Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa oma turu Eesti kaupadele. 1923 muutus Eesti majanduse olukord kriitiliseks ning Eesti Pank oli sunnitud välja andma uusi laene. Maareform Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Uus majanduspoliitika 1924 asus rahandusministriks Otto Strandman. Tema maksepoliitika järgi kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati ebakindlate laenude saamist. Lõpetati tööstuse eelisarendamine. Esmatähtsaks muutus põllumajandus. Põllumajandus
6 Majandus Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad. Asunike põli ei olnud kerge, sest enamik alustas täiesti tühjalt kohalt, kuid tänu värskete maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järjele. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus
kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve mõisaansambli kui pargi planeeringus. 1918. aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Maanõukogu vastu määruse mõisamaade kontrolli alla võtmise kohta. 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, millega võõrandati riigi omanduseks kõik mõisamaad. Maareformiga loodi juurde ligi 55 000 asundustalu. 9. Talude kruntimõõtmine. 19.sajandi keskpaigas hakkasid toimuma muudatused majanduselus. Liivimaa 1849. a. talurahvaseadusega oli avatud tee üleminekuks raharendile ja talude päriseksostmisele. Kruntimine oli 19.saj suureks murranguliseks protsessiks. See oli seotud mõisamaade laiendamise ja kompaktsete majapidamiste moodustamisega talude päriseksostmisel. Mitmed talud kaotati või asustati ümber. Krunditi mõisate kaupa, ühe mõisa ulatuses korraga
vähemusrahvuste erakonnad. Suurim edu oli tavaliselt Põllumeestekogul ning sotsialistidel. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi. Majanduselu Majanduselu vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai maareform, mille aluseks oli maaseadus (vastu võetud 10. oktoobril 1919). Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Loodi 35 000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad. Pärast Vabadussõda algas majandustõus, kiiresti arenes tööstus. Rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Majandustõus oli aga liiga kiire ning tõi 1923. aastal kaasa kriisi. See sai alguse rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene. Laenude tasumine osutus aga raskeks ning raha oli vaja juurde trükkida. 1924
Sõnavabaduse, Usuvabaduse · Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline, sajast liikmest koosnev riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus, valitsuse juht oli riigivanem · Asutav Kogu lõpetas oma tegevuse 20.detsember 1920, ametisse astus I riigikogu Maareform · Aluseks 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus · Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, kariloomad jne · Loodi 55000 uut asundustalu: esimesena said maad Vabadussõjas silma paistnud sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad · Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega · Tekib Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht · Peale Vabadussõja lõppu tekib ülikiire majandustõus Eesti ja Rahvasteliit · 26.jaanuar 1921 tunnustab Antandi ülemnõukogu Balti riike iseseisvatena · 22.september 1921 astub Eesti rahvasteliitu
võitnud partei moodustada valitsust üksinda, vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid *Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi *Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust Majanduselu *Senine majandussüsteem vajas põhjalikke ümberkorraldusi *Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus *Loodi kokku 35 000 uut asundustalu *Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht *Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus *Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus *Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse, Vene
Ajaloo kontrolltööks kordamine (lk 16-44) Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt – Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev – ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti šovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljasp...
Stalinlik Venemaa ja hitlerlik Saksamaa tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samas ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. II MS puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele. Majanduse areng Olulisim ümberkorraldus majanduse alal oli maareform · Riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele · Nii tekkis 35 000 uut asundustalu · Selle tulemusena sendus senine suurmaapidamine(mõisad) väikemaapidamisega(talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele Tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa · Juhtkohale tõusis loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
Toitlustusolud muutusid kergemaks sedamööda, kuidas Tallinna hakkas jõudma välisvilja. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). Maareform. Samal ajal kui maal oli käimas üks euroopa radikaalsemaid agraarreforme riigistati vastavalt Asutava Kogu 10.10.1919.a vastu võetud Maaseadusele mõisnikele kuuluvad maavaldused kokku 1039 mõisat 2,34 miljoni hektari suuruses. Metsad ja soomaad jäeti riigi valdusesse. Põllu-, heina-, ja karjamaad aga jagati asundustaludeks. Loodi 56000 asundustalu. Peale maa võõrandati mõisnikelt ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Maal kerkisid uued elumajad, laudad, kõrvahooned, rajati terveid uusi külasid. Esialgsed raskused itas ületada 1921.a väga hea saak, ent peamiseks tõukejõuks oli maa harimise võimaluse realiseerumine. Isegi reformi autoreid üllatas selle edukus algselt kardeti, et hoos sissesaamine uutes majandites nõuab rohkem jõudu ja aega. (Laur, Pajur, Tannberg 1995). Rahandus
hulgaliselt tellimusi. Eesti Pank andis kergelt laene uute ettevõtete loomiseks. Kaupade puudus siseturul ja sõjaajale järgnenud tarbimisbuum lõid eeldused uute ettevõtete loomiseks, mis pidid rahuldama kasvavat sisetarbimist. Majanduskasvule aitasid kaasa head põllumajandusaastad ja Asutava Kogu otsusega läbi viidud maareform (10.oktoober 1919), millega riigistati mõisnikele kuulunud maavaldused ja loodi 56 000 uut asundustalu. Sellega tekkis ulatuslik väikemaaomanike kiht ning vähendati maal sotsiaalseid vastuolusid. 1923 algas Eestis majanduse langus. 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline. Tegu oli klassikalise ületootmiskriisiga: kaup jäi ladudesse seisma;
· Parlament-riigikogu (100 · Uus tööstusharu #Inglismaaga-liitlased, liiget, 3 aastaks) põlevkivitööstus Suur Briti-sümpaatia, · Vabariigi Valitsuse · Maareform (1919) koolidesse inglise keel eesotsas riigivanem · 35 000 uut #Prantusmaaga- · Rahvahääletuse ja asundustalu kultuurikontaktid, samas rahvaalgatuse õigus huvipuudus) Halduskorraldus: #Poolaga-soojad · 11 maakonda #Rootsi-ajalooline mälu · Maavanemad ja #soomega-salapiiritus, maavolikogud Skandinaava-suund.
ettevõtete loomiseks, mis pidid rahuldama kasvavat sisetarbimist. Majanduskasvule aitasid kaasa head põllumajandusaastad ja Asutava Kogu otsusega läbi viidud maareform (10.oktoober 1919), millega riigistati mõisnikele kuulunud maavaldused ja loodi 56 000 uut Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 13 asundustalu. Sellega tekkis ulatuslik väikemaaomanike kiht ning vähendati maal sotsiaalseid vastuolusid. 1923 algas Eestis majanduse langus. 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline
Venemaa lubas loobuda igavesest aja igavesti nõuetest Eesti territooriumile. Venemaa maksis Eestile kahjutasu 15 miljonit kuldrubla. L Ä H I A J A L U G U EESTI VABARIIK (1920-1940) Oktoobris 1919 alustati Maareformiga, mille ülesandeks oli likvideerida mõisnike võim ja jagada maa kõigile, kes soovisid ja 15/06/1920 Asutav Kogu võtab vastu Eest Vabariigi suutsid seda harida. Loodi 56 000 asundustalu. põhiseaduse 1924. aastal mindi üle uuele majanduspoliitikale, mis nägi ette 1/12/1924 Tallinnas surutakse maha kommunistlik põllumajanduse eelisarendamist. Toimus põllumajandusliku tootmise riigipöördekatse ümberstruktureerimine. Juhtkohale jäi loomakasvatus, kuid 1926 ilmub Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" I köide lihaveised ja rasvasead asendusid piimakarja ja peekonisigadega
● 1920. aastate alguses algas majanduslik tõus. ○ Tõusis tööstusettevõtete arv; alustati tooraine ja masinate sissevedu; eksporditi metsamaterjali, paberit, pappi ja kartulit; viina müük kuulutati riigi monopoliks; 1920 võeti vastu tulumaksuseadus ● 10. oktoober 1919 toimus maareform; mõisnike maavaldused riigistati, loodi 56 000 asundustalu. ● Esimene nimede eestistamine ● 1922 sulges Venemaa oma piirid eesti kaupadele, mis tõi kaasa majanduslanguse ○ Rahandusministriks saab 1924. aastal Otto Strandman ○ Kärbiti riiklikke kulutusi ○ Piirati sissevedu ○ Suurendati eksporti ○ Lõpetati tööstuse eelisarendamine ning esmatähtsaks muutus põllumajandus.
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
Algselt pöörati tähelepanu tööstuse arendamisele. 1922 sulges Nõukogude Venemaa piiri Eesti kaupadele. Tulemuseks tööstuse kokkuvarisemine ja inflatsioon. 1924- võeti suund põllumajanduse eelisarendamisele Põllumajanduses tuli läbi viia ümberstruktuureerimine- peamisteks ekspordiartikliteks said või ja peekon. Peamiseks puuduseks põllumajanduses olid väikesed talud. (puudus raha et läbi viita ümberstruktuureerimine) Maareform Mõisnikelt äravõetud maadele rajati 35 000 asundustalu. 1928.a.rahareform 1.jaanuar 1928 sai rahaühikuks kroon(eesti riik sai võlgu Rootsilt) Suur kriis Ülemaailmne majanduskriis mõjutas esmalt põllumajandust.(Inglismaa turg läks kinni ja enam Eestist asju ei osteta) Põllumajandusest levis kriis tööstusesse. Suurenes riigi sotsiaalkulutused. Kes on süüdi? Erakonnad, kes seavad oma huvid riigi ja rahva huvidest kõrgemale. Põhiseadus, mille puudus on presidendi ametikoha puudumine. Seega kutsus majanduskriis esile poliitilise kriisi.
põllumajandus. Alguses näis see suund kriisi süvendavat. Kahekümnendate teisel poolel oli Eestis normaalne majanduse õitseng. 1932 - Soomes kaotatakse keeluseadus, see mõjub laostavalt Eesti viinakuningatele. MAAREFORM. Kahekümnendate esimesel poolel käis Eestis euroopa radikaalsemaid maareform. Kogu mõisnike maa riigistati ja jagati sooviatele, kus juures eelis maa saamisel oli vabadust sõjas osavõtnutel. Maareformi käigus loodi 56'000 asundustalu. Mõisnikelt riigistati veel loomad ja vallasvara. Esialgseid raskusi talunikel aitas ületada 1921 aasta väga hea saak aga eriti lõppuks maa omanikuks saamise tunne. Reform oli isegi selle koostajatele ülatavalt edukas. PÕLLUMAJANDUS. 20ndate teisel poolel võeti suund põllumajanduse eelisarendamisele. Põllumajanduse krediteerimiseks loodi Maapank. 1925 aastaks oli ületatud sõja eelne majanduse olukord. Uute ja kallite põllutöö masinate hankimiseks moodustati masinaühistuid.
Adamsoni tööst ja avamine toimus Võidupühal 23. Juunil 1990.a., avamisel oli ka tolleaegne peaminister Edgar Savisaar. Originaalkuju on Suure-Jaani Linnaraamatukogus lasteosakonna lugemissaalis. 920. a. võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseadus ja valiti Riigikogu. Olulisim ümberkorraldus majanduse vallas oli Maareform, mis viidi ellu aastatel 1920-1929. Senised mõisad riigistati ja maa jagati soovijatele. Nii tekkis 35000 uut asundustalu. Suure-Jaani kihelkonnas paremini säilinud Olustvere, Sürgavere, Lahmuse ja Lõhavere mõisahooned läksid koolidele Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. Eesti tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa. Põllumajanduses tõusis juhtkohale omakorda
Eenpalu. Sisuliselt vaikiv ajastu jätkus. Kuigi parlament töötas, oli see presidendi kontrolli all. President määras ametisse ka linnapead, maavanemad, TÜ rektori ning siseministeerium kinnitas ka vallavanemad. Eesti majandus ja kultuur 1920.-30.a Põllumajandus Peamine majandusharu (70% elanikest) Maareformiga (1919) riigistati mõisnike maad ja u 1000 mõisat Osa maast kingiti Vabadussõjast osavõtnuile Maa müük talunikele (u 55 tuh asundustalu, pangalaen 55 a) Riigimaal loodi riigimajandid, põllutöökoolid, vallakoolid, kodumajanduskoolid Tulemus: Eestist sai väiketalundite maa üle 100 tuh talundi Talumajapidamine Maad keskmiselt 10-20 ha Piimakari või, juust meiereides. Eesti Võieksport. Peekonsea kasvatus. Eesti Lihaeksport 1930aa Lina ja kartul müügiks Teravili, 1930.aa kaitsti siseturgu tollidega Põllutöö käsitsi, talgutega. Sulased, tüdrukud.
laenude andmise üle ning vähendas toetusi tööstusele. Tähtsamaks peeti neid tööstusharusid, mis olid seotud siseturuga. Eriti pöörati tähelepanu kütusetööstuse arengule. Põlevkivist sai nii kütet kui toorainet tekkivale keemiatööstusele. Põhirõhk langes aga põllumajandusele. Põllumajanduses oli tähtsaimaks sammuks 10. okt. 1919 alanud Maareform, mille käigus riigistati 2,34 milj. ha maad ning 30% sellest jagati 56 000 uue, nn asundustalu vahel. Pool riigistatud maast (metsad, sood, turbarabad) jäid riigile, ülejäänud 20% jagati juurdelõigetena väiketaludele. Sellise jagamise tulemusena tekkis maal väikeomanike kiht. Maade jagamisel eelistati Vabadussõjast osavõtnuid või nende sugulasi. Vähenes palgatööliste kiht. Võõrandati ka mõisnike inventar. Suurenenud talude arv tähendas hoogsat ehitustegevust (ligi 40 000 maja, üle 100 000 lauda ja
● Algselt pöörati tähelepanu tööstuse arendamisele ● 1922 sulges Nõukogude Venemaa piiri Eesti kaupadele ● Tulemuseks tööstuse kokkuvarisemine ja inflatsioon. 1924 - võeti suund põllumajanduse eelisarendamisele Põllumajandus tuli läbi viia ümberstruktureerimine - peamiseks ekspordiartikliteks said või ja peekon. Peamiseks puuduseks põllumajanduses olid väikesed talud. Maareform ● Mõisnikelt äravõetud maadele rajati 35 000 asundustalu. 1928.a. rahareform ● 1.jaanuarist 1928 sai rahaühikus kroon. Suur kriis: ● Ülemaailmne majanduskriis mõjutas esmalt põllumajandust. ● Põllumajandusest levis kriis tööstusesse. ● Suurenesid riigi sotsiaalkulutused. Kes on süüdi? ● Erakonnad, kes seavad oma huvid riigi ja rahva huvidest kõrgemale. ● Põhiseadus, mille puudus on presidendi ametikoha puudumine. ● Seega kutsus majanduskriis esile poliitilise kriisi.
10 % olid riigimõisad, ehk kroonumõisad. Kirikutele oli 2,3% ja pankadele 2,7% ja seisulikele asutustele 2,2%. Linnadele kuulus ka u. 2%. Paljudel oli mitu mõisa. Talud 1917. Talude käes oli nii rendi- kui ostutaludena 55,3% eesti territooriumist. 51640 talu oli ja 34,1 ha oli keskmine maa suurus. Maa elanikke oli 1916 aastal 846 000 ja alla poole omasid maad, ülejäänud olid rentnikud või sulased. 1919 kirjutati Eesti Maaseadus võeti ära mõisaid 52%. Moodusti 32 000 asundustalu ja neil oli põldu 10 ha(kahe hobuse talu) ja 4-6 ha heinamaad. Metsa ei antud. Kuid ehituseks anti materjali. Hobuseid oli sellises talus 2. Sest hobune suudab harida 5-6 ha. 2 suunda: Hobuste üldarvu suurendamine ja Tori hobuse lõplik aretamine(sest oli 2 hobuse talu ja oli vaja universaalset hobust) 1927. aastal oli 230 000 hobust, mis oli maksimum üldse. 1939 aastal oli 218 000 hobust. Lõplikult kujundati välja universaalne Tori tõug
vähemusrahvaste erakonnad. · Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi. · Kujunesid ületamatud vastuolud. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. Majanduselu · Radikaalne maareform, mille aluseks oli 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jne. Loodi 35000 uut asundustalu. · Kõigepealt said maad vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad. · Pärast vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. · Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse, Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel.
piiras riiklike kulutusi seadis sisse kontrolli uute laenude andmise üle vähendas toetusi tööstusele. + Tähtsamaks peeti tööstusharusid, mis olid seotud siseturuga, kütusetööstuse arengule (Põlevkivi sai nii kütet kui toorainet tekkivale keemiatööstusele. Põllumajandus 10. okt. 1919 alanud Maareform - riigistati 2,34 milj. ha maad + 30% sellest jagati 56 000 uue, nn asundustalu vahel. + 50% riigistatud maast (metsad, sood, turbarabad) jäid riigile + 20% jagati juurdelõigetena väiketaludele. Sellise jagamise tulemusena tekkis maal väikeomanike kiht. Maade jagamisel eelistati Vabadussõjast osavõtnuid või nende sugulasi. Vähenes palgatööliste kiht. Võõrandati ka mõisnike inventar. + Suurenenud talude arv - hoogne ehitustegevus (ligi 40 000 maja, üle 100 000 lauta ja muid
riigistada? Kas kõikide mõisamaid, mis kuuluvad ka eestlastele. Kas tuleb riigistada kõik talumaad ära? Riigistada mõisahooned, loomad, tööriistad. Mida riigistatud maadega tuleb teha? 9 hääletas vastu, 63 hääletas poolt (~ 120 liiget oli), mõned liikmed jäid erapooletuteks. Riigistamisele kuulus kogu mõisamaa, sõltumata, kas nad kuulusid baltisakslastele või eestlastele. Kirikumõisad jäid osaliselt püsima. Talusid keegi ei puutunud. Kokkuriigistati 2,4 miljonit hektarit. Asundustalu suurus on 16,4 hektorit (Ostutalud olid üle 30, 50, 100 hektari). Asundustalud anti rendile, ei müüdud päriseks. Maareformi läbiviimiseks kaasati kohalikud omavalitsused. Need, kes soovisid saada maad pidid esitama oma tahtmise vallakogule. Esimesed, kes said maad olid I MS väljapaistnud sõjaväelased (2000 meest said tasuta maavaldused riigipoolt). II järjekorras olid Vabadussõjas invaliidistunud mehed ja langenud meeste pered. III järgulised, teised maa soovijad.
Eriti pöörati tähelepanu kütusetööstuse arengule. Põlevkivist sai nii kütet kui toorainet tekkivale keemiatööstusele. Põhirõhk langes aga põllumajandusele. 37 Põllumajanduses oli tähtsaimaks sammuks 10. okt. 1919 alanud Maareform, mille käigus riigistati 2,34 milj. ha maad ning 30% sellest jagati 56 000 uue, nn asundustalu vahel. Pool riigistatud maast (metsad, sood, turbarabad) jäid riigile, ülejäänud 20% jagati juurdelõigetena väiketaludele. Sellise jagamise tulemusena tekkis maal väikeomanike kiht. Maade jagamisel eelistati Vabadussõjast osavõtnuid või nende sugulasi. Vähenes palgatööliste kiht. Võõrandati ka mõisnike inventar. Suurenenud talude arv tähendas hoogsat ehitustegevust (ligi 40 000 maja, üle 100 000 lauda ja muu
Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi kuussada karjamõisat seega kokku üle kahe tuhande mõisasüdame 1918. aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Maanõukogu vastu määruse mõisamaade kontrolli alla võtmise kohta. 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, millega võõrandati riigi omanduseks kõik mõisamaad. Maareformiga loodi juurde ligi 55 000 asundustalu. Sajad säilinud ajaloolised mõisad on kaasajal Eesti ühed atraktiivsemad vaatamisväärsused.Paljudes mõisates on sees hotellid, restoranid või muuseumid. Eesti keele päritolust Eesti keel kuulub soome-ugri keelkonna läänemeresoome keelte hulka. Eesti keele kõnelejaid on tänapäeval maailmas umbes 1,2 miljonit. Eesti keele lähimad sugulased liivi ja vadja keel on tänapäevaks praktiliselt hääbunud, kummagi keele oskajaid on praegu vaid paarkümmend
2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest faktoritest Eestis läbi aegade, hobusekasvatus praeguses Eesti Vabariigis Sotsiaalsed tellimused: 1) 1816/1819 Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal. Tähelepanu hakati pöörama hobuse sõiduomadustele (liikumisvabadus, oli vaja kaugemale sõita). 2) 1840-1917 Talude päriseksostmine (hobuseid oli vaja põlluharimiseks) 3) 1919 Maareform - 32 000 asundustalu (2 hobust) ja 23 000 käsitöökohta (1 hobune) 4) 1936 soode harimine. Tori hobuse muutmiseks toodi sisse postjee-bretooni tõugu hobuseid Kõige enam hobuseid oli Eestis 1927. aastal 229 530 hobust (ca 230 000). Praegu Eestis on ca 4000 hobust. Loodud on 3 tõugu Eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, kõik on ohustatud tõud. Hobusekasvatus on jäänud siiski üksikute fanattide pärusmaaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
