balloon on helesinise värvuse ja musta pealmisega atsetüleeni balloon on valge värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu madaldamiseks on balloonid täidetud atsetoonise pimps kivi või aktiviseeritud söega atsetüleen lahustub hästi atsetoonis ja on siis ohutu,rõhu alanemisel eraldub atsetüleen atsetoonist väljudes reduktori kaudu põletisse kao vähendamiseks hoitakse balloonid püsti. Atsetüleeni tarbitakse kuni 15 C temp.korral jääk rõhuni 0,1 mpa ja kuni 25 C temp.korral rõhuni 0,2 mpa autoremondi ettevõttetes toodavad atsetüleeni gaasi generaatorid lähteaine on kaltsium garbiit mis veega reag. annab atsetüleeni ja kustutatud lubja.Gaasi rõhu alandamiseks töörõhuni kasut.reduktoreid hapniku
Moodustuvad sageli aine ja vedeliku segamisel. Püsivamad kui lüofoobsed kolloidid. Adsorptsioon - aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale. On iseeneslik protsess, kaasneb energia eraldumine (eksotermiline) Põhjus: adsorbendi pinnakihi osakeste jõuväli jääb kompenseerimata ja seetõttu on pinnal lisaenergia (pinnaenergia) võrreldes sisekihtidega). Protsessi eksotermilisuse tõttu väheneb adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõusmisel ja suureneb temperatuuri alanemisel. Kemosorptsioon - pinnal (adsorbendi ja adsorbaadi vahel) tekib keemiline side. Kui keemiline side on tugev - mittepööratav protsess Raoult’I seadus - komponendi aururõhk vedela lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi aururõhu ja tema kontsentratsiooni korrutisega lahuses. Raoult’I seadus mittelenduva aine lahuse kohta: aururõhu suhtelinelangus on võrdeline lahustunud aine moolimurruga lahuses Osmoos (kr. - tõuge, surve) - aine iseeneslik kandumine läbi
Nende põhja settisid algul peamiselt viirsavid ja hiljem peeneteralised liivad ja aleuriidid, mida leidub paljudes kohtades kihiti järvelubja ja järvemuda ning soosetete all. Pärast mandrijää taandumist alanud neotektooniline maakerge muutis suurema osa kunagisest veekogust maismaaks, vee alla jäi vaid selle lõunaosa Suur-Võrtsjärv, mille rannajoon oli loodeosas praegusest umbes 45 m kõrgemal ning ühtis ligikaudu nüüdse Võrtsjärve madaliku piiriga. Veepinna järkjärgulisel alanemisel kujunes suure nõo piires mitu n.-ö. vahepealset järve. Neid kohti tähistavad nüüd Põltsamaa, Laeva, Sangla ja Umbusi soo. Laugete veerudega Võrtsjärve nõgu madaldub üldjoontes lõuna-kagu suunas: see peaaegu ideaalne tasandik ulatub oma põhjaservas 4446 m kõrgusele üle merepinna, lõunaosas (Emajõe ääres) 3335 m. Kui mitte arvestada ligikaudu 7000 aasta jooksul ladestunud 8 9m paksusi järve-, jõe- ja soosetete kihte, siis ilmneb, et Suur-Võrtsjärve alune pinnamood on
Cu2+ + H2O = CuOH+ + H+ 4. Nõrgast happest ja nõrgast alusest moodustunud soola hüdrolüüs Keskkond NEUTRAALNE Al2S3 + 6H2O = 2Al(OH)3 + H2S 5. Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu Keskkond NEUTRAALNE Ves kõige tihedam 4 C juures. Vee jahutamisel vee tihedus üldiselt kasvab, sest madalamal temperatuuril seosutvad vee molekulid tugevamini üksteisega (tekib rohkem vesiniksidemeid). Kõige suurem on vee tiheduse 4 C juures. Temperatuuri edasisel alanemisel hakkab aga vee tihedus mõnevõrra vähenema ja jäätumisel muutub juba märgatavalt väiksemaks. Põhjuseks on see, et jäätumisel seostuvad mitte ainult mõned, vaid juba kõik vee molekulid üksteisega vesiniksidemete abil - iga vee molekul seostub 4 naabermolekuliga, need omakorda 4naabermolekuliga jne. Jääs tekib vee molekulidest korrapärane struktuur, mis on suhteliselt hõre.
Lihtantifriis 40 on helekollane, 65 oranz. Arv margis tähistab kristalliseerumistemperatuuri. Täht M lihtantifriisi margis või A - TOCOJI - tüüpi antifriisi margis näitab erimanuse sisaldust tsingi kaitseks. Teistes antifriisides see puudub. Antifriiside kasutamisel peab meeles pidama, et antifriisil on veega võrreldes suurem paisumistegur, mille tõttu ei tohi süsteemi täielikult täita. Mootori töötamise ajal aurab antifriisist vesi välja. Taseme alanemisel tuleb süsteemi juurde valada destilleeritud vett. Tehnilise hoolduse ajal on vaja kontrollida jahutusvedeliku tihedust, sest puhta 1,2- etaantiooli külmumistemperatuur on kõrgem kui lahusel. Pikemaajalisel kasutamisel antifriisis olevate manuste aktiivsus väheneb märgatavalt ning seetõttu tuleb 3 aasta möödudes jahutusvedelikke vahetada. Antifriiside käsitsemisel tuleb arvestada ka seda, et 1,2-etaantiool on surmavalt mürgine vedelik.
