhea päästis Zeusi, kes võttiski Kronoselt võimu ja pagendas ta Tartarosse. Zeus Kõrgeim Kreeka jumal, jumalate ja inimeste isa. Ilmajumal, pilvede koguja, kes lasi sadadavihmalja käsutas välku ning kõue.
Enamasti tunneme neid tänu hiljem roomlaste jaoks valmistatud koopiatele, mis ei anna aga ülevaadet detailidest. Peamiselt valmistati skulptuure pronksist ning marmorist, hinnatuim oli aga krüselefantiintehnika- puust südamikuga, paljast keha kujutav osa kaeti elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad aga kulplekiga. Ühtegi selles tehnikas teost säilinud ei ole, kirjelduste põhjal aga olid sellised näiteks Zeusi kuju Olümpias ja Athena kuju Parthenonis. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehititstega seotud skulptuurid, vabafiguuride arengut võib aga jälgida alates 7. sajandist e.Kr. Arhailisel ajastul oli vabafiguurid mõjutatud Egiptusest. Kreeklased lõid aga uue elemendi meesakti. Kourus e. Arhailine Apollon elusuuruses meesakt, seisab sirgelt, jäigalt, üks jalg ette sirutatud. Neid on leitud 50-60 tükki, peamiselt kalmistutelt
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES
Tema sümboliks on kolmhark. 2 TÄHTSAMAD TEOD Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsevad nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Teda kujutati kandmas võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. 3 POSEIDONI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Neptunus (lad. Neptnus) oli vanarooma mütoloogias ja usundis mere- ja jõgede jumal. Teda samastati varakult kreeka Poseidoniga. Neptunust peetakse üheks kõige iidsemaks jumalaks. Nagu Poseidonit, seostati ka Neptunust hobustega. Lisanimega Equester (ladina sõnast equus 'hobune') oli ta hobuste võiduajamiste patroon. 23. juulil peeti Neptunuse pidustust, Neptunalia't.
Sissejuhatus Rooma mütoloogias kutsusid hellenid kahteteist jumalat olüplasteks nende asukoha järgi. Nad elasid taevaliku perekonnana Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olüpose mängi kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olüposel oli täielik rahu, isegi tuuled ei häirinud, seal ei sadanud vihma ega lund. Oli vaid pilvitu taevas ja päikesekiired. Kaheteistkümneks jumalaks taevalikus perekonnas olid Zeus, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Artemis, Hades, Hera, Hephaistos, Hermes, Hestia ja Poseidon. Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg.Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta
Olümpose sissepääs oli suur pilvevärav, mida valvasid neli aastaaega. Olümpos oli õndsuse paik, kus rahu ei häirinud miski. Sealses paradiisis elaski taevalik perekond, antopomorfsed ehk inimesekujulised omavahel sugulussidemetes jumalad, kes valitsesid inimeste üle, olles samas ka ise inimlikult ekslikud ja sugugi mitte täiuslikud. Tähtsaima, n.ö tuumikperekonna moodustasid 12 jumalat Zeus, Poseidon, Hades, Hestia (keda hiljem asendas Dionysos), Hera, Apollon, Ares, Athena, Aphrodite, Hermes, Artemis ja Hephaistos, aga Olümposel elas veel teisigi jumalaid. Zeus oli ülemvalitseja, taeva jumal, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Tema oli võimsam kui teised kokku. Tema naine oli Hera, kõrgeim jumalanna, abielu kaitsja ja taevajumalanna, kes oli samas ka Zeusi õde. Zeus pettis teda pidevalt ja kuna Hera oli väga armukade, kujutatakse teda mütoloogias põhiliselt Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusamas
Dionysos- veini,- ja 5. Ares- sõjajumal sigivusjumal 6. Apollo- valgusejumal 12. Aphrodite- armastus,- ja ilujumalanna 7. Athena- tarkusejumal MÜÜDID Miks algas Trooja sõda? Sureliku ja jumalanna Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalad peale tülijumalanna Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus Athena, Hera ja Aphrodite vahel, kellele õun peaks kuuluma. Athena, Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele
Mina poisina vana-aja Ateenas Minu nimi on Daniel ja ma reisin ajamasinaga 2500 aastat ajas tagasi Ateenasse. Täna lähme ekskursioonile Prtheoni templisse ja ka võidujumala Nike templisse. Mull on jalas sandaalid ja seljas pealsiriie.Ma võtsin kaasa ka 2 õuna ja 2 apelsiini. Esimesena läksime Parthenoni templisse ja see järel Nike templisse. Kõige pealt vaatasime ja uurisime skulptuuri Athena jumalast. Vahe peal käisime kaevust vett joomas. Siis suundusime tagasi Parthenoni templisse. Me nägime preestreid ja jumalanna austajaid. Käisime eri päesmega vara kambrisse. Siis tegime pausi ja ma sõin ühe õuna ja ühe apelsiini ära .Ühe õuna ja ühe apelsiini andsin klassivennale sest ta oli enda omad koju unustanud. Seejärel vaatasime teis Athena kuju pärast vaatamist suundusime Nike templisse see on küll väike aga huvitav. Seal me palvetasime umbes 15 min-i
Theia 6. Okeanos 6. Themis 12 Olümpose jumalat ning sulgudes Rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal Zeus
2008.a Zeus (Vanaroomas Jupiter) Peajumal, taeva- ja äikesejumal. -Sümbolid: Valitsuskepp, piksenool ja kotkas. -Päritolu: Titaanide Kronose ja Rhea poeg. -Iseloomustus: Õiglane. - Kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Zeusi peast astus välja täiskasvanud täies relvastuses Athena. Poseidon (Vanaroomas Neptunus) Merejumal. -Sümbol: Kolmhark. -Päritolu: Titaanide Kronose ja Rhea poeg. -Iseloomustus: Üldiselt rahulik, aga vahepeal taltsutamatu. - Pärast isa surma jagas Poseidon vendadega maailma ära ning tema sai valitsemiseks mere. Hera (Vanaroomas Juno) Taevajumalanna ja abielu kaitsja. -Sümbolid: Lehm ja paabulind.
Olümplased tähtsamad jumalad, kes elasid olümpose mäel (Zeus oma õdede-vendade ja lastega) Oraaklid paigad, kus käidi kumalatelt tulevikku ennustamas Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tulevikku ennustas tema seosetu kõne vosmistati värssideks. Dooria sammas lihtne ja raskepärane, kapiteeliks lihtne kivi Joonia sammas saledam ja kergem spiraalsete kapiteelidega Korintose sammas kapiteeliks lopsakad taimeelemendid Parthenon suurjumalanna Athena tempel (dooria), mille sees hiigelsuur athena kuju, kaetud elevandiluu ja kuldrõivastega Mustafiguuriline vaas figuurid tumedad ja taust punakas (vanem) Punasefiguuriline vaas figuurid punakad ja taust must (uuem) Olümpamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused, peajumal Zeusi auks. Lüürika luuletused, mis kanti ette lüüra saatel (kilpkonnakilbist kastiga keelpill) Filosoofia mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle.
kujutamas loomohverdust (2. saj pKr) Asub Briti Muuseumis (2. saj eKr). Tempel Sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Erinevalt tänapäevakirikust,sisemine ruum polnud määratud avalikeks kogunemisteks. Sisemine ruum hoidis eneses erinevaid trofeesid ja jumalakuju, kellele tempel pühendatud. Zeusi tempel Olümpias. Ehitus lõppes Jumalanna Athena tempel Ateena Jumal Hephaistose tempel Ateena 456 eKr. Pole säilinud. Akropolises (427 eKr). Akropoli jalamil (415 eKr.) Amfora 5 Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina
Hephaistos päritolusid on erinevaid versioone. Ühe järgi oli Hephaistos Zeusi ja Hera poeg. Aga teise järgi sünnitas Hera teda üksinda, kättemaksuks selle eest, et Zeus seostas Athena. See läheb aga vastuollu Hephaistose rolliga Athena sünnis. Võimalik et Hephaistost eostati enne Hera ja Zeusi ametlikku abielu. Hera väga häbenes oma poega ta kõverate jalgade ning ta välimuse pärast. Ning ta
Sambad on kõrged ja saledad. Talastik on suhteliselt kitsas. · Propüleed(Ateena Akropoli väravaehitis). Värav pidi ühendama all-linna Akropoli pühapaikadega. Väravaehitise sisemisel ja välimisel küljel kandsid katust 6 dooria sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhja pool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paikneb Athena Nike Võiduka Athena tempel(see on mafiprostüül, nelja joonia stiilis sambaga mõlemas otsas) · Erechtheion- ühendas mitu vanemat pühapaika , ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid. · Suur mõju hilisemale lääne kunstile · Templid on kui orgaaniline tervik, milles kõik üksikosad on vältimatud ja vastastikku üksteisest sõltuvad. 3.skulptuur:
OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAKS JA AMATSOONIDE JUMALANNAKS , MILLE TÕTTU TA KAITSES NII NEID KUI KA NÜMFE. ARTEMIS VIHASTAS KERGESTI JA VIHAS OLI TA OHTLIK . ATHENA EHK PALLAS ATHENA EHK ATHENA PARTHENOS LAD. MINERVA: TARKUSE JA KUDUMISE JUMALANNA. ZEUSI PEAST SÜNDINUD TÜTAR , ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSIST . TA OLI KA HARIDUSE , KUNSTI JA TEADUSE PATROON DEMETER LAD. CERES: MAA- JA VILJAKUSJUMALANNA. PÕLD JA REHEALUNE OLID DEMETERI TEMPLID. TEMA TÄHTSAIM PIDUSTUS OLI VILJALÕIKUSE AJAL SEPTEMBRIS , KORD IGA VIIE AASTA TAGANT NING KESTIS ÜHEKSA PÄEVA. EROS LAD. AMOR: ARMASTUSE JUMAL, APHRODIE JA ARESE POEG. TEDA KUJUTATI
Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning. Artemis ja Hera poeg.Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus oli kõigist jumalaist võimsam. Teda kutsuti taeva valitsejaks. Tema käsutusse kuulusid pikne ja kõu Ta oli. kreeka pea- ja taevajumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud
11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Igal polisel(linnriik) oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid
meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo ·Medusa maharaiutud peast Medusaga. hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. · Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. ·Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. · Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. ·Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid
Jumalaid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu.Olümpos oli jumalate eluase,kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus (Jupiter), peajumal ning tema kaks venda: 2. Poseidon (Neptunus); 3. Hades (Pluto);4. Hestia (Vesta), nende õde; 5.Hera (Juno). Zeusi naine ja 6. Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: 7 Athena (Minerva), 8. Apollon (Apollo), 9. Aphrodite (Venus), 10. Hermes (Mercurius) ning 11. Artemis (Diana) ja Hera poeg 12.Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. JUMALAD: Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli
Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Vana-Kreeka jumalannad Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks.
mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA • Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA • Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. KREEKA TEATER Juba esiaja rahvastel olid kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik
· Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. · Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. · Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle opli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. · Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis
Ateena asub Kreekas ja on üks vanimatest linnadest. Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol. Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju
Ühes loos on ta Aphrodite armuke, kelle Aphrodote abikaasa Hephaistos tabab oma naisega armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette. Enamasti on Ares vaid sõjajumal. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud päris Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull. Athena Athena oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses. Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse
Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit .Üks Olümpose kolmest neitsist.Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. Apollon (Apollo) oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu, nool ja lüüra. Apollon oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas
kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi
klambreid. Tempelid ehitati tavaliselt platvormile. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Zeusi tempel Suurim ehitis Peloponnesosel. See ehitati 468-456 a. eKr See oli rangelt sümmeetrilise kompositsiooniga. Tempel ühendas arhitektuuri ja skulptuuri. Parthenoni tempel See oli pühendatud linna kaitsejumalannale Athenale. Templi sees asusid hiiglaslikud skulptuurid, millest tähtsaim oli kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Nike tempel See oli väike tempel akropoli sissepääsu ees. See tempel oli loodud võidujumalanna Victoria auks. Dionysose teater Vanim näidendite esitamis koht Ateenas. Teater loodi veinijumal Dionysose auks. Algselt olid lava ja pingid ehitatud puidust, kuid hiljem ehitati kogu teater kivist. Tänaseks on säilinud ainult varemed. Skulptuur Skulptuuride loomiseks kasutati marmorit ja pronksi. Kõige väärtuslikumaks peeti