· Ordurüütel de Bracy armus imekaunisse Rowenasse ja otsustas ta röövida maskeerudes rohelistesse röövliriietesse, et süüdi jääks Locksly. · Kes oli Rebekka? · Kohus Rebekka üle. · Richard I sai tagasi võimule, Ivanhoe abiellus Rowenaga. Rebekka läks Inglismaalt ära. Ajaloost · Tegevus toimus Inglismaal Richardi I valitsemise ajal aastatel 1189-1199. · Normandia hertsog vallutas Inglismaa 1066-aastal ja võim läks Normandia aadli kätte. · Edward III valitsuse ajal 14 saj. Keeled segunesid ja tekkis inglise keel. · Richard I suri 41-aastaselt võitluse käigus.
Rootsi aeg 17saj.keskvalitsemisega riigivõim.kõrgeim võim-kubernerule.eestimaad tallinnast,livimad riiast Aadli omavalitsus-rüütelkond1634.riiklik kohtuvõim.madalam aste talupojad- haagikogus,sillakogus.teine ast Meeskogu-maaskogu,vabad inimesed.kubermangutasand,ülemaakohus.tugev Ikuningavõim karlix,gustavii ,tähelepanu talupoegade parandamisele,võrdõiguslik kaitse,rakendab erinevat poliitikat.skytte lõi tartus Ülikooli.1632surmaga lõppeb tugeva kuningavõimu periood.1634-kutsutakse tagasi liivimaale.Iiaadlivõimu Period-est valitsus alustab laialdast maaläänistamist,valitsevad rüütelkonnad,pärisorjuslikk riklik kinistamine 1645pxenlienna1671tatli määrusega.1672karlXI kuulutab reduktsiooni.rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal ...
Rootsi aeg 17saj.keskvalitsemisega riigivõim.kõrgeim võim-kubernerule.eestimaad tallinnast,livimad riiast Aadli omavalitsus-rüütelkond1634.riiklik kohtuvõim.madalam aste talupojad- haagikogus,sillakogus.teine ast Meeskogu-maaskogu,vabad inimesed.kubermangutasand,ülemaakohus.tugev Ikuningavõim karlix,gustavii ,tähelepanu talupoegade parandamisele,võrdõiguslik kaitse,rakendab erinevat poliitikat.skytte lõi tartus Ülikooli.1632surmaga lõppeb tugeva kuningavõimu periood.1634-kutsutakse tagasi liivimaale.Iiaadlivõimu Period-est valitsus alustab laialdast maaläänistamist,valitsevad rüütelkonnad,pärisorjuslikk riklik kinistamine 1645pxenlienna1671tatli määrusega.1672karlXI kuulutab reduktsiooni.rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal ...
veebruaril 1700 ründavad August 2 väed Riiat Pikaajaline piiramine. · Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja Saksamaal (1700 . a. augustil Taanlased alistuvad) · Sept. 1700 Venelased Narva all. · Narva piiramine: -Rootsi võidab -Kuningas jääb Laiusele talvituma, kuid siis suunab väed Poolasse. Ümberkorraldused Venemaal: · Sõjaväereform - Hakatakse võtma regulaarselt nekruteid -Seatakse sisse aadli teenistuskohustus. · Haldusform, majandusform ja ümberkorraldused ühiskonnas · 1703. a. rajab Peeter 1 Sankt Peterburgi. · Narva ja Tartu vallutamine 1704. a. Aastad 1704 1709: · Püsib seis, kus Rootsi väed on Poolas edukad ning tungivad järjest lõunasse. · Venelaste käes Eesti idapoolsed linnad ja kindlused Venemaa ei usu, et selline olukord on püsiv. · 1708. a. küüditatakse Tartu, Natva ja Valga elanikke. · 1708. a
Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg. Sai aadli hariduse ja kasvatuse. 1905 a. lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna.