Inflatsiooni korral kalduvad nii majapidamised kui ka ettevõtted kulutama rohkem aega ja ressursse, proovides kaitsta oma vara inflatsiooni eest, selle asemel, et tegeleda tootlikuma tegevusega. Majapidamiste ja ettevõtete aja- ja ressursside optimaalse paigutamise moonutuse tulemusena halveneb paratamatult makromajanduslik suutlikkus tervikuna. (Gerdesmeier 2011, :28) Inflatsioon kui „maks“ indiviididele. Inflatsiooni maks on termin, mis viitab raha väärtuse alanemisel tulenev kahju raha omanikele. Kõrgemad hinnad suurendavad indiviididel maks. Nominaalne sissetulek tõuseb koos inflatsiooniga, mille tõttu isiku maksumäär tõuseb. Kuigi inimese ostujõud ei suurene, maksab isik suurema osa oma sisetulekust riigile. Samuti tõusevad ka kinnisvara maksud nagu maa ja maja pealt. Maksustamisjärgse reaalpalga ja säästudelt teenitud tulu vähenemine inflatsiooni tõttu võib viia tööjõu ja kapitali pakkumise vähenemiseni, mis omakorda kärbib majanduse
leukotsüüdid) hävitavad haigustekitajad ning lümfotsüüdid valmistavad antikehi. Südame tööd reguleerivad adrenaliin, vererõhk ja jäsemete liigutamine. Toimub pidev veresuhkru sisalduse kontroll. Kõhunäärme e pankrease hormoonid reguleerivad veresuhkru stabiilsust: insuliin soodustab glükoosi kasutamist keharakkudes ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, mis talletatakse maksa ja lihastesse varuainena, glükagoon lagundab veresuhkru taseme alanemisel glükogeeni taas glükoosiks. 4. Hingamiselundkond Õhu teekond hingamisteedes: ninaõõs neel kõri trahhea e hingetoru bronhid e kopsutorud bronhioolid alveoolid e kopsusombud. Funktsioonid: Kindlustab organismi ja väliskeskkonna vahelise gaasivahetuse; varustab organismi oksüdeerumisprotsessideks vajaliku hapnikuga. Rakuhingamise e dissimilatsiooni käigus sünteesitakse eluprotsessideks
lahustiga, seetõttu suhteliselt ebapüsivad. Saadakse kondenseerumismeetodil(keem reakts) ja dispergeerimismeetod (saavutatakse vajalik peenestusaste mehaanilisel peenestamisel või elektrikaares vedelikus) Lüofiilsed kolloidid: osakesed tugevas vastastoimes dispersiooniKK- ga Adsorptsioon: aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale, Protsessi eksotermilisuse tõttu väheneb adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõusmisel ja suureneb temperatuuri alanemisel. Iseeneslik protsess, kaasneb energia eraldumine. Neil protsessidel suur tähtsus: ainete puhastamisel, heterogeenses katalüüsis, kromatograafias, sõjanduses(gaasitorbik). Lahustumise seaduspärasused:1)gaaside korral: a)sõltuvus rõhust: gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal, seega Mia kõrgem gaasi rõhk vedeliku kohal, seda rohkem ka selles vedelikus lahustub. Org. lahustites lahustavad gaasid sageli suuremal määral kui vees
kehatemperatuuri juures. Hüpotermia — vaegsoojumus (Valdes ja Veski 1982). Organismi temperatuuri alanemine. Normist madalam kehatemperatuur. Seisund, kus kehatemperatuur on alla 35 °C. Nahk on kahvatu, kuiv ja tsüanootiline. Organismis kaotatakse rohkem soojust, kui seda tekib, mistõttu kehatemperatuur langeb. Perifeersed veresooned ahenevad, vereringe takistus suureneb ja vererõhk tõuseb. Temperatuuri edasisel alanemisel pulss aeglustub, vererõhk hakkab langema. Ilmnevad südame rütmihäired, tekib teadvusetus. (Iivanainen jt 1997, Ravijuhendid ... 2007, Nienstedt 2005, Lassauer ja Clayden 2007, Hockenberry ja Wilson 2008) 2 1.2. Üldseisundi objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Üldseisundit kirjeldatakse ja hinnatakse igal läbivaatusel. See põhineb õe ja arsti tähelepanekutel
= dT Tehakse vahet soojusmahtuvusel jääval rõhul Cp ja jääval ruumalal Cv. Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega, mis toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikse amplituudiga. Tekib lainetuse taoline nähtus. Väikseim võnkeenergia ühik on foonon. Võnkumise intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb, seetõttu väheneb ka soojusmahtuvus. 0K lähedal saab võrdseks nulliga. Madalatel temperatuuridel kasvab soojusmahtuvus kiiresti vastavalt võrrandile: Cv = AT3 , kus A on konstant. Edasi kasv aeglustub ja alates mingist temperatuurist jääb püsivaks. Selline temperatuur on Debye temperatuur (ΘD). Faasiülemineku käigus (sulamine, aurustumine) muutub Cv hüppeliselt. Ideaalgaasidel on Cv max 3R.
MPa juures on viskoossus 2 korda suurem ja 100 MPa juures 10 korda suurem, kui normaalrõhul. Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse. See temperatuur on kütuse voolavuse piiriks. Temperatuuri edasisel alanemisel kaob voolavus. Gaasikütused Gaasikütuseks nimetatakse selliseid kütuseid, mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Generaatorigaas toodetakse masina peal olevas gaasigeneraatoris puidu- või turbatükkidest. Kütust kuumutatakse 400°C juures ja sellest eraldub gaas. Selle gaasi põhikomponentideks on süsinikoksiid (CO) ja vesinik (H2). CO oktaaniarv on 100. Generaatorigaasi saab kasutada ottomootori kütusena. Maagaas on looduslik või naftatootmise kõrvalprodukt
liitkonstruktsiooniga. Nõrgenenud sõlmedes pehkinud puidu eemaldamine ja sõlme taastamine klaas- või teraspulkadega armeeritud vaikude ja liiva seguga. Mõne juhul on majanduslikult õigem suurte kahjustustega vana konstruktsioon asendada uuega, kusjuures niiskusealtides kohtades saab kasutada sügavimmutatud materjali. 22. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused Külmakahjustused – seinakonstruktsioonis telliste pooridesse sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub ning müürikivid murenevad ja lagunevad Niiskus – niiskus ehk vesi on lahustatav ja transportiv keskkond, mis ühtlasi võib välja kanda ka kivimi kergeltlahustuvaid komponente. 23. Kivist välisseinte defektid, kahjustused Kahjustusi võib jaotada: 1. Seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod. 2. Suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele. 3
Näidikute paneelil hakkab põlema diagnostikatuli. Anduri elemendiks on vedelikutundlik takisti: kui anduri takisti "jääb kuivale", suureneb tema takistus tunduvalt. Kütuselisandi minimaalse taseme andur Kütuselisandi pump 6.Kaitseklapp: Võimaldab kütuselisandi paagi ühendust välisõhuga, sõltuvalt kütuselisandi tasemest paagis: hoiab ära hõrendust paagis kütuselisandi taseme alanemisel ja rõhku kütuselisandi tankimisel. Samas on aga tänu klappidele süsteem hermeetiline, mis kaitseb paaki tolmu ja niiskuse eest. Kaitseklapi paiknemine: Kaitseklapp 14 Välisõhk Surveklapi vedru
amplituudiga. Naaberosakeste võnkumine on omavahel seotud, kritallis tekib lainetus. Võnkeenergia ei oma igasugust väärtust. Võnkumis intensiivsus temp alanemisel väheneb, soojusmahtuvus väheneb. madalatel temp kasvab soojusmahtuvus kiiresti C=AT3.suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel ja metallidel. Al on metallidest suurem. Soojuspaisumine- osa materjale paisub temp tõusul. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist, selgitatakse aatomite potentsiooalse energia sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest
moment). Kaevetööd nõlva jalamil või nõlva peal (joonis 9.20b) võivad mõjuda nõlva püsivust vähendavalt. Dünaamilised koormused nõlva läheduses (vibratsioonid ehitusmasinatest või transpordist, vaiade rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist 13 erosiooni Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9
Nõrgenenud sõlmedes pehkinud puidu eemaldamine ja sõlme taastamine klaas- või teraspulkadega armeeritud vaikude ja liiva seguga. Mõne juhul on majanduslikult õigem suurte kahjustustega vana konstruktsioon asendada uuega, kusjuures niiskusealtides kohtades saab kasutada sügavimmutatud materjali. 20. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused Külmakahjustused seinakonstruktsioonis telliste pooridesse sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub ning müürikivid murenevad ja lagunevad Niiskus niiskus ehk vesi on lahustatav ja transportiv keskkond, mis ühtlasi võib välja kanda ka kivimi kergeltlahustuvaid komponente. 21. Kivist välisseinte defektid, kahjustused Kahjustusi võib jaotada: 1. Seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod. 2. Suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele. 3
Esialgne eelarvejoon Kk`, kauba X optimaalne kogus X1, kui Py langeb,
on uus eelarvejoo K`k`` ja uus kauba X optimaalne kogus X2
· Järelikult Py langes, selle tulemusena kauba x kogus kasvas (X2>X1). Ühe kauba (Y)
hina langus viib teise kauba (X) nõutava koguse kasvule., need on täiendkaubad, hinna-
tarbimise kõver on pos. Tõusuga, ristelastsuse kof on neg.
Joonis 19
· Px ei muutu, Py muutub-alaneb. Esialgne Ej on KK` hilisem on K`K``. Seega Py
alanemisel viib kauba X koguse vähenemisele(X2
Organismis kontrollitakse pidevalt veresuhkru sisaldust. Kõhunääre e pankrease hormoonid reguleerivad veresuhkru sisalduse stabiilsust järgmisel moel: 1. Insuliin aktiveerib lihas, maksa ja rasvkoe rakkude rakumembraanide transpordivalke, et glükoosi molekulid saaksid rakkudesse siseneda. 2. Insuliin muudab liigse glükoosi glükogeeniks, mis talletatakse maksa ja lihasrakkudes energeetilise varuainena. Glükogoon lagundab veresuhkru taseme alanemisel glükogeeni uuesti glükoosiks. glükoosisuliin muudab glükogeen glükogeenglükogoon muudab glükoos Maks ja selle ül Maks on organismi suurim nääre. Vereringe kaudu juhitakse maksa pidevalt veri, mis sisaldab kõiki sooltest verre imendunud toitaineid. Maksa ülesanded: 1. Maks kontrollib a) Vere glükoosisisaldust, b) vere aminohapete sisaldust, c) rasvade sisaldust veres 2
lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. 52. Ruumala- ja soojusefekt lahustumisel. 53. Lahustuvus ja seda määravad tegurid. Lahustuvus sõltub: lahustuva aine, lahusti iseloomust, rõhust ja temperatuurist. ➢ Gaaside lahustuvussuureneb rõhu tõstmisel ja temperatuuri alanemisel. ➢ Gaasi lahustuvuse olenevus temperatuurist ➢ Vedelike lahustuvus vedelikes temperatuuri tõustes tavaliselt suureneb, rõhust oleneb vähe, ainult väga kõrgetel rõhkudel lahustuvus kasvab märgatavalt. ➢ Tahke aine lahustuvus vedelikes üldiselt kasvab temperatuuri tõustes, rõhu mõju väike Sarnane lahustub sarnases! 54. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid: protsent, molaarsus, molaalsus, moolimurd. 55
Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodu settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Lammoru elemendid: Lamm üleujutusega kuhjatud setete kogum Soot kaarjas vanasäng, mis eraldab siis kui jõgi suurvee aegu oma looke kaelast läbi murrab. Terrassid tekivad jõe erosioonibaasi alanemisel, mille tulemusena jõgi lõikub sügavamale orgu ning endistest lammidest jäävad alles terassid. Võivad koosneda nii aluspõhjakivimeist kui pudedaist setetest. Kanjonorg on järskude, kohati rippuvate veergudega org. Selle põhja jõesäng tavaliselt ei hõlma. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Pius ja Võhandu jõel. 3. Vooluvee kuhje ehk akumulatsioonivormid.
temp 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui temp vahemik T läheheb nullile. Soojusmahtuvus on seotud kristall võre sõlmades olevate osakeste võnkumisega, toimuvad tasakaaluasendis ümber suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Naaberosakeste võnkumine on omavahel seotud, kritallis tekib lainetus. Võnkeenergia ei oma igasugust väärtust. Võnkumis intensiivsus temp alanemisel väheneb, soojusmahtuvus väheneb.madalatel temp kasvab soojusmahtuvus kiiresti C=AT3.suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel ja metallidel. Al on metallidest suurem. Soojuspaisumine- osa materjale paisub temp tõusul. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist, selgitatakse aatomite potentsiooalse energia sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest. Koos energi kasvuga kasvab ka vibratsiooni amplituud
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaan...
, kuid samas tuleb otsida ka alternatiivseid võimalusi ning püüda kärpida kulusid, et säilitada tulumarginaali, kui hinnad ebasoodsalt muutuvad. Keskkonna saastamine Kui on tegemist maj.tegevusega, mille tulemusel võib tekkida saatse oht, peab FJ tegema olulisi investeeringuid selle ohu vähendamiseks ja mis tegelikult ei paranda otseselt finantsnäitajaid. Valuutarisk Investeeringute ja klientide võlgnevuste väärtus võib välisvaluuta väärtuse alanemisel langeda.Seetõttu peab FJ orienteeruma hästi valuuta turgudes ja tehingutes. Risk on suurem, kui välisvaluuta tehinguid on palju. Ebasoodsad õigusalased muutused Tegemist on välimise riskiga ning seetõttu firma siseselt seda otseselt juhtida ei saa. Riski vähendamiseks peab FJ olema kursis ettevalmistavate seadus eelnõudega ning võimalusel tegema ka lobbitööd. Ebaõnnestunud lepingud Sõlmitud lepingud võivad sisaldada punkte, mis on firmale kahjulikud. Näiteks tellida
3) 4.-4.’ Aurustumine (+q1’’) 4) 4.’-1. Auru ülekuumendamine (+q1’’’) 5) 1. Aur parameetritega p1 ja t1 suundub turbiini ja seal toimub auru isoentroopne paisumine p1lt p2le. 6) 2.-3. Auru isobaarne kondenseerumine kondensaatoris, soojus antakse jahutusveele.... Ts-diagrammilt nähtub, et vasturõhuvähenemisel p2-lt p2a-ni suureneb ringprotsessi kasulik töö võrra ja ringprotsessi antav soojus. Siis vasturõhu alanemisel Rankine’i ringprotsessi termiline kasutegur tõuseb. Rõhku kondensaatoris piirab peamiselt jahutusagensi temperatuur. 22. Auru parameetrite mõju Rankine’i ringprotsessi termilisele kasutegurile. Rankine’i ringprotsessi termiline kasutegur sõltub isoentroopsest entalpialangust Δh aurujõumasinas, jõumasinasse siseneva auru entalpiast h1, kondensaatorist väljuva vee entalpiast h´2 ja pumba tarbitavast tööst lp
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
Oluline osa elektrilises omatarbes on omatarbeseadmete reguleerimisel. Seadmete tootlikkuse reguleerimisel kasutatakse järgmiseid mooduseid: - sageduse reguleerimine (sujuv) - pöörlemiskiiruse reguleerimine (astmeline) - juhtaparaati kasutamine (ventilaatorid, pöördlabadega pumbad) - drosselreguleerimine - koosseisuga Elektrijaamade töökindluses on oluline osa tema omatarbeseadmete töökindlusel. Eriti tuleb tagada vastutusrikaste omatarbe elektrimootorite normaalne talitlus toitepinge alanemisel või toite katkestusel. Toite katkestusel ja sellele järgneval toite taastumisel algab omatarbeseadmete elektrimootorite isekäivitumine. Suured käivitusvoolud põhjustavad pinge alanemise omatarbelattidel, mis omakorda raskendab mootorite käivitumist. Mootorite lubatava soojenemisega määratud käivitusaeg on 10-12 sekundit (tuumajaamades umbes 2 sekundit). Isekäivitusaeg sõltub pingepausist, omatarbetrafode ja reaktorite parameetritest,
O2 seotakse kergesti pöörduvasse ühendisse-oksühemoglobiiniks.Vere hapnikusisalduse määrab Hb konsentratsioon,Hb küllastatus hapnikuga ja veres lahustunud hapniku hulk(füs lah).Madalate hapniku osarõhkude juures suureneb Hb küllastatus järsult(26mmHg-50%,40mmHg-73%, 80mmHg-96,5%,100mmHg-99%)Normaalselt on alveolaargaasi hapniku osarõhk 100mmHg,mis tagab Hb täieliku küllastumise.Hb küllastumine alaneb oluliselt pärast 60mmHg.Väikesel hapniku osarõhu alanemisel oluliselt küllastumine ei kannata. Sama 02 osarõhu juures oleneb Hb küllastatus veel C02 osarõhust,temp,vere pHst.Temp tõus,CO2 osarõhu tõus,ning pH langusviivad Hb hapniku sidumise nõrgenemiseni. Veri kannab CO2: Lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides,transporditavast koguhulgast on CO2 lahustunult ~10%,erütrotsüüdites rohkem. Seotult valkudega-väheselt vereplasma valkudega,erütrotsüütdes Hb, plasmavalkudega transporditakse 1% plasmas olevast
haiglas või apteegis. Kes vajalikuks peab, võib endale ka koju glükomeetri 10 muretseda: need on apteekides müügil koos testiribadega ja verevõtmiseks vajalike vahenditega. Veresuhkru taset mõõdetakse millimoolides liitri kohta. Diabeetikule on veresuhkru taseme pidev mõõtmine vajalik, sest enesetunne hakkab muutuma veresuhkru taseme kõrgenemisel üle 11 mmol/l ning alanemisel alla 2,5 mmol/l. Diabeetikud käivad regulaarselt endokrinoloogi vastuvõtul, kes vajadusel korrigeerib raviskeemi ja süstitava insuliini kogust. Seetõttu on diabeetikutel vaja pidada diabeetiku päevikut, kuhu tuleb märkida raviskeem ja teostatud enesekontrolli tulemused, et neid kohtumisel endokrinoloogiga arutada ja analüüsida. Diabeedi ravi eesmärk ongi hea enesetunde ja normaalse veresuhkru taseme hoidmine ning haigusega seotud tüsistuste vältimine. Koondunud ühingusse
Aine lahustumisel või esineda soojusefekt soojust eraldub või neeldub. Näiteks hüdraatumine on eksotermiline protsess, millega kaasneb soojuse eraldumine (vedelikude ja gaaside lahustumine) Tahke aine lahustumisel kaasneb soojuse neeldumine, sest vaja on lõhkuda kristallides olevad sidemed. Protsess on endotermiline 1. Lahustuvus ja seda määravad tegurid Gaaside lahustuvus sõltub temperatuurist ja rõhust suureneb temp alanemisel ja rõhu tõstmisel Vedelike lahustuvus suurene temp tõstmisel, rõhust oleneb vähe. Teatud temp-l lahustuvus on piiramatu, see temp on lahustuvus kriitline punkt 1. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid:protsent,molaarsus,molaalsus,moolimurd, normaalsus. Vt vihik 2. Lahuse aururõhk (Daltoni seadus) Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude
rööpvooluvastusidet) [3]. Harilikult peab võimenditel olema suur sisend- ja väike väljundtakistus, mida aitab kõige paremini saavutada jadapingevastuside. 7. Vastusidestatud võimendi töötab üldjuhul stabiilselt, sest vastuside vähendab ja stabiliseerib võimendust. Kuid signaaliahelas olevad reaktiivtakistused põhjustavad faasinihkeid, mis kasvavad sagedusala äärte poole. Näiteks sidestuskondensaatori reaktiivtakistus kasvab sageduse alanemisel ja võimnduselemendi sisendi ning väljundiga rööbitiste parasiitmahtuvuste takistus väheneb sageduste tõustes, muutudes võrreldavaiks ahela aktiivtakistustega. Mitmeastmelises võimendis faasinihked liituvad ja nende summa võib vastusidesilmuses ulatuda 180°-ni. Seetõttu tagasiside, mis võimendatava sagedusala keskel on negatiivne, võib selle piiridel osutuda positiivseks, sest vastuside normaalsele 180° faasinihkele lisandub veel parasiitne faasinihe 180°,
Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. Need võnkumised toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Kuna osakesed on omavahel seotud sidemetega, siis on naaberosakeste võnkumine omavahel seotud ja kristallis tekib lainetuse taoline nähtus. Võnkeenergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvanditud). Väikseim võnkeenergia ühik kannab nimetust foonon. Kuna võnkumiste intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb siis väheneb ka soojusmahtuvus. 0 K lähedal saab ta peaaegu võrdseks nulliga. Suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel materjalidel ja metallidel. Metallidest on suurim soojusmahtuvus alumiiniumil. Soojuspaisumine Suurem osa materjale paisub temperatuuri tõusul. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist. Seda on võimalik selgitada
Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. Need võnkumised toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Kuna osakesed on omavahel seotud sidemetega, siis on naaberosakeste võnkumine omavahel seotud ja kristallis tekib lainetuse taoline nähtus. Võnkeenergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvanditud). Väikseim võnkeenergia ühik kannab nimetust foonon. Kuna võnkumiste intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb siis väheneb ka soojusmahtuvus. 0 K lähedal saab ta peaaegu võrdseks nulliga. Suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel materjalidel ja metallidel. Metallidest on suurim soojusmahtuvus alumiiniumil. Soojuspaisumine Suurem osa materjale paisub temperatuuri tõusul. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist. Seda on võimalik selgitada
(või moment) rohkem kui kinnihoidev jõud (või moment). Kaevetööd nõlva jalamil või nõlva peal (joonis 9.20b) võivad mõjuda nõlva püsivust vähendavalt. Dünaamilised koormused nõlva läheduses (vibratsioonid ehitusmasinatest või transpordist, vaiade rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist erosi ooni. Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e)
kontsentratsiooni isevoolulist suurenemist faaside eralduspinnal selle pinna vaba energia vähenemise arvel. Seega protsessis eraldub soojust adsorptsioon on eksotermiline nähtus. 238 Adsorptsioon Adsorptsiooniprotsess toimub kooskõlas Le Chatelier`i printsiibiga temperatuuri tõsmisel intensiivistub endotermilione protsess ja tasakaal nihkub desorptsiooni suunas. Temperatuuri alanemisel nihkub protsessi tasakaal eksotermilise protsessi suunas s.o. adsorptsiooni suunas. Kordamiseks Le Chatelier` printsiip keemiline tasakaal nihkub suunas, mis toimib vastupidiselt tekitatud muutusele. 239 Gaaskromatograafi skeem 240 Kromatograafia nii toimib kolonn kromatograafi süda
juures. Mikroobide termosesistentsus võib muutuda sõltuvalt keskkonna omadustest. Nt! pH, keskonna tihedus. Mikroobide hukkumise kuumutamisel niiskes keskkonnas, põhjustavad muutused nukleiinhapete ja valkudega. Võimalikud tsütoplasma membraani kahjustused. Bakterite spooride kõrge termosresistentsus on põhjustatud vaba vee vähesest sisaldusest. Termoresistentsus on seotud tipikuliinhappe ja Ca sisaldusega. Keskonna optimaalse kasvutemperatuuri alanemisel väheneb mikroobide paljunemis kiirus ja aluseliste protsesside aktiivsus. Paljud roiskbakterid ja toidu mürgistusi tekitavad bakterid on mesofiilsed. Harilikult ei paljune temperatuuril alla 4 C. Ehki mikroobide elutegevus on peatunud jäävad paljud neist pikaks ajaks anabioosi seisundisse ehk soike seisundisse. Bakterid ei kasva ega paljune. Temperatuuri tõusul pöörduvad jälle tagasi aktiivsesse ellu. Teatud bakteri liigid võivad taluda mitmeid päevi temperatuuri -172-190 C
Aluselised kivimid (SiO2 45-52%) mustavalgekirju(gabbro), või must(basalt). Ookeaniline maakoor. Keskmised kivimid (SiO2 52-65%) Kirjud ja aluselistega sarnased. Subduktsioonivööndites. Happelised kivimid (SiO2 65-80%) Ränist üleküllastunud. Heledad ja veidi punakad. Sisaldab kvartsi. Graniit. Mandriline maakoor. Mineraalide kristalliseerumine magmast. Mineraalid kristalliseeruvad siis kui magma üleküllastub kristalle moodustavatest elementidest. Temp ja rõhu alanemisel magma üleküllastub järjest enam ja polümeriseerub kristallideks. Boweni reaktsiooniskeem happeliste magmakivimite kristalliseerumisest. Plagioklasside puhul võib sujuvalt erineda kaltsiumi naatriumi vahekord. Kiiresti jahtuvatel kristallidel võib esineda kihilist keemilise koostise erinevust. Fe,Mg mineraalidel esineb katkendlik kristallisatsioonirida. Mingitel temperatuuridel toimub kristalliseerumine, edasisel jahtumisel see
Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. Need võnkumised toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Kuna osakesed on omavahel seotud sidemetega, siis on naaberosakeste võnkumine omavahel seotud ja kristallis tekib lainetuse taoline nähtus. Võnkeenergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvanditud). Väikseim võnkeenergia ühik kannab nimetust foonon.Kuna võnkumiste intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb siis väheneb ka soojusmahtuvus. 0 K lähedal saab ta peaaegu võrdseks nulliga. Soojusmahtuvuse sõltuvus temperatuurist on toodud joonisel 13-1. Madalatel temperatuuridel kasvab soojusmahtuvus kiiresti vastavalt võrrandile: , kus A on konstant Edasi kasv aeglustub ja alates mingist temperatuurist jääb püsivaks. Temperatuuri nimetatakse Debye temperatuuriks, tahketel ainetel on ta tavaliselt allpool toatemperatuuri. Gaasilistel ainetel on maksimaalväärtus 3R
Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. Need võnkumised toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Kuna osakesed on omavahel seotud sidemetega, siis on naaberosakeste võnkumine omavahel seotud ja kristallis tekib lainetuse taoline nähtus. Võnkeenergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvanditud). Väikseim võnkeenergia ühik kannab nimetust foonon. Kuna võnkumiste intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb siis väheneb ka soojus- mahtuvus. 0 K lähedal saab ta peaaegu võrdseks nulliga. Soojusmahtuvuse sõltuvus temperatuurist on toodud joonisel 11-1. Madalatel temperatuuridel kasvab soojusmahtuvus kiiresti vastavalt võrrandile: Cv = AT 3, kus A on konstant. Edasi kasv aeglustub ja alates mingist temperatuurist D jääb püsivaks. Temperatuuri D nimetatakse Debye temperatuuriks. Faasiülemineku käigus (sulamine, aurustumine) muutub Cv hüppeliselt
juures. Mikroobide termosesistentsus võib muutuda sõltuvalt keskkonna omadustest. Nt! pH, keskonna tihedus. Mikroobide hukkumise kuumutamisel niiskes keskkonnas, põhjustavad muutused nukleiinhapete ja valkudega. Võimalikud tsütoplasma membraani kahjustused. Bakterite spooride kõrge termosresistentsus on põhjustatud vaba vee vähesest sisaldusest. Termoresistentsus on seotud tipikuliinhappe ja Ca sisaldusega. Keskonna optimaalse kasvutemperatuuri alanemisel väheneb mikroobide paljunemis kiirus ja aluseliste protsesside aktiivsus. Paljud roiskbakterid ja toidu mürgistusi tekitavad bakterid on mesofiilsed. Harilikult ei paljune temperatuuril alla 4 C. Ehki mikroobide elutegevus on peatunud jäävad paljud neist pikaks ajaks anabioosi seisundisse ehk soike seisundisse. Bakterid ei kasva ega paljune. Temperatuuri tõusul pöörduvad jälle tagasi aktiivsesse ellu. Teatud bakteri liigid võivad taluda mitmeid päevi temperatuuri -172-190 C
