Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Naatriumhüdroksiid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miksikeeeenforumhtml?
a) Nimetus
Naatriumhüdroksiid.
b) Rahvapärane nimetus
Seebikivi , vananenud nimetuselt ka sööbenaatrium, (varem ka kaustiline sooda )
c) Kasutamine ja leidumine:
Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi.
2Na+ + 2H2O + 2e → H2 + 2NaOH
Naatriumhüdroksiid on väga tähtis tooraine keemiatööstuses, sest
lisaks keemialaborite, kasutatakse teda näiteks seebi valmistamiseks
ja vedelkütuste töötlemisel,
nafta - (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi-
ja paberitööstuses, tehiskiudainete valmistamisel,
gaaside puhastamisel jm. Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor . Seebikivi vajatakse peamiselt paberi-, tselluloosi- ja klaasitööstuses,
jääkaine kloor leiab aga tänuväärse paiga PVC tootmisel.
PVC lähteainetest moodustab keedusool 57 %, ülejäänu toornafta .
Leidumine:
margariinid , kakaojahu, leivad (happesuse regulaatorid ), seep , pinna-töötlemisained, E519, E520, E521, E522, E523, nafta-, tselluloosi- ja paberitööstuses. Tehiskiudainetes jm.
Lisaks veel vee kareduse vähendamiseks (lisatakse veele NaOH -d ja lastakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite)
d) Kahjulikkus ja vajalikkus
Kõrvalmõjud: Pole teada. (E524) Kuid kahjulikkus, kui selline avaldub sellest, et kuna NaOH on tugev alus, neelab õhust süsinikdioksiidi ja veeauru, siis tema vesilahus söövitab klaasi. Nahale sattudes põhjustab nö. kahjustusi.
Vajalikkus: on seebi koostisosa , puhastab gaase , on osaks paberi-, tselluloosi- ja klaasitööstuses, leidub paljudes toitudes.
e) Faktid
  • 2) Seebikivilahus on läbipaistev
    värvitu vedelik, mis sõrmede vahel hõõrudes tundub libe.
    Üldiselt aga söövitav!
  • Õhuga kokku puutudes muutub seebikivi osaliselt
    soodaks.
  • 1998. aastal ulatus naatriumhüdroksiidi maailmatoodang 45 miljoni tonnini. Põhja-Ameerikas ja Aasias kokku toodeti umbes 14 miljonit tonni ja Euroopas 10 miljonit tonni.
    f) Illustreerivad pildid
    NaOH graanulid
    Naatriumhüdroksiid
    Keemiline valem
    NaOH
    Molaarmass
    40 g/mol
    Tihedus
    2,13 g/cm3
    Lahustuvus vees
    111 g/100 g (20 °C)
    Sulamistemperatuur
    318°C
    Keemistemperatuur
    1390°C
    g) Viited
    http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1721
    http://et.wikipedia.org/wiki/Seebikiv i
    http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:MH_FnQXXaCAJ:www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/1aryhmametallid.pdf+naatriumhüdroksiidi+leidumine&cd=2&hl=en&ct=clnk&client=safar i
    http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=4840&forum=18
    http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=1008&forum=18
  • Naatriumhüdroksiid #1 Naatriumhüdroksiid #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor M V Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Seebikivi
    1
    docx

    Seebikivi

    Seebikivi KEEMILINE KOOSTIS Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi valem on NaOH, seega üks seebikivi molekul koosneb ühest naatriumi katioonist ja ühest hüdroksiidioonist. KEEMILISED OMADUSED Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Selle pH on leeliseline. Naatriumhüdroksiid ei põle ning on vees täielikult lahustuv ja anorgaaniline. FÜÜSIKALISED OMADUSED Naatriumhüdroksiid on valge tahke lõhnatu aine. See on väga kergesti lahustuv aine (lahustuvus 20°C juures on 111g/ 100g). See sulab 318°C juures ja selle keemistemperatuur on 1390°C. NaOH tihedus on 2,1 g/cm3 ning molaarmass 40 g/mol. TEKE 2Na+ + 2H2O + 2e- H2 + 2NaOH LEVIMUS Margariinid, kakaojahu, leivad (happesuse regulaatorid), seep, pinna-töötlemisained, E519,

    Keemia
    Üks tuntumatest alustest-naatriumhüdroksiid
    1
    doc

    Üks tuntumatest alustest: naatriumhüdroksiid

    Üks tuntumatest alustest Naatriumhüdroksiid (varem ka kaustiline sooda, sööbenaatrium) on keemiline ühend valemiga NaOH. Ta on valge tahke lõhnatu aine, mis lahustub hästi vees eraldades sealjuures palju soojust. Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Rahvapäraselt on naatriumhüdroksiidi nimetatud seebikiviks. Keemilised omadused: pH: leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3, lahustuvus vees: 107 g / 100g vees 20oC juures, sulamispunkt: 323 oC, molekulmass on 40,0, ei põle, vees täielikult lahustuv, anorgaaniline. Naatriumhüdroksiidi saadakse naatriumkloriidi vesilahust elektrolüüsides (katoodil eraldib vesinik, anoodil kloor, katoodiruumis tekib naatriumhüdroksiid). Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor. Naatriumhüdroksiid on keemiatööstuse põhitooteid. Teda kasutatakse nafta- (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi- , klaasi- ja paberit?

    Keemia
    naatriumhüdroksiid referaat
    7
    doc

    naatriumhüdroksiid referaat

    nafta- (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi- ja paberitööstuses, tehiskiudainete valmistamisel, gaaside puhastamisel jm. Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor. Seebikivi vajatakse peamiselt paberi-, tselluloosi- ja klaasitööstuses. 2 Naatrumhüdroksiid Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH. Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik. Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. Aