*tellimus ajalehtedele > ajalehetellimus, *õigusjärgne omanik maale > maa õigusjärgne omanik ENESEKONTROLL: Kui saarel oleks (Abruka) lähedane loodus… Läbi aegade on ülikooliõpe põhinenud (teadusuuringud). Tõlge on adekvaatne (originaal). Talle saadeti teatis (vastuvõtmine). Need väited baseerusid ainult (oletused). Järeldus tugineb (faktid). Teda hääletas 13,4 miljonit inimest. MÄÄRUS Omamise väljendamiseks sobib kõige paremini alalütlev kääne koos olema-verbiga. Mul on naine ja kaks last. Tal on kena välimus. Juriidilise omamissuhte näitamiseks sobib ka nimetav kääne koos omama-verbiga. *Ma ei oma mingit ettekujutust teie tööst. *See ei oma mingit tähtsust. *Ravim omab põletikuvastast toimet. LÄBI JA ÜLE: Hüppas läbi akna õue. Läks läbi metsa. Lendas üle ookeani. VÄÄRSED LAUSED: *Sõitsime laevaga Stockholmi läbi/üle Helsingi. > …Helsingi kaudu *Teatati läbi raadio…> …raadiost, raadio kaudu/teel
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas ...
Mitmuse teine pööre: IAX- Umbmäärane: k'u- Vastastikune: 'Ad- Eesti keeles on nimisõnad käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis nimetavad asju ja saavad lauses esineda aluse ja sihitisena. Nimisõnu liigitatakse üld- ja pärisnimedeks. Nimisõnu jagatakse ka loendtatavateks ja loendamatudeks. Leidub sõnu, mis võivad olla nii nimi- kui ka omadussõnad. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev ja kaasaütlev. Nimisõnadel puudub sugu ja artiklid. Preverbaalid Preverbaalid ejaki keeles koosnevad preverbaalidest ja järelasenditest. Neid kahte grupeeritakse kokku, sest ühte morfeemi võidakse tihti kasutada juurena mõlemas kategoorias. Preverbaalid on individuaalsed sõnad, mis esinevad verbiga konjuktsioonis. Põhilisi preverbaalseid morfeeme on ejaki keeles üle 100. Järelasendid on otseselt seotud objektiga väljaspool verbi.
Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja...
lugegu, ärgu loetagu) Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud. 14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev Sõnaliigid · käändsõnad · nimisõna (ehk substantiiv): loom, kivi, Mart · omadussõna (ehk adjektiiv): hea, kollane, suur · asesõna (ehk pronoomen): mina, selline, mis · arvsõna (ehk numeraal): üks, seitseteist, neljas · pöördsõnad · tegusõna (ehk verb): tahtma, käima, mõtlema · muutumatud sõnad
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
Mille? Tüdruku Tüdrukute 3. Osastav Keda? Mida? Tüdrukut Tüdrukuid 4. Sisseütle Kellesse? Millesse? Tüdrukuss Tüdrukutess v Kuhu? e e 5. Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Tüdrukus Tüdrukutes 6. Seestütle Kellest? Millest? Tüdrukust Tüdrukutest v Kust? 7. Alaleütle Kellele? Millele? Tüdrukule Tüdrukutele v Kuhu? 8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütle Kellelt? Millelt? Tüdrukult Tüdrukutelt v Kust? 10 Saav Kelleks? Milleks? Tüdrukuk Tüdrukutek . s s 11 Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni . 12 Olev Kellena? Millena? Tüdrukun Tüdrukuten . a a 13 Ilmaütlev Kelleta? Milleta
raamatu raamatu / te 3. Osastav keda? mida? raamatut raamatu / i / d 4. Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? raamatusse raamatu / te / sse 5. Seesütlev kelles? milles? kus? raamatus raamatu / te / s 6. Seestütlev kellest? millest? kust? raamatust raamatu / te / st 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? raamatule raamatu / te / le 8. Alalütlev kellel? millel? kus? raamatul raamatu / te / l 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? raamatult raamatu / te / lt 10. Saav kelleks? milleks? raamatuks raamatu / te / ks 11. Rajav kelleni? milleni? raamatuni raamatu / te / ni 12. Olev kellena? millena? raamatuna raamatu / te / na 13. Ilmaütlev kelleta? milleta
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -...
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
.......................... 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega
4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Kuhu? Tüdrukusse Tüdrukutesse Kohakäänded 5. Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Tüdrukus Tüdrukutes 6. Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Tüdrukust Tüdrukutest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Tüdrukule Tüdrukutele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Tüdrukult Tüdrukutelt 10. Saav Kelleks? Milleks? Tüdrukuks Tüdrukuteks Ni-na-ta-ga 11. Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni käänded 12. Olev Kellena? Millena? Tüdrukuna Tüdrukutena
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemär...
demokratiseerimise demokratiseerimise kaudu/abil/teel Kaassõna tänu kasutus Sõna tänu pole kaassõnana veel täiesti kaotanud oma positiivset tähendust, mistõttu ei ole soovitatav teda kasutada negatiivses kontekstis. Käima nõuab kus-käänet, mitte kuhu-käänet: Ma käin Tartus tööl. Helistage numbril/numbrile.., saatke kiri aadressil/aadressile.. Alati on õige alalütlev! Alaleütlevat saab sellistes lausetes kasutada vaid siis, kui lauses puudub päris adressat ning aadressina mõtestub number või aadress. Helistage numbril/numbrile 1234. Helistage mulle numbril 1234 Kutsete vormistamisel kasutatakse kuhu-käändeid nii verbide kutsuma ja paluma kui ka ootama puhul. Olete oodatud kaupluse avamisele. Ootame teid Viljandisse (aadressil) pargi 4a. Palume Teid Sakala keskusesse pidulikule koosviibimisele. Täna, hetkel, momendil
3. Osastav keda? mida? raamatut raamatu / i / d 4. Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? raamatusse raamatu / te / sse 5. Seesütlev kelles? milles? kus? raamatus raamatu / te / s 6. Seestütlev kellest? millest? kust? raamatust raamatu / te / st 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? raamatule raamatu / te / le 8. Alalütlev kellel? millel? kus? raamatul raamatu / te / l 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? raamatult raamatu / te / lt 10. Saav kelleks? milleks? raamatuks raamatu / te / ks 11. Rajav kelleni? milleni? raamatuni raamatu / te / ni 12. Olev kellena? millena? raamatuna raamatu / te / na 13. Ilmaütlev kelleta
Kui on tegemist mitmest eri keelest pärit lausetega, on vajalik näite juurde märkida ka keel, millest näide pärineb. Türgi (Comrie 1975:5) Ali öl-dü Ali sure-PST ‘Ali suri ära’ 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACC akusatiiv ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne CMP komparatiiv e keskvõrre COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis DAT daativ ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi
Käändsõna morfoloogilised kategooriad: kääne, arv, võrdlus, sugu, topik Pöördsõna morfoloogilised kategooriad: arv, isik, aeg, kõneviis, aspekt, tegumood Morfoloogilised kategooriad Kääne e kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. Eesti keeles on käändekategoorial 14 liiget: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Morfoloogilised kategooriad Käändekategooria liikmeid mujal: Vokatiiv kellegi poole pöördumiseks nt leedu keeles Antessiiv 'enne midagi' draviidi keeltes Ekvatiiv 'millegi sarnane' osseedi keeles Aversiiv 'midagi vältiv' warlpiri keeles Benefaktiiv 'millegi jaoks' baski keeles Distributiiv 'millegi (ühe ühiku) kohta' tsuvasi keeles Orientatiiv 'pööratud millegi poole' mandzu keeles
4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Kuhu? Tüdrukusse Tüdrukutesse Kohakäänded 5. Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Tüdrukus Tüdrukutes 6. Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Tüdrukust Tüdrukutest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Tüdrukule Tüdrukutele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Tüdrukult Tüdrukutelt 10. Saav Kelleks? Milleks? Tüdrukuks Tüdrukuteks Ni-na-ta-ga 11. Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni käänded 12. Olev Kellena? Millena? Tüdrukuna Tüdrukutena
tunnuseline. Tänapäeval nimetav ja omastav tunnuseta, osastava käändel on tunnus (neli varianti t, d, da, 0). 18. Eesti keele kohakäänete kujunemine. Varasemas läänemeresoome algkeeles olid kohakääneteks latiiv (näitas tegevuse suunda), lokatiiv (näitas tegevuse kohta) ja separatiiv. Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed seesütlev ja alalütlev ning separatiivsed seestütlev ja alaltütlev. 19. Eesti keele kliitiliste käänete kujunemine. Essiiv (olev kääne) • Läänemeresoome algkeel: -nA (tegelikult juba vana Uurali lokatiiv) • Sõnavormi struktuuri tõttu oli essiiv tugevaastmeline! • Hiljem essiiv häälikumuutuste tagajärjel kadus: lõpuvokaal kadus lõpukao tõttu, siis kadus ka sõnalõpuline -n.
) NB! Partitiivil on olnud algselt separatiivne tähendus! See on seotud ka partitiivi osasihitise (partsiaalobjekti) funktsiooniga: söön leiba ‘söön (osa) leivast’ Vrd Ma kirjutasin jutustuse (< akusatiiv), Ma kirjutasin jutustust (partitiiv). 18. Eesti keele kohakäänete kujunemine. Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed (tegevuse suunda näitavad) käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed (tegevuse kohta näitav) seesütlev ja alalütlev ning separatiivsed seestütlev ja alaltütlev. Eesti keelele omane kohakäänete kolmeaspektilisus eksisteeris juba uurali algkeeles. Esialgseiks kohakääneteks on peetud k-latiivi, na-lokatiivi ja ta- separatiivi. Tänapäeva eesti keeles on see ürgne kohakäänete kolmik kaotanud oma lokaalse sisu (na-lokatiivist on saanud essiiv, ta-separatiivist partitiiv) või hoopis kõrvale jäänud (klatiiv). Hoopis hiljem, läänemeresoome algkeeles
omastav genitiiv sisseütlev illatiiv 7 seesütlev inessiiv saav translatiiv seestütlev elatiiv rajav terminatiiv alaleütlev allatiiv olev essiiv alalütlev adessiiv ilmaütlev abessiiv alaltütlev ablatiiv kaasaütlev komitatiiv Mõnes keeles võib esineda spetsiaalseid suunamarkereid, mida ei peetagi käändemarkeeringuks (nt inglise eastward ja toward), ka dagestani keeles DEFINIITSUS Definiitne - nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletus...
muuudetud sõnavormile v hoopis tervikfraasile. ( kellelegi – kellegile) Ebatüüpiline morfeem. 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus Grammatiline kategooria – hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused. *Abisõnad e analüütiline väljendusviis – alalütlev kääne ≠ järelsõna „peale “ (dativ). Saab väljendada abisõnadega. Sõnadele liitub väha morfoloogilisi elemente * Sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) – afiksite liitmine, ühte morfeemi koondatakse erinevaid tähendusi (nii leksikaalsed kui grammatilisi). Sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. •Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. •Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka
tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused. · Grammatiline kategooriate (morfoloogilised) väljendusviisid: · sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) afiksite liitmine, ühte morfeemi koondatakse erinevaid tähendusi (nii leksikaalsed kui grammatilisi) · abisõnad e analüütiline väljendusviis alalütlev kääne järelsõna ,,peale " (dativ) · reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus, nt. väga-väga · Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid · Arv e numerus singular / duaal / pluural, mittegrammatiline duaal: kumma, teineteise · Klass ka liigitamine, sealhulgas sugu e genus maskulinum / femininum / neutrum; elus / elutu; inimene / mitteinimene, sõna teatud soost käitub teatud viisil
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaami...
NT. Ehitasin suvila/suvilat/suvilaid/suvilad. või Kirjutasin raamatu/raamatut&raamatud/raamatuid. Verbi võib muuta piiritletuks perfektiivsusadverbi või adverbiaali abil. NT. mari luges raamatut. /? Mari luges raamatu. / Mari luges raamatu läbi. Saatsin Peetrit. / ? Saatsin Peetri. / Saatsin Peetri jaama. nn possesiivne perfetk (be/have) SAE (Standard Average European) alalütlev verb. mu-l on auto pes-tud. I-ADE be:SG3 car wash-PPP mu-l on poes käidud I-ADE be:SG3 shop-INE go-PPP Aeg · Aega on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt kõnelemisajaga). Tabaliselt markeeritakse verbi. · Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. NT: tulevik, lihtminevik jne.
hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra) 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?). -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/sse, hamba/sse); 0 (kätte, jõkke, tulle, metsa) 5) seesütlev e inessiiv (kelles? milles? kus?). -s (metsa/s) 6) seestütlev e elatiiv (kellest? millest? kust?). -st (toa/st) 7) alaleütlev e allatiiv (kellele? millele? kuhu?). -le (ema/le); -lle (su/lle) 8) alalütlev e adessiiv (kellel? millel? kus?). -l (venna/l) 9) alaltütlev e ablatiiv (kellelt? millelt? kust?). -lt (sõbra/lt) 10) saav e translatiiv (kelleks? milleks?). -ks (kunstniku/ks) 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?). -ni (maja/ni) 12) olev e essiiv (kellena? millena?). -na (õpilase/na) 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?). -ta (raha/ta) 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?). -ga (noa/ga) 19
tõi). Laps asendas sõnu (toovad pro vedasid). Suhteliselt raskeks osutus Laura jaoks tüvevariantide ja lõppude kasutamise õigsuse määramise ja korrigeerimise ülesanne. Lauset Paul pühkis kinnasega lund parandas laps semantiliselt (pühkis labidaga), moodustades leksikalis-süntaktilise agrammatismi. Viga võis tuleneda lause või sõna (pühkima) mõistmise raskusest. Mõistmisel valmistas raskusi alalütlev, alaleütlev ja alaltütlev kääne ning ainsuse ja mitmuse osastav kääne, kus kohati osutas laps valele pildile. Lapsel ilmnesid kõnes häälikstruktuuri puuded. Hääldusvead olid loomult ebapüsivad. Laura asendas häälikuid (vattata pro varreta). Esines häälikute ärajätmist (aastiks pro arstiks). Lasteaia tasandusrühma logopeedi hinnangul olid võrreldes Tekstiloomeoskuse õpetamine 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
