Ameerika Popkunsti esindajad... Jasper Johns. Sündis 1930, lõi maaliseeriaid standartsetest ja üldtuntud motiividest nagu lipud ,märgid ja numbrid. Askeetlusteni napp aga rafineeritud ja elegantne. Robert Rauchenberg. Sündis 1925, looming kuhjatud ja barokne, pildi pinda liigendasid kokkukägardatud ja osalt värviga kaetud ajalehed,nõnda asendus maalikunst assamblaaziga,nagu rauschenbergi "voodi". Ta lisas teostesse ka muid reaalseid esemeid või banaalset reaalsust peegeldavaid fotosid. Loomingu üheks allikaks olid helilooja John Cage ja tantsija Merce Cunningham. Claes Oldenburg. Sündinud 1929, kuulsuse võitis kolmemõõtmeliste teostega, mis jäljendasid tavalisi objekte- standarttoite või kodumajapidamis esemeid, materjaliks oli erksate emailvärvidega kaetud kile ja madratsitäidis, tähtsaks pidas suurust,asetas näitusesaali meetripaksuse hamburgeri või paarimeetrise viineri salatiga. Kunst peab kujutama kõike...
Ameerika - Ühendriigid. · Kodusõja algus. Orjanduse küsimuses tekkis Ühendriikides 19. sajandi keskpaigas suur sisepoliitiline kriis. Tugevnesid orjapidajate positsiooni, mis kutsus üles vastutegevuse. 1860. aastal valiti presidendiks orjuse vastase Vabariikliku Partei kandidaat Abraham Lincoln. Teda hinnati kui ausat ja õiglast riigimeest. Lõunaosariigid otsustasid unioonist eralduda ja moodustada uue riigi - Ameerika Osariikide Konföderatsiooni, pealinnaga Richmondis. Võeti vastu enda riigiseadus ja valiti president. Kui sadamas tulistati konföderaalvägesid algas kodusõda. Põhjaosariigis oli rohkem elanike ning neil oli tugevam tööstuslik areng. Lõunaosariiki soodustas hea geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Esialgu ei suutnud Põhjaosariigid erilist vastupanu osutada. · Lincolni reformid ja kodusõja lõpp.
observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on hauakamber Kukulcani (Quetzalcoatli) püramiid Chichen-Itzas, maaja-tolteegi kultuuri pealinnas Palee Palenques Pallimängustaadion Chichen-Itzas Steel Asteegid 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks kuna see meenutas Veneetsiat
Tsatsa ehk tsa-tsa-tsaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus LadinaAmeerika tants. Tsatsat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". Arvatakse et tsatsa on sulatatud kokku kahest Kuubal olevatest tantsudest. Tsatsa loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tsatsa on tempokast tants. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Võistlustel tantsitakse tsatsat LadinaAmeerika tantsude seas teisena 6 Rumba Rumba on K...
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid............................................................................
Seda liikumist püüavad tantsijad matkida sujuvate ringjate puusaliigutustega. · Salsa Kariibi päritolu tants ja muusikastiil 4/4 taktimõõdus. Iseloomulik ona kahte takti ühendavad kaheksalöögilised rütmikujundid. Tantsus toimub liikumine tantsupõrandal võrdlemisi väikses ulatuses, põhisammudega liigutakse ette ja taha skeemi järgi kiire-kiire-aeglane. Salsa populaarsuse tõttu on temast Ameerika kujunenud palju erinevaid stiile. · Rumba Aafrika algupära ning Kuuba ja Ameerika kaudu maailmas populaarseks saanud muusika- ja tantsustiil, mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Rumba sarnaneb salsale.
Sisukord 1 Kaslaste üldine iseloomustus 2 Soolakass 3 Ontsilla 4 Mägikass 4 Jaguarundi 5 Otselot 6 Jaaguar 7 Markaya kass 8 Pampa kass 9 Colocolo 9 Kodkod 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 1 Üldine iseloomustus: Kaslastel on ümar nägu ja suhteliselt lühike koon. Raske alalõualuu lisab hammustusele võimsust ning pikad silmahambad on abiks saagi haaramisel ja puremisel. Kiskhambad (muundunud purihambad), mis on võimelised tükeldama luid ja kõõluseid, on hästi arenenud. Kaslased on kaetud pehme karvkattega, mis no sageli vöödiline või tähniline ning nende saba on painduv, karvane ja enamasti pikk. Esijäsemetel on viis varvas...
Arktika: Avar ja jäine kõnnumaa. Polaaröödel keskmine temperatuur 32 kraadi C. Tundra, kasvavad sambad ja samblikud, kääbuspajud, külmakindlad õistaimed Hülged, merihobud, karbikarjad, grislikarud, hundid, rebased, nirgid, vöötoravad, rongad, lumepüüd ja kakud. Peamine tegevusala: hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi, vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool...
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuu...
Sissejuhatus Muusika mõjutab igat inimest. Oma lemmiklaulu kuulamine parandab meeleolu ja hällilauluga "mõjutatakse" lapsuke magama. Ürgajal usuti, et muusika abil saab juhtida loodusjõude ning mõjutada jumalaid. Enne jahiretke maapinnale joonistatud metslooma ümber tantsides ja häälitsedes loodeti jumalatelt paremat jahiõnne. Pillidest vanimad on kahtlemata löökpillid. Inimkonna esimest löökpilli võid kohata loomaaias, kui näed simpansit kaht peopesa kokku löömas. Pulkade kokkutagumise järel avastati, kui hästi kõmiseb õõnes puutüvi. Hiljem tulid kasutusele ksülofonilaadsed pillid puust plaadikestega. Esimesi puhkpille - paaniflööte esineb peaaegu kõigil maailma rahvastel. Seda pilli võid vahel kuulda ka looduses, kui tuul sasib mererannas tormist pooleksmurtud kõrkjaid. Keelpillide teke oli seotud vibu leiutamisega. 1 Indiaanlased Indiaanlaste traditsio...
Suurt rahulolematust tekitasid parlamendi tolli- ja maksupoliitika Tempelmaksuseadus maks millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele Makse võis määrata ainult vastava koloonia seadusandlik kogu Ameerika rahvuse kujunemise algus: Kolonistid saavutasid edu majandustegevuses ja suutsid vastu seista ka indiaanlastele Loodi oma esindusorganid Pikkamööda tärkas ameeriklastes kokkukuuluvustunne Ameerika rahvuse aluseks olid inglased Inglise kultuuritraditsioone kandis edasi mööbel, riietus ja teised esemed Loeti eelkõige inglise romaane Määrav oli inglise keel, mida kasutasid ka teiste riikide asunikud Indiaani kultuuri mõju avaldus laensõnades ning mütoloogias Aafrika oma eeskätt muusikas ja käsitöös Oluline komponent oli hariduse levik Kirjaoskusele panid rõhku puritaanid, kelle jaoks oli oluline pühakirja lugemine
Gerda Rohi 11V Ameerika Ühendriikide kodusõda 1861-1865 19. sajandil läks Ameerika Ühendriikides põhja-ja lõunaosariikide majandus eri teid mööda. Põhjaosariikides arenes tööstus ja põllumajanduses valitses farmerlik majandamine, lõunaosariikides oli olukord otse vastupidine. Põhjas peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunas aga pooldati vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga
Referaat Põhja-Ameerika muusikast. Sisukord. 1. Indiaanlaste muusika. 2. Afro-ameerika muusika. 3. Euro-ameerika muusika. 4. Räp-kultuur. 5. Kasutatud kirjandus. Indiaanlaste muusika. Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste koondnimetus. Indiaanlaste eellased rändasid sinna Siberist 20 000-30 000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks erinevateks hõimudeks. Põhja-Ameerikasse pidama jäänud suured hõimud olid irokeesid, navahod, siuud jne. Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Ameerika Ühendriikide majanduskriis Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: AT- Üliõpilane: Tallinn 2012 Ameerika Ühendriigid majanduskriisis 20-date aastate alguses oli Ameerika maailmas üks kõige tugevamaid riike. Selle edu põhjuseks oli I maailmasõda, kus Ameerika tegelikult eriti osa ei võtnudki. Kuna Ameerika harrastas Euroopa riikide suhtes isolatsioonipoliitikat, mis tähendas, et Euroopa konfliktidesse ei sekkuta, sai ta I maailmasõjas minimaalseid kahjustusi. Võib isegi väita, et Ameerika oli ainus riik, mis I maalimasõjast kasu lõikas. Seda saavutas ta laenu andmisega, relvade ja muude sõjavarustuste tootmisega ja üheks plussiks oli ka see, et sõda ei toimunud USA territooriumil. Selle tulemusena kasvasid 1920
TUNNUS OLMEEGID MAIAD INKAD Tsivilisatsiooni U 1200 eKr Mehhiko lahe U 1000 eKr Yucatani 12. saj Lõuna-Ameerika algus lõunarannikul, madalikul poolsaarel läänerannikul ja Andide ja Mehhiko kiltmaa mägismaal piirialal Kiri Ei tundnud arvatavasti hieroglüüfkiri Sõlmkiri (quipu) Linnad Väiksed, u 1000 elanikku, Linnad koondusid Linnad olid müüridega linna keskel püramiidtemplite ümber, kaitstud püramiidkujuline tempel, linnades olid kuningate põlluharijad wlasid residentsid ja külades, linnad olid templikompleksid, neid poliitilised ja...
PÕHJA-AMEERIKA TUNDRA Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Tundra • Sõna „tundra“ tuleb vene keeles тундра, tulnud kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr ehk kõrget metsatu ala. • Tundrat võib jagada kolmeks: 1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks. • Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda ma...
The Star-Spangled Banner Ameerika hümn Hümni viis on "To Anacreon in Heaven" Sõnad on loonud Francis Scott Key http://www.youtube.com/watch?v=d1NR2K-ga Muusikastiilid Põhja-Ameerikast on pärit mitmeid muusikastiile, tuntumad neist on Bluus(millest arenesid järgmised) Dzäss ehk dzässmuusika(19.sajandi lõpp) Ragtime(19.sajandi teine pool) Rütm ja bluus(u 1930) Rock'n'roll(u 1940) Bluus Bluus (inglise keeles blues) on muusikazanr ja stiil, mis kujunes välja afroameerika spirituaalidest ja töölauludest. Bluusist on välja arenenud ragtime, dzäss, rhythm and blues ja rock'n'roll 1930ndatel hakkas bluusis levima "kannapööre"mis tähendab salmi lõpukäiku, millele järgneb uue salmi algus http://www.youtube.com/watch?v=rhrqZP_qVyU Dzäss ehk dzässmuusika Tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirit...
Ladina-Ameerika muusika Hispaania....................................................................................................................................2 Flamenko.................................................................................................................................2 Fandango.................................................................................................................................2 Ladina-Ameerika........................................................................................................................3 Brasiilia.......................................................................................................................................3 Samba......................................................................................................................................3 Argentiina..............
Ladina- Ameerika Laura Luht Ethel Enniko 8a MHG Tartu, 2014 • Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad (välja arvatud USA ja Kanada) • 16 saj vallutasid need alad hispaanlased ja portugallased • Segunenud indiaanlaste, sisserändajate ja Aafrikast toodud neegerorjade kultuurid • Rahvas temperamentne ja tantsulembeline, muusika on rütmikas • Tantsudes kajastuvad Hispaania ja Portugali tantsutraditsioonid Muusika üldiseloomustus • Ebatavalised taktimõõdud • Helilaadi madaldatud 7. aste • Antifooniline laulmisviis (vahelduvalt laulavad kaks koori)
Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5.James Monroe, ametis 1817-1825, demokraat-vabariiklane (riigisekretär, 1775. aastast
Lõuna-Ameerika kõrgkultuurid Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ning Lõuna- Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Geograafiline asukoht Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I aastatuhandel eKr, sellel ajal tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Maiade hiilgeaeg oli 300-800 pKr, sellel ajal olid nad kõige paremini arenenud kultuuriga Kesk-Ameerika rahvas. Pärast maiade hiilgeaja lõppu tõusid Kesk-
VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu ...
Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur · Riik tekkis 14.saj, pealinn Tenochtitlan(Mexico koha peal)[u. 200 eKr kujuneb Kesk-Ameerika tähtsaimaks linnaks) · Meenutas Veneetsiat sillad, kanalid paiknes saarel · Üle 600 000 kiviehitise, ~300 000 elanikku · Linna keskel võimas tempel ja valitseja palee · arhitektuurist väga vähe järel hispaanlased purustasid kõik(kanalid ajasid ka kinni) · pildid: asteegi madu, vb see linnaplaan ka Olmeekide kultuur · Kesk-Ameerika vanim kõrgkultuur · Mehhiko lahe lõunakaldal kasvatasid maisi · Ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiidid, tipus tempel, paleed, väljakud(I at-st eKr) said hiljem eeskujuks teistele Vana-mehhiko kultuuridele · Kuni 3meetrised basaldist inimpead (meisterlikult raiutud lopsakate vormidega) Sapoteegid ja misteegid · U 500-1000 levis sapoteekide kultuur (olmeekide asualal) arvukalt keraamilisi skulptuure(ilmekalt kujuta...
vahendeid jalatsite lappimiseks. Sõdalased käisid hanereas ja astsid esimese mehe jälgedessel preeriate sõjamehed pidasid käsitsivõitlust vapruse tunnuseks, ega pidanud lugu kaugelt noolte lennutamiseks. Vapper sõdalane loendas oma hoope ja kinnitas iga hoobi eest oma peaeghisesse või rõivastele kaljukotka sule. Tähtsamad isikud George Washington (22. veebruar 1732 Fredricksburg, Virginia 14. detsember 1799 Mount Vernon, Virginia) oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797. George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11- aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks[1][2].Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee)
veel astmikpüramiide, saatione kultusega seotud pallimängudeks,observatooriume, paleesid jne. Nad ei tundnud küll võlvimst küll aga tundsid nad nn. Pseudovõlve. Suuri saavutusi oli sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise , veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Inkade ehitatud tee Andides. u. 14001500. Veelgi silmapaistvamaid kunstiteoseid loodi skulptuuris. Tunti palju kiviskulptuure, kuid levinud oli ka keraamika. Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid aga lausa rabavad meid oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Tähelepanuväärne on see , et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele nagu näiteks kreeklased, vaid just nägu oli neil peamiseks huviobjektiks. Inimekeha on antud enamasti lihtsustatult , kuid näoilme on tihti väga
BRITI-INGLISE AMEERIKA -INGLISE 1. Ringtee Roundabout Traffic Circle 2. Metroo Underground Subway 3. Kõnnitee Pavement Sidewalk 4. Korter elamu Block of flats Apartment building 5. Lift Lift Elevator 6. Esimene korrus Ground floor First floor 7. Kesklinn In city centre Downtown 8. Korter Flat Apartment 9. Võrevoodi cot crib 10.Lutt dummy pacifier 11.Mähe nappu diaper 12.Vanker pram baby carriage 13.Jalutuskäru pushchair stroller 14.Värv colour color 15.Au ...
8. Miks puhkes Inglismaa kodusõda ning mis oli tagajärg? James I arvas, et parlamenti pole vaja ning lasi nad lahti, rahvas polnud sellega nõus ning hakkas protestima ning sellega seoses ta kutsus parlamendi jälle kokku ning see oli tagajärjeks. Veel tagajärjeks oli James I hukkamine. 9. Nimetage kolm põhjust, miks rändasid eurooplased Ameerikasse 16-18 sajandil? 1)Uues viljad 2)Uued põllumaad 3)Kaubandus 10. Millal ja miks toimus Ameerika Iseseisvussõda? 4.07.1776 Sest 13 kolooniat võitlesid Inglismaaga, et enam mitte kuuluda Inglismaale 11. Millist dokumenti loetakse Ameerika Ühendriikide sünni aluseks? Milles seisneb selle dokumendi tähtsus tänapäevani? Iseseisvusdeklaratsioon mida kuulutas välja teise mandrikongress Ameerika sai iseseisvaks. 12. Mida saab nimetada Ameerika kodusõja puhkemise peamiseks põhjuseks? Orjuse kaotamine 13. Mis olid kodusõjas põhja/ lõuna seisukohad seoses orjandusega?
lugu ise. Rütm on väga kiire. Isegi lalude vaheldusedes jääb tempo kiireks. Tegemist paistab olevat väga võimsa ja uhke üritusega. Kui rikkaks saan lähen ka ise vaatama :D. Väga suurt vaeva on nähtud nii kostüümide kui ka alusteg, mis mööda tänavat liiguvad. Eestis ma pole kuulnud, ega ka ei tea selle laatset üritust. 2. Argentiina Argentiina asub Lõuna- Ameerika lõunaosas. Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist. Kirjanduse lugemine pole riigi elanike hulgas populaarne. Nende jaoks on selline puhkus aja raiskamine. Haridus riikides on üsna madal. Seal elab väga palju itaalia immikrante. Itaalased on tuntud oma kire poolest tango vastu. Tango Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentina päritolu tants. Selle nimetus
teraviljaekspordist. Osa maad on küntud põlluks, et kasvatada teravilja, või kasutada veiste ja lammaste karjamaana. Tähtsad põllukultuurid on mais, soja, puuvill, maapähkel, kartul, päevalilleseemned,nisu ja lina. Leidub ka banaani-, kohvi-, puuvilla- ja suhkrurooistandusi ning suuri õuna-, apelsini-, kirsi- ja muid puuviljaaedu. Enamus toorainest saadakse riigisiseselt, kuid tooraine import on aastatega tõusmas. Aastatel 2013-2015 moodustas Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika kokku 62% Ameerika Ühendriikide põllumajandussaaduste ekspordist. Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea juhitud Ida-Aasia oli suurim turg,mis moodustas koguekspordist 34%. USA ekspordi osakaal Kanadas ja Mehhikos on suurenenud ja moodustas viimase kolme aasta jooksul 28 protsenti maailma ekspordist. Euroopa Liit on suuruselt kolmas piirkondlik sihtkoht, millele järgneb ka Kagu-Aasia (mida juhivad Filipiinid, Vietnam ja Indoneesia). Aastatega on Lõuna-Ameerika turg vähenenud. Suurem osa Ameerika
võimalus osaleda maksupoliitika kujunemisel. ● Palun selgita lühidalt mõistet “Bostoni teejoomine”. Vastus: Konflikt - Kolonistid viskasid üle 300 teekasti merre. ● Aastal 1775 kogunes kontinentaalkongress, mis oli kolooniate esinduskogu. Seal võeti vastu kaks olulist otsust. Nimeta need otsused. I otsus - Kontinentaalkongress valis regulaararmee ülemjuhatajaks George Washingtoni II otsus - Lõid regulaararmee ● Miks on 4. juuli 1776. aasta Ameerika Ühendriikide ajaloos oluline? Vastus: Võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon Järgnes iseseisvussõda, mis toimus aastatel 1775-1783. Ameeriklastel õnnestus sõda võita, sest: 1. neil oli kõrgem moraal, kuna võitlesid oma maa ja vabaduse eest 2. nad kasutasid uue taktikana lahkrivi (asetusid lahinguväljal hajusalt, olid puu või kivi taga), tänu millele olid inimkaotused väiksemad. ● Mis aastal sõlmiti Versailles´ rahu? Mis oli selle tulemus?
Ameerika Ühendriikide sünd Sissejuhatus · Indiaanlased · Euroopa kolonistid · Prantsuse koloonia · Punanahad ja kahvanöod · Maad ei müüda · Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil · Iseseisvuse väljakuulutamine · Iseseisvussõda · Ameerika Ühendriikide loomine · Lipp · Thomas Jefferson Indiaanlased · Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu · Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt · Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased · http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid · Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. · 1756.a reisikiri õ lk 56 · Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga · Inglased ja prantslased: võeti kaasa
Native Americans. ¤ over 500 nations/tribes ¤ closeness to nature ¤ europeans came for the free land ¤ less civilized ¤ they lived in teepee's ¤ they hunted buffalos for food, clothing BERENGIA- Land Bridge connecting Asia (Siberia) to Alaska 1500 km wide North to South 65 000 B.P (before the present) rised out of the sea to 40 000 B.P a wave when people came from west. 36 000-32 000 B.P arrived people CHEROKEE. Southeast U.S- their heartland, not on the ocean. Lanuage + customs + weapons-> related to IROQUIS family of nations (Iroquis lived around Great Lakes) 1300 A.D. established in South East U.S Classical Cherokee Civilization 16th-19th centuries MATERINEAL-(,,mother line") women controlled home, family, children, inheritana, clan membership. Men hunted and made babies. Cherokee Wedding Ceremony- ¤groom brings meat(,,hunter") ¤ bride brings other food (grains, berries etc.) -> prooves that she's ,,homemaker" They step on the Cere...
Statue of Libery The Statue of Liberty is located in New York. It is a huge statue of woman who is holding tablet in left hand and torch in right hand. A seven points of her crown are represented the seven oceans and continents of world. The Statue was designed by Frederic-Auguste Bartholdi. It was started in 1876 and was finished in 1884. It is made of copper with steel supports.The Statue of Liberty was gift to Americans from French to celebrated the 100th anniversary of American Declaration of Idepedence. The Statue was made in sections in June on 1885 and they put it into 214 boxes and shipped it to New York. After they reassembled the Statue in four months. In 1924 the Statue of Liberty was declared national monument. The Statue of Liberty is visted by more than a million people every year. Tourists can also climb 354 steps to reach the crown or admire the view from 25 balconies. It can...
The United States of America. History. For thousands of years America was unknown to Europe. There lived only the native people, who had come from Siberia many thousand years ago by a land bridge. They had spread over the country, varying enormously from nomadic food gatherers to fishing societies. Then the Vikings visited Canada around AD 1000, but they did not stay. In 1492 Christopher Columbus discovered America while trying to reach India. He named the native people Indians, because he though he had reached India. He didn't stay either and in the sixteenth century the first Europeans to settle in America were the Spanish, the English and the French. The first village founded by the English settlers was in Virginia in 1607. It was called Jamestown. They didn't have good relations with the Indians and many of them died. But Pocahontas, the daughter of an Indian chief, became their friend and helped them....
Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He
ega viljatu. See on sätestatud seadustes ja esineb tavades, ta toimib vabalt. Suveräänsuse printsiip ei pääsenud kohe alguses juhtivaks põhimõtteks, kuna teda ei saanud seaduseks sõnaselgelt sätestada, sest asundused olid esialgu veel sunnitud emamaa käsku täitma. Ühiskond ei olnud valmis seda kogu täieuses omaks võtma. Uus-Inglismaa teatav aristokraatlik mõju jättis ilma paljud kodanikud valimisõigusest, kehtis tsensus. Aga peale Ameerika revolutsiooni tuli rahva suveräänsuse doktriin kommuunist välja ja laienes ka riigivalitsemisele. Ta muutus seaduste seaduseks. Selle võitlusega läks võim demokraatiale. Kõik pidid alistuma. Demokraatlik kord vallandus seda tormilisemalt, mida sügavamad olid aristokraatia juured teatud osariikides. Ameerikas on kasutanud see printsiip oma kõiki võimalusi. Vahel teeb rahvas ise seadusi. Ameerikas mõjutab ühiskond ennast ise ja iseenda läbi. Kogu võim on täielikult rahva käes
Ameerika Ühendriigid 1920-datel ja 30- datel aastatel Transporditeaduskond Õpperühm: AT 21b Tallinn 2012 AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1920-L JA 30-DATEL AASTATEL Kahekümnendate aastate alguses oli Ameerika maailmas üks kõige tugevamaid riike. Selle edu põhjuseks oli I maailmasõda, kus Ameerika tegelikult eriti osa ei võtnudki. Kuna Ameerika harrastas Euroopa riikide suhtes isolatsioonipoliitikat, mis tähendas, et Euroopa konfliktidesse ei sekkuta, sai ta I maailmasõjas minimaalseid kahjustusi. Võib isegi väita, et Ameerika oli ainus riik, mis I maalimasõjast kasu lõikas. Seda saavutas ta laenude andmisega, relvade ja muude sõjavarustuste tootmisega ja üheks plussiks oli ka see, et sõda ei toimunud USA territooriumil. Rain Reinson AT21b
Anti suurem tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele ja kehtestati usuvabadus, kui trükivabadus piirati. 1788. aastal alustas Gustav III uut sõda Venemaaga, lootes tagasi võita eelmises sõjas (1741-1743) kaotatud alad Soomes. Kõrgeima kohtuorganina loodi Ülemkohus. Järgnevatel aastatel moodustasid Gustav III ja Katariina II liidu Prantsuse revolutsiooni suhtes, kuid Gustav II tulistati ja ta suri 1729. aastal. 14. UUS ÜHISKOND JA UUS RIIK: AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE. Esimese püsima jäänud Inglise koloonia rajasid detsembris 1606 Londonist teele asunud ja 1607 Chesapeake'i lahes maabunud kolonistid. Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi Jamestowniks. Euroopast väljarändamise põhjuseid olid mitmesugused. Esimesed minejad lootsid leida ookeani tagant kulda. 1620. Aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Ameerikasse minemise põhjustes peitusid sageli ka
Samas oli ka selge, et seda ei saanud teha uisapäisa, sest see oleks tähendanud Lõuna-Vietnami kaotamist. Võeti suund Vietnami sõja vietnamiseerimisele ehk sõdimine L-Vietnami jõududega USA rahalise ja materiaalse abiga. Nixon oli seisukohal, et kui toimub vietnamiseerimine, on võimalus, et L-Vietnam jääb püsima ilma USA sõjalise kohalolekuta. USA väljus Vietnamist 1973. a. Pariisi rahuga. Inimeste seas hakkab levima arvamus, et osa ameerika sõdureid on vietnamlaste käes vangis, neid ei vabastatud vietnamlaste poolt, et ameeriklastega saaks edaspidi kaubelda. Ametlik USA eitas selliste vangide olemasolu, kuid kuulujutud olid visad kaduma. Antud teemal kirjutati romaane ja tehti filme (nt Rambo). Sisepoliitikas võeti eesmärgiks nn uus föderalism. Vähendati föderaalset sekkumist ja probleemide lahendamine usaldati kohapeale. Seadustele eelistati praktilist tegevust
*Pueblo indiaanlased elasid edela Ameerikas *Apatsid võtsid hispaania asunikelt üle ratsutamiskombe, kihutades nii hobustel paigast paika. *Pärast olmeekide ja teotihuacanlaste kultuuride kadumist said Mehhiko valitsejateks asteegid. *Asteegid kirjutasid pargitud hirvenahale või agaavikiududest tehtud paberile. *Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Suguharudel oli ligi 3000 erinevat keelt. Kuna hõimud elasid üle Ameerika erinevates paikades, erinesid ka kultuurilised kombed ja tavad. 4 2. ELUVIIS 2.1 Riietus Nende igapäevane riietuson lihtne. Riietus sõltus ilmastikuoludest. Suvel ja soojaga käidi poolpaljalt, rõivad olid avarad. Meestel vööpõlled, särgid, sõbad ja säärised. Naistel: pikad särgid ja säärised. Talvel kanti karvaseid sõbasid, tekke ja mitmekordseid rõivaid.
American Art Revision Materials Colonial Period Portraiture. The first typically American paintings were illustrated maps but painting remained scarce during C17. There were 4 reasons: settlers came from backgrounds where art was unusual, Protestant attitudes was averse to imagery and painting, the English were not yet distinguished in visual arts and religious art was non-existent. The colonial period is almost entirely limited to portraiture (deemed as `useful' by settlers). These first paintings were made by limners and artisans without formal training and were based on what was popular in England during the Tudors. The paintings are technically unskilled, strongly patterned, flat and linear. Spanish painting in America was mostly religious. In C18, painting was a luxury and necessitated wealth that had by then become available. Portraitures remained at the forefront because the rich could thusly display their status and becaus...
18. sajandi keskpaigas oli PõhjaAmeerika idarannikul 13 Inglise kolooniat. Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid. Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri puuvilla ja tubakaistandusi, aga kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775. aastaks elas PõhjaAmeerika kolooniates umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. Inimeste varanduslik kihistumine oli kolooniates märksa väiksem kui Euroopas. Ameerika kolooniates kujunes kohe kodanlik ühiskond. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kellel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18. sajandi teisel poolel Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta, aga Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate
Inka kosmoloogia paigutati kolmele ruumilisele tasandile. Need olid: Uku Pacha ("alumine maailm") paikneb maapinnal, Kay Pacha oli maailm, kus me elame, Hanan Pacha ("kõrgem maailm") oli meie kohal olev maailm, kus elas päike ja kuu. 5 Maiad ja nende mütoloogia Maia tsivilisatsioon tekkis umbes 2000 eKr ja jõudis tippu umbes 900 pKr. Maiad olid ameerika põlisrahvaste kultuur, mis asus praeguse Mehhiko, Belize, Guatemala ja El Salvadori piirkonnas. See oli üks kõige arenenumaid kultuure Ameerikas enne Euroopa vallutamist. See koosnes iseseisvatest küladest ja linnadest, mida ühendas sama kultuur. Iga linna äärealal oli juhataja, kelleks sünniti. Maiade hõimud olid tihti üksteisega sõjas. Külade ja linnade keskused ehitati ümber templite, paleede ja palliväljakute. Templid, eriti linnades, asetati püramiididesse
Ameerika (1500-350 eKr) Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttideks, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris- Peruus. Mehhiko olmeegid Põlisameeriklased jõudsid Kesk-Ameerikasse umbes 9000 aasta eest. Nad kasvatasid maisi, ube ja kõrvitsaid. Tekkisid väiksed külad, kus valmistati keraamikat ning riiet. Sellelt pinnalt tärkas umbes 1500 eKr esimene Ameerika tsivilisatsioon. Linnadesse koonduvad olmeegid rajasid oma pealinna La Ventasse Lääne-Mehhikos. Olmeegid rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi, samuti valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi. Paljudes skulptuurides esinevad üheskoos inimese ja jaaguari motiivid. Olmeegid kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri. Nende naaberrahvad sapoteegid ja maiad lõid samuti oma tsivilisatsiooni. Andide tsivilisatsioon
Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Haiti. 1493-1496 toimus Kolumbuse teine retk Ameerikasse. Jätkusid ka avastused Ameerika Vahemeres. Näiteks leiti Väikesed Antillid, Jamaica saared jne. Kolmandal reisil, mis toimus 1498-1500 avastas kolumbus Trinidadi ja jõudis Lõuna-Ameerika rannikule
Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakk...
Abraham Lincoln Ja Teised Ameerika Presidendid 19. Sajandil Põltsamaa Ühisgümnaasium Ajalugu Koostas: Genet Schneider 06.04.2010 8D SISUKORD 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 48.Ameerika presidendid 19. sajandil 9.Kokkuvõte 10.Allikad SISSEJUHATUS Referaat jutustab kõigist Ameerika presidentidest 19. Sajandil. Igast presidendist on toodud välja põhilised asjad, kuid Abraham Lincolnist on toodud rohkem olulisemat kui teistest. Juttu tuleb nendest presidentidest: John Adams Thomas Jefferson James Madison James Monroe John Quincy Adams Andrew Jackson Martin Van Buren William Henry Harrison John Tyler James Knox Polk Zachary Taylor Millard Fillmore Franklin Pierce James Buchanan Abraham Lincoln Andrew Johnson Ulysses Simpson Grant Rutherford Hayes James Garfield
Cosa Nostra Ameerika maffia Kuigi organiseeritud kuritegevus on sama vana kui tsivilisatsioongi, on Cosa Nostraga Ameerika maffiaga seotud pilt ja mütoloogia nii võimas, et tihti tundub, nagu oleks allilm alles USAs välja mõeldud. Isegi nendes maades, kus on kohalikud pika ajalooga organiseeritud kuritegevuse grupid ja traditsioonid, heidab Cosa Nostra tont varju, mis avaldab kogu maailmas riietumise arusaamadest Jaapani Yakuza jõukudes kuni Mumbai kuritegevuse kesksete kujudeni, kes nimetavad ennast don'ideks
Reis läbi Ameerika Alustades matka Ameerika Ühendriikide kirdetipust, see tähendab Atlandi ookeani äärest Maine osariigist ja minnes edasi edela suunas, tuleb vastu Hudsoni jõgi (507 km) New Yorgi osariigis. Kohe peale seda on Niagara juga (mille alla kuulub tegelikult kolm juga, nende kõrgus on enamvähem sarnane (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 sekundis). Loode suunda jäävad Ontario järv (pindala 19 477 km² ja suurim sügavus 237 m), Huroni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