..6 mm ²/ s , talvisel 1,8...3 mm ² / s. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. 20 MPa juures on viskoossus 2 korda suurem ja 100 MPa juures 10 korda suurem, kui normaalrõhul. Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse. See temperatuur on kütuse voolavuse piiriks. Temperatuuri edasisel alanemisel kaob voolavus. Selle järgi jagunevad diislikütused järgmiselt: · Arktiline kütus hangub- 55°C; · Põhjapiirkonna kütus hangub -35...- 40°C; · Talvine kütus hangub -30...- 35°C; · Suvine kütus hangub- 10°C. Kütuseid tuleb kasutada vastavalt aastaajale. Talvise kütuse kasutamine suvel põhjustab toitesüsteemi kiire kulumise. Hangumistemperatuuri alandamiseks võib diislikütusele lisada manuseid
..6 mm ²/ s , talvisel 1,8...3 mm ² / s. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. 20 MPa juures on viskoossus 2 korda suurem ja 100 MPa juures 10 korda suurem, kui normaalrõhul. Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse. See temperatuur on kütuse voolavuse piiriks. Temperatuuri edasisel alanemisel kaob voolavus. Selle järgi jagunevad diislikütused järgmiselt: · Arktiline kütus hangub- 55°C; · Põhjapiirkonna kütus hangub -35...- 40°C; · Talvine kütus hangub -30...- 35°C; · Suvine kütus hangub- 10°C. Kütuseid tuleb kasutada vastavalt aastaajale. Talvise kütuse kasutamine suvel põhjustab toitesüsteemi kiire kulumise. Hangumistemperatuuri alandamiseks võib diislikütusele lisada manuseid
148. Osmootne rõhk on rõhk, mis tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti difusiooni läbi membraani lahuse poolele. pV=ΔnRT. c=n/V, π=ΔcRT. 149. Osmoregulatsioon – paistetus. Peamised osmolüütikumid taimedes: suhkrud/ tärklis, K+, org happed. Tärklis on suhkru monomeeridest koosnev bipolümeer: kui turgor läheb liiga kõrgeks, siis sünteesitakse suhkrust tärklis, mis sadeneb lahusest välja ja vastupidi, rõhu liigsel alanemisel tärkil hüdrolüüsitakse suhkruks. 150. Nernsti tasakaaluline potentsiaal: elkem potents erinevus kahel pool rakumemb. Tüüp tasak r.mem: 0,1-0,2V. 151. Voolamine – peamine trasnport, 1/η, η-viskoossus. Süstoolne/ diastoolne. 80- 130. 152. Viskoossus isel sisehõõrdumist. Pa*s. Põhjustaud molekulide tõmbejõududest, väheneb T* langusel eksponentsiaalselt. Gaasidel suureneb. Ei sõltu gaasi rõhust. (tihedus kasvab, kuid vaba tee kahaneb). 153
on ette valmistatud järjekordseks käivitamiseks. Juhtimisskeemi eripäraks on see, et mootori käivitamiseks vastassuunas tuleb mootor kõigepealt stoppnupu S1 abil välja lülitada, alles seejärel on võimalik tema käivitamine vastassuunas. Juhtimisskeemis on ette nähtud ka kaitse liigse toitepinge alanemise eest. Seda ülesannet täidab minimaalpingerelee KA2, mille sulguv kontakt on lülitatud suuna- kontaktorite KM1 ja KM2 mähiste ahelasse. Toitepinge ülemäärasel alanemisel relee KA2 tagastub ja katkestab oma sulguva kontakti avanemise tulemusel suuna- kontaktorite mähiste ahela ning mootor lülitub välja. 1.5.3. Faasirootoriga asünkroonmootori mittereverssiivne kontaktjuhtimisskeem käivitamisega sõltuvalt voolust. Vastavat kontaktjuhtimisskeemi on kujutatud joonisel 1.27. Joonis 1.27 Mootori jõuahelaid kaitstakse maksimaalvoolureleede F1 ja F2 abil (maksimaal-
pH-gradient tagurpidi. Keskkonnas on H + kontsentratsioon väga madal ning PMF-i 35 loomiseks alkalofiilid kompenseerivad vastupidist pH-gradienti väga tugeva elektrilise potentsiaaliga. Neutrofiilil (E. coli) on pH-gradient väike ning PMF-i loomiseks kasutatakse elektrilist potentsiaali. Üldistatult võib öelda, et kui võrrelda erinevaid bakterirühmi, siis PMF suureneb pH alanemisel ning tsütoplasma pH langeb keskkonna pH langedes. 4.1.1. Tsütoplasma pH reguleerimine prootonite transportimise abil. Bakteri tsütoplasma pH võib muutuda prootonite aktiivse transpordi tagajärjel. Oksüdatiivse hingamise tagajärjel transporditakse H + ioone hingamisahelas rakust välja ning F1F0-ATP-süntaas transpordib H+ ioone tsütoplasmasse tagasi. Lisaks kasutab bakter katioon-prooton antiportereid loomaks transmembraanset potentsiaali. Oksüdatiivse hingamise korral loob
Kaevetööd nõlva jalamil või nõlva peal (joonis 9.20b) võivad mõjuda nõlva püsivust vähendavalt. Dünaamilised koormused nõlva läheduses (vibratsioonid ehitusmasinatest või transpordist, vaiade rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist erosiooni Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
