Hüdrogeenimine vesiniku liitmine. Isomeer on aine millel on ühesugune summaarne valem aga erinev struktuur. Maagaas looduslik gaaskütus. Oksüdeerija liidab elektrone. Redutseerija annab elektrone ära. Redutseerumine elektronide liitmine. Summaarne valem molekulivalem, väljendab aine koostist nt C2H6. Fossiilne kütus geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, mittetaastuv, nt nafta, põlevkivi, kivisüsi. Nafta destilleermine nafta kuumutamine, mille kaudu saadakse erinevaid saaduseid nende keemistemperatuuril. Detonatsioon liiga kõrge temperatuuri juures põlemine, mis asendub plahvatusega. Oktaaniarv näitab isooktaani arvu destillatsioonis. TEP tetraetüülplii ehk antidetanaator. Bituumen destilleerimise jääkaine, asfaldi tegemiseks vajalik. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aine osakeste arvu ühes massiühikus (n).
TABEL AINE VALE AGREGA VÄRVUS VEES LEIDUMINE NIMETU M AT LAHUSTUVUS S OLEK METAAN CH4 GAAS VÄRVUSE EI LAHUSTU SOOGAAS TU MAAGAAS ETAAN C2H4 GAAS VÄRVUSE HALVASTI MAAGAAS TU PROPAA C3H8 GAAS VÄRVUSE PRAKTILISELT NAFTA N TU LAHUSTUMATU ALKAANIDE ÜLDVALEM CnH2n+2 C-aatomite arv Nimetus Valem Olek 1 METAAN CH4 G 2 ETAAN C2H6 A 3 PROPAAN C3H8 A 4 BUTAAN C4H10 S 5 PENTAAN C5H12 6 HEKSAAN C6H14 7 HEPTAAN C7H16 VEDELIK 8 OKTAAN C8H18
Energiavarad Energia ja loodusvarad Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorite ja seadmete tööks. Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1%
ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), Olmega (olmedegradatsioon), Masinatega (masindegradatsioon), Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon) Saasteaine võib olla väärtuslikuks ressursiks, kuid vales kohas asudes saab temast reostaja (nafta tsisternis on väärtuslik ressurss, nafta jões on kahjulik saastaja) Füüsilise faasi järgi jagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised. Tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste allaaerosoolsed saastajad. Kõik mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest nimet. aerosoolgaasilised jäätmed. Toksilisuse järgi jaotatakse saasteained: Väga toksilised (kontsentreeritud hape, osoon), Keskmise toksilisusega (SO, nafta), Vähetoksilised (DDT) ja Mittetoksilised (toidujäätmed).
Sündimus 10,37 sündi/1000 43,66 sündi/1000 19,57 sündi/1000 26,1 sündi/1000 inimese kohta inimese kohta inimese kohta inimese kohta Suremus 13,42 surma/1000 11,55 surma/1000 5,54 surma/1000 5,1 surma/1000 inimese kohta inimese kohta inimese kohta inimese kohta Eksport Masinad ja Kohv, kuld, Nafta, kohv, Elektrikaubad, varustus 29%, nahktooted, kivisüsi, nikkel, transpordialane puit ja paber 13%, elusloomad, smaragd, varustus, rõivad, metall 10%, banaanid, vask, nafta, toiduained 8%, lõikelilled kookospähkliõli,
o Kanada Vaikse ookeani rannikul sajab 2400-2700mm ning Atlandi rannikul 1000-1400mm aastas Temperatuur o USA Keskmine temperatuur põhjaosas 8°C-16°C, lõunaosas 16°C- 24°C (suvel) Talvel keskmine temperatuur põhjaosas 0°C kuni -32°C ja lõunaosas 0°C kuni 8°C Maavarad Hõbe Maagaas Nafta Vask Süsi Põllumajandus Leidub rikkalikult põllumaad Kasvatatakse teravilja Veisekarjad Lamba kasvatus Mais Soja Puuvill Nisu Lina Trandspordisüsteem Rongid ja lennukid o Kaubavedu o Reisijate vedu Metroo o Reisijate vedu Valitsevad usundid USA o Katoliiklased põhiliselt Kanada
Allikas: http://www.flags.net/NGRA.htm Joonis 3. Nigeeria vapp Allikas: http://www.ngw.nl/int/afr/ng-nat.htm Nigeeria asub Aafrika mandri lääneosas. Kuulub Musta Aafrika kultuurigeograafilisse suurregiooni. Riik paikneb Atlandi ookeani lõunaosas, Guinea lahe ääres. Riiki läbivad suuremad jõed on Nigeri jõgi ja Benue jõgi. Nigeeriat läbivate jõgede suubumine Atlandi ookeanisse on soodne tingimus majanduse arengule riigis. See hõlbustab nafta ja teiste maavarade transporti ekspordi jaoks lõuna riikidesse. Riigi lõunaosas valitseb ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliima, kuid riigi keskosas valitseb troopiline kliima, mis soodustab kahjurite ja nakkuste levikut riigis. Sealses piirkonnas on väga suureks probleemiks kliima muutumine, globaalne soojenemine, mis on tingitud nafta tööstuse poolt tekitatud õhusaastest. Nigeeria reljeefis vahelduvad lõunas ja põhjas asuvad madalikud, riigi keskosas
1.Toornafta puhastamine liivast ja sooladest. Toornafta sisaldab vett, muda, liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse toornaftale vett ja väävelhapet või leelist pH reguleerimiseks.Segu kuumutatakse ning lastakse läbi segamisventiili, et saavutada homogeensust. Seejarel lahutatakse segu setitis, kus nafta kui kergem faas pinnale kerkib ning soolane vesi pohja settib. Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. 2.Naftast toodetavate mootorkütuste omadused. Bensiin Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12. Osa neist on ohtlikud: benseen.,tolueen.;naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal. Vett ei saa kasutada bensiini
Eestis- allveelaevade peal). Tegelikkuses tuumarelvi omavad riigid tahavad “klubi” hoida väikese ja ei ekspordi neid. Tuumapommi tegemine nõuab selle alaseid eksperte ja materjale. 90ndatel oli palju seda saadaval. 2 Rahvusvahelise julgeoleku probleemid: teatud piirkonnad on väga kriitilised: Nt Iraan- nafta jne. Pole null- summa ega plus-summa mängu, on vaid koostöö mäng- rahulik kooseksisteerimine. Populaarseim relv, mida müüakse nii legaalselt kui ebalegaalselt on AK47 e. kalašnikov. Riigid mis ekspordivad enamus sõjatehnikat maailmas: USA on ametlikult suurim ekspordiriik ja omab intelligentseid lennukikandjaid. Kulutab sõjatehnikale väga palju. On esimene kulutuste poolest ja järgmised 9 ei suuda kokku saada nii palju kui USA üksi. TERRORISM
Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees. Kui võrrelda Norra ja Saudi Araabia SKT-d, siis on näha kahekordset erinevust. Riigi hõive iseloomustus Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine. Arengutaseme näitjate võrdlus Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal. Elektrienergia tarbimises on Saudi Araabia küll peale Norrat teine, aga muudes valdkondades on Saudi Araabia tunduvalt mahajäänum. Seega võrreldes Norraga, Saudi Araabial on veel kõvasti arenguruumi.
(mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. OPEC-I põhieesmärk kehtestada liikmesriikide nafta toodang ja nafta ekspordimaht, reguleerida toornafta hindu maailmaturul.e Nafta hinna kõikumine ebastabiilne poliitiline olukord, sõjad, maailma maajanduse olukord. Gaasi osatähtsus gaasi tootmine on pidevalt kasvanud. Tarbimine minevatel elualadel on suurem. Näiteks olmed
metsandus. Pärast II Maailmasõda on väga populaarseks muutunud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra rakendab põhiliselt segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ning valitsuse sekkumine. Riigis on suhteliselt palju loodusvarasid, mis kõik on tänapäeval kõige tähtsamateks maavaradeks maailmas, nagu nafta ja maagaas. Tänu energia heale kättesaadavusele, soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, laialdasele industrialiseeritusele, kõrgele haridustasemele ja poliitilisele stabiilsusele, on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis oma jõukuselt on väga kõrgel kohal maailmas. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Majanduspoliitika eesmärgiks on rahva sissetulekute
tööjõud ja väiksemad keskkonnakaitse normid. Kokkuvõttes tuleb tootmine odavam. Negatiivsed: Kuna kõik n.ö. mustad ja lihtsamad tööd on viidud vähem arenenud riikidesse, siis võib oma riigis tekkida tööpuudus vähem kvalifitseeritud inimeste seas. 11. Kuidas mõjutavad eri kaupade hinnamuutused maailmaturul ekspordi ja impordi kaudu arenenud ja arengumaade majandust? 12. Millega tegelevad WTO, IMF, NAFTA, OPEC, EL, ASEAN? WTO Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. IMF Rahvusvaheline valuutafond tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiliseerimisega Prioriteediks on jätkusuutlikstabiilne majanduskasv ja finantskriiside ärahoidmine. NAFTA Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid OPEC Peamised eesmärgid on nafta hinna kujundamine ja selle võimalikult kõrgel hoidmine. EL Euroopa Liit tegutseb paljudes poliitikavaldkondades majanduse, sotsiaal-,
Võrdluseks Saudi Araabiale võib tuua Eesti, kus alates 1992. aastast on kaubandusbilanss olnud negatiivne. Pilt 1: Naftatanker Positiivne kaubandusbilanss on riigi majanduslikule arengule kasulik. Riik Allikas: Postimees saab toodete ekspordist tulu. Eriti kasulik on siis, kui eksporditav toode on kogu maailmas nõutud nagu näiteks nafta. Selle kaudu saab riik rohkem tulusid ning nende tuludega on võimalik arendada riigi nt infosüsteeme või panustada tooraine tootlikuse suurendamisse. 2. Riigi ekspordi struktuur ja muutused Peamised Vastava toote Vastava toote Peamised ekspordi turud eksporttooted osatähtsus riigi osatähtsus ekspordis, % maailmakaubanduses,