torupill · 1720 a ilmusid Eestisse käsitöölised-jutlustajad HERNHUUTLASED (vennaste kogudus) o õpetasid rahvast lugema ja kirjutama o olulisel kohal laulmine o nad tegelikult tõrjusid eemale vana-eestlaste rahvaloomingu ja olid vaenulikud rahvalaulu ja -tantsu ning torupilli mängu vastu · Eestlastel rohkem kokkupuuteid ilmaliku muusikaga. o Aadli ringkondades elavnes muusikaharrastus · korraldati kontserte, balle ja pidustusi · talupoegadele õpetati pillimängu ning moodustati neist orkestreid o levis üha enam muusikaõpetus · Esimene asjaarmastajate teater moodustati 1784 a · 1795 a kõlasid Tallinnas esimesed ooperid · 1804 a asutati esimene professionaalne teatritrupp
olukord halvenes: 1694. aastal saadeti laiali Liivi 1) reduktseeritud mõisate ja Saaremaa rüütelkondade endised omanikud pidid maanõunike kolleegiumid ning maksma riigile renti rüütelkonna maapäevad allutati 2) talupoegi ei saadud kindralkuberneri kontrollile. ülemäära eskpluateerida * Eestimaa aadli omavalitsust ( oma huvides ära kasutada) Rootsi võim ei puudutanud 3) eramõisnikud * Kujunes välja aadli (pärusaadlid) viidi tagasi opositsioon lääniõigusele Pärast reduktsiooni hakkas riigimõisate talupoegade olukord paranema: 1) talupojad kuulutati ainult kuninga alamateks
Miks mõisnikud olid Karl IX uuenduskatsete vastu? Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma asutused ja ametiisikud. Selline aadliomavalitsus toimis konkureerivana riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. 8) Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal.(asehaldur, ametkonnad ja vakused, 1563.a. Kuressaarest linn) Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas tunduvalt riigiasutuste tegevusvabadust, kuid taanlased panid riigivõimu kindlalt maksma. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, ametkonnad aga vakusteks. Eksisteeris vakuse kohus. Talupoegadel olid suuremad õigused kui mandril olevatel talupoegadel. Olid mõisakoormised ja teokohustused. 8
geenius = geniaalne jäljendaja, looming = elu peegeldus, sellepärast pole ideekeskne; tragöödia keskpunktis karakter, komöödias tegevus, tegelane vaid tegevuse näitamiseks Kirjanduselu kujunemine 19. sajandil; Baltisaksa kirjandus osa nii saksa kui balti kultuuriruumist, alates 19. sajandist iseseisvub baltisaksa kirjandus saksa kultuurist (Tartu Ülikool, eesti ja läti kultuur, vene mõjud) tekib balti identiteet. Korporatiivne mõtlemine rüütelkond = aadli regionaalne identiteet, olulisteks institutsioonideks pere ja aadelkond. 18. sajandil arenes välja literaadi seisus (Weimari klassika, humanitaarteadused, seltsid). Olulised keskused Tartu, Riia, Tallinn. Balti ühisteadvuse kultuurkapitaliks oli ajakirjandus, kus ilmus nii kirjanduskriitikat kui almanahhe. 1816 Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts, 1838 Õpetatud Eesti Selts (Tartus), 1845 Eesti Kirjanduse Ühing (Tallinnas). Baltisaksa romaan 19. sajandi alguses: Allbrecht "Walter ja
aegadesse, et oleks mõistetav kehtiva korra päritolu. Teose lõpetab Katariina 2-se asehalduskorra kehtestamisega Baltikumis 1783a. , kus Eesti ja Liivimaa nimetati ümber Tallinna ja Riia kubermangudeks ja kus kehtestati sammasugune valitsemiskorraldus nagu seda oli Vene riigi teistes osades. Raamat on üles ehitatud kronoloogilis-sisulisel printsiibil, kus ta vaatleb esimeses osas „valitsemisstruktuure“, kus on jälgitud siinse valitsemiskorralduse ülesehitust ja struktuure: aadli ja linnade seisuslikku omavalitsust, kohtusüsteemi, kroonuametkonda, sõjaväge, kirikut ning korralduste edastamist tagavaid kommunikatsioone. Teises osas „keskvõim ja Balti erikord“ peatub tähtsamatel valdkondadel, millega Baltikumi valitsemist vaadeldaval ajajärgul kõige rohkem kokku puuduti. Need on maa omandi-, pandi- ja rendiõiguse ning maksustusküsimused, pärisorjuse reguleerimine, kaubandusküsimused ja politseikorraldus.
Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom)
jag staarostkondadeks linnuselääni, 4 maakonda e kreisi Valitsemine Riigimaid haldas kuninglik Maapäev Riigimõisasid valitsesid asehaldur, Saaremaa rüütelkond, foogtid, aadlil rohkem aadli esindus, reduktsioon maad, aadli omavalitsus, Eestimaa rüütelkond, maapäev Kohtupidamine Talupoegade üle vakusekohus Mõisnik mõistab kohut Foogt mõistab kohut, talupoja üle, riigimaadel haagikohtunik
Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Rüütlekonnad ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Muudeti maksukorraldust : Pearahamaks, hingeloendused. Aadlimatrikkel - Aadlimatrikkel oli Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks Talurahva asjad Pearahamaks Viljakaubandus Viina väljavedamine Nekruitiks minemise kohustus Mõisa koormised Kiriku koormised Kindlustustööd Küüdikohustus Vägede majutamine Vennaste kogudused Vennaste kogudused ehk hernhuutlasid Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust
Aadlike jaoks oli positiivseks küljeks talupoegade mõisnikule kuuluvus ja piisavalt suured maksude laekumised ning negatiivseks oli reduktsioon ning kohustus maksta riigile makse maa rentimise eest ja igalt tööjõuliselt talupojalt. 4. Iseloomustage Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.(2p) Maa jagati kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner, kes tegutses koos teiste ametnikega ning kohalike küsimuste lahendamisega ja aadli õiguste kaitsmisega tegelesid rüütelkonnad. 5. Põhjasõda- daatumid, osalenud riigid ja nende juhid, lõpptulemus.(7p) Põhjasõda 1700-1721. Venemaa: Peeter I, Poola: August II Tugev,Taani: Frederik IV, Rootsi: Karl XII. Sõja võitis Venemaa vallutades kogu Liivimaa, tõrjudes välja Rootsit. 6. Seleta mõiste balti erikord. Kellele oli selline kord kasulik?(3p) Balti erikord- Balti aadli ja linnade seisuslikud privileegid Vene impeeriumi koosseisus. Selline
1583 Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja-Eestis. Saaremaa jäi Taanile. Liivi sõda lõppes Eesti jagamisega kolme riigi vahel. Nimetatakse 3-e kuninga ajaks. POOLA AEG LÕUNA-EESTIS: * säilitati aadlike privileegid. Maavaldused jäid aadlikele, kinnitati pärisorjus, säilis luterlus, olulised ametikohad jäid sakslastele. * kõrgeimaks ametiisikuks sai Poola asehaldur. Maa jagati presidentkondadeks ehk vojevookondadeks. Kohalke aadli esindusorganiks jäi maapäev. * katoliku kirik alustas vastureformatsiooni, võitlus luterluse vastu. Tartus hakkas tegutsema jesuiitide ordu. Rajasid erinevaid haridusasutusi, ka gümnaasiume. * 1584 andis Poola kuningas Valgale linnaõiguse. ROOTSI AEG PÕHJA-EESTIS: * kohaliku aadli suur mõju säilis, kuningat esindas Tallinnas Kuberner. Territoorium jagati 4- ks maakonnaks ehk kreisiks Harju, Viru, Järva ja Läänemaa
Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatut riigikassat Soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Aadlikud ei pidanud muidu tasuma riigimakse. Kadus vana läänikorraldus Riigi sissetulekud tõusid Paranesid haridusolud Kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Aadlikele ei meeldinud et talupoegadele anti võimalus kaevata nende peale, kui ta ei jälginud seadusi halvenes kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Talupoegade õiguste suurenemine Talupoegadest said riigitalupojad Rentnikud tasusid suhteliselt madalaid rente, osalt viljas ja osalt rahas Riigimõisad renditi välja
(balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg. Sai aadli hariduse ja kasvatuse. 1905 a. lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna.
kinnistati talupoegade pärisorjus usuks lubati luterlus riigiametid lubati täita sakslastega 1582. a kehtestas Stephan Batory Liivimaa halduse korraldamiseks konstitutsioonid: riiklik haldusjaotus: LõunaEesti jaotati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Pärnu, Võnnu), mis nimetati hiljem ümber vojevoodkondadeks need jagunesid staarostkondadeks (9) ja need riigimõisateks e folvarkiteks aadli omavalitsus: esindusorgan Võnnu maapäev, mis oli allutatud Poola riigile kohtuvõim: presidentkondade kohtud tegelesid aadli asjadega talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud 1629 sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Liivimaa läks Rootsile Rootsi valdus PõhjaEestis e Eestimaa hertsogkond: 156115831629 riigi kätte läksid ordu, piiskopi ja kloostrimaad ning osa aadlike maid
