Miks püsis NSVL nii kaua, kuid lõpuks ikka kokku varises NSV Liit oli väga suur riik, mis suutis ka mitmeid aastaid koos püsida, alates 1922 kuni 1991 aastani. NSV Liitu kuulus 15 riiki kaasaarvatud Eesti ja ka meie naaberriik Läti. Seega võib öelda et NSV Liit oli küllaltki võimukas. Püsimis aastaid arvestades on NS V Liidul olnud, aga väga vähe valitsejaid. Olenemata kõigest sellest ta siiski lagunes. Kuid mis olid siis lagunemise põhjusteks ning mis aitas NSV Liidul niikaua püsida. Üks kokkuhoidvaid jõude oli valitsuspoliitika ja ideoloogiad. Kommunism aitas säilitada korda ning kehtestada nõuded. See ühendas sealseid inimesi ning kõigil olid käitumiseks kindlad reeglid. Riiki suudeti kontrollida ning seal toimuv oli samuti kontrolli all. Teiseks kokkuhoidvaks jõuks oli rikkalik loodusvarade omamine. See andis nende majandusele rikkuse ning tegi nende riigi vajalikuks ja oluliseks. Lagunemisele aitasid kaasa paljud asjaolud.Üks nei...
Osavõtt valimistest õigus või kohustus Valimised on inimestele võimalus valida endale esindajad , kes nende eest olulisi otsuseid teevad ja enamikes riikides , sealhulgas Eestis , on tegemist just nimelt õiguse , mitte kohustusega. Kuid näiteks Austraalia , Belgia, Kreeka ja Luksemburg on läinud seda teed, et teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selletegemata jätmisel. Valimiste kohustuslikuks muutmine aitaks kindlasti suurendada valimistel osalejate arvu , sest selle seadusega sätestamine eeldaks, et määratakse karistused neile ,kes seadust rikuvad. Belgias näiteks ootab valimistelt kõrvalejääjat rahatrahv suuruses 500-1200 krooni ja see kajastub ka ilmekalt valimisaktiivsuses: 2009 aasta Europarlamendi valmistel andis oma hääle 90. 39 % valmisõiguslikest kodanikest. Kuid minu arvates on selline karistamine eetiliselt täiesti põhjendamatu . I...
Kuidas mõjutas impeeriumi poliitika Eestimaad ? Eesti oli kaua aega sõdimas vene impeeriumi vastu ja ei tahtnud kuuluda selle alla. Kuid siiski on see jätnud jälje Eesti elusse , mida võib teatud määral tunda ka praegu. Selles võis olla midagi head ja samas ka halba. Poliitika ja elu arenes sel ajal , tehti reforme ja arendati tööstust , kaubandust ja muud. Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapa...
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda algas 28. juuli 1914 ja lõppes 11. november 1919. See oli esimene sõda, mis kaasas endaga suurt osa maailma riikidest. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, kus ühel poolel olid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa ning teisel poolel Saksamaa. Sõja ajendiks oli ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil. Maailmasõja tulemused olid murrangulised, tekkisid uued riigid, muutus maailma poliitiline kaart ja muutus riikide positsioon. Kuid mis riigid said sellest kasu ja millised kahju? Maailmasõja peamiseks kaotajaks oli Saksmaa, riik mis alustas sõda suurte eesmärkidega. Sõja käigus sai Saksamaa kõvasti lüüa ja peale sõda suruti peale Versialles' rahutingimused. Saksamaa oli kuulutatud sõja süüdlaseks ning riik pidi tasuma sõjas tekitatud kahjud (maksma reparatsioone), loovutama suured alad, jagam...
Kuidas mõjutasid maadeavastused hilisemat ajalugu? Mitmeid tuhandeid aastaid enne Kristust olid juba meresõitjad avastanud uusi maid ning mereteid, kuid mõju avaldasid need vaid kohalikul tasemel. 15.-16. sajandi maadeavastused seevastu mõjutasid tervet maailma ning tõid endaga kaasa palju muutusi nii riikide kui ka tavainimese jaoks. 15. sajandi lõpuks olid kiriku- ja teadusmehed jõudnud üksmeelele: maa on kerakujuline. Kompassi täiustati meresõiduks, navigatsiooniriistana võeti kasutusele atrolaab ning laevanduses hakati kasutama karavalle. Võrreldes varasema ajaga, kui meremehed orienteerusid taevatähtede või päikesevarju abil, muutus navigeerimine hõlpsamaks ja usalduväärsemaks. Tugevamad laevad võimaldasid julgemalt pikke reise ette võtta. Enam kui 500 aasta tagused tehnoloogilised saavutused on olnud vunamendiks tänapäeva laevandusele ja isegi atronoomiale. Vasco da Gama, Kolumbuse ja Magalhaesi reisid...
Mida saab teha rahvas, et mõjutada Riigikogu või vaitsuse tegevust? Me kõik ju teame, et meie riigi suureks valitsejaks oleme me ise. Rahvas. Meie eest aga mõtlevad seadusi Riigikogu ja valitsus, sest muidu kukuks riik kokku. Nad on selleks meile antud, et me oleksime kõigega rahul, meil oleks hea ja turvaline. Küll aga vahel nad ei mõtle ikka kõigi peale. Kuidas saame me teada anda, et meid on kahe silma vahele jäetud? Kuidas me saaksime Riigikogu või valitsust mõjutada nende otsustel? Esimene asi, mida inimesed tavaliselt teevad kui neile midagi ei kõlba, on see, et nad arutavad probleemidest ja üritavad neile lahendusi leida näiteks internetis. Hea koht selleks on näiteks foorum või jututuba. Mina liigitaks selle avaliku arvamuse avaldamiseks, kuigi osad meist ainult ,,vinguvad". Aga kes teab. Minuarust selline tegevus ei mõjuta kedagi, kui siis väga vähe. Aga sellest ei aita, et nende otsuseid muuta. ...
