MAAKONNAD 18saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Järvamaa Võrumaa, Viljandimaa, Riia, Võnnu, Volmari, Valga mk Keskvõimu esindaja on KINDRALKUBERNER. Resideerub Tallinnas ja Riias. · Kogub makse · kontrollib sõjaväge · esindab valitsejat Kohalik võim on rüütelkonna käes. Rüütelkond on kohaliku aadli esindusorgan · Eestimaa · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa Kogu seda hakati nimetama BALTI ERIKOND Rahvastik · Enne Liivi sõda elas Eestis u. 250 000- 300 000 inimest · 1620 arvatakse rahvaarvuks 120-140 000 · 75% taludest olid tühjad ( Järvamaal 90% ) · Enne Põhjasõda oli rahvaarv tõusnud jälle 350 000- 400 000 inimeseni · Põhjasõja lõppedes oli rahvaarv langenud jälle 200 000 piirile · 17 ja 18 saj elasid Eestis:
1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4
1) redutseeritud mõisate endised omanikud pidid maksma riigile renti, seega nende tulud vähenesid 2) talupoegi ei saadud ülemäära ekspluateerida 3) eramõisnikud (pärusaadlikud) viidi tagasi lääniõigusele POLIITILINE: *aadli poliitiline olukord halvenes: 1) Liivimaa ja Saaremaa rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali, rüütelkonna maapäevad allutati kindralkuberneri kontrollile, Eestimaa aadli omavalitsust Rootsi võim ei puudutanud 2) aadelkond lõhenes ja kujunes välja aadliopositsioon TALUPOJAD: Rootsi aja algul talupoegade olukord halvenes, sest paljud mõisad anti erakätesse ja mõisnikud rõhusid talupoegi rängalt. 1645. aastaks olid Eestimaa talupojad pärisorjad, umbes 40 aastat hiljem langesid pärisorjusesse ka Liivimaa talupojad. Pärast reduktsiooni hakkas redutseeritud mõisates talupoegade olukord paranema. 1696
Riigi seisukoht 1) Riigi tulud kasvasid 1) Tugevnes absolutistlik kuningavõim 2) Provintside valitsemise kulud võidi nüüd katta 2) Kehtestati riiklik kontroll kogu mõisa nende endi rahadest maavalduse üle 3) Paranesid siinsed hariduse ja kiriku olud Aadli Majanduslik olukord halvenes: 1) Aadli poliitiline olukord halvenes - seisukoht · Redutseeritud mõisate 1694.a saadeti laiali Liivi- ja endised omanikud pidid Saaremaa rüütelkondade maanõunike maksma riigile renti, seega kolleegiumid ning rüütelkonna nende tulud vähenesid. maapäevad allutati kindralkuberneri · Talupoegi ei saanud kontrollile. Aadli omavalitsus
suurendada. Aadel arvustas redukstsiooni ning nad kutsusid üles ignoreedima kuninga korraldusi. Reduktsiooni kahjustusid majanduslikud huvid ning rikuti ka kehtivaid õigusi. Riigi sissetulekud kasvasid ning paranesid ka haridusolud. Reduktsiooni tagajärjena kutsusid aadlikud üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlikele saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Balti erikord kujutas endast, et kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused ning Balti aadel ja linnad säilitas Vene impeeriumi koosseisu laialdase omavalitsuse. Balti erikorda oli vaja selleks, et see kinnitaks Baltikumi valitsemise põhijooned. Balti erikorra iseloomulikud tunnused: valitses luteriusk, saksakeelne asjaajamine ning oli ka tollipiir. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära ning välistas Vene kolonisatsiooni
Gajev, kopika. Lopahhin on teistsuguse eluhoiaku pole see üksnes Lopahhin, kehastaja. Tema korraldusel raiutakse tema õnnetus, Anja kirsiaed maha, ehitatakse suvilad. Teda vaid ka süü tõmbab Ranevskaja poole. Tulevikumotiivi passiivsus ja kannavad Trofimov ja Anja(Ranevskaja eluargus. tütar). Nende jaoks on ka kogu Venemaa Aadli intelligentsi ,,meie aed" aja nad lahkuvad ,,väikesest hukkamine on kirsiaiast" (lahkuvad vanast elust). paratamatu kodanlikus maailmas. Kirsiaed -> laguneb aadli
Aadel Kuressaare Gümnaasium 10B Eliis Mets, Kristine Trei Aadel kui seisus · Inimeste jaotumine seisustesse · Seisustel erinevad õigused ja kohustused · Vaimulikkond- Jumala teenimine · Aadel- kõigi kaitsmine · Talupojad- ühiskonna toitmine · Aadliseisus kujunes feodaalsuhetega · Aadlikud- vabad mehed, kes sidusid vasalliteedisidemeid · Aadlid jagunesid- kõrgaadlid (hertsogid, parunid, krahvid) ja alamaadlid (rüütlid) · Kõrgaadleid nimetati Hispaanias grandideks, Saksamaal Herrideks, Prantsusmaal baroniteks Aadel kui seisus · Madalaadleid nimetati Hispaanias hidalgodeks, Saksamaal Ritteriteks, Prantsusmaal chevalierideks · Tekkisid ministeriaalid, mis sulasid alamaadli sekka · Aadliku ülesanne- kohtumõistmine, kus vaid kõrgema astme istungitel ise osaleti, muidu asemikud Linnused · 9. saj Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes aadlilinnuste eh...
Mässu juhtis Johann Reinhold Patkul, kes hiljem anti kohtu alla süüdistatuna kuninga reetmise eest. Peale seda kaotati Liivimaal peaageu kõik aadliomavalistused ning Karl XI suutis 17. sajandi lõpuks oma võimu maksma panna. Ma arvan, et kuigi valitseja peab olema karm, et kogu valitsus toimiks, ei tohi olla liiga karm. Liigne absolutism ei tule minu arvates kasuks. Kuna Venemaa oli pärast Põhjasõda väga ebakindel tegi ta Balti aadli poolehoiu saamiseks algust restitutsiooniga ehk riigistatud mõisate tagastamisega endistele omanikele. Kumermangud nimetati ümber Balti erikorra piirkondadeks ning Balti erikord kinnitati 1721. aastal. See tõi endaga kaasa tollipiiride tekke, saksakeelse asjaajamise ning eestlaste õiguste vähenemise. Aadliomavalitsused, seadused ja maksukorraldus jäid enamasti samaks. 1730. aastal tehti aadlimatrikklid. 1762. aastal sai Venemaal troonile Katariina II ning see tõi kaasa
1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilja võtta. Reduktsioon tühistati(mõisad anti tagasi, mõisnike omavoli suurenes). Säilis luteri usk(töökultus ja inimene pidi oskama lugeda). Suurem võim kohaliku aadli käes. Baltierikord. Saksa keel(sidus kultuurse maailmaga). Tollipiir Vene kubermangudega(tollimaksud). Balti erikord-Tartu, Saaremaa, Pärnumaa-Liivimaa kubermang. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa-Eestimaa kubermang.Eesti-,Liivi- ja Saaremaarüütelkond(sinna kuulusid vaid immatrikuleeritud aadlikud).Kõrgeim otsustuskogu oli maapäev. Rüütelkonna tähtsaim juhtorgan oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium(Ül: maksude määramine,Luterliku
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18
Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskma paberraha. Läks pankrotti. Luis XVI Rahandusepeakontrolöriks oli Turgot: Ta soovis maksustada aadli ja kiriku, et katta riigi suuri võlgasid. Saadeti erru. J. Necker: Kokkuhoid kõrgseltskonnas oli tema eesmärk, kuid ebaõnnestus. Ch. Calonne: "Mitte kokku hoida vaid rohkem raha kulutada1". Viis riigi katastroofi äärele. Lihtrahvas pidi järgmise aasta maksud ette maksma. Kuningas oli lõpuks sunnitud kokku kutsuma seisustekogu generaalstaadid, et vähendada rahva rahulolematust(vaimulikke 300, aadlikke 300, lihtrahvast 600) 5. mail tulid kokku, kuid tekkisid erimeelsused.
Allikas: ENE4 lk 390-391 Katariina II, Jekaterina II , Vene keisrinna 1762-96, päritolult Anhalt-Zebsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurumisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused ( 1775 kub- ureform,1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord.
Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. b) talupoegade elukorralduses talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega; vakuraamatutesse kanti sisse kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu; talupojad said õiguse kaevata mõisarentniku peale. 2. Selgitage mõiste aadli opositsioon Aadlike vastuseis reduktsioonile. Liivimaa aadliopositsiooni juht oli J.R.Patkul. Aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. 3. Milline oli pärusaadli olukord Liivimaa kubermangus pärast reduktsiooni: a) õiguslik seisund - kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Rootsi kuningavõimul õnnestus Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe maksma panna. Talupoegadel õigus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust
Muusikaline kujundaja: Riina Roose Mängukoht:, Linnateater; Taevalava Mängivad: Hele Kõre, Evelin Pang, Argo Aadli, Andero Ermel, Mart Toome, Indrek Ojari, Riina Roose, Jaak Jürisson, Indrek Tiisel "Eesti teatri laulud" sukeldub muusikasse, mis on kirjutatud omamaiste heliloojate poolt just lavalaudadelt kõlamiseks. Esimene muusikaline üllatus on tolmune - aastast 1870. Ülejäänud palad pakuvad lisaavastusi, sest hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon
Ka mõisad olid XVIII saj algul viletsas seisukorras. Tollased mõisahäärberid ei erinenud oluliselt talupoegade rehielamutest: õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Sõjale järgnenud pikem rahuaeg tagas rahvaarvu jõudsa kasvu. Tühjaks jäänud talud asustati uute inimestega. Sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba poole miljoni piiri. o Balti erikord. Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine, millega alustati juba sõja ajal teostatud restitutsiooniga: Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721 Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti ja Liivimaad eraldas Venemaa
Valga 2007 1 Sisukord 2 Natuke KatarinaII KatarinaII Jekatarina II (2.V 1729 Stettin- 17. XI 1796 Tsarskoje selo), Vene keisrinna 1762-96, päritolu Anhalt- Zerbsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärja tulevase keisri Peeter III- ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste ja talupoegade üle. Tgei 1764 ringsõidu Liivimaale nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurunemisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused (1775 kub- ureform, 1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord
1.1. puudus pastoritest, juristidest, arstidest kui ka koduõpetajatest LUTERI KIRIK PÕHJASÕJA-JÄRGSETEL AASTATEL 1.Vaimuelu kandev osa jäi luteri kiriku hooleks 1.1. Õpetajade puudus kogudustes põgenenud, küüditatud 2. Kiriku mõju oli kahanenud 2.1. Kirikuelu juhtis Liivimaal superintendent, Eestimaal üks maanõunikest 3. Rüütelkondade vahelesegamine kirikuasjadesse 3.1. 18.saj. Esimesel poolel väga tavaline 3.1.1. lõppes enamasti aadli tahte pealesurumisega PIETISM 1. uus usuvool, Saksamaalt alguse saanud 1.1. taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist 2. 1720-1730-ndatel omandas PIETISM siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi 2.1. pietistidest õpetajad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisusest 3. Taotlesid ka usudogmade seletamist ja arusaadavaks muutmist 4. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine 4.1. 1739. ilmus eesti keeles PIIBLI täielik tõlge (1
NIKITA ILLE MARIA DÜNA 11A Baltisakslased Venemaa Keisririigi teenistuses • Esimesed baltisakslased astusid Vene riigi teenistusse juba 16. sajandil, kuid murranguks sai Põhjasõda, kui Venemaa vallutas senised Rootsi Idaprovintsid. Kõige tuntumaks sellel perioodil Vene riigi teenistuses olnud baltisakslaseks on Johann Reinhold Patkul. Johann Reinhold von Patkul sündis 24. juuli 1660 Stockholm. Ta oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi- vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Baltisakslased riigiametnikena • Baltisakslaste aktiivseks riigi teenistusse kaasamiseks lõi Peeter I neile äärmiselt soodsad tingimused. Eesti- ja Liivimaa baltisaksa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi diplomaatilises teenistuses, baltisakslased moodustasid Peeter I
Liivimaa kubermang selline jaotus püsib 20.sajandi alguseni!!! 1645 liideti Saaremaa erihalduspiirkonnana Kindralkuberner esindab rootsi võimu eestis peab tagama et kuninga jaoks olulised asjad saaks tehtud kamandas sõjaväge, nimetas ametnikke, jälgis raha liikumist kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik maksuraha eest riigi kaitsmine riik oli hulga tagasihoidlikumate funktsioonidega kui praegu Aadli omavalitsus rüütelkond oli aadli omavalitsus üritasid hoida valdavat võimu enda käes, et nemad doleks need kes asju otsustavad aadel oli pidevalt valmis, et kuningas võimu neilt ära ei võtaks põhja eesti vasallid vannuvad rootsile truudust varem, lõuna eestis hiljem lõuna eesti positsioon nõrgem, sest põhja eesti tuli vabatahtlikult lepinguga aga lõuna eesti vallutati ja järelikult võib seal jõudu kasutada Maapäev toimub iga 3 aasta tagant ja kestab mitu nädalat
Ta asus reformide teele , kuid selleks kallutasid teda mitte niivõrd valgustusideed kuivõrd Saksamaa protestantlikus osas levinud arusaamad . Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta võttis ette uued reformid kirikute ja vaimulike suhtes. Ta kutsus tagasi Jeliazaveta P. ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad ning andis välja manifesti aadli privileegide kohta. · Kuid Peeter III valitsemisaeg jäi lühikeseks, abikaasa Katariina tõttu, kes viis läbi riigipöörde. · Keiser sunniti alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise aktile ja seejärel tapeti. · Troonile tõusis Katariina II · KatariinaII tegi kõige rohkem tööd koolihariduse arendamiseks asutati intstituute, leidlaste varjupaike ja ämmaemandate koole.
Eesti 19. sajandi I poolel Jan Kristian & Janeli Ait Sisukord Balti erikord Uuenduste vajalikkus Talurahva reformide ajastu Talurahva omavalitsus Väljarändamisliikumine ja keisri usku minek Vaimuelu Balti erikord Balti kubermangude elanikkonna moodustasid sellel ajal eestlased ja lätlased;baltisakslased ainult 5% elanikkonnast Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Ühine kindralkuberner valitses balti kubermange kuni 1876. aastani (v.a. 18081819) 1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene õigeusk. Baltisakslased olid väga mõjukad Vene
Maapäev iga kolme aasta tagant toimuv rüütelkonna liikmete kokkutulek Maanõunik maapäeval eluajaks ametisse valitud lugupeetav aadlik, rüütelkonna esindaja Maamarssal rüütelkonna pealik, kes lahendas igapäevaseid probleeme Adra- ja sillakohtunikud mõisnike hulgast valitud, ülesandeks oli uurida ja karistada talupoegade väiksemaid kuritegusid Mees- ja maakohtud maakonna tasandil, arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Landesstaat maariik, aadli omavalitsus Uusasustamine Sõdades hävinud rahvaarvu taastamine sisserände teel (Venelased, soomlased, lätlased, poolakad jne.) Vene külad Peipsi äärde rajatud venelaste külad Reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine (Liivimaal 80%, Eestimaal 54%, Saaremaal 30%) Vakuraamatud Seati sisse redutseeritud mõisates, sinna kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu
Poola, Rootsi ja Vene aja võrdlus 1583 1796 Valitsemine Poola aeg: Kolme kuninga ajal oli Lõuna-Eesti Poola valduses. Kõrgem ametiisik oli asehaldur. Iga presidentkonna eesotsas oli president, kes juhtis põhiliselt aadli ratsaväge. Kohaliku aadli esindusorganiks oli maapäev. Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma. Selline ümberkorraldus tekitas neid vastuolu Rootsi kuninga vastu. Pärast reduktsiooni
kontrollisid luteri kirikut, asjad, hoolekanne, lahendamine, kooliharidus koolielu, maapiirkondades linnaelanike probleemid kohtunikud alamad aadlikud, eramõisate linnaelanikud talurahvas talupojad Balti erikord Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise ning taastas uuesti Balti aadli eesõigused. Tegevust alustasid endised kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatrikleid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.saj koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mis kinnitas veelgi Balti erikorra. 1860ndatel rünnakud Balti erikorra vastu, nõuti Balti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Balti kubermangud olid 1801. liidetud üheks kindralkubermanguks (1808-1819 Eestimaa
· Katariina II koostas valgustusideedel rajaneva seadusliku projekti, ning kutsus 1767 Moskvasse kokku esinduskogu, seda arutama. Saadikute madala haridustaseme tõttu aga ei suudetud esilekerkinud pingeid lahendada ja seadustik jäi vastu võtmata · 1775. Aastal loodi kõikides kubermangudes varem puudunud kohtu- ja politseiasutused · 1785. Aastal avaldatud ,,Armukiri aadlile" ja ,,Armukiri linnadele" pani aluse linnade omavalitsusele ja laiendasid aadli omavalitsust kubermangu tasandile · Katariina II valitsemise ajal kasvas üles kaks põlvkonda inimesi, kes olid harjunud sõnavabaduse, poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ja asusid kujundama Venemaa uut palet. Valgustatud absloutism Austrias Karl V valitsemisest - hiigelvalduste jagamine oma vennaga, sellest said alguse Habsburgide dünastia Hispaania ja Austria harud. Keisritroon jäi peale Karl V surma aga Austriale.
· 1582 Jam Zapolski vaherahu · Poola ja Venemaa vahel · Venemaa loovutas kõik Liivimaa alad · Poola loovus vallutatud vene aladest · 1583 Pljussa vaherahu · Rootsi ja Venemaa vahel · Rootsi sai enda valdusesse Põhja-Eesti ja Ingerimaa · Sõda jätkus 1595 aastani · Sõlmiti Täyssinä rahu · Kahe riigi piiriks sai Narva jõgi Kolme kuninga ajastu 1583-1645: Poola aeg 1583-1629: · Põhieesmärgiks kujunes Liivimaa poolastamine · Aadli võimutsemise jätkus · Sigismund Augusti privileeg · Poola-Saksa võimuvõitlus Liivimaa valitsemisel · Tõi kaasa talupoegade elu mõningase paranemise · Olukord muutus sõja puhkemisega 1600 aastal · Suured muudatused haldusjaotuses · Kuni 1598 presidentkonnad · Kuni 1629 vojevoodkonnad · Väiksem haldusüksus staarostkond · Põhimõtteliselt riigi käes olnud maa · Valitsejlateks määrati pigem poolakaid · Linnade areng jäi tagasihoidlikuks
Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
Põhjus: riigi tulude suurendamine. 1680. aastatel laiendati reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Tekitas äärmist pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Paljud Liivimaa aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. (Patkul) Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon maksukorraldus luteri usk, saksakeelne asjaajamine säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad aadlimatriklid justiitskolleegium Positiivne: tõke Venemaa ja Balti vahel aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära välistas kolonisatsiooni võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga tagas siinsete alade kiire arengu Negatiivne: baltisaksa aadli piiramatu võim eestlaste õiguste mahasurumine
abiteoks. Sellele lisandusid ka rahamaksud, nt vakuraha. 4. Loonusrent - ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 5. Aadlimatriklid - Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks. 6. Kubermang - Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus 7. Kindralkuberner - monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses / korraldab kogu piirkonna elu. 8. Balti erikord liit tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel 9. Maapäev rüütelkonnad said kokku 10.Pearahamaks - ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa
Sõlmitud leping nägi sõjalise edu korral ette Eesti- ja Liivimaa ülemineku Poola valdusesse ning Neeva suudmeala (Ingerimaa) andmise Venemaale. · Rootsi olukorda Põhjasõja eel raskendas veel: - 1695-1697 kogu Põhja Euroopat tabanud suur näljahäda. - Kuningas Karl XI surm 1697; troonile pääses tema alles 15 aastane ja valitsemisasjades veel vähe kogemusi omav poeg Karl XII. - Balti kubermangude aadli rahulolematus Rootsi poolt läbi viidud reduktsiooniga ning osa aadelkonna soov anda alad Poola kuninga valitsemise alla. 2. Sõjategevus Põhjasõja ajal: - Põhjasõda algas 1700 talvel, kui Saksi väed alustasid üle aasta kestnud edutut Riia linna piiramist. 1700 suveks sundis Rootsi vägede edu sõjast välja astuma Taani. - 1700 sügisel jõudis sõjategevus ka Eesti pinnale. Oktoobris alustati
viinatoodangule 1766. aastal. Viinapõletarnisest sai Eestija Liivimaa mõisatele üks olulisemaid sissetulekuallikaid. 18. Talurahvale oli viinapõletamine rangelt keelatud. 1820. aastatel jõudis Euroopas alanud teraviljahindade suur langus ka Baltimaadesse. Viina hind langes üle kolme korra. Kriisiga kaasnes paberraha kursi langus ning mõisate Väärtuse langus ligi kolmandiku võrra. Aastail 1811-1830 pankrotistus Liivimaal 119 mõisat ehk pea iga kaheksas. Baltisaksa aadli eluviis Baltisaksa aadlile oli omane ülim lojaalsus Vene keisrikojale, kuid sealjuures rõhutati oma baltisaksa identiteeti. Mehed olid pühendunud poliitikale ja mõisamajandusele, naised abielule, perekonnale ja kodule. Baltisaksa pereseaduse järgi oli mees pere pea, naise eestseisja, kes haldas ühist vara. Mõisnike perekonnad olid küllaltki lasterohked, keskmiselt 4-8 last. Kohalikud mõisnikud oskasid üldjuhul eesti keelt. Saksa keel
Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda
2. Iseloomusta Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.-Eesti ala oli jaotatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa,Järvamaa) ja Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa kuulus küll Liivimaa kubermangu, aga tal olid mitmed eriõigused-oma asehaldur,rüütelkond,erinev maksusüsteem ja kirikuvalitsus. 3. Mis on rüütelkond ning kuidas olid rüütelkonnad üles ehitatud Eesti- ja Liivimaal 17. sajandil?-Rüütelkond on kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eesti alal tegutsesid Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütlekonnad, mille ül oli kaitsta rüütlekonna liikmete õigusi Rootsi riigivõimu ees, lahendada kohalike küsimusi. Rüütlekondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaal 4. Milline roll oli Eesti ala valitsemisel oli kindralkuberneril, milline rüütelkondadel? Kumb- võimuinstants oli sinu arvates kohalikus valitsemises olulisem? Põhjenda.-
säilitada senine elukorraldus ja privileegid. 2. Eestimaa provintsis said tasuks truudusevande eest Rootsi kuningale 1561. Aastal kohalik aadel ja Tallinna linn ulatuslikud privileegid, mida hilistematel valitsejatel oli väga keeruline tagasi võtta. Liivimaasse suhtuti algul teisiti, sesr see ooli Poolal relva jõul ära võetud. Loodeti, et seal õnnestub valitseda Rootsi mudeli alusel, aga selgus, et lihtsam ja kindlam oli valitseda kohaliku aadli toel. Ingerimaal edenes rootsistamine paremini, sest seal ei olnud tugevat kohaliku aadelkonda värem välja kujunenud. 3. Eesti- ja Liivimaa said säilitada kohalikud seadused ning suuresti ka kohaliku võimukorralduse. 4. Ühtlustamiskavadest loobuti, sest Axeli juhtimisel moodustusid valitsuse suurnikud, kellel olid suured valdused mistõttu nad ei olnud huvitatud Stockholmi tugevamast kontrollist. 30.a sõja käigus loodeti enda poole
1. Kes oli Bengt Gottfried Forselius ja kuidas tema tegevus mõjutas eestlaste kultuurielu? (5p.) 2. Lõpeta laused. (7p.) · Tartu Ülikooli rajamise ajal valitses Rootsit ............................ . · Kogu Eesti läks Rootsi alla pärast ............................. rahu. · Pärast Liivi sõda jagasid Eesti omavahel ...................... , ....................... ja ........................ . · Aadli maade riigistamist nimetatakse .......................... . · Piibli tõlkis eesti keelde ............................... . · Eesti talupojad said endale perekonnanimed pärast ........................... . · Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas oli .............................. . 3. Millal toimus? (3p.) · Pärisorjuse kaotamine Balti kubermangudes · Tartus toimub eestlaste esimene üldlaulupidu · Eesti kuulutatakse isseisvaks vabariigiks 4
vaalitsusala. 1712 Peterburg venemaa pealinnaks. 1700-1721 Põhja sõda Venemaa vallutas Eesti ja Läti. 1725 Peete I suri ja Tsaar oli nimetamata. Peale Peetri surma hakkas palee pööreteperiood võimul olid Peetri naine, tütred, sugulased. 1762 aastal sai võimule Peeter III Katariina II tõi tsaaririiki valgustatuse, ta kutsus kokku esinuduskogu. Andis välja Armukiri aadlile ja Armukiri linnadele, kus ta seadustas aadli kui ka linnade seadused ja kohustused. Ta raja pealinnna teatri kui ka muuseumi ning toetas kultuuri arengut.
Tallinnas resideeriv kuberner. Sõja puhkemine · 1600 a ületamatud erimeelsused kuningas Sigismundi ning hertsog Karli vahel viivad avaliku vaenutegevuseni · Sigismund lubab aadlile, et võidu korral liidetakse Eestimaa Poola külge · 1604 a hertsog Karl kroonitakse kuningaks KARL IX nime all. Poola riigi tegevus 1600 a.-l · Mõisnike privileege kärbiti · Isepäist aadlit suruti ühtse riigikorralduse raamidesse · Liivimaa aadli eesmärk oli kohalik iseseisvus, aadli autonoomia · Poolakate leedulaste eesmärk oli ühtne riik · Erimeelsused usuküsimustes · Aadlid kaitsesid oma usku ning sellest tulenevalt oma õigusi tervikuna Ulatuslik pealetung 1600 a · Karl IX alustab suvel pealetungi, hõivab Pärnu, Viljandi, Põltsamaa · A lõpul ollakse Tartu müüride all · Tartu aadel reedab Poola ja läheb Karli poole üle · Ülejäänud Liivimaa langeb peaaegu võitluseta
Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotusid aadlid kahe suurde gruppi kõrgaadel (kuningas, hertsog, parun, krahv) ja alamaadel (rüütlid). Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivad mittevabad mehed ministeriaalid kes hiljem sulasid alamaadlike sekka. (Enamus rüütleid olid sammuti algul ministeriaalid). Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut. Talupoegade üle kohut mõistma määras ta tavaliselt kellegi teise, kui kõrgaadli üle mõistis kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed). LINNUSTE rajamine sai eriti suure hoo, kui lagunes Frangi riik. Linnuseid ehitati, kuna keskvõim ei suutnud pakkuda piisavat kaitset ja aadlike omavahelised tihedad sõjad nõudsid elukoha kindlustamist (vaenused). Samuti oli linnusel esindusfunktsioon üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle
Eesti pärast Põhjasõda: eestlaste arvukus langes kriitilisele piirile. Maa oli laastatud ja inmieste elujärg vilets.Haldusjaotus jäi samaks mis Rootsi ajal. Balti erikord: Balti aadli omavalitsuse kinnitamine Vene võimude poolt. Omavalitsuse säilitasid ka linnad. Linnavõimuorganiks jäi raad,mis otsustas linnaeluküsimusi ja andis kodaniku õiguseid. Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik. Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon.- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739) Eesti 18
10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle mõju hariduse arengule 14)Haridusolud, eesti keelne kirjasõna, estofiilid ja eestlastest haritlaste tegevus19.saj. I poolel Balti erikord- Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestmaal, Liivimaal, Saaremaal. Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Rüütelkond- teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust. Aadlimatrikkel- 1730-40ndatel aastatel koostatud rüütelkonna liikmetele erilised nimekirjad Roseni deklaratsioon- 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764)
1629 Poola loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile, 1645 Brömsebro rahu, Saaremaa läks Rootsile. Rootsi aeg 1583 Jesuiitide gümnaasium 1629 Poola loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu millega Saaremaa läks Rootsile 1. Millega algab Eesti ajaloos Rootsi aeg`? Brömsebro lahinguga või siis sellega, et Pool loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile. 2. Kuidas jagunes Rootsi haldus Liivimaal? Eestimaa kubermang ning Liivimaa kubermang 3. Kes moodustas kohaliku aadli? Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkond 4. Mis oli kohaliku aadli ülesanne? Koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi ning lahendasid kohalikke küsimusi. 5. Mis on rüütelkond? Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendkond. 6. Milles seisnes maapäeva tähtsus? Maapäev toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagang ning seal arutati kõige
- Abi anti vähe, kuna samal ajal oli näljahäda ka Rootsis ja Soomes. -Rahvaarvu kukkumist põhjustasid : näljahädad, sõjad, katk, haigused. 5. VALITSEMINE Põhja-Eesti (Eestimaa kubermangu)- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Lõuna-Eesti (Liivimaa kubermangu)- Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa Kindralkuberner kubermangu kõrgeim valitsusametnik; jälgis rahaasju; avalik kord; teedeehitus jne. Rüütelkond 1)Eestimaa 2)Saaremaa 3)Liivimaa Aadli omavalitsus Keskvõim Maapäevad Kohtuvõim Politsei Sõjavägi Piiramatu võim kohalikes küsimustes Haridus Õigused talupoegade üle Maksusüsteem aadlimartiklid Ametnike ametisse nimetamine Maapäevad- rüütelkondade liikmed käisid koos. Iga 3 aasta tagant.
aasta tagant. Vahepeal ajasid tähtsus. Katariina II ajal olid nii rüütelkonna asju 12 aadlikud kui rüütelkonnad suurema maanõunikku, kes valiti riigi kontrolli all. maapäevadel eluks ajaks. Igapäevaküsimusi lahendas rüütelkonna pealik e maamarssal. Nad rajasid koole, kogusid makse, hoolitseis teede jms eest. Balti aadli (Kristiina oli jaganud palju Vene võim vajas aadlike toetust, läbisaamine maid)Privileegid oli järjest seega alustati restitutsiooniga, st võimudega: suurenev aadelkonna võim. Rootsi ajal riigistatud mõisate privileegid ja Reduktsiooniga kaotati tagastamine, lisaks vanad õigused piirangud Eestimaalt 54% maadest, talupoegade üle. 1721 Balti erikord. saaremaal 30% aadlike Lisaks eraldas siinne erikord selle
Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest. · Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. 3. Balti erikord-erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse. Kehtestamise põhjus Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Sisu o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus o Valitsev usk-luteri usk o Saksakeelne asjaajamine o Tollipiir 4. Roseni deklaratsioon- 1739 - Roseni deklaratsioon. Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner. Kindralkuberneri abiliseks kaks kohalikku aadlikku ehk valitsusnõunikku. Valitsemine Petreburis lood Balti klubermangude jaoks eralid ametiasutused: Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskollegium; Eesti- ja Liivimaa asjade kammerkontor. Aadli omavalistus Eesti-, Liivi-, kui Saarema rüütlekonnas olemas aadli omavalitsus. Kõrgeimaks organiks maapäev. Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult nimekirja kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nimekirjade ülesandeks oli kaista siinsete põlisaadlike eesõigusi. Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad.
kinnitati 1721. aasta rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindralkubernerid Tallinnas ja Riias, tavaliselt olid nendel ametikohtadel välismaalased. Kindralkubernerid täitsid sageli oma sõjalisi kohustusi ning nii jäid valitsemisohjad kohaliku aadli hulgast määratud valitsusnõuniku kätte. Ametlikult eksisteerisid Eesti- ja Liivimaa hertsogkonnad. Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaal rüütelkonnad. Rüütelkondade oma valitsuslik võim põimus tihedalt provintsivõimuga. Aadel tegi valitsemisotsuseid Maapäeval (Landtag). Maapäeva otsused fikseeriti maapäevaretsessis. Maapäevade vaheajal juhtis rüütelkonda maanõunike kolleegium. Jäi püsima Rootsi-aegne kroonuametkond. Kuberneridel oli kõrgem kohtuvõim
oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli riigistamine. Rootsi aega nimetatakse „vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja võimu vähendamisega. Eestis läks reduktsioon plaani päraselt kuna eesti parem Liivi sõjale järgnenud ajast ja rootsi ajale järgnenud ajast. tekkis 2 kuningale õppeasutuse saavutusi
Maa jagati kolma ossa- Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks(igaühe eesotsas eluaegne president). 1598. aastal nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks (presidendid vojevoodideks, nagu Poolas). Riigi kätte läks Poola alal 3/4 kogu maavaldusest, mis jagati suurteks staarostkondadeks (Eestis 10). Staarostideks määras kuningas vaid poolakaid ja leedulasi, alles 1598. aastast ka sakslasi. Ümberkorraldused suurendasid tunduvalt Poola ja Leedu mõisnikkonna osa. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev (sealt valiti esindajad-2 poolakat, 2 leedulast, 2 saksalast-Poola riigi seimi). Poola majandus taastus veidi, kuid mõningasele tõusuajale tegid XVII sajandi alguskümnetel lõpu jätkuv sõda ja Poola riigi majanduslik langus. Linnad olid laostunud, kuid Tartu, Viljandi ja Pärnu elustusid kaubalinnadena (esile tõusis Pärnu). 1584- Stefan Batory andis linnaõigused Valga alevile. Poolas algas vastureformatsioon. Praktilise hariduselu
6. Aadelkond Ülikud, vanemad muinasajal maakondi juhtisid kihelkonnavanemad üheskoos võimalik, et neid kutsuti kuningaiks on võimalik, et mõnel pool oli vanema amet muutunud pärilikuks , st et kihelkonna- ja külavanemaist oli kujunemas ülikkond samas ei tärganud feodaalsuhteid ühiste asjade arutamiseks kutsuti kokku vabade meeste üldkoosolek Aadli ja mõisate kujunemine Pärast vallutust algas maade läänistamine- Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maid vasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased, taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (Harju-Virus). Lään- maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