Kuni 20. sajandi alguseni oligi mõiste ,,Eestimaa" kasutusel vaid Eesti põhjaosa nimetusena. Lõuna-Eesti Poola võimu all 15611625. Jesuiidid Eestis Lõuna-Eesti oli Poola-Leedu võimu all aastatel 15611621. 1561. aastal Liivimaa võimukandjate ja Poola kuningas Sigismund II Augusti vahel sõlmitud lepinguga moodustati ordu- ja piiskopkonna valdustest Kuramaal Poolast vasallsõltuvuses olev hertsogiriik; Lõuna-Eesti ala allutati vahetult Poolale. Poola kuningas lubas säilitada aadli omavalitsuse ja luteriusu puutumatuse ning tunnustada saksa keelt asjaajamiskeelena. Tegelikkuses aga hakati aadli õigusi peagi kärpima ja Liivimaa haldus korraldati ümber Poola-Leedu eeskujul. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mis hiljem nimetati ümber vojevoodkondadeks. Neist kahe keskused olid Eesti alal (Tartu ja Pärnu), kolmas -- Võnnu (Csis) -- Läti territooriumil. Presidentkondade (vojevoodkondade) eesotsas olid enamasti poolakad või leedulased. Enamik
8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal, eestlaste toetus Rootsi võimule. Piirama Koluvere linnust, kuid nad hävitati. Palutakse abi Rootsilt, 1561-Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvanne. Rootsi väed Tallinna, tugipunkt. Poole nõudis ordu alistumist. 28.11.1561- Vilniuse leping, ordu ja Riia ppk täielikult Sigismund II Augusti valitsemise all. Liivimaa aadli privileegid: usuvabadus, õigus täita riigiameteid, kohalik õiguskord ja avardas lääniõigust. Liivi sõda rahvusvaheline heitlus. Ordu ja ppk, Pärnu, Paide, Karksi, Helme linnus Poolale; Tallinn ja lähiümbrus Rootsi; Narvast Viljandini ja Tartu pk - Vene; Saare-Lääne Taani. 1560. Vene kõrvale, teised edasi. Rootsi võim Saare-Lääne pk ja Taanile Saaremaa. 1560ndad- Taani, Rootsi (edukas), Poola kaubandushuvid
1686- kirjutas Forseliud aabitsa. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei jõutud kokkuleppeni. 1686- anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, esimene eestikeelne raamat. (tõlkisid Andreas ja Adrian Virginius) 1739- tõlgiti suur piibel eesti keelde 4. teema: Balti erikord 1) Balti erikorra kehtestamise põhjused Peeter I soovis muuta Venemaad läänelikumaks ja tugevdada oma riiki. Selleks oli tal vaja saada kohaliku baltisaksa aadli toetust. Aadli lojaalsusega sai ta vältida mässe ning nii oli kergem Eestimaa oma valduste hulka liita. 2) Balti erikorra olemus 1710 kirjutati Harku mõisas alla aktile, mille kohaselt läksid Eesti alad Vene riigi koosseise (sisuliselt autonoomse osana): a) Säilitati luteri usk b) Asjaajamise keeleks jäi saksa keel c) Säilis kohtusüsteem/seadused d) Säilis maksukorraldus e) Aadlitele anti tagasi reduktsiooniga võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja baltsi aadli vahel.
Saksamaa ühendamist. 2) Saksamaa liberaalse liikumise probleemid: 1. Küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. 3) Kreeka kuulus Osmanite impeeriumi koosseisu ehk oli Türgi võimu all. Euroopa riigid toetasid Kreekat, sest nad tahtsid Türgi mõju Balkanil nõrgendada. 4) Kodanlus polnud rahul valitseva korraga, sest kodanlus tahtis poliitilist võimu aadliga jagada. Võim oli aadli käes. 5) Euroopas oli tekkinud mitu rahvusriiki, Saksamaa ja Itaalia olid endiselt killustatud. Austria paljurahvuselises impeeriumis ei olnud küsimus ühtse riigi loomises nagu Itaalias ja Saksamaal, vaid rahvuslikus vabanemises Austria ülemvõimu alt. 6) 1848 puhkesid revolutsioonid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Preisimaal, Austrias. 7) Revolutsioonide tulemusel andsid võimud järele järele: 1
Küsimus nr 18 -Balti erikord ja asehalduskord 1)Millal kehtis? B kehtis 18-19.saj.... A kehtis 1783-1796 2)Kes kehtestas? B kehtestas Venemaa Peeter esimene.... A kehtestas Venemaa Katariina teine. 3) Miks kehtestati? B kehtestati venestamise tõttu.... A kehtestati baltisaksa aadli vastuseisu tõttu. Tunnused: Balti erikord: Asehalduskord: 1) Restitutsioon 1) Maakonnakeskuste linnaõigus 2) Luteri usu levitamine 2) Pearahamaks 3) Kindralkuberneride võim 3) Hingeloendused 4) Õigusteta pärisorjus. 4) Browne positiivsed määrused -Mõju Eesti kultuurile ja edasisele ajaloole
,,VANA HEA ROOTSI AEG?'' 17.sajandi keskpaigas, kui Rootsi kuningad pdsid aadli igusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu sama- suguseid igusi, mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Kuivrd kuiningad ka pdsid, oma tahtmist nad ei saanud. Sellepeale kogunesid aadlikud kohe rtelkondadesse, sest oma igusi tuli ju kaitsta. Ning kik koos ol- les on vim ja jud tugevam. Kuningad arvasid, et nad ei suudagi aadlike igusi piirata, kuni ilmus Karl IX, kes li korra majja. Samuti toimus tema valitsemis ajal reduktsioon. Misnikud pidid pool oma sissetulekust rendina
vallad, mida valitsesid vürsti poolt määratud aadlikud. Ilmusid spetsiaalsed koormised, tee- ja sillaehitajate andmine. Valitsejate võõrustamine, kui viibis nende alal. Vabad kodanikud olid kohustatud sõja ajal riigi kaitsele asuma rahuajal aga kindlusi ja kaitserajatisi rajama. Esialgu ei olnud ületamatut seina vaba talupoja ja sõjamehe-aadliku vahel. Pidev sõjaolukord nõudis aadlike ridade täiendamist silma paistnud talupoegade hulgast. Hakkas tekkima ka juriidiline eristamine. Aadli jaoks olid oluliseks sõjalkäik ja saak ning valitsejaga läbisaamisi. Enamuses olid väiksem aadel, kellel oli paari adramaa suurune majapidamine ning paar temast sõltuvuses olnud naabermajapidamist. Hakkasid tekkima ka suuremad aadlikud suuremate, mitme külaga, maavaldustega. Samas kadus aga hõimuvürstide klass. Kui Leedu laiendas oma valdusi venemaa arvelt, siis tekkis kaks aadlike klassi leedulased ja venelased. Neil oli
rüütlikombeid. Rüütlid pidasid end kõrgemaks ka linlastest. Arendati kehalisi võimeid, relvakäsitsemist, aadli-seltskonna käitumisreegleid. Kasvatuse sisuks oli ratsutamine, piigikäsitlemine, vehklemine, jahipidamine. Kuni 7 e-a kasvas poiss kodus ema juures. Siis saadeti ta kõrgema feodaali õukonda käitumist õppima. 14-21 aastaseni pidi nooruk olema vanema rüütli kannupoisiks. 21a-lt feodaal norruk rüütliks ja ta sai kõik vajalikud eesõigused. Liivimaa aadli "rüütelik käitumine" ja sellega seonduv kasvatus jätkus ka pärast reformatsiooni- lisandus ka kirjaoskuse omandamine Kirjaoskuse areng linnades Ladinakeelsed koolid linnades ei rahuldanud käsitööliste ja kaupmeeste huve(need koolid olid suunatud edasiõppijatele). Käsitööliste ja kaupmeeste vajadused eeldasid pigem praktilist laadi teadmisi: lepingute ja arvete kirjutamise oskust, geograafia, võõrkeelte, raha-, kaalu ja mõõdusüsteemide tundmist
Võimsaimad linnused kujutasid endist kõrgete müüride ja tronidega suuri kiviehitisi, mille keskel paiknes viimast kaiset pakkuv peatorn. Lihtsatel aadlikel aga võimalused sellise linnuse ehitamiseks puudusid ning linnused olid lihtsalt ja piirdusid peamiselt vaid ühe puutorniga. Linnuse kaitsefunktsioonidele lisandus ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohalike valduste üle. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke võimalust näidata om vaprust ning koguda au ja kuulsust. Koguaeg aga polnud sõda ning tuli leida ka muud tegevust. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil. Tihti võis näha aadlike poolt julma ja karmi käitumist, kuid tuleb arvesse võtta, et jahil käik oli ettevalmistus ja treening sõjaks. Turniiril sai aadlik oma sõjavõimeid demonstreerida ohutumal moel.
Võit edendas Prantsusmaad domineeriva võimu staatusena. Reformimine Prantsusmaal · Alles 1661. aastal Louis XIV lõpuks Prantsuse valitsuse üle. Louis XIV võttis täieliku vastutuse kuningriigi eest. Jean-Baptiste Colbert aitas Louis XIV vähendada Prantsusmaa puudujääki ja edendada tööstuse kasvu. Tema valitsemise ajal paranes Prantsusmaa ebakorrapärane maksusüsteem. Samuti märkis ta sobivalt, et aadli liikmed on vabastatud maksude tasumisest. Video · https://www.biography.com/video s/the-palace-of-versailles- 132219459795 Kasutatud allikad · https://www.biography.com/peopl e/louis-xiv-9386885 · https://translate.google.com/ Tänan kuulamast
kiitnud seda heaks. Kihlus katkestati. 1837 suundus Londonisse. Tutvus Pratsuse kirjaniku George Sandiga, kellest sai tema elukaaslane. 1849a. Suri Chopin tuberkuloosi. LOOMING: · Temast taheti teha ooperiheliloojat, aga tema kutsumus oli KLAVER! · Kõik teosed on rahvusliku koloriidiga. · Oli rahvamuusika looja, mitte ümbertöötaja. · Kirjutas poloneese ja masurkasid. · POLONEES- Poola aadli üks peamisi tantse. Pidulik, esinduslik, suursugune, rahulik. · MASURKA- nimetus pärineb Massoovia maakonna rahvatantsust. Kuulamine: Masurka nr 34. Polonees nr. 3. ,,A-duur." Etüüd c-moll. Reolutsiooniline Valss . Des-duur. ,,Minutivalss". Vihmapiiskade prelüüd. · Etüüdid- 27 tükki.(harjutuspala mingi tehnilise võtte harjutamiseks, süvendamiseks). · Nokturnid- üle 20 tükki.
Aadlike olukord Balti erikord Reduktsioon aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond aadlike seisusliku omavalitsuse organ, selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja- järgse Vene riigi koosseisus Vennastekoguduse liikumine 18.saj Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus Asehaldusaeg aadli ja linnade omavalitsus kujundati ümber venemaa sisekubermangude eeskujul. Taoline korraldus püsis kuni Katariina II surmani Bengt Gottfried Forselius Talurahva õpetaja Anton-Thor Helle- kirjutas eestikeelse Piibli täieliku tõlke, kiriku õpetaja Garlieb Merkel teose ,,Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastaaja lõpul" autor 1558-1583 Liivisõda 1700-1721 Põhjasõda 1632 asutati Tartu ülikool 1739 ilmus esimest korda eesti keeles piibli täielik tõlge
Eesti rahvuslik ärkamine Rahvuslik ärkamine algas Eestis 19. Sajandi keskpaigas. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, aastatel 18601880 pandi rõhk rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt , kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Jakob Hurt on sündinud 22. juuli 1839 Himmaste külas ning ta suri 13. Jaanuaril 1907. aastal. Liikumist juhtis Carl Robert Jakobson , pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala asutaja, mis ilmus aastatel 18781882 asutaja. Carl Rober Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 aastal Tartus ning ta suri 19. Märtsil 1882 Kurgjas. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid ...
„madalamatele“ sotsiaalkihtidele. Teiste sõnadega — see määrab meid demokraatiale kõige üldsemas ja tõsisemas mõttes ja intensiivsele, sihikindlale demokraatia mõtte kasvatamisele. Meie rahvuse sotsiaalne struktuur on sootuks erinev vanade kultuurrahvaste omast. Seal on olnud maa — talupojaseisus — kultuuri toormullaks ja rahvuse füüsilise tervise salveks, ühtlasi ka suuremal määral rahvusliku omapära hoidjaks. Talupojaseisus oma rahvusest aadli juhtimisel. Aadli kaudu on maa ka riigi juhti- misest määravalt osa võtnud, kuni kodanluse juhtimisele tulekuni. Kultuuri ja tsivilisatsiooni arendajaks kõrgemale astmele ning ideoloogia loojaks on olnud aga linn — intelligents ja kodanlus. Kõik need rahva elemendid on seal omast rahvusest ja moodustavad kokku rahvuskultuurilise terviku, täiendades üksteist. Linn on siin loomulikus ajaloolises arengus maast välja kasvanud, ammutades siit alatasa värskust ja jõudu juurde
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks
kõikidele Venemaaga liidetud aladele. Katariina II velitsemisaja tähttsaimaks admistratiivseks dokumendils oli 1785 a. väljakuulutatud "Aadli armukiri",mis seadustas aadliõigused omada maad ja pärisoriseid talupolegi.Aadel vabastati teenistus kohustustest,maksudest ning ihunuhtlusest.Kohut võis nende üle mõista vaid aadlikohus,nad said õiguse valida oma kubermangu aadlikogusid ning oma aadlipeamehi ,kes pidid nende huve esindama.Niiviisi vormistati seadusandliku aktiga lõplikult aadli kui erilise privilegeeritud seisuse õigused Vene Keisririigis. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati
Vene tsaaririiki hakati ründama kahelt poolt. 1582. sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga sai Venemaa poolakate käest küll enda alad tagasi, kuid pidi loovutama enda käes olevad Liivimaa linnused. 1583 sõlmitud Pljussa vaherahuga säilitasid rootslased kogu Lääneja PõhjaEesti. Kolm kuningat Poola · Poliitika kõrgemaks ametiisikuks asehaldur. Maa oli jagatud presidentkondadeks, mis nimetati ümber vojevoodkondadeks. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Püüti taastada majandust. Tühjaks jäänud taludesse suunati uusasunikke. Tõusule järgnes aga kiiresti langus. Linnaõigused anti Valgale. · Usuelu maad üritati viia katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon ja seda alustati kasvatamisega. Tähtis oli jesuiitide ordu, kelle keskuseks kujunes Tartu. Nende eestvedamisel edenes usuelu ja ka kultuur. · Talupoegade olukord Talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid
Riigile raskes olukorras kutsuti 1614. aastal kokku seisuste esindus generaalstaadid: vaimulikud, aadel, ja kolmas seisus. Kolmandasse seisusese kuuluvatel talupoegadel ei võimaldatud siiski generaalstaatide valimistel osaleda, mistõttu neid esindasid eelkõige ametnikud, osalt ka juristid ning viis kuus kaupmeest. Seisused olid üksmeelsed riigiametite müüki kaotades, teistes küsimustes ilmnesid erimeelsused. Kõige mõjukamalt taotles muutusi komas seisus. Eriti taheti piirata aadli omavoli ja eesõigusi. Valitses arvamus, et aadel peaks olema ainult sõjaline seisus, kelle ülesanne on maa kaitsmine välisvaenlaste vastu. Kaugele minev oli kolmanda seisuse nõue, et lammutataks aadli lossid, mis ei ole piirikindlused, ja keelataks duellid. Kolmanda seisuse raames esindatud kodanlus taotles kaubanduse vabadust, kuid nõudis tsunftide kaitset. Hoopis radikaalne oli kolmanda seisuse nõue, et kehtestataks põhilised seadused, nagu kunagi olid olnud
romantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja-palee, mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus. Kumbki neist tähendas rõhuasetust erisugustele väärtustele ja erinevate aktsentide esiletõstmist ka ehitustes. 19. saj lõpukümnendid tõid baltisaksa aadli jaoks kaasa rohkem dramatismi kui paljud eelmised. Pealetungi alustas Vene keskvõim. 1881. a valitsema asunud Aleksander III jättis Balti aadli seni puutumatud privileegid kinnitamata. Minetanud enamiku poliitilistest eõigustest, ei kaotanud mõisnikud siiski oma majanduslikku potentsiaali. Kuidagi ei riivanud nende huve ka 1860. aastate teisel poolel hoo sisse saanud talude päriseksmüümine - vastupidi, sellega tagasid mõisad endale järgmisteks kümnenditeks üpris kindla lisasissetuleku allika, seda enam, et müüki mineva maa hind aja jooksul järjest tõusis. 7 Kasutatud lehed:
troonitaotlustele, astus Vale-Dmitri 1604. aastal roomakatoliku usku. 1605. aastal kukutas Vale- Dmitri Poola ning üle tulnud Vene väeüksuste toel Fjodor Godunuv, kes oli Boriss Godunovi surma järel troonile tõusnud. Godunovid hukati, - välja arvatud printsess Ksenja, keda Vale-Dmitri pidas konkubiinina. Päris-Dmitri ema Maria Nagaja oli sunnitud Vale-Dmitri oma pojaks tunnistama. 1606. aasta mais abiellus Vale-Dmitri Poola aadli soost Marina Mniszechiga, kes säilitas oma katoliku usu, vihastades sellega õigeusu kirikut ja bojaare. 1606. aastal 17.mail kukutasid Vale-Dmitri vandenõulased Vassili Suiski juhtimisel. Vale-Dmitri tapeti, tema surnukeha põletati ja tuhk tulistati kahurist Poola suunas. Vale-Dmitri I surma järel ilmus Poolast peagi uus isehakanu, kes nimetas end taas Dmitriks. Uue Vale-Dmitri väed jõudsid 1608. aasta suvel Moskva alla ja kuigi linna vallutada ei suudetud, jäid nad sinna mitmeks aastaks
välistas kolonisatsiooni. Balti erikord kehtis kuni 1783.aastani. 2) Jüri kirikuõpetaja, Anton Thor Helle andis 1739.aastal välja esimese põhjaeestikeelse tervikpiibli. Esimene tervikpiibel oli välimuselt väga ilus kahevärvitrükis raamat. Märkimisväärne oli ka piibli trükiarv:6000 eksemplari. 3) 1762 tõusis Venemaal troonile Katariina teine, kelle valitsusaeg tõi kaasaolulisi muutusi balti aadli ja vene riigivõimu suhetes. Tema peaeesmörgiks oli kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ning allutada need piiramatule keisrivõimule. 1764 rõhutas Katariina teine kõikal balti provintsi kuulumist Vene imga algpeeriumi koosseisu ning õhutas kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. Katariina teise troonile tõusmisega algas ,,valgustatud absolutsimi" ajastu ning samuti rajas ta talurahvakoole.