a) Nimetus Naatriumhüdroksiid. b) Rahvapärane nimetus Seebikivi, vananenud nimetuselt ka sööbenaatrium, (varem ka kaustiline sooda) c) Kasutamine ja leidumine: Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. 2Na+ + 2H2O + 2e H2 + 2NaOH Naatriumhüdroksiid on väga tähtis tooraine keemiatööstuses, sest lisaks keemialaborite, kasutatakse teda näiteks seebi valmistamiseks ja vedelkütuste töötlemisel, nafta- (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi- ja paberitööstuses, tehiskiudainete valmistamisel, gaaside puhastamisel jm. Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor. Seebikivi vajatakse peamiselt paberi-, tselluloosi- ja klaasitööstuses, jääkaine kloor leiab aga tänuväärse paiga PVC tootmisel. PVC lähteainetest moodustab keedusool 57 %, ülejäänu toornafta. Leidumine: margariinid, kakaojahu, leivad (happesuse regulaatorid), seep, pinna-töötlemisained, E519, E520, E521, E522, E523, nafta-, tselluloosi- ja paberitööstu...
Mariel Teinlum Loo keskkool 9.klass PÄRSIA LAHE PIIRKOND: RAHUTUD NAFTARIIGID Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sissejuhatus Rikkad riigid maavarade pärast. 20. sajandil muutus nafta väga tähtsaks Nafta tõttu mõned riigid väga rikkad, kuid seal leidub ka hulganisti viletsust. Pärsia lahe piirkond on juba aastaid olnud üks kuumemaid kriisikoldeid. iraan: võitlus ilmaliku ja usulise võimu vahel Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Nafta avastamisest algas riigi tööstuse areng, ent sellega kaasnes läänelike väärtuste sissetung Islami usujuhid tõrjuti nende traditsioonilistelt postitsioonidelt.
Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis 1) esmased tekkinud looduses 2) teisesed muunudnud 3) kolmandased Energiaallikate jaotus Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Vee-energia a Nafta Tuuleenergia a Maagaas Päikeseenergia Puit jm bioenergia Kivi- ja pruunsüsi Põlevkivi Turvas Maa pöörlemise energia Loodete energia a Tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus a Termotuumaenergia a
omadustest, kvaliteedist ning optimaalsest kasutamisest tehnikas. Mootorikütused- sisepõlemismootorites, s.t gaasi-, karburaator-, pritse- ja diiselmootorites, gaasiturbiiniseadmetes, otsevoolu- või turboreaktiivmootorites kasutatavad vedel- või gaasikütused eripõlemissoojusega tavaliselt 36,5 ...45,5 MJ/kg ehk 8700...10900 kcal/kg. Mootorikütuseid liigitakse: 1. Toormelt ja selle töötlemisviisilt(6): · Nafta töötlemise saadustest toodetud · Tahkekütustest · Maagaasist · Biokütused · Veest · Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3) · Tahke-, vedel-, gaaskütused 3. Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4) · Tavamootorikütused · Keskkonna- ja mootorisäästlikud mootorikütused · Tuleviku mootorikütused · Alternatiivmootorikütused 4. Kasutusalalalt(6)
säästlikult elama, aga ületarbimine jätkub samal jõul. Vähesed mõistavad, et sellega kaasnevad probleemid ka planeedi tervise seisukohalt. Inimeste laiskus muuta vanu harjumusi võib mõne aja pärast kõigile kätte maksta. Veelgi enam, kas liigne tarbimine ja raiskamine hävitavad meie tuleviku? Üks suurim raiskamine on inimeste lollus tarbida taastumatuid loodusvarasid. Kõige tõsisem mure on praegusel ajal meie jaoks nafta. Autod on üks suurepärasemaid leiutisi, mis eales loodud, kuid mida me teeme siis, kui nafta otsa lõppeb ja meil enam bensiini ei ole? Me raiskame seda naeruväärsetes kogustes, ise samal ajal planeeti reostades. Selle probleemi lahendamiseks loodi hiljuti Kalifornias uus elektrijõul töötav auto Honda Clarity. Selle auto kütuseks on puhas vesinik element, mida leidub maailmas kõige rohkem. Tõsi, veisiniku kättesaamine õhust on väga keerukas
Biodiisel minu autos Nagu me kõik teame, siis maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päevapealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib olla globaalse soojenemise üheks põhjuseks. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Samuti oleme me kõik näinud televiisorite vahendusel kohutavatest
arengumaades, kuna nende tööjõud on väga odav ja nad ei saa selle eest õiglast hinda. Seda kasutavad hästi ära teised riigid, makstes tööjõu eest vähe, kuid saades ise suure kasumi. Nende riikide probleemiks on : "Inimkapital" harimatu, tervishoiutingimused, oskuste puudumine Madala tasemeline infrastruktuur Tootliku kapitali puudus Naftariigid on arengumaade hulgas väga selgelt eraldatavad. Neil riikidel on tohutud naftavarud. Nafta müügist saavad nad väga suuri tulusid, mis on ühe inimese kohta isegi suurem kui kõrgeltarenenud riikides. Sellised riigid on viimastel aastatel hakanud oma sissetulekuid üha rohkem investeerima tulevikualadesse ning neil on väga head võimalused tõusta kiiresti kõrgeltarenenud riikide hulka. Tüüpilised naftariigid on näiteks Kuveit, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Brunei jt. Kuid paljudel suurtel naftariikidel on olnud palju sõjalisi
44. Lääs võidab kõlma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks USA president Ronald Reagan uskus, et Lääs peab kommunistliku süsteemi hävitama, mktteselle levikut piirama. 1) Takistada NSVL-i võimutsemist; 2) Lääs peab NSVL-i majanduslikult nurka suruma ( sisstulekuallikad: nafta, gaas, relvamüük); 3) Ühendriigid pidid sundima peale uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Ainsana toetas R. Reaganit Margaret Thatcher, aga sellest hoolimata jätkas Reagan oma plaani eluuviimist. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele NSVL-i ja USA peamiseks võitluskhaks oli kujundenud Afganistan. USA varustast vastupanuvõitljaid e modzaheede moodsate relvadega ja õpetas neid välja. NSVL-i
1.teema: Majanduslik globaliseerumine ehk üleilmastumine 1. Selgita lühidalt, mida tähendab majanduslik globaliseerumine? Vt. Õpilaste materjalid on üleval siin: http://1maailm.ee/gm/ ja CD lk. 126-130 Riikide majandused on aina rohkem teineteisega seotud ja mitmed firmad pakuvad tooteid ja teenuseid mitmes eri riigis. Majanduslik globaliseerumine hõlmab 4 valdkonda: 1) Kaupade ja teenuste vool üle piiride -tooteid,tooraineid,poolprodukte ja detaile ostetakse teistest riikidest sisse 2) Raha ringlemine üle maailma- makseid on võimalik teostada erinevate pankade vahel üle maailma 3) Tööjõuliikumine üle piiride- inimesed lähevad teistesse riikidesse tööle ja võivad palga saata oma kodumaale 4) Rahvusvahelised korporatsioonid- paljud firmad ja organisatsioonid töötavad rahvusvaheliselt ja ostavad tütarettevõtteid teistesse riikidesse 2. Too näiteid (vähemalt 3), mis võimaldab/soodustab majanduslikku globaliseerumist (ehk tänu m...
Inglismaa maavarad 1)Kivisüsi 2)Kips 3)Kaoliini 4)Maagaasi, Põhjameres 5)Naftat, Põhjameres 6)Tina, Cornwalli poolsaarel * Süsi ( taastumatu loodusvara) * Nafta ja maagaas ( taastumatu loodusvara ) Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. * kips,liiv,kruus ja lubjakivi Need on kaubanduslikud mineraalid , mida kasutatakse ehitusmaterjalide tööstustes. Neid kaevandatakse pinnastes karjäärides, kasutatades raskeid masinaid. Olulised on need põllumajanduses ja keraamikatööstuses Ludjakivist tehakse kriiiti. Kõrge kvartsi liiva kasutatakse klaasi valmistamisel. * Karoliin (Hiina savi)
Autokütused Martin Kalm Mootorid Suurimad kasutused: 1. Diisel 2. Otto 3. Elektri Bensiin Omase lõhnaga. Keeb 30–200 °C Enamasti värvusetu Nafta töötlemisel 76, 80, 93 EL – S sisaldada ei tohi Diisel Diisel – kollaka värvusega Keeb 200-300 °C juures Nafta töötlemisel Biodiisel rasvhapete metüülesterite segu Tooraineks taimeõli, loomne rasv Kütteväärtus, võimsus madalam Saaste väike Maailmas 80% rapsiõlist. Toiduõli? Taaskasutus Volkswagen, Mercedez Toidu lõhn (friikartulid, pannkoogid) LPG gaas - Liqufied Petrol Gas Säästad oma raha Sõidad puhtalt ja keskkonnasõbralikult 45% soodsamalt (10€ - 5,5€ ) Paigaldus varieerub 500-2300€
w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne w Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID · On loodud vähemalt kolme riigi või nende institutsioonide omavaheliseks kooskõlastaud tegevuseks
org/wiki/Hüdroenergia (02.02.2014) 3Biomass, http://et.wikipedia.org/wiki/Biomass (02.02.2014) 4 Ei sõltu ilmastiku oludest. Suur santaazi oht ehk terrorismi oht4 Mittetaastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese eluajaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine. Sellisteks energiaallikateks on: Nafta Maagaas Põlevkivi Kivisüsi 2.1. ELEKTRI KASUTAMINE EESTIS Eesti kasutab viis korda rohkem energiat kui Euroopa Liidus keskmiselt. Võrreldes taanlastega kasutame kümme korda rohkem energiat. Kuna Eesti kuulub suure elektritarbimisega riikide hulka, on meie võimalus elektrit säästa väga suur. Tehniline energiasäästu võimalus on energia kokkuhoid, mida on võimalik saavutada, rakendades võimalikult kaasaegseid tehnilisi meetmeid
