Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm on valla - minna või mitte? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid kas siis minna või mitte?
Maailm on valla – minna või mitte?
Üha enam kolivad Eesti noored peale keskkooli mujale riikidesse. Näiteks minnakse ülikoolidesse õppima erialasi, mida Eestis ei ole. Paljud lähevad ka kõrgema palga pärast tööle. On ka lihtsalt seiklejaid, kes tahavad ennast kurssi viia teiste rahvaste kultuuridega ja tavadega ning saada uusi elukogemusi. Välismaale kolimine on hea võimalus keskkonna vahetuseks ja oma silmaringi laiendamiseks ning saadud elukogemused ei jookse mööda külge maha ja nii on kergem ka edaspidises elus hakkama saada. Sageli ei arvestata sellega, mida muutus võib kaasa tuua meile eestlastele, kes me oleme tihtipeale liiga sinisilmsed ja kitsarinnalised. Kuid kas siis minna või mitte?
Põhilised põhjused miks noored mujale riikidesse kolivad on just kool ja töö. Eestis on väga väike tõenäosus, et sa suudad saavutada midagi maailmatasemel. Tööle minnakse just sellel põhjusel, et välismaal teenib kerge tööga tunduvalt rohkem raha, kui Eestis. Näiteks Eesti Päevalehe intervjuus ütleb abiturient Erkki, et Austraalias teenib puuviljade korjamisega päevas umbes 1200 eesti krooni, mis on Eestis mõne ameti pool kuupalka. Välismaal õppimise põhiline pluss on just see, et on võimalus teha suuri tegusid just maailma tasemel. Näiteks Tanel Toomi, kes õpib Londoni filmikoolis otsustas kandideerida oma lõputööga „The Confession“ tudengifilmi Oscarile välismaise filmi kategoorias. Teda saatis edu ning nüüd on tema töö viie valitud kandidaadi seas.
Raskusi võib ette tulla just sellepärast, et ei olda valmis muutusteks ning tehakse kiireid ja mõtlemata otsuseid. Samuti võib tekkida probleeme ka uue eluga kohanemisel. Probleemid ja raskused hea elu otsimisel võivad sageli viia murdumiseni, mis sunnib noori koju tagasi põgenema. Saates „Käigu kõik kuradile!“ olid selgelt välja toodud eestlaste elu pahupooled Hispaanias. Seal ei saavutatud just sellist edu, mida loodeti. Enamus on nüüd tänavatel kodutud või nii halval järjel, et ära elamiseks on nad sunnitud enda keha müüma. Kuna eestlased müüsid siin oma kodud maha ja nii-öelda põletasid kõik sillad , on tagasitulek raskendatud või ka võimatu. Meie, eestlaste, sinisilmsus võib välismaal valusalt kätte maksta. Tegelikkus on sageli hoopis midagi muud, kui algselt ette kujutatakse ja alles kohapeal taibatakse, et kõik ei olegi nii lilleline nagu loodetud .
Kui oma otsused põhjalikult läbi mõelda ja teha ka eelnevat uurimustööd tulevase koduriigi kohta, võivad noored välismaal hästi hakkama saada. Mina isiklikult pooldan välismaal õppimist just nende elukogemuste ja võimaluste pärast, mis võivad meile avaneda ja parimal juhul ka meie unistused täide viia. Enda soovide ja tulevikuplaanide põhjal teeb igaüks ise valiku, kas minna või mitte.
Maailm on valla - minna või mitte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Arutlus

Sarnased õppematerjalid

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti tuuakse teoorias välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite-õpilaste võimalused, õigused

Geograafia
LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on

Uurimustöö
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid
61
docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma:  Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana.  Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme andmeallikaga

Nõustamine
Tänu kellele pole meil kodusõda
15
doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

otsustame hiljem pärast arutelu, seni akrediteerime teatud arvu kodanikuliikumiste liikmeid ja meediaesindajaid, et need saaksid toimuvaid töid jälgida. Kõik need ülilihtsad sammud oleksid vältinud öise korralageduse, lõhutud aknad ja Molotovi kokteilid. Nende sammude tegemata jätmine demonstreerib meile kõigile, et Eesti valitsusel ei olnud huvi säilitada rahu omaenese riigis ­ peaminister ei pöördunud venekeelse meedia poole mitte enne probleemi teravnemist, eesmärgiga rahu säilitada, vaid siis, kui enam midagi vältida ei saanud. Kummaliseks jääb see, et kuigi valitsus oli teinud nii ilmseid kommunikatsiooniprohmakaid oma kodanikega suheldes, ei tekkinud eestikeelses meedias isegi mitte arutelu tagasiastumise teemal. Eesti meediapilt keskendus küsimusele "kes siin maal elavad / kes siin maal võivad elada?", mitte sellele "mismoodi kõik inimesed, kes sellel territooriumil asuvad, võiksid elada?"

Ajalugu
Oleksin ma edukas ettevõtja-
26
doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht

Turundus
Sotsiolingvistika uurimistöö näide
100
docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

Aastatel 2006–2010 õppis ta Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis filmirežissööri magistriõppes. (EFIS) Oma esimese erialase töö sai Muttika tänu Mart Pukile, kes otsis Uudisteraadio jaoks helirežissööre. Seal sai Muttika töötada otse-eetris, kuni raadiojaam läks pankrotti. Pärast seda leidis Muttika uue töö Kuku raadios – tema ülesanne oli uudiseid kasseti peale lugeda, st ta töötas uudistetoimetajana. Kukus töötades sai ta kutse minna tööle Eesti Ekspressi, mille ta ka vastu võttis. Muttika läks selle töökoha tõttu ka ajakirjanduse magistrikraadi omandama, sest režissööriharidusest tema meelest ei piisanud selle töö põhjalikuks tegemiseks. Siiski jäi tal magistrikraad omandamata, sest eelistas koolitöödele päevatööd. Uue võimaluse pakkus talle Balti Filmi- ja Meediakool, mille avamisest läks Muttika esialgu lugu kirjutama, kuid seal olles tundis, et tahab siiski filmikoolis õppida. (Engelbrecht 2009)

Filoloogia
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4

Sotsiaalteadused
III kursuse materjal
29
odt

III kursuse materjal

praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aasta juunis avas UNESCO peadirektor Federico Mayor Tallinnas Raekoja külge kinnitatud sellekohase mälestustahvli. UNESCO maailmapärandi nimistu: http://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailmap %C3%A4randi_nimistu Esindamata Rahvaste Organisatsioon (ERO) on valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab maailma põlisrahvaid, kelle enesemääramisõigus on suuremal või vähemal määral piiratud ja kellel seetõttu ei ole võimalik olla esindatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. ERO asutati Haagis 11. veebruaril 1991. a. 12 rahva, ERO asutajaliikmete esindajate poolt. Tartus asub ERO koordineerimiskeskus. Tänase seisuga kuulub ERO-sse üle 50 liikmesrahva ja -territooriumi, sh Tsetseenia, Abhaasia, Tiibet, Austraalia aborigeenid, ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo, Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun