6) Ehitustüübid: kuppelehitised, teatrid, raamatukogud, linnalossid e. Palazzod, maamajad, villad, lodzad 7) Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu, majoolika 8) Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendused kuplite ja võlvide ehitamisel. 9) Renessanss (taassünd) tähendab eelkõige antiikkultuuri taaselustamist. 10)Kiiresti arenema hakanud manufaktuurtööstus, kaubandus, ja pangandus. 11) Aadli ja Vaimulikkonna kõrvale kodanlus. 12) Kodanlus vajas uut kultuuri, selle kandjaks said humanistid vaba isiksuse arenemine! 13) Renessanssi inimene usuti olevat universaalne inimene. See usk innustas saavutsutele kõikides valdkondades ( trükikunst, kirjanduskeeled, maadeavastused jne ) 14) Arhitektuuris võeti eeskujuks antiigi ehituskunst. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele. 15) Tunnusjoonteks said taas horisontaaljoon, ümarkaar ja sambad. 16) Lähtuti kuldlõikest
kujundamist. Juhtnööre andis 1585. aastal Tartus olnud paavsti saadik Antonio Posevino. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartus tõlkide seminar. Et vaimulikele eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, trükiti eestikeelseid raamatuid. Rootsi võim Põhja-Eestis: Rootsi valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas kohalik aadel. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeim esindaja kuberner, kes vajadusel täitis ka sõijapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest, jälgis ka, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Kuberneri teine ülesanne oli talupoegadelt maskuda laekumise valvamine. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula.
tanapäeva ühiskonnas teostunud on võimude lahususe teooria. 2. Absolutism Absolutismi põhitunnuseks on, et valitsejal on ainuvõim. Tekkepõhjus: Mis muutus absolutismi tulekuga? alaline sõjavägi, võim koondus kindla isiku kätte, ametnikkonna kujunemine 3. Prantsusmaa · Louis XIII teda abistas valitsemise Richelieu, kes oli tol ajal pigem Prantsusmaa valitsejaks. Ta pani aluse Prantsuse absolutismile. Edikt, mis muutis aadli elulaadi (nende kindlused lõhuti ning duellid keelati). Ametisse seati ka piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale. · Louis XIV(Päikesekuningas) valitseja alaealise aastatel juhtis riiki Jules Mazarin, kes oli kuninga ema (Austria Anna) armuke. Fronde- võimude vastu tegutsemine. Kui kuningas täiskasvanuks sai ning Mazarin suri, hakkas ta absolutistlikult valitsema. Ta rõhutas monarhi
talupoegade õiguste selgitamiseks. (Selle kohaselt puudus talupoegadel igasugune vabadus. Siinne talupoeg oli pärisori , mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suuruse määras mõisnik. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale.) Asehalduskord-1783.a. Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga. Kehtis ainult Katariina II valitsusajal. o Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) o Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. o Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. o Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused o Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele.
1. Millised positiivsed tagajärjed olid Balti erikorrast eestlaste jaoks? Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 2. Miks vene valitsus suhtus Balti erikorda soosivalt? Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele. 3.Milliseid koormisi pidid talupojad kandma mõisa, riigi, kogukonna ja kiriku ees? Mõisa ees teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks.
mõju all 23.Tilsiti rahu-1807 juunis Napoleoni ja Venemaa valitseja Aleksander I vahel. Napoleon võitis Venemaad suure võiduga ning too pidi alitsuma. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimase tegevusvabadust L-Euroopas. Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Venemaa sai tegevusvabaduse Ida-ja Põhja-Euroopas 24.Reformid Saksamaal: feodaalkord lagunes, kodanliku ühiskonna ülesehitamine; pärisorjuse kaotamine, kaotati aadli eesõigused, Preisimaal sõjaväereform, linnades omavalitsused 26.Prantsuse-Vene sõjad puhkesid 1812 24.juuni. Mõlemad osapooled eirasid Tilsiti rahulepingu tingimusi ning see viis paratamatult sõjani. Napoleno armee häving, kaotus 28.Rojalistid-kuningriigi pooldajad Prantsusmaal, astusid vastu 1795.a vastuvõetud põhiseadusele Napoleon 1769-1821 noore kindralina surus maha rojalistide mässu, sai silmapaistvaks poliitikuks ja väejuhiks. Prantsusmaa keiser 1799-1815
Puskin 1799-1837 Sündis Moskvas aadli perekonnas, ema oli hanniballide soost (Puskini soontes voolas neegri verd). Hariduslembeline pere, lapsi kasvatas prantsuse kubermant seega oli lastel prantsuse keel hästi suus. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis (Tsaari küla). Vabameelne õhkkond, suur tähelepanu kirjandusel. Tutvus paljude noorte ohvitseridega, kes olid edumeelselt meelestatud, nendest kasvas välja dekabristlik liikumine, mille eesmärk oli tsaari kukutamine. Jõuavad ülestõusuni, mis surutakse maha
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
Vene aja esimene sajand 1710-1819 Laura Peets Vene võimu aeg Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad peagi teenistuskohustusest Baltisakslased leidsid rahendust Vene haldusaparaadis ja sõjaväeteenistuses Rüütelkondade mõju kasvas: nende käes lid kohalik omavalitsus, kohus ja politsei ning osaliselt kontroll kooli ja kiriku üle Rüütelkondade liikmeskonna piiritlesid aadlimatriklid mis valmisid Liivimaal 1747 a. , Eestimaal 1756 a, Saaremaal 1741 aastal. 18.saj. I poole Eesti- ja Liivimaad iseloomustab õiguslik segadus
Järvamaa) • Liivimaa kubermang: Lõuna- Eesti alal 3 maakonda( Pärnu maakond, Tartu maakond, Saaremaa) ➔ Võimukorraldus: • Kubermangu juhtis kindralkubernen(2) • Kindralkuberneri kohustused: 1) Kamandasid sõjaväge oma haldusalal 2) Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd( ei valinud ametnikke) 3) Jälgisid raha kulutamist ja laekumist kubermangus(maksud) ➔ Rüütelkond: kohaliku aadli omavalitsusorgan. • 2 kubermangu aga 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa( sest see oli juba enne moodustatud) • Kaitsesid kohalike aadlike õigusi • Osalesid kohalike seaduste koostamisel • Valisid kohtunikud, politseiametnikud. • Maapäev- rüütelkonna esindusorgan(iga 3 aasta järel) • Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht.
toonud. Iseloomusta Rootsi aega Eestis Rootsi võim algas Eestis Liivi sõja ajal, kui Liivi ordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid 1561. aastal Rootsile. Juba Liivi sõja lõpust Rootsi käes olevast alast sai Eestimaa kubermang. Sinna kuulusid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Kubermange valitsesid otse kuningale alluvad kindralkubernerid, kes asusid kubermangukeskustes Tallinnas ja Riias. Riigivõimu kõrval oli võimu ka kohaliku aadli ning linnade omavalitsustel. Rootsi Eestis ja Lätis oli kolm rüütelkonda: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Rüütelkondadesse kuulusid mõisaomanikest aadlikud. Suur osa Eesti taasasustamisel oli naaberrahvastest sisserändajatel. Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse. Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi. Soomlased jõudsid ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Valga ümbrusesse kolis hulgaliselt lätlasi. Lisaks
Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida väiksemaid kuritegusid ning süüdlasi karistada. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks. Rootsi riigivõim ja balti aadel. Siinse aadli ja linnade eesõigused säilitati. 1629 ametisse seatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. Alanud tegevus katkes kuninga surmaga. Rootsi kõrgaadel, kes omandas Eesti- ja Liivimaal rohkesti maad, oli huvitatud balti privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Ka Liivimaa aadel ja linnad saavutasid samasugused õigused nagu eestimaalased. Selline olukord kehtis kuni Karl XI valitsema asumiseni. Rahvastik.
Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida väiksemaid kuritegusid ning süüdlasi karistada. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks. Rootsi riigivõim ja balti aadel. Siinse aadli ja linnade eesõigused säilitati. 1629 ametisse seatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. Alanud tegevus katkes kuninga surmaga. Rootsi kõrgaadel, kes omandas Eesti- ja Liivimaal rohkesti maad, oli huvitatud balti privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Ka Liivimaa aadel ja linnad saavutasid samasugused õigused nagu eestimaalased. Selline olukord kehtis kuni Karl XI valitsema asumiseni. Rahvastik.
1)Liivi sõda: Toimus aastatel 1558-1583, sõjas võtsid osa Taani, Venemaa, Poola-Leedu ja Rootsi. Sõda alustas Venemaa, kõik riigid soovisid enda mõjuvõimu ja territooriumi suurendada. Venemaa soovis sadamaid, P-L, aga territooriume ja Venemaa vastast liitu. Tulemused: Venemaa ei saanud alasid, Rootsi sai Põhja-Eesti ja Hiiumaa, Taani Saaremaa, Poola-Leedu aga Läti ja L-Eesti. 2) Kuberner- oli Rootsi kuninga esindaja Eestis Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis hiljem kannavad nime vojevoodkonnad.
vähemolilisi, ehk päevakohaseid küsimusi. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poolt erakättesse antud riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni, sellest hakkasid tulema ka aadlike ja Rootsi võimu vahelised vastuseisud. Liivimaal langes reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest, Eestimaal 54% ning Saaremaal 30%. Mõisad jäin küll endisele omanikule, kuid nüüd pidid nad hakkama selle eest renti maksma. Aadli omavalitsus kaotati maanõunike kolleegiumi laialisaatmise ning maapäeva allutamisega kindralkubernerile. Talupoegade kohustused muutusid Rootsi võimu tulekuga suuremaks. Suurenesid talupoegade teokoormised. Talupoeg pidi teatud arvu päevi mõisas tasuta tööd tegema. Viljalõikusele omal põllul said talupojad alles siis, kui mõisa põllud koristatud. Lisaks sellele, pidid nad osa omast viljasaagist mõisale andma, samuti pidid nad maksma riigimakse
Britt Vaher ,,Isa Goriot" , kui realistlik teos Honore de Balzaci kirjutatud realistliku romaani ,,Isa Goriot" tegevus leiab aset enamasti Vauqueri pansionaadis. Peategelasteks on Isa Goriot , kes on endine nuudlivabrikant ja kahe tütre isa , ning noor üliõpilane Eugene Rastignac , kes on pärit vaesest aadli perest , kuid soovib üle kõige saada advokaadiks ning pingutab selle pärast tohutult. Üks oluline aspekt, mis viitab romantismile on Balzaci detaile kirjeldus, millega ta soovib lugejale märku anda , et tema poolt kirja pandu pärineb päriselust. Raamatus on detailne kirjeldus Vauqueri pansionaadist , mis esindab viletsust ja alamklassi. Realismi puhul on väga suur tähtsus rahal. Gorioti tütred saavad isalt kõik, mida vaid hing ihkab
1905. aasta revolutsioon Eestis 1. Uus sajand · Kapitaalsed muutused: kihistumine, uued liidrid, baltisakslaste osakaal, põllumajanduskriis, eestlaste esimene rahaasutus 1902 Eesti Laenu-ja Hoiuühisus · Muutused linnades: eestlaste positsioon ja osakaal kasvab · Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased Radikaalid Konstatin Päts eesmärk Kord ...
Carl Robert Jakobson 26.07.1841 19.03.1882 Elulugu Isa Adam oli koolmeister, orkestrijuht, õpetas laulmist ja levitas seda vallakoolides Katsetas kirjanduse alal oma võimeid Isa oli rahva seas populaarne lisaks Torma vennastekoguduse juhtiv tegelane, tema algatusel ehitati kiriku kõrvale palvemaja Peres räägiti nii saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt C. R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga Tormasse, elati kehvapoolselt 9 aastasena hakkas õppima kihelkonnakoolis, jõudis kiiresti edasi, kuigi oli noorim, suur sõber Jakob Pärnaga Sunniti käsitsema muusikainstrumenti, kuid tal puudus selle vastu huvi Hakkas huvi tundma loodusest, puu all lebades katsetas saksa keelsete värsside kirjutamist Saksa õppekeelega Valga koolmeistrite seminar, kursus kestis 3 aastat Pärast isa surma (1859) läks Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks, seal õpetas joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalike...
Venemaa sai Tilsiti lepetega tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas vallutades sõjas Rootsiga Soome. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatuslikud muudatused leidsid aset tsiviilelus. Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a
Rüütliseisuse sai rüütlikslöömise kaudu.Rüütlikslöömise tseremooniasse kuulusid: kümblus,relvavalve,kingitused ja nendele kes olid kutsutud tseremooniat vaatama rikkalik öhtusöök. Enamik lihtrahvast ei saanud endale sellist väljaminekut lubada.Sellepärast jäigi palju poisse kannupoisteks või junkruteks.Algul ei olnud mitte kõik rüütlid aadlikud.sõjameestest oli suur puudus ja siis sai ka lihtinimene rüütliks saada.Hiljem aga oli suur tähtsus sellel,kust aadli -või rüütliperekonnast sa pärit oled.Neil on iseloomulik relvastus.Relvastusse kuuluvad:mõõk,turvis,kilp ,piik ja raudrüü.Ajajooksul tugevtati ja muudeti varustust.Moraal ja eluviis erines neil teistest.Neil oli oma moraal ,mida pidid kõik rüütlid järgima.Rüütleid treeniti siis alati,kui nad ei olnud just sõjaretkel.Nad olid justkui sportlased,neid treeniti aina paremaks ja paremaks.Päris algul 11.-12 sajandil elasid rüütlid puuehitistes ehk linnustes.Puust linnused olid aga
päeva, kadus rahaline rent reduktsiooniga paranes talurahva olukord riigimõisades talupoeg ei kuulunud enam mõisnikule koormised vastavalt talu suurusele vakuraamatud, kus kirjas talupoegade kohustused talupoegadel õigus kaevata mõisnik kohtusse .. aadelkonnas privileegid säilisid maa läänistati erakätesse tugev saksa aadli võim reduktsiooniga võim vähenes .. religioonis luterluse kinnistamine 17. saj jooksul kirikuvalitsuse e konsistooriumi loomine, Eestis juhtis piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent visitatsioonid, tugev kirikute ja pastorite kontroll tähelepanu usu seletamisele lugemisoskuse leviku suurenemine 1632 Tartu akadeemilise gümnaasiumi muutmine ülikooliks - Academia Dorpatensis, Academia Gustaviana
* 1620 - ~100'000 (sõjad, 17. sajandi nälg); Harjumaa ja Kesk-Eesti. * 1695 - ~350'000 (loomulik iive, sisseränne kõik peale venelaste assimileerusid). * 1698 - ~300'000 (Suur nälg). * 1710 - ~150'000 (Põhjasõda ja katk). --- * Eestimaa kubermang Põhja-Eesti, keskus Tallinn, juht kuberner Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesistumisel; maanõunik suri = teised valisid uue). --- * Eestimaa kohtud: 1) Adrakohtunik (talupoegade tagaotsimine ja nendevahelised tülid); 2) Maakohus
Ta suri 23. aprill 1850 George Gordon Noel Byron Byron sündis 22. jaanuaril 1788 Londonis. Inglise romantistlik luuletaja. Tal olid kompjalad, mis takistas tal seltskonnaelust osa võtta. Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu. Percy Bysshe Shelley Sündis 4. augustil 1792 väga jõukasse aadli perekonda. Shelley oli inglise romantistlik luuletaja. Ta sai hariduse Eltoni kolledzis ja Oxfordi ülikoolis. Shelley avaldas teose ,,Ateismi paratamatus" mille pärast pidi Oxfordist lahkuma, ning lahkumise tõttu katkes tal suhe isaga täielikult. Shelley, kes oli õnnetus abielus, armus Godwini ja Mary Wollstonecrafti tütresse Marysse. Koos põgenesid sveitsi, kust nad naasesid varsti raha puuduse tõttu. Ta suri 8. juulil 1822
Tegelikkuses ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Karl XI 1672.a troonile tulles tühja riigikassa olukorra väljapääsuks nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasi võtmist ehk algas reduktsioon. 17.saj. jätkus vilja väljavedu Eestist saab ,,Rootsi viljaait". Ida- ning Hansakaubandus käis alla.Tekkisid esimesed manufaktuurid Hiiumaalne ning Narva. Valitsemise kõige tunnuslikum joon- keskvõimu ja aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus Rootsi esinduskogus, riigipäeval 1611.a. asus Rootsi troonile Gustav II Adolf. Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-a. tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Alex Oxensterna. Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine kohalikele kui Rootsi aadlikele. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi
pastor August Wilhelm Hupel, kes rajas Põltsamaa lähedale trükikoja. Ta andis ka välja esimese eesti ajakirja ,, Lühhike Õppetus...'' koos Peter Wildega. Seal avaldus enamasti Wilde arstiteaduslikud artiklid. Poliitilised olud Baltikumis Katariina II ajal tomus palju uusi muudatusi poliitilisse oludesse. 1783. aastal kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis valitsemisekorra Venemaa omaga sarnaseks. Kujundati ümber Aadli ja linnade omavalitsus. See korraldus kehtis kuni Katariina surmani. Selle ajajärgu nimeks on saanud asehaldusaeg. Et vältida pingete ja konfliktide tekkimist taastas uus valitseja Paul endise valitsemise korralduse. Peale seda hakati aga nüüdsest Eesti talupoegi Vene sõjaväkke nekrutiks võtma, mida ennem polnud tehtud.
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Turniir......................................................................................................................................5 Rüütlite kasvastus....................................................................................................................5 Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus...................................................................................... 6 Relvastus keskajal....................................................................................................................... 7 Rüütlivägi.............................................................................................................................. 10 Tegelik lahingukäik..............................................................
kinnitati talupooegade pärisorjus. Luteri usk pidi säilima, kõik ametikohad täidetama sakslastega. Kuningas Stefan Batory tahtis Liivmaad rohkem Poola külge liita, niisiis 1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametnikuks jäi ikka asehaldur; maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (üks osa kolmest, milleks Liivimaa jagatud oli), iga etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi( tal oli vähe võimu, põhiliselt juhtis aadli ratsaväge). 1598.nimetati presidentkonnad vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nii nagu see oli Poolas. Presidentkonnad jagunesid staarostkondadeks (üks osa mitmest, milleks presidentkond jaotatud oli). Kohaliku aadli esindusorganiks oli Võnnus peetav maapäev (selles osalesid ka suuremate linnade esindajad, selle töö oli tihedalt seotud Poola-Leedu riigiorganitega). Poola tahtis muuta Eestit taas katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon
- Aastavahetuseks loeti tavaliselt jõule, vahel lihavõtteid jne - Kuupäevi dateeriti roomapäraselt, hiliskeskajal kirikupüha järgi (madisepäeval, päev peale madisepäeva jne) - Keskajaga seostatakse feodalismiga - See on puhtalt tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Seega feodalism on seotud omandisuhetega. Selle ideloomulikud tunnused ühiskonnatüübina: seisused jagunevad klassidesse, aadel ühiskonna tipp, ehk aadli võim. Võim killustub. - Teisest kitsamast küljest peetakse selle all silmas läänikorda. - Väga iseloomulik oli feodalism kõrg-keskajal - Eurooplasi defineeriti kui ühtset ristirahvast - Ida kirkikuga suhted 1054 purunesid, kui kirikujuhid teineteist kirikuvandealla panid. - Ühine osa oli keskaegses euroopas kristlus, ladina keel, sarnased sots. Mudelid ja võimualade kujunemine, millest hiljem saavad rahvusriigid. Keskaja allikad
Tegevus toimub ühes Itaalia linnakeses, kus valistseb parasjagu surmakülvav katk, ümberringi on tunda surm ja ängistust,sest selle haiguse eest ei kaitse kedagi miski. Teineteise lohutamiseks ja rõõmustamiseks otsustakse vesta lugusid, mis on samas õppetlik ent ka huvitav oma teravmeelsete väljaütlemiste poolest. Boccaccio armastas kirjutada oma loomingus nii jõukatest kui ka vaesematest inimestest. Sageli võib kohata, kuidas ühes loos tegutsevad kõrvuti aadli või koguni kuninga seisusest isikud koos lihtsate tööliste ja viletsate ning väetitega. Välja on kujunenud salakavalad, riukalikud ent samas oma vigadest õppivad tegelased. Ära võib tunda stereotüüpidesse langevaid tegelasi. Tähtsaks peetakse abielu austamist ja truudust, kuid samas ei ole haruldased olukorrad, kus antakse järgi oma ihadele ja unustakse kombekus. Väärtustakse armastust,
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara...
piiaranguid. Revolutsiooni käigus mindi üle ühtsele meetermõõdustiule ja võeti kasutusele revolutsiooni kalender, milles oli 12 kuud ja igas kuus 30 päeva. . Pikkust hakati mõõtma meetrites, asjade kaalu kilogrammides ja vett kuupdetsimeetrites. Tänaseks on meetrimõõdustikule ja 12 kuuse ja 30 päevasele kalendrile üle läinud kogu Euroopa. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas.
alguses? Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Tekkisid suured vabrikud. Näha rahvaarvu kasvu. Eriti kiire oli linnade kasv. 12. 1905.a. revolutsiooni põhjused? Venemaa sotsiaalne ja poliitiline maha jäämine ülejäänud Euroopast. 13. Mis olid peamised 1905.a. revolutsiooni nõudmised? Alguses olid peamiselt majanduslikud nõudmised, kuid hiljem nõuti eesti keelele laiemat kasutusala ja riigikorra demokratiseerimist. Maal nõuti võimalust osaleda maaomavalitsuste töös, baltisaksa aadli eesõiguste kaotamist, õiglasemaid maamüügi ja renditingimusi. MÕISTED Eesti Rahvameelne Eduerakond - Esimene eesti legaalne partei "Noor Eesti" - oli kirjanduslik rühmitus Eestis J.V.Jannsen - ajaleht "Perno Postimees" looja, hümni sõnade autor. J.Hurt - ärkamisaja tegelane, laulupeo üks organisaatoreid C.R.Jakobson - ajalehe "Sakala" looja F.R.Kreutzwald - eepose "Kalevipoeg" looja K.Päts - ajalehe "Teataja" toimetaja Tallinnas J.Tõnisson - ajalehe "Postimees" toimetaja Tartus
sissetulekut Kuna tööjõudu oli vaja rohkem ja kindlust, et see kuhugi ei kaoks, tehti talupojad sunnismaiseks Talurahva elujärg oli päris kehv Elati korstnata suitsutares, kuhu talvel pidid ka loomad ära mahtuma. Peamiselt söödi leiba, jahukörti ja kala. Palju oli näljahädasid Kõige raskem näljahäda oli 17.sajandi lõpul, millal suri umbes viiendik rahvast Rootsi püüded Liivi JA Eestimaad Rootsistada Rootsi kuningad piirasid aadli õigusi ja andsid Eesti talurahvale samu õigusi, mis oli Rootsi talurahval Oma õiguste kaitsmiseks mooodustasid aadlid rüütelkonnad Karl XI sai lõpuks Baltikumi täielikult oma võimu alla Sissetulekute suurendamiseks võeti mõisnikutelt mõisad tagasi Riigi huvides oli see, et talupojad ei laostuks ning selleks tehti koormisi kergemaks. Talupoeg ei sõltunud enam nii väga mõisnikust ja tänu sellele mäletatakse Rootsi aega, kui head ja õnnelikku aega
· Katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine)kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik · Munk jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud mees, elab kloostris · Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjööril...
Aadel, relvastus ja linnakultuur Aadel Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadlid olid suurfeodaalid: kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa lords ja gentry Hispaania grand ja hidalgo Saksamaa Herr ja Ritter Prantsusmaa baron ja chevalier Aadlilinnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus Rajamine sai hoo 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes Linnus ehita...
polnud niigi raha, tekkis rahulolematus 3) piirata kulutusi õukonnale- õukond oli vastu 4) lasta vabaks hinnad- kõrged hinnad ei meeldinud rahvale, kes niigi siplevad kitsikuses. Seega otsustas kuningas kokku kutsuda kõikide seisuste esindajad ehk generaalstaadid. Istung toimus 1789.aastal 5-ndal mail Pariisis, kus rahvas eraldi pidas oma koosolekuid ning Kolmanda seisuse saadikud kuulutasin end asutavaks koguks, kaotasid aadli seisus, võeti vastu programm-dokument ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", võeti vastu ka uus põhiseadus, kus oli eraldatud 3 võimu. Suur Prantsusmaa revolutsiooni tagajärjeks oli positiivsed ja negatiivsed soodumused nagu eelnevalt mainisin. Positiivseteks olid: 1) Absolutismi kukutamine 2)Vabariigi loomine 3)Feodaalsüsteemi murdmine 4)Eesõiguste kaotamine 5)Rahvuslik ärkamine 6)Valgusideede levimine 7)avati kunstimuuseume, kirik ei
aastal Krimmis Livadia palees ja on maetud PeeterPauli kindlusesse. Vastureformid Ühiskondlikud olud olid varasemate reformide tulemusena juba nii oluliselt muutunud, et isevalitseja tõsist soovi kõike vana moodi ümber teha, polnud enam võimalik täita. Kehtestati uued kohtu, linna ja semstvoseadused. 1889. aastal seati ametisse maaülemad, kelle ülesandeks oli kohtulik järelevalve talupoegade üle ning omavalitsuse tegevuse kontrollimine. Aleksander III üks eesmärke oli vene aadli tähtsuse ja ühiskondliku osa suurendamine. Sisuliselt polnud juba 100 aasta jooksul toimunud muudatuste taustal enam võimalik aadli varasemaid positsioone taastada. Vene impeeriumi tõelise eliidi moodustasid õukonna ringkond ja tippametkond. Viimase tähtsus suurenes pidevalt ka Aleksander III valitsusajal. 1880.1890. aastatel tugevdati järelvalvet ka haridusning vaimuelu üle. Oluliselt piirati mitteaadlike pääsu gümnaasiumidesse, sest sealt võis edasi minna ülikooli õppima.
mõisahooneid. Näiteks teatas Tallinna raad septembris 1560. a oma saadikule Rootsis, et "moskoviit on Ruila, Keila ja Harku mõisad süüdanud ning ka muidu Harjumaal rüüstanud, põletanud, tapnud ja röövinud." Sõja tõttu suurenenud koormised vallandasid ka talupoegade viha, kes kroonik Russowi teatel otsustanud mitte enam "aadli sõna kuulda ega mingit mõisatööd teha, vaid tahtvat sellest hoopis vabaks ja lahti saada või aadli sootuks ära hävitada ja välja juurida." 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik. Kettler andis ordu valdused 1560
EUROOPALE? Ta on andnud palju positiivset Euroopale, kuid siiski kõige rohkem Prantsusmaale ja Saksamaale. Tänu 1799. aastal toimunud riigipöördele lõppes Prantsuse revolutsioon (suur vägivald ja terror). Selle tagajärjel tõusis esiplaanile ka lihtrahvas, suudeti kukutada monarhia ja inimene võis tunda rahvustunnet. Positiivseks võib lugeda ka seda, et ta taastas aadlitiitlid ja lõi 6 nende jagamisega ka uue, keisririigi aadli. 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast- liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Napoleoni sõjad tõid kaasa muudatused Saksa riikide süsteemis. Moodustati Reini liit (16 Saksa riiki), viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju. Loodi riiklike koolide süsteem, milles erirõhk pandi gümnaasiumidele. Kuid esines ka negatiivseid ilminguid Napoleoni sõdadega ja riigipöördega seoses. Prantsuse
Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne-iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes sai Balti uue poliitika elluviimisel keskseks tegelaseks Tegevus- Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Tal oli poolehoidev suhtumine talurahva olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamisesse. Asehalduskord ja sellega seondunud ümberkorraldused
adrakohtunikud (Liivimaal sillakohtunikud), mõlemad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate rikkumistega. Reduktsioon ja restitutsioon. Reduktsioon- erakätesse antud riigimaa tagasivõtmine.(Karl XI alustas 1680). Restitutsioon- rootsi valitsusaja lõpul erakätesse läinud maade omanikele tagasiandmisega. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle, vene võimule oli tähtis kohaliku aadli toetus. Balti erikord. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. Uusikaupinki rahuga, mis sätestas Balti erikorrra. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus. Eesti-ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 1730-40 koostati aadlimartikleid, üksnes seal nimekirjas olevad aadlid omasid Eesti- ja Liivimaal aadlikke eesõigusi
Austria Maria Theresia Schönbrunni loss,manufaktuurid,tulumaks,Sõjaväereform- sõjaväekohustus,Piirati teotööd,Joseph II- kõige valgustatum,Kaotati pärisorjus, üleminek raharendile,Rahvakoolid, 7 kl koolikohustus,Usuvabadus,Saksa keel riigikeeleks- rahulolematus. Venemaal Katariina II Võimule Peeter III kukutamisega,Pugatsovi ülestõus,Ülevenemaaline seadustik,Esinduskogu ei võtnud vastu,Haldusseadus- kohtuasutused, politseiasutused,Aadli armukiri- aadli privileegid, omavalitsus,pärisorjus,Linnade omavalitsus,Vallutused- Krimm, Ukraina, Poola jagamised. Inglise kodusõda 1642 1660 Sõja puhkemise põhjused>Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärastKuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse,keda Inglismaal ei sallitud>Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart valitses 1625-1649. Sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni>1640–1653“pikk
koos Viiburiga. 27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa. Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda meie ajaloos. Rahvast tühjaks jäänud maa pakkus kurba pilti. Kasin toit ja lihtne riietus kõnelevad vaesusest. Põhjasõja-aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Sõjale järgnenud pikem rahuaeg tagas rahvaarvu jõudsa kasvu (sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv poole miljoni piiri). Baltik erikord. Venemaa jaoks oli tähtis baltisaksa aadli toetus, selle saamiseks teostati restitutsioon (Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagamisega nende endistele omanikele). Balti aadlil ja linnadel säilis Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti-ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse määratu kindralkubernerid
1675 - saksakeelne nädalaleht Tallinnas BALTI ERIKORD - Balti erikorra kehtestuspõhjused Baltisakslaste lojaalsus ja toetus; Venemaa kui välispoliitilise partneri usaldusväärsuse kasvatamine; Rootsi poolt vallutavate Balti provintside vallutusvõimaluse vähendamine; - Balti erakorra olemus Säilitati luterlik usk; asjaamiskeeleks saksa keel; Säilis kohaliku aadli omavalitsus ja privileegid; säilisid ka kohtusüsteem ja maksud; aadlikud said reduktsiooni käigus ära võetud mõisad tagasi - Omavalitsuste süsteem, Maapäev, aadlimartiklid Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang; Kubermanguvalitsused ft kindralkubermang valitsesid phmst kohapealset elu ja väeosade varustamist; aadlimartilid- eesmärk kaitsta põlisaadlit uusaadli eest???!?!?;
● 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. ● 1739 tõlgiti Piibel Põhja-Eesti keelde Ajaloo arvestuse 4.teema: Balti erikord 1) Balti erikorra kehtestamise põhjused Peeter I soovis muuta Venemaad läänelikumaks ja tugevdada oma riiki. Selleks oli tal vaja saada kohaliku baltisaksa aadli toetust. Aadli lojaalussega sai ta vältida mässe, ning nii oli kergem Eestimaa oma valduste hulka liita. 2) Balti erikorra olemus 1710 kirjutati Harku mõisas alla aktile, mille kohaselt läksid Eesti alad Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana: ● asjaajamis keeleks jäi saksa keel ● säilitati luteri usk ● senine kohtusüsteem, seadused ● senine maksukorraldus, tollipiir ● restitutsioon- aadlile anti tagasi reduktsiooniga võetud mõisad
mõisastamist, kuid seegi õnnestus ainult mõnes regioonis. Absolutismi reformimises etendasid suurt rolli ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ning asendati seda eluaegse vanglakaristusega. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Katariina uuris prantsuse valgustajate töid juba nooruses. Ta pidas kirjavahetust Voltaire'i, Diderot' jt. prantsuse valgustajatega. Tema sisepoliitika vastas aadli huvidele ja välispoliitika oli tulemusterohke. Katariina poliitikat mõjutas enim ta lähim nõuandja G. Potjomkin ja soosikud, kellele ta heldelt kinkis maad ja talupoegi. Ta kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Katariina lasi asustada Kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi. Lasi rajada leidlaste varjupaiga ja ämmaemandate kooli. Ta võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Katariina kutsus 1766 aastal kokku Suure komisjoni, mille ülesandeks oli
Esimest korda kehtestati Balti erikord 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused, kuid Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord lõppetas aadlite senised privileegid. Kuid keiser Paul I otsustas Balti erikorra taastada, mis juhtus 1845. aastal Balti provintsiaalseadustiku väljaandmisega. Balti erikorra lubamist Vene impeerimis tuleks käsitleda mitmest erinevast vaatepunktist. Kõige soodsamalt mõjutas Balti erikorra sisse seadmine eelkõige Balti aadli olukorda. Seda seetõttu, et Venemaa käik oli mõeldud just selleks, et meelitada Eestimaa ja Liivimaa aadleid ning võita nende poolehoid. Selleks viidi läbi restitutsioon, mille käigus anti suurem osa Rootsi ajal riigistatud mõisadest tagasi nende endistele omanikele. Balti aladel jäid kehtima endised seadused, maksukorraldus, usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir ja varasemad õigused talupoegade üle. Selline olukord oli kahtlemata kohalikele aadlikele meelepärane,
Teaduskonnad: Kunst, õigus, usk, arst. Seisused: Vaimulikud: Koolitasid end teiste arvelt. Vaimulike seas oli väga suur hierarhia. Alustades alamastme mungaga lõpetades paavstiga.Vaimulik oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletud. Munk peab põlgama mööduvat ja maist ning oskama seda kõike sisendada ka tavakristlasele. Aadlikud: Kuni 7 aastaseks saamiseni kasvati kodus, hiljem ranges sõjakoolis ( hiljem saatis isa poja kogenud aadli juurde) Isa valis poja hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli surmani. Samuti kuulus õigeks aadlikuks saamise juurde ka käitumisreeglite tundmine. Talupojad: Ülesandeks oli esimest kahe seisust ülalpidada. Ordud: Tsistertslaste (11.saj.) eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine
b) panna paika uus sõjajärgne poliitiline korraldus. 2. Uue Euroopa loomise põhimõtted: a)seadusandlik ehk leiitiimsus põhimõte sooviti kõigi Pr. Rev. Eelsete dünastiate võimuletulekut. b)tasakaaalupõhimõte- ükski võitjariik ei tohitinud olla teistest tugevam. c)julgeolekupõhimõte-Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3.1848-49 a. Revolutsiooni põhjused olid: *Absolutistlikku riigikorra tingimustes oli poliitiline võim aadli käes, kuid majanduslikult tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka maksukoormust.
RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul. 1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, hen...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