tarbijateni toomisega. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed , tanklad jne. elektrijuhtmete, torude ehitus ja hooldamine. ( äriteenused)
suurendada ka konkreetne maaklerfirma. Kui turul valitseb närviline olukord ning langused või tõusud on olnud suured, siis on börs tagatismäärasid tõstnud ning 3000dollarilisest tagatisest võib üleöö saada 9000 dollariline tagatisenõue. Futuuri kordaja Kolmas futuuri omadus on futuuri kordaja (multiplier). See näitab, kui palju maksab ühepunktine liikumine. (Nafta puhul näiteks hinna muutus 93 dollarilt 94 dollarile.) Naftafutuuri QM kordaja on 500. See tähendab, et kui nafta hind kerkib 1 dollari ehk ühe punkti võrra, siis futuuri väärtus muutub 500 dollari võrra. Järgnev näide on toodud 2007. aasta novembris kehtinud hindade ja tagatismääradega. Tabelis on toodud futuurilepingu tagatisnõue futuuri ostmisel, futuuri hoidmisel üleöö tuleb arvestada tunduvalt kõrgema tagatise nõudega, enamasti on see kahekordne alustamise tagatisnõue : Futuur SümbolKordaj Alusvara Lepingu ligikaudneFutuuri alustamise
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid 7
Kõigis ühiskonnasfäärides valitseb sooline võrdõiguslikkus. Et loodud heaoluriiki alal hoida, on Norras kasutusel üldine avalik tervishoiusüsteem, mida rahastatakse maksudest ja riiklikust kindlustusskeemist. Süsteem on mõeldud kõigi kodanike ja elanike jaoks ning pakub hulgaliselt sotsiaalseid hüvesid. Nii avalik kui eratarbimine on 20. sajandi algusest saati tugevalt kasvanud. Viimaste kümnendite jõukus on saavutatud eelkõige Põhjamerest leitud nafta ja maagaasi ammutamisega. Üha tugevneva moderniseerumise ja linnastumise surve all on kunagine stabiilne ja traditsiooniline asustusmuster asendunud suurema mobiilsuse trendiga inimesed kolivad ja vahetavad töökohti tihedamini. Viimastel aastatel on tööealise elanikkonna suurus 2,02,1 miljoni juures stabiliseerunud. Naiste tööhõive suurenes 1980ndatel järk-järgult ja on püsinud kõrge sellest ajast peale.
Tehnoloogiliselt osatakse hästi kasutada. Hästi energiarikkad. Nende kasutus saastab keskkonda, kuna nende põletamisel tuuakse atmosfääri gaase. Nad on taastumatud. Millest toodetakse: Toodetakse päikeseenergiast, tuumaenergiast, maa siseenergiast, termotuumaenergiast. Energiaallikade osatähtsuse muutumine: Puidu osatähtsus langeb alates 1850-ndast. Söekasutus kasvas kuni 1900-ndani, nüüd langeb. Nafta kasutus tõusnud alates 1900-ndatest. Gaasi kasutus tõusnud alates 1900-ndatest. Tuumaenergia järsk tõus 1975-ndatel. Energiamajanduse struktuur tänapäeval: Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20% Vee-energia 5% Tuumaenergia 5% Naftatööstus: · Tootmise etapid: 1) Ammutamine ning transport (toornafta) 2) Töötlemine erinevateks frantsioonideks 3) Naftra produktide kasutamine
võõraste tegevuse kontroll. APEC- Aasia-Vaikse Ookeani Majandusliku Koostöö Organisatsioon. Vabakaubanduse ja majanduse arendamine, püütakse energivajaduse valdkondades koostööd teha. Austraalia Hiina Jaapan. MERCOSUR- Lõuna Ühisturg. Regiooni majanduslik koostöö. Hindade ühlustamine ja kehtestamine maailmaturul. Argentiina, Brasiilia. CEEAC- Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendus. Omavaheline koostöö ei edene. OPEC- Kes tegeleb naftaga. Nafta turu hindade kujundamine. Iraan, Ecuador, Kuveit, Pärsia lahe ümbrus. Muutused ühiskonnas I Korilus Valitses elatusmajandus, puudus käsitöö kaubandus ja riik. II Agraarne ühiskond=põllumajanduslik ühiskond. Varaagraarne · Rändkarjakasvatus · Alepõllundus · Ülejääke ei ole · Vahetuskaubandus · Käsitöölised · Riigi alged (röö Hilisagraarne · Taime- ja loomakasvatuse ühinemine · Paiksed põlluharijad
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Annabel Klein Pärsia laht Referaat Juhendaja: Heli Stroom Tallinn 2014 Sissejuhatus Pärsia laht on oluline oma nafta- ja gaasivarude poolest. Olles üheks tähtsaimaks energia vajaduste ammendajaks maailmas.Lahest voolavad läbi Kesk-Ida maade gaasi- ja naftatrossid. Läbi sajandite on Pärsia lahel toimunud riikidevahelisi tülisid. 1990. aastal peale seda, kui Iraak vallutas Kuveiti , moodustati Ühendriikide eesjuhtimisel koalitsioon, mille mõjul Iraak Kuwaiilt tagasi tõrjuti. Välja ajamise käigus avas Iraagi sõjavägi Kuveiti naftamaardlate pihta tule. Selle teo tagajärjed põhjustasid ulatuslikke keskkonna kahjustusi Pärsia lahe piirkonnas. Pingeliseks on olukord lahes läinud hilj...
Fossiilsete kütuste tarbimine Kristiina Anton 11 MS • Fossiilkütus e. ürgkütus on maapõuest saadav orgaaniline aine. • Päritolut settekivim • Fossiilkütused põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste ainete fossiliseerumisel • Nafta • Maagaas • Kivisüsi • Pruunsüsi • Põlevkivi • Turvas • Taastumatu maavara (mitmed triljonid aastad) • Biokütus aastakümned • Fossiilkütuse põletamisel eritub biosfääri aineringesse süsinikku, biokütus seda ei tee. • FOSSIILENERGIA • Põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, mis tekitab kasvuhooneefekti. • Muud saasteained, mis kahjustavad välisõhu kvaliteeti (vääveldioksiid, lämmastikoksiid, süsinikoksiid,
Araabia Ühendemiraadid Araabia ühendemiraadid on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres. Riik koosneb 7 emiraadist, neist kuulsamad on Abu Dhabi ja Dubai. Ühendemiraatides elab väga palju väga rikkaid inimesi, kuid siiski on see lõunamaa riik ehk arengumaa. Seda sellepärast, et raha jaguneb ainult rikamate vahel. AÜE majanduse aluseks on nafta tööstus, mida väga palju ka puuritakse ja ka eksporditakse. NAFTA tööstuse tõttu on ka suur sisseränne Iraanist, indiast ja Ida-Aafrika riikidest. Samuti leidub ka väga palju maagaasi. Väga oluline koht on Ühendemiraatides käsitööndusel Pindala: 82 880 km² Pealinn: Abu Dhabi Keel: Araabia keel Rahvastiku tihedus: 30inimest/km² Rahvaarv: 2 523 915 (2004) Rahaühik: Dirham
saarepuu. Lõunaosas asub metsapiir 1100-1200m kõrgusel, põhjas laskub see mereni. Norra on kõrgeltarenenud tööstusmaa, kus tugev riiklik sektor ja suur väliskapitali osatähtsus. (joon. 9.). Norralaste peamised tegevusalad seonduvad iidsest ajast merega. Varem tegeldi meresõidu ja kalapüügiga, tänapäeval on neile lisandunud nafta ja gaasi ammutamine põhjamere alt. Väga suur osa on hüdroenergeetikal. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Leiukohtadest lähtuvad Suurbritanniasse ja Saksamaale suunduvad gaasijuhtmed. Norras kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Tähtsal kohal on rohkesti elektrienergiat tarbivad elektrometallurgia- alumiiniumi, mangaani, kromiidi, vase ja nikli tootmine ning elektrokeemiatööstus (väetised, karbiid, plastmassid, tehiskiud, magneesium, lõhkeaine, vedel kloor, raske vesi). Värviliste metallide toore veetakse sisse, metall
rannikul ning on ümbritsetud Malaisiaga. Brunei territoorium jaguneb kahte ossa, mida teineteisest eraldab Malaisia Sarawaki osariigile kuuluv koridor. 97 protsenti rahvast elab suuremal, lääne poolsel alal, kui ainult 10 000 inimest elab mägises, ida poolsel alal. Kliima on ekvatoriaalne, aasta keskmine temperatuur on 27-28°C. Sademeid langeb aastas 2000- 3000 mm. 2/3 maa-alast kasvab vihmamets, rannikul esineb mangroove. Brunei majandus põhineb nafta ja maagaasi tootmisel ning töötlemisel. 99% riigi tuludest tuleb toornafta, naftatoodete ja maagaasi ekspordist. Kuna riik on suhteliselt väike, 330 700 elanikku, on tänu suurele naftaekspordile elatustase väga kõrge. Peale nafta ja maagaasi eksporditakse veel kautsukit ja vürtse. Oluliseks võib lugeda veel ka kalapüüki ning kohalikul toormel baseeruvat metsa- ja puidutööstust. Linnades elab 60% riigi elanikest. Suurimad linnad on pealinn Bandar Seri Begawan, Tutong, Kuala Belait.