Humanism ja Renesanss Mõiste "Renessanss" tähendab taassündi (sõna tuleb pr. keelest renaissance; ka it. rinascita tähendab taassünd). Üldajaloo tänapäevasesse käsitlusse tõi mõiste `renessanss' prantsuse ajaloolane Jules Michelet (1855) ning kultuurihistoriograafiasse juurutas selle Jacob Burckhardt (1860). kultuuriloolased loobusid ajastu tähistamisel ajaloolisest itaalia mõistest `rinascimento' ning võtsid kasutusele prantsusekeelse sõna `renaissance', ajaloolise järjepidevuse katkemisest. Samas on nende mõistete tähenduses väga oluline ühisosa: mõlemas sisaldub hinnanguline vastandus keskajale. Renessanss mõistet kasutatakse seoses kultuuriliste muutustega 14.-16.sajandil. Renessanss on keskaja lõpus enamikus Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang, mille sotsiaalne ja majanduslik alus oli varakapitalistlike suhete tekkimine linnades. Renessansskultuuri iseloomulikud jooned ...
Prantsuse revolutsioon-kuidas see muutis maailma? Prantsuse revolutsioon muutis paljuski meie ühiskonda, eelkõige Euroopa ühiskonda, valitsemist ja elulaadi. Maailm muutus paljuski tänu Suurele Prantsuse revolutsioonile. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Kuni 1789. aastani valitses kuningas hoolimata mitmetest takistusest ja raskustest. Hoolimata riigi rasketele oludele ja kehvale seisule kulutati hiiglaslikke summasid kuninga õukonnale , sõdadele, valitsemisele ja üleüldse kuninga heaolude tagamisele. Tol ajal jagunes Prantsuse ühiskond kolmeks: vaimulikeks, aadlikeks ning kolmandaks seisuseks. Riigi kulutuste taandamiseks hakati, siis makse tõstma, kuid otseloomulikult pidid makse maksma vaid kolmandad seisused, kel rahaline seis oli kõige raskem võrreldes teiste seisustega. Minu arvates oli see väga väär otsus, sest kolmandal seisusel oli kõige raskem üleüldse toime tulla ig...
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.Antiik-Kreekas oli orjanduslik ühiskond. See kujunes välja 8.-5. sajandil e.m.a. Ning see oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklaste arvates oli see loomulik ja jumalate poolt nii määratud. Nii ei pidanud kreeklased ise füüsilise tööga tegelema, vaid said oma kõik aja suunata vaimsetele pingutustele, milleks oli arhitektuur,kirjandus, matemaatika, geomeetria ja peamiselt filosoofia.Vähestele inimestele oli see ebanormaalne ja need kes astusid välja orjade eest, neid peeti koheselt imelikeiks.Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Orjasid oli palju, kuid arvandmed puuduvad.Põhilised orjad olid:sõja vangid,võõrsilt sisse ostetud ,,Barbarid",võlgade katteks orjusesse müüdud kodanikud. Enamus orjasid olid Barbarid. Kreeklastel kujunes välja arusaam, et Barbarid on kõik need kes ...
Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil- ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud ajaloolised tegurid. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse 35 000- 15 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne. Kindlasti on ameerika rahvuse aluseks inglased, kes moodusta...
Miks oli perestroika NSV Liidus paratamatu? Kätlin Keinast 12c Perestroika algpõhjuseks oli teatavasti ülejõukäiv relvastatuse võidujooks jõuka NATO-ga, mis lõppes 1980. aastate keskpaigaks NSVL-i pankrotiga. Perestroikat ehk ümberkujundamist pidas Gorbatsov 1985. aasta aprillis toimunud NLKP Keskkomitee pleenumil majandusliku arengu kiirendamise päästerõngaks. Muutused olid vajalikud, sest NSV Liit oli väljapääsmatult suurtes majandusraskustes. Millised põhjused olid need, mis tekitasid vajaduse perestroika järele? Nii Nõukogude Liit kui ka USA kartsid vastase võimalikku sõjalist rünnakut ning teineteist püüti hoida konstantselt hirmu all. Ühendriikide president Ronald Reagan uskus, et kui NSVL-ile peale suruda pidev konkurents, siis variseb too kokku. USA ,,kuulutas" Nõukogude Liidule majandussõja. Alustati NSVL-i põhiliste sissetulekuallikate sulgemist. Üh...
Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusaja all mõistetakse tavaliselt ajajärku 16.-18. sajandini. Mõningal määral olid ühiskonnas säilinud veel keskaegsed struktuurid, kuid toimusid ka väga suured muutused, mis muutsid inimeste ellusuhtumist ja ühiskonda. Juba 14. sajandil hakkas Itaalias kujunema uus maailmavaade. Religiooni asemele tõusis inimene, kes oli kui looduse osa ja Jumala loomingu tippsaavutus. Sellist ellusuhtumist nimetati humanismiks. Taasavastati ja tõsteti ausse antiikkultuuriga seonduv. Inimesed suhtusid kriitiliselt endistesse autoriteetidesse, näiteks kirikutesse ja hakkasid tegelema loodusteadustega. Inimeste maailmapilti avardasid suured maadeavastused. Kui ennem arvasid inimesed, et maakera on lapik, siis nüüd saadi kinnitust, et tegelikult on see kera kujuline. Algselt ei olnud inimeste eesmärk mitte avastada maid, vaid leida lihtsam ja odavam ligipääs Aasiass...
"Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?" Muistne vabadusvõitlus oli ühtlasi ka Balti ristisõdade ajastu.Vabadusvõitluse puhkemise põhjusteks oli sakslaste soov laiendada maavaldusi ning kindlustada meretee turvalisus, samuti tahtis Rooma katoliku kirik paganlust välja juurida ja asus alasid ristiusustama. Kõige selle pärast pidid eestlased väga palju kannatama ning sõdima. Kuna sõja põhieesmärgiks oli ristiusu levitamine, oli ristisõdijatel katoliku kiriku toetus. Sõdimise eest anti andeks kõik patud, kui inimene oli elus mõne suure kuriteoga hakkama saanud ja kahetses seda, oli tal võimalus minna sõtta ja sellega oma teost vabaneda. Veel üheks põhjuseks, miks sõtta mindi, oli lootus allutatud maade arvelt kiiresti rikastuda. Katoliku kirik oli Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud. Kui praegu valitseb riiki parlament või kuningas, siis sel ajal oli suurim võim paavsti käes. Paganad alistati...
Kuidas mõjutas Prantsusmaa 1789-1815 Euroopat ja maailma? Euroopat ja maailma on väga palju mõjutanud 1789. aastal 14. juulil Bastille vallutamisega alguse saanud Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis 10 aastat. Seda peetakse piiriks uue ja uusima aja vahel, tehti lõpp privilegeeritud seisustele ning levisid uued põhimõtted. Kultuuri mõjutas väga Bastille vallutamisele järgnenud massiliikumine, mis suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis pärit minevikust. Suurt viha, mis vana korra vastu oli, said tunda eelkõige kõrgfeodaale ja kuningaid kujutavad kunstiteosed. Kannatada said Notre-Dame´i katedraal ja ka St. Denis´e katedraal. Hävitustöid saatsid korda nii üksikisikud kui ka linnaosade kohalikud võimuorganid. 1790. aastal moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1793. aastal Kunstide Ajutine Komisjon. Nende otsustada oli, mida vanast kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. 1793. aastal av...
Keskaeg - oluline etapp inimese ajaloos 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Pe...
Minu kohustused kondanikuna riigi ees Minu, kui kodanikuna kohustused riigi ees on piiritletud. On etikett, mida peab järgima, mida tohib teha ja mida ei tohi. On asju, mida peab kindalt järgmina ja neid täitma. Kindalt peab riigi elanik tegema järgmiseeid asju: järgima seadusi (seaduse ees on kõik võrdsed),maksma makse (igaüks peab maksma riigi pakutavate teenuste ja ühishüviste eest), hoidma elu- ja looduskeskkonda (me elame ühel planeedil ja kõik me peame ka oma koduplaneedi eest hoolitsema). Kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele õiguse riiki ka ise kaitsta, riigi käekäigu üle otsustada ja seda kujundada. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma ...
Miks, kuidas, kus hakkasid tekkima linnad? Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. Eriti kiire areng sai alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu, sellepärast, et siis kolis siia hulganisti feodaale,rüütleid ja preestreid. Tallinn hakkas kujunema peale taanlaste linnuse rajamist, kuigi Lübecki linnaõigus, saadi alles 1248.aastal. Hiljem said linnaõiguse Rakvere (linnaõigus1302), Narva(linnaõigus 1345), Tartu (1262.a), Viljandi (esmamainimine 1283), Uus-Pärnu(1318.a.), Paide (1291a.), Vana-Pärnu, Haapsallu (1279a.). Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena ...
Millised olid ristisõdijate motiivid 12. sajandil muutus ristimine populaarseks ning kõik ristimata alad taheti likvideerida ehk usustada. Eestimaale polnud usukuulutajad veel jõudnud ning see problem lahendati 12. sajandi lõpul, mil paavst nimetas meie maalapikese maarjamaaks. Peale paavsti kuulutust mõisteti, et pole mõtet oma jõude kaugele ida blokki saata, kui saab ka lähemal usku levitada. Kunagi lubasid inimesed, et nende vajaminemisel aitavad nad paavsti ehk minna usku peale suruma. Nüüdseks jõudis see periood kätte ning asuti teele. Keskajal oli usk millegisse väga võimas ning leidus ka inimesi, kes oma sõna peavad. Tollal usuti, et kui sa midagi head teed, surud usku peale, siis saad sa järgmises elus parema positsiooni ehk elu ning õnne. Tööjõule tasuti ka maalappide kinkimisega. Minu arust on see väga naiivne, et sa jätad oma pere ning rändad kuhulegi tühermaale, et ...
Interneti head ja vead Tänapäeva ühiskonnas on internetil aina suurem tähtus inimeste elus.Interneti kasutatakse igapäev, kas siis selleks, et saada informatsiooni, maksude maksmiseks või lihtsalt ajaviitmiseks. Internet kujunes välja 1960. aastal USA Kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. 1987. aastal avati internet kõigile kasutamiseks, aastatel 1993.aastal hakkas pihta interneti laialdane kasutamine. Eestis ühendati esimesed arvutid internetiga 1990-1991 aastal. Laialdasem kasutamine algas 1996. aastal, kui loodi Tiigrihüppe programm. Mis on interneti halvad ja head küljed? 2007. aasta teiselpoolel läbiviidud uuring näitab, et Eestis, 15-74 aastaseid internetikasutajaid, on 687 000. Internetti kasutatakse peamiselt mitmesuguse informatsiooni leidmiseks, e-posti kasutamiseks ja ka pangatehingute tegemiseks.Eestis on kõrgelt arenenud e-riik. Olemas on E-kool, e-pank, e-r...
"Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp?" 18. sajandi lõpu tööstuspöördest sai nüüdisühiskonna kujunemise alguse ning keegi ei osanud arvata, et 21. sajandi alguseks on ühiskond välja arenenud postindutriaalseks. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelu, inimõiguste tunnustamine. Räägitakse demokraatiast ja kapitalismist. Kas oleme jõudnud ühiskonna arengu lõppu või on see alles algus? Me oleme jõudnud postindustriaalse ühiskonna ehk teeninusühiskonda on tööstusühiskonnale järgnenud arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalnestruktuur, teeninudsektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Seoses teenindusühiskonda jõdmisega on muutunud teadmised inimetele kõige olulisemaks, varem oli selleks olnud masina...
Miks kujunes Blanche'i saatus traagiliseks? Blanche oli väga elegantne naine. Ta riietus maitsekalt, oli viisakas ja käitus nagu kõrgseltskonna daam, talle meeldis kanda uhkeid ehteid ja rõivaid, kuid ometigi kujunes Blanche'i saatus traagiliseks. Miks see nii juhtus ja kas oleks saanud minna teisiti? Ühel päeval koputas Blanche oma õe Stella ukse peale, sel hetkel polnud õde kodus, kuid hiljem seadis ta ennast tema korterisse sisse. See ei meeldinud sugugi Stella mehele Stanley'le ning peale õe juurde kolimist hakkas Blanche'i traagiline saatus süvenema. Enne õe juurde kolimist elas Blance farmis mis kuulus ka tema õele, kuid see võeti neilt võlgade katteks käest. Alates sellest hetkest hakkas Blanche'i elu muutuma aina traagilisemaks. Farmi ära võtmine oli stardiks Blanche'i hullumisele. Stellal polnud farmi arestimisest midagi, sest tema mees oli ta juba paika pannud ning seepärast Stella ei hoolinud rahast, aga Stanley oli tige, s...
Suure Prantsuse revolutsiooni mõjud Euroopale Suur Prantuse revolutsioon mõjutas Euroopat palju, seda eelkõige industriaalühiskonna tekkega. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele tähendaski tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise ninde tootmisega masinate abil. Samuti tekksid uued riigipiiirid, muutus olukord ühiskonnas ning sõjandus arenes jõudsalt. Masinatootmise esimene arenguetapp katkes mitmeks aastakümneks Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. 1820.-1830.aastad tähistavad vabrikutööstuse teist arengulainet, mille käigus levis see paljudesse Euroopa maadesse, järgnevatel asstakümnetel juba üle kogu Euroopa ning isegi teistesse maailmajagudesse. Sõna tööstus (ingl industry, pr industrie) järgi aga hakati uut ühiskonda nimetama industriaalühiskonnaks. Tööstuse areng tõi kaasa suuri muudatusi eeskätt tootmises, k...
Osavõtt valimistest kas õigus või kohustus? Vabad valimised on üks demokraatliku riigi põhitunnuseid. Rahvas, riigi kõrgeima võimu esindaja, valib endi seast esindajad, kelle kohuseks on kodanike huvide eest seismine. Nii saabki iga valimisõiguslik inimene osaleda riigi valitsemises. Eesti Vabariigis on igal valimisealisel kodanikul õigus käia valimas. Kuid kahjuks ei kasuta sugugi kõik inimesed oma põhiseaduslikku õigust, sest millegi pärast on valimisaktiivsus pea igade valimistega langenud. Erandiks on küll viimased valimised, kus valimas käis rekordarv inimesi. Valimistest mitte osavõtmist põhjendatakse tavaliselt sellega, et pole kedagi valida või arvatakse, et nagunii ei oma üks hääl mitte mingit kaalu. Kuna hääletamine ei ole Eesti seaduste silmis otseselt kohustuslik, ei saa ka etteheiteid teha inimestele, kes valimas ei käi, vaid tuleks välja selgitada madala kodanikuaktiivsuse põhjus...
Ernest Hemingway "Hüvasti, relvad" Lugesin läbi Hemingway teose "Hüvasti, relvad", kuigi pean tunnistama, et raamat oli mu öökapil kaks-kolm kuud ja lugesin, kui aega sain. Aga siiski oli väärt lugemine ja andis mõtlemisainet sõja teemal. Kirjanik Ernest Hemingway oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja Hispaania kodusõja õudusi. Ta oli nn "kadunud põlvkonna" (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide alal ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest Oma elu lõpetas ta enesetapuga, mille põhjuseks võib pidada depressiooni, mis tulenes üha süvenevast alkoholismist. Ka selle põhjuseks võis olla koledad mälestused mitmest sõjast. Seda raamatut on peetud lääne kirjanduse kirglikumaks sõjavastaseks romaaniks. Läbivaks teemaks...
Mille nimel võitles Hamlet? Kõigest paar kuud pärast isa surma abiellus Hamleti ema vana Hamleti venna Claudiusega. Hamleti jaoks oli see isa mälestuse rüvetamine kuna pulmad toimusid nii ruttu ja nagu Hamlet oma ema kohta ütles: ,,Veel ei olnud kulunud need kingad, milles vaese isa keha ta saatis, pisarais kui Niobe..." Hamlet ei osanud veel midagi kahtlustada, kuid pärast kohtumist oma isa vaimuga sai ta tõe teada, nimelt Claudius tappis oma enese venna. Üheks motiiviks, mille nimel Hamlet võitles, oli isa rahulolu pärast surma. Isa vaimuga kohtudes tahtis vana Hamlet, et poeg annaks talle lubaduse Claudiusele kätte maksta. Kuna Hamleti jaoks oli isa kõige tähtsam inimene maailmas, ei saanud ta lubadust andmata jätta. Hamlet teadis, et selle lubaduse täidesaatmine tooks kaasa isa rahulolu ning ta saaks rahus puhata, mitte, et ta peaks mööda ilma ringi uitama. Teiseks, Hamlet tahtis C...
Kas Külma sõda oleks saanud ära hoida? Teine maailmasõda lõppes 1945. aastal Saksamaa ja tema pooldajate kaotusega. Saksamaa ja tema pealinna Berliini jagasid Liitlasriigid omavahel okupatsioonitsoonideks, mille eesmärk oli riigi, demokraatia ning kapitalismi taastamine. Nõukogude Liit kui totalitaarne sotsialistlik riik sääraste plaanidega päri ei olnud ning kasutas ära igat võimalust, et sotsialismi ja oma mõju maailmas laiendada. Vastukaaluks oli USA, kes kuulutas kõikjal demokraatia ja kapitalismi põhimõtteid. Sellest arenes välja kahe vastandliku maailma- kapitalistliku ja sotsialistliku leeri terav vastuolu ehk Külm sõda. Enne Teist maailmasõda olid Nõukogude Liit ja Saksamaa jaotanud ära terve Euroopa mõjusfäärideks, mis näitab seda, et Nõukogude Liidul polnud mingisuguseid kavatsusi lääneriikidega mingeid liitlaslepinguid sõlmida. Kuna aga Saksamaa hulljulgelt juba sõja algusjärgus lepingut rikkus ...
Arutlus ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?" Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Eristatakse autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri. Dikta- tuuriga kaasneb range kontroll kodanike arvamuse avalduse üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine (ka inimeste represseerimine ja hävitamine). Demokraatia on valitsemisvorm, kus võimul on rahvas. Eristatakse liberaalset ja sotsiaaldemokraatiat. Demokraatliku korra määratlemisel on aluseks rahva osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanike õiguste ja vabaduste olemasolu. Enne Esimest Maailmasõda oli demokraatlikke riike Euroopas vähe, kuid sõja järel suurenes nende hulk oluliselt. Paljudes riikides kehtestati seadusi, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi (näiteks valimisõigus). Kuid demokraatlik...
Arutlus Kas 19. sajand oli murdepunkt Eesti rahva ajaloos ? 19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvuskangleaste eestvedamisel riigi revulutsioon, mille eesmärgiks oli Itaalia ühendamise ühtseks riigiks. Saksamaal nõudsid aga tudengid ühtse riigi loomist. Kas 19. Sajand oli pöördepunktiks ka Eesti rahva ajaloos? Oluliseks röördepunktiks oli Talurahva seaduse loomine.Esimesed talurahva seadused oli oluliseks sammuks edasi mõisnike ja talupoegade suhete reguleerimisel, mis ei rahuldanud kumbagi poolt. Peagi hakkati mõtlema seaduse revideerimisele. Aastal 1816 kaotati pärisorjus Eestimaal. Talupojad olid nüüd vabad ning nende ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad said omale õigusi, kuid siiski nad ei tohtinud elukutset valida, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Aastal 1849 võteti vastu seadus, mis lubas talupoegadel om...
EG Sotsiaalpoliitika Eestis - on see ikka olemas? Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus ja arvestatavad elutingimused. Selleks kasutatakse mitmesuguseid meetmeid nii teenuseid kui ka rahalisi väljamakseid. Sotsiaalpoliitika kolmeks põhisuunaks on vaesuse kaotamine, võrdsuse taotlemine ja heaolu. Kui rääkida sotsiaalpoliitika olemasolust Eestis, siis leian, et see on küll olemas, kuid veidi läbimõtlematu ning süsteemitu. Riik kogub rahvalt makse ning tänu sellele on hädasolijatel võimalik abi saada. Sotsiaalpoliitika olemasolu kinnitab pikk toetuste ja hüvitiste nimekiri, mida on võimalik riigilt saada. Kuid kas see on piisav vaesuse kaotamiseks? Minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimese esmavajaduste rahuldamiseks on võimalik taotleda toimetulekutoetust. Tegelikkuses on ka minim...
Väjakutsed tänapäeva noore elus Tänapäeva elu ongi kui üks pidev väljakutse.Iga kord mil kodust lahkutakse on kogemusteta noorele juba üks väljakutsetest.Noored,kes pole veel täisealise easse jõudnud,kes pole oma iseseivusega peale hakanud,neil on välja kutsed pisut kergemad kuna neil on emad ja isad,kes neid pidevalt aitavad ja toetavad.Kuid need noored,kes on algust pannud oma iseseivale elule on sellega vabastanud end pidevat vanemate kontrollist ja paratamatust abist.Vanemad muidugi aitavad,kuid mitte nii nagu nemad seda tegid kui vanemate kodus elades. Näiteks võib tuua :Noored abielluvad,see on juba mingil määral väljakutse,selles koosluses ei saa elada ainult iseendale,kuna siis ei tule abielust midagi head.Abielus peab olema kompromiss ja austus.Need kaks elementi on noore elus üks kõige raskem väljakutse.Siiski on ka väljakutseid,mis noore elu korrigeerivad ja suunavad õigele teele.Neid peab noor ...
Sven Meltsas Minu investeeringud tulevikku. Tulevikku investeerimine- see tähendab seda, et inimene tegeleb igapäevaselt millegagi mis tema tuleviku paremaks muutma peaks. Inimene saab enda tulevikku mitmel moel inveteerida. Tänapäevases ühiskonnas pannakse väga suurt rõhku tulevikule, inimesed teevad palju tööd, et tulevik oleks helgem kui olevik. Esiteks on meil kõigil võimalus omandada hea haridus. Panustamine haridusele tagab suurema võimaluse saada tööle mõnda suurde firmasse ja seal karjääri teha. Tänapäeval on hea hariduse omandamine kättesaadavam kui oli aastakümneid tagasi. Põhiharidus on muutunud kohustuslikuks ning peale selle omandamist on võimalik õpinguid jätkata kutsekoolis või gümnaasiumis. Mina investeerina haridusse iga päev, kuna jätkasin õpinguid peale põhikooli gümnaasiumis. Selle lõpetamine annab mulle või...
Kas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid Euroopa riikide arengule positiivse või negatiivse mõjuga? Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid üheks Euroopa uusaja mõjukamateks sündmusteks, kui mitte isegi kõige mõjukamateks. Kuid kas need sündmused olid pigem head või halvad? Selleks tuleb kõigepealt vaadata nende ajendeid ja mis asjaolud viisid nende sündmuste tekkeni kas elu enne neid sündmuseid oli parem? Esiteks, mida üldse mõistetakse revolutsiooni all? See on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Suure revolutsiooni põhjusteks on aga paljud erinevad punktid, esiteks kindlasti tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuningas Louis XVI, kes ei pööranud riigi juhtimisele piisavalt tähelepanu ja seetõttu kasvas riigivõlg, majanduslik olukord ja elatustase langes ja tekkis ikaldus (viljasaagi hävimine). Oma mõju andis kin...
Mina ja alkohol Tänapäeval on alkoholi kasutamine väga laialdane ning seda sisaldavad paljud tooted. Alkoholi kasutatakse mitmesugustes lahustites, puhastusvahendites, vedelkütustes, odekolonnides jm. Alkohol on ka joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Sellest on saanud maailmas üks väga tõsine probleem, kuna selle tarvitamine läheb tihtipeale liiale ja selle narkootilise aine toime all tehakse palju lollusi ning see rikub ka inimeste tervist. Looduses esineb alkoholi vähesel määral ,kuna see lendub kergesti madala keemistemperatuuri tõttu. Sellepärast hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis on tekkinud nii, et süsivesiniku molekulis on üks või mitu vesinikuaatomit asendunud hüdroksüülrühmaga. Nende üldvalem on ROH. Alkoholi tootmine sai alguse Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Etüülalkohol võib tekkida an...
Rasv ja mina Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad küllastunud, mono-ja polüküllastumata rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvad kuuluvad põhitoitainet...
Arvuti ja tervis. Nüüdisajal kasutatakse arenenud maades arvuteid enamikul (50 60 %) töökohtadel ning ka kodus .Paljudele meist on saanud koostööpartneriks arvuti. Kes meist poleks tundnud, et sellel kastil on imeline võime naelutada meid enda külge tundideks. Milles küll peitub tema veetlus? Pole raske vastata, arvutiprogrammide mitmekesisus ja internet võimaldavad meil kätte saada vajalikku informatsiooni , teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Arvutit kasutades võivad tekkida mitmed terviseprobleemid.Nagu näiteks kuvari kasutamine ja selle mõju silmadele,stess ,peavalu ning võib tekkida arvutisõltuvus. Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Aga see ei ole nii. Ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas k...
Milline poliitiline ideoloogia on kõige sarnasem minu maailmavaatele Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakonnakorraldusest. Sama kaua kui on eksisteerinud poliitilise ideoloogia mõiste, on olnud ka lahkarvamusi ideaalse korralduse määramises. Ma usun, et see on selle tõttu, et pea igal inimesel on erinevad huvid ja eesmärgid ja muidugi peetakse kõige õigemaks seda, mis on oleks soodsaks pinnaseks nende realiseerimisel. Seega on kõik individuaalne. Näiteks eriti varasematel aegadel, kui pea iga riigi eesotsas oli ainuvalitseja, lähtus valitseja siiski mitte nii väga rahva huvidest, vaid pigem enda isiklikest vaadetest ja eesmärkidest. Näiteks fasismi esinemine Mussolini-aegses Itaalias. Minu maailmavaade poliitilise ideoloogiana oleks segu mitmest ideoloogiast. Kuid ku...
Linda Lapp 10.C UUSAJA MUUTUSED TÕID KAASA 20. SAJANDI SÕJAD 19. sajandil valitses Euroopas suur revolutsioonide aeg. Põhjus peitus selles, et riikides olid sisemised lahkhelid ning vähemusrahvused ja väikeriigid, kes olid suurema riigi valduses, ei olnud oma saatusega rahul. Et Suure Prantsuse revolutsiooni eelse vanat korda taastada Prantsusmaal ja mujal Euroopas, revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastada ning varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist teostada, toimus 1815. aastal Viini kongress. Kongress korraldati ballide varjus ning võitnud riikide valitsejatest osales läbirääkimistel vaid Aleksander I, Klemens Lothar Wenzel von Metternich, Karl August von Hardenberg, Robert Stewart Castlereagh ja Charles Maurice de Talleyrand. Viini kongressi põhieesmärkide elluviimist takistasid eelkõige võitjate auahned taotlused ja seoses sellega tekkinud omavahelised vastuolud. Kongressi lõppakt tähendas teglikult ...
Talupoegade seisund enne ja pärast vallutust Eesti talupoegade seisund on läbi aastate väga ebastabiilne olnud. Muinasaja lõpuks olid üks talupoegade peamiseks tegevusalaks maaharimine, kus kasvatati enamasti nisu, kaera ja talirukist, vähem ube, herneid ja teisi vilju. Tavaliselt oli taluperel üks adramaa, kuid rikkamatel oli neid rohkem. Lisaks tegeleti ka loomapidamisega. Enamasti kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu saadi ka küttimise ja kalapüügi teel. Kala püüti enamasti vaid sisevetel. Ainsaks magusaineks oli mesi, mida saadi metsamesinduse teel. Muinasaja lõpul toimus ka suur arenemine käsitöös. Nimelt kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suurimad rauatootmiskeskused Eestis. Toodeti relvi, pronksehteid ja hõbeehteid. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega ning oluline oli ka vahenduskaubandus. Valitseva kihi moodustasid Eestis rikkad suurmaaomanikud. Seega olid muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus...
Kodanikust algab riik Rahvas moodustab ühe kolmest riigi tunnusest, kuid ometi ei ole kõik neist paljudest inimestest veel kodanikud. Iga inimene on sünnilt mingi kindla riigi elanik, mis teebki temast oma sünnimaa kodaniku. Niisiis omab iga riik kindlat kodanikkonda. Põhiseadusega on sätestatud kodanike õigused ning kohustused. Kuid mismoodi algab kodanikust seeläbi veel riik? Kodanikud on seaduste ees võrdsed ja ühe õigusena on kodanikel võimalus/vabadus võtta osa riigi juhtimisest. Selleks tuleb anda oma hääl kas rahvaesindajale, kellega on meil kattuv poliitiline ideoloogia, kuuluda erakonda, kandideerida Riigikokku või Vabariigi Presidendiks. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistest ning rahvahääletusest võib kodanik osa võtta kohe, mil ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. Mina arvan, et valimistel osalemisega või Riigikokku kuulumisega aitab kodanik kaa...
Antiikkultuur ja renessanss erinevused ja sarnasused Antiikkultuur sündis umbes 2000 aastat eKr Kreekas ja püsis tõusude ja langustega üle kahe milleeniumi kuni Rooma riigi langemiseni. Sellest ligi tuhat aastat hiljem algas 14. sajandil Itaalias renessanss. Kui palju olid kultuur ja ideaalid selle aja jooksul muutunud ning mis tähtsust mängis antiikkultuur renessanssi tekkimisel? Ühiskonnakorraldus oli kahes kultuuris suhteliselt sarnane. Antiikajal oli tavaliselt võimul keiser ning riiki valitseti koos senatiga. Suure tähtsusega ühiskonnas olid ka ratsanikud, kellele renessansiajast vastavad rüütlid. Nii antiikkultuuris kui renessansis olid talupojad ja käsitöölised alamkihis, nendest allapoole jäid antiikajal vaid orjad, kuid renessansi ajals oli orjandus peaaegu kadunud. Antiik- Kreekas oli ühiskond polüteistlik ehk usuti paljudesse jumalatesse, kellest peamised olid Zeus, Hera, Poseidon jt jumalad...
Arutelu kuidas mina mõjutan looduskomponente Puhta vee raiskamisega vähendan väärtuslikku põhjavett. Pestes ennast, pesu ja muud sellist, kemikaale sisaldavate pesuvahenditega, reostab tekkiv reovesi veekogusid. Samuti kui satub reovesi mulda, muudab see mulla koostist ja muld muutub mürgiseks seal kasvavatele taimedele. Kamina ja puupliidi/´ahju kütmisega saastan õhku. Saastunud õhku sisse hingates nõrgestame oma tervist. Vingugaas mõjub teatavasti tapvalt. Poest ostes kilepakendites toitu ja muid tooteid riskime sellega, et need pakendid võivad sattuda loodusesse. Kile ei lagune ja võib saada saatuslikuks looduses paiknevatele lindudele ja loomadele. Kuna elan puuküttega korteris, on mul vaja osta küttepuid. Iga kord kui kütan kaminat, pean arvestama, et kuskil on selle tarbeks raiutud maha metsa, mis on paljude loomade ja lindude elupaigaks. Kuna ma ei oma autot ja kasutan ühistransporti säästan sellega natukenegi lo...
Arutlus Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia. Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv. Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine. Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes. Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim. Rahvas oli määrav osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamisel. Igal kodanikul oli õigus vabadusele ning õigustele. Itaalia oli ainuke riik, mille valitsemiskorra kohta võib öelda "fasistlik diktatuur" . Selle nime said n...
Arutlus Koolilapse mured ja rõõmud Koolilastel on palju muresid ja rõõme. Mõnedel rohkem rõõme, mõnedel rohkem muresid. Teismelisel on kindlasti rohkem muresid. Näiteks ajavad õpetajad närvi või on halvad hinded. Kui saad mõne halva hinde siis oled väga kurb ja võib olla järgmises töös ei pinguta enam nii palju, kuna oled loobunud. Hommikune ärkamine on samuti õudne. Mõnikord lähed liiga hilja magama ja siis ei saa hommikul lihtsalt kuidagi üles. Tihtipeale jääb kodus väga palju teha ning lihtsalt ei jõua nii palju. Kontrolltöid on ka mõnel nädalal lausa 4 tükki ning nendeks õppimine võtab palju aega, eriti kui on mingi väga raske aine. Rõõmudeks võiks lugeda seda, et kooli tulles näed oma sõpru. Kindlasti on tore ka see, kui saad mõne hea hinde raskes aines või kui õpetaja sind kiidab. Aga näiteks algklasside õpilastele on kooli tulek ainult hea asi. Nendel ...
Lahkumineku positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Lahkuminek on mõlemale osapoolele muudatusi pakkuv. Enamasti domineerivad negatiivsed aspektid, sest teise inimesega koos veedetud aeg on pikk ning ei ole kerge unustada kõike, mis juba olnud. Samas on aga teadlased leidnud ka küllaltki palju kaalukaid positiivseid vaatekohti, mis seoses lahkuminekuga vaid kasu toovad. Lahkumineku tagajärgi naise ja mehe poolt eraldi vaadatuna on käsitlenud Toivo Niiberg oma raamatus ,,Naiseks, emaks ja daamiks". On leitud, et üldiselt tunnevad just naised ennast enne lõplikku lahkuminekut halvemini kui pärast seda. Mehed seevastu kannatavad pärast lahkuminekut rohkem. Mõne aja mõõdudes tunnevad lahku läinud naised end jällegi sama õnnelikena kui abielunaised. Meeste puhul on vastupidi- psüühiliselt tunnevad ennast kõige halvemini need, kes on olnud kaua naisest lahus. Eriti on aga nõrgem sugupool see, kes põrmustab on tervikliku minap...
Hellenismiperiood Kreekas Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk.See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 ? 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan ni...
Maidla Põhikool Kuidas tekkis kuu? Referaat Autor: Agnes Adamsoo 9 klass Juhendaja: Helene Urva Loodusõpetuse õpetaja Maidla 2011 Sisukord Sissejuhatus 2 Kuidas tekkis kuu? 2 Kuu faasid 3 Kuu mõju 3 Kuu 4 Andmed kuu kohta 4 Kuuvarjutus ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Arutlus teema: Demokraatia ja diktatuur Euroopas kahe maailmasõja vahepeal Juhendaja: Kadri Roball Reelika Vinter KM22 Särevere 2010 Maailm kahe maailmasõja vahel. Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel. Esimesest maailmasõjast väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks. Ungari pidi loovutama enamiku senisest territooriumist. Kaotajaks oli ka Venemaa. Sõja tulemustega olid kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. 1922...
Maailm on valla minna või mitte? Üha enam kolivad Eesti noored peale keskkooli mujale riikidesse. Näiteks minnakse ülikoolidesse õppima erialasi, mida Eestis ei ole. Paljud lähevad ka kõrgema palga pärast tööle. On ka lihtsalt seiklejaid, kes tahavad ennast kurssi viia teiste rahvaste kultuuridega ja tavadega ning saada uusi elukogemusi. Välismaale kolimine on hea võimalus keskkonna vahetuseks ja oma silmaringi laiendamiseks ning saadud elukogemused ei jookse mööda külge maha ja nii on kergem ka edaspidises elus hakkama saada. Sageli ei arvestata sellega, mida muutus võib kaasa tuua meile eestlastele, kes me oleme tihtipeale liiga sinisilmsed ja kitsarinnalised. Kuid kas siis minna või mitte? Põhilised põhjused miks noored mujale riikidesse kolivad on just kool ja töö. Eestis on väga väike tõenäosus, et sa suudad saavutada midagi maailmatasemel. Tööle minnakse just sellel põhjusel, et välismaal teenib ker...
Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul Hellenismiajastu kestis 4-1 saj eKr. See periood algas Kreekas Aleksander Suure vallutusretkedega 330 aastal eKr. Sellel ajal toimusid suured vallutused. Kreeka kultuur levis laialdaselt mujale linnadesse. Aleksander Suure sõjaretke ajal vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi. Ning ka maad Egiptusest, Iraani ja Kesk-Aasiani. Pärast Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega ümberasutati kreeklased ja makedoonlased massiliselt Euroopast Lähis- Ida maadesse. Algul küll palgasõduritena, kuid hiljem ka muu ametite esindajatena. Nõnda täitusid Vahemere idarannikud linnad peagi Kreeka sisserändajatest. Kõnelema hakati rohkem kreeka keelt ja kreekapärane elulaad hakkas paljudes kohtades kohalike traditsioone kõrvale tõrjuma. Põhilised tekkinud kreekapärased linnad olid Mesopotaamias, Iraanis, Kesk- Aasias kui ka In...
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine, riigikorra muutmine. Prantsusmaal toimus revolutsioon seetõttu, et Prantsusmaa oli suurtes võlgades ja seepärast pidi makse pidevalt tõstma, üks peamiseid põhjuseid oli ka inimeste võrdõiguslikkuse puudumine, 3 seisus polnud rahul sellega, et kogu maksukoorem lasus nendel. Prantsusmaal algas Suur revolutsioon 1789. aastal ja kestis kuni 1799. aastani, kuni Napoleon Seadusandliku Kogu hoone hõivas. Järgnevalt kirjutan Prantsuse revolutsiooni tagajärgedest. Prantsusmaa revolutsioonil oli palju positiivseid tagajärgi. Üks neist oli, et kaotati absolutistlik valitsuskord ja asendati demokraatliku korraga ning esimese põhiseaduse väljakuulutamisega Prantsusmaal kuulutati kõik inimesed ka võrdseteks. Samas levisid ka valgustusideed revolutsiooni tulemisel ja seetõttu hakati veel rohkem uskuma in...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