· Põllumajanduse eesmärk oli toita inimesi suurlinnades · Hakati rakendama venestamispoliitikat · Tööstuse areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet · Aleksander II alustas venemaal reforme · Tekkis uus tööliste kiht · 1861.kaotati pärisorjus, vähendati aadli privileege · Tõusis kodanluse tähtsus ja elatustase · Suurenes ühiskonna mässumeelsus ning selle tagajärjel Poliitilised õpetused hukkus keiser atendaadis · Konservatiivid olid vastu kiirele arengule USA · Soovisid tugevat riiki ja lubati avalikusel riigivõimu
Vasall sai vastutasuks lääni. Selleks oli enamasti maavaldus koos talupoegadega voi vahepeal ka mingi amet. Feodaalid olid peamiselt ryytlid. Nad ehitasid omale kindlusi, teenisid suurfeodaale,osalesid turniiridel jne... Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast
Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Eesti Rahva Muuseumi kogud Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti
J.Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled J.Skytte-Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane,Uppsala ülikooli kantsler 1622-45,vabahärra1624, Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner 1629-34, TÜ esimene kantsler ja peainitsiataator.G.IIA. isiklik õpetaja J.J.Hastfer-baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane.168687 Liivimaa kuberner,168716Liivim kindralkuberner, 169095 TÜ kantsler. Reformis haldust,surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. J.R.Patkul-Liivim aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik,Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid J.Jhering-Piiskop,tegi suure töö luteri kiriku organis-sel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süstm, I eesti k.aabits J.Fischer-Liivim superintendent,edendas k.haridust,andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organisats J.Hornung-1893. ilmus tema ladinak-ne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära
ja löplikuks. |kohaliku vöimu esindajad peamiselt sakslased, möisnikkond kuj vasallidest, 14. Rootsi riigivöim ja balti aadel Rootsi püüded allutada siinne aadel tugevamalt keskvöimule ei andnu d pikk aega tulemusi , sest kuingavöim oli nörk ning Rootsi riigi valitsemisel kasvas aristokraatia möju. Rootsi körgaadel, kes omandas nii Eesti-kui k a Liivimaal roheksti maid, oli samuti sakslased huvitatud balti aadli privileegide säilitamisest. Taoline olukord kestis kuningas Karl Xi absolutistliku valitsusreformini 1680.a. Reduktsioon alustas Karl Xi, erakätesse antud riigimaade tagasivötmine. 1680.a Rootsi riigipäeva otsusega laiendatu reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Reduktsiooni alla langes 4/5 maadest. Selle tulemusena kasvasid riigi sissetulekud. Sellega paranesid ka siinsed haridusolud. Reduktsioon tekitas möisnike hulgas äärist pahameelt Rootsi riigivöimu vastu
Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-s eesõigusi talupoegade üle. Omavalitsus säilis ka linnadel. Väiksemate linnade elanikke sunniti teotööle. Kodanikuõigusi jagas raad. Balti erikord oli
J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694.a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Katariina II- 1702.a suvel tõusis Venemaa troonile. Valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Kata rõhutas kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. A.T. Helle- oli 1713. aastast Jüri koguduse ja 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse koguduse õpetaja. George Browne- Iiri päristolu Riia kindralkuberner. Ta püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. G.H
Koolipoiss Vaikne, mõtisklev Sõbrad: Käsper ja Käämer Vaene päritolu Kõhkleb kaua, kumb pool valida Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: Priit Võigemast Argo Aadli Ott Aardam Karol Kuntsem Hele Kõre jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta Sõjategevus on pikaajaline Näiliselt on sõjaaeg lühike
Sõbrad: Käsper ja Käämer Vaene päritolu Kõhkleb kaua, kumb pool valida Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: – Priit Võigemast – Argo Aadli – Ott Aardam – Karol Kuntsem – Hele Kõre – jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad (poliitilised ja majanduslikud eesõigused) Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud oma vallutuste püsivuses kindel olla. Tulemused Siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine Tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega Eestlaste õiguste allasurumine Välistas vene kolonisatsiooni Asehalduskord Katariina II valitsusaeg, uus halduskorraldus, 1783, Eesti- ja
LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister? LÄÄNIMEES e. VASALL sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest LÄÄNIKORD e. FEODAALKORD e. FEODALISM ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi AADEL keskaegne maaomanike seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta AADLIK aadli seisusse kuuluja LINNUS kaitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik VAKUS vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid MÕIS aadliku majapidamine, mis koosnes mõisa hoonetest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest 1241.a. Liber Census Daniae Taani hindamisraamat Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli Täitke tööleht: Üleminek muinasajast keskaega. Liivimaa ristisõda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