Energiamajandus. Kordamisküsimused. Õppimiseks vajalik materjal: õpik lk.65-84, koolielu.ee 2 energiamajanduse osa (taastuvad energiaallikad ja taastumatud energiaallikad). Tunnimaterjal vihikus. 1) Millega tegeleb energiamajandus?(3) a) Energiavarude hankimisega (primaarenergia) i) Nafta ja gaasi ammutamine (söe, turba, põlevkivi, uraani jm. kaevandamine) b) Energiavarude töötlemine i) elektriks (elektrijaamades) ii) mootoritöölemiseks (nafta töötlemistehastes) iii) ahjukütteks (kütteõlide tootmine) c) Energia kättetoimetamisega tarbjale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgus, torujuhtmed, tanklad) 2) Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara?
ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Mitmuses kutsutud ka taastumatuteks energiavarudeks ehk mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatute energiaressursside hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud vormi, mis on kütusena kasutatav. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütus, sest selle allikas - uraanimaak - kasutamise läbi väheneb. Alternatiivenergia energia, mis on toodetud fosiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päikese-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaalenergia)
Energiamajandus - tööstusharu, mis tegeleb looduslike energiavarade muretsemise ja töötlemisega ning energia viimisegatarbijani. taastuvad energiallikad - energiavarud, mis tekivad looduses pidevalt ja suhteliselt kiiresti toimuvate protsesside tagajärjel. tuule-, voolava vee, lainete energia. taastumatud energiaallikad - looduslikud energiavarud, mille teke looduslikes protsessides vältab inimeluga võrreldes väga pikka aega (tavaliselt miljoneid aastaid). nafta, maagaaas, põlevkivi. Alternatiivenergia - energia, mis ei ole toodetud traditsioonilisel viisil. päikse-, tuule-, geotermaalenergia. fossiilsed kütused miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine (elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas biomassienergia puidu, puidutöötlemise jäätmete, põllumajandussaaduste jäätmete (põhu) vms. Põlemisel vabanev energia
Alkaanid ja nende kasutamine: metaan, etaan, propaan Jane Tõevere, Triin Rannak LB-2 Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikud Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas
Venemaa majandus 1998. aasta finantskriis on majandus kasvanud. SKP reaalkasv on olnud peaaegu 50% ja keskmine aastakasv 6,8%. Venemaa majandus Venemaa majanduspoliitika eesmärk on kahekordistada reaalset SKPd 10aasta jooksul. Hetkel on Venemaa keskpangal kaks rahapoliitilist eesmärki: alandada inflatsiooni ja aeglustada reaalse vahetus kursi kallinemist Venemaa majandusareng sõltub suuresti energiasektorist. Nafta ja Gaas Nafta ja gaasisektor moodustavad rohkem kui 50% kogu kaupade ja teenuste ekspordist ja annavad kuni 40% kogu riiklikust eelarvetulust Energia ja metalli sektori osakaal on 25% riigi SKPst Nafta hinna muutuste mõju SKP kasvule on suur. Venemaa on kasu saanud ka tootmise suurendamisest. Majandusharud Pilte Venemaalt Mansi sambad Mansi sambad on iidsed kivisambad, ms asuvad PetsoroIlõtsski looduskaitsealal
Gaaskütused on mootorikütustena kasutusel, kuid mitte väga levinud. Tahkeid kütuseid mootorikütusena tänapäeval ei kasutata. Mootorikütuseid liigitatakse toormest ja selle töötlemisviisist lähtuvalt: 1. naftasaadustest toodetud 2. tahkekütustest süntees-vedelmootorikütused 3. maagaasist kütused (metaan) orgaanilistest jäätmetest kütused (biogaas, metanool) 4. veest vesinikkütused Põhiline vedelkütuste tooraine on nafta. Vedelkütuseid saab toota ka põlevkivist või kivisöest, aga nende omahind on suhteliselt kõrge. Lähiajal kavandatakse alustada Eestis põlevkiviõlist diislikütuse tootmist. Esimese põlvkonna biokütuste tooraineks on taimsed õlid (rapsiõli, palmiõli) või bioetanool. Neid kasutatakse Lääne Euroopas, Ameerikas ja ka mujal. Eestis hetkel biokütuste kasutamist alles kavandatakse. Tulevikukütuste toorainena saab kasutada muud biomassi nagu hakkepuit, vetikad jms.. Tänaste
annab 30% elektrienergiast Hiinas kasutatakse palju kivisütt (tulevikus hüdroelektrijaamad?) Lõuna-ja Kagu-Aasia / Ladina Ameerika , Aafrika energiatootmine Lõuna-ja Kagu-Aasia India Põhja- Aafrikas ja Lähis Idas kivisütt, Indoneesia maagaasist ja naftast naftat, paljud väikeriigid Saharast lõuna pool impordivad mäetööstuskeskused Ladina-Ameerika- nii kohalik LAV- süsi; Nigeeria- nafta, kütus (Mehhikos, Venezuelas Niger (uraan) nafta, Boliivias maagaas), Austraalia kivisöe ja hüdroenergia (3/4) kui import hüdroenergia
.....................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2 Energiaressursside probleemid................................................6 3. Energiaressursid Energiaressursid on tänapäeva maailmas varandus, mida ihkab iga planeedi riik. Energiaressursse on kaks liiki: taastuvad ja taastumatud. Taastuvateks ressursideks on näiteks puit, tuuleenergia, päikeseenergia ja hüdro ehk veeenergia. Taastumatud näiteks nafta, maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama bensiini või diiselkütust oma autoga sõitmisel. Naftat jääb üha vähemaks ja selle puurimine läheb üha kallimaks, mis tähendab, et ka nafta hind tõuseb. On olemas alternatiive, alati on, kuid kui hästi me neid kasutada oskame ja enda kasuks oskame pöörata, ei tea. Muidugi nafta on ainult üks näide, probleeme on tegelikult väga palju
organismidele. Valisin teema kuna see on väga tähtis ka Eestile, sest läbi Soome lahe sõidavad Venemaalt tulnud tankerid, mida tihti peale ei kontrollita ja võib juhtuda õnnetus. Ohtlik on ta ka sellepärast, et naftatankerite ja reisilaevade teed ristuvad mis võib omakorda olla ohuallikaks. Teema valik sai ka tehtud kuna ma enne referaadi tegemist ei teadnud eriti palju sellest, mida täpsemalt naftareostus loomadele võib teha. Eraldi uurisin, mida teeb nafta loomade, kalade ja lindudega. Peamiselt uurisin suure nafareostuse korral tekitatud kahjusid, vähem ka kaudseid mõjusid. 2. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja natatankerid. Kuid reeglina Naftatankeritega juhtub seda rohkem ja lähemal rannikule kus on rohkem elusorganisme. Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga. Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. Näiteks Soome lahel sõidab
Pealinn: Abuja, elanikke u. 2,5 miljonit Keel: riigikeel inglise keel, räägitakse veel hausa, joruba, ibo, fuli, edo jt. keeli Raha: Nigeeria naira (NGN) Nigeeria asub Aafrika lääneosas, piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga. Lõunaosas madalikul on troopiline vihmamets ja soo, põhjaosas on kuiv savann, kus puhub tolmu toov tuul harmattan. Temperatuur püsib peamiselt 20-30ºC vahel ja sademed olenevad kohast ja aastaajast. Peamised loodusvarad on maagaas ja nafta. Arengutase Nigeeria SKT inimese kohta on 319 USD. Sündimus 39,69, suremus 13,91, seega on iive tugevalt positiivne (25.78). Keskmine eluiga nii naistel, kui ka meestel on 51 aastat ja kirjaoskajaid on 57%. Imikusuremus on Nigeerias 13,34. Peamiselt on elanikkond hõivatud põllumajanduses 70%, sellele järgneb teenindus 20% ja tööstus 10%. Nigeeria on toorainemaa (arengumaa). Majandusorganisatsioonid Nigeeria kuulub RÜ, ECOWAS, AÜO, OIC ja OPEC. Nigeeria oli ECOWASi
· Nimetage 3 kaasajal kõige enam kasutatavat energiaallikat. 2 · Miks kasutatakse taastumatuid energiaressursse tunduvalt rohkem kui taastuvaid. Energia liik, Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid selle osatähtsus Nafta Nafta on suure kütteväärtusega. Transportida Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu saab suuri koguseid tankerite ja ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks torujuhtmetega. ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega
Sageli mõõdetaksegi riigi kogu majanduse arengutaset energia tarbimisega ühe inimese kohta. III. Energia saamise võimalused. Energiat saame..: Päike saadab Maale energiat soojusena ja valgusena. Taimede kasvamine päikeseenergia arvel, kogudes kasvamisel endasse valgusenergiat, mille abil toimub fotosüntees. Energiat hangime looduses juba olemasolevatest varudest. Fossiilkütused - kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas - on tekkinud miljoneid aastaid tagasi kasvanud taimede ja elanud loomade jäänustest. Tuumakütusena kasutatav uraan on tekkinud Päikesesüsteemi kujunemise käigus. Põlemisel muundub kütustes, ka puudes, salvestunud keemiline energia soojuseks, mida omakorda saab muundada mehaaniliseks energiaks ja elektriks. (Inimene saab oma eluks vajaliku energia toidust.) IV. Energialiigid (slaidil) V. Energiaallikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
