50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristiinaanton
Õppematerjali autor
Selle kütteväärtus on kivisöe omast väiksem. 2.2. Tuumkütus Tuumkütust ehk uraanimaaki kasutatakse tuumaelektrijaamade tuumareaktoris energia saamiseks. See koosneb üldistatult kolmest komponendist: raktiivsest osast, metallkestast ja reaktori tüübile sobivatest kinnitustest. Tuumkütuse suurim eelis on väga suur energiasisaldus massiühiku kohta, seega saab vastutustundliku käitlemisega vähendada keskkonna saastumist, võrreldes fossiilsete kütustega. Levinum tuumkütuse allikas on uraanimaak, mida leidub maakoores kõikjal. 5 3. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Taastuvad energiaallikad ehk taastuvad energiaressurssid on energiaallikad, mida saab kasutada pidevalt või mis taastub kiiremini, ilma et selle kogus inimtegevusega väheneks. Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul
Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga. Fossiilsed kütused Helena Deljatintsuk erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad
Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga. Fossiilsed kütused erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma energiaprobleemid 2. Energiaressursid ja maailma energiavajadus. 3. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. 4. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 5. Põhimõisted Sissejuhatus Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile. Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna. Maailma energiaprobleemid. Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu.
mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (soojuse tootmiseks). Elektri tootmiseks Eestis kivisütt ei kasutata. Kõige suurem kivisöekasutaja maailmas on Hiina. Pruunsüsi - Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit, mis tekib kivisöega sarnaselt, taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel, kuid enamasti väiksemal mattumissügavusel
aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis seega Eesti energeetika baseerub peaaegu täielikult fossiilkütustel. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude hapendumist. Kuna fossiilkütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, siis see omakorda tugevdav Maa atmosfääri kasvuhooneefekti, ms viib globaalse soojenemiseni. Õhusaaste on kõige
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või mahuü
FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi. Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul. Fossiilsete kütuste põletamisel kasutatakse miljonite aastate jooksul fotosünteesiga talletatud päikeseenergiat. Esimene fossiilne kütus mida inimene kasutama hakkas oli kivisüsi. Kivisöe suuremad varud: USA, Venemaa, Hiina. Kivisütt kasutatakse soojusenergia tootmiseks, elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses.19. saj lõpus ja 20. saj algul, eelkõige sisepõlemismootori leiutamisega tõusis kõige olulisemaks kütuseks nafta. Naftasaadusega toodetakse elektrit,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid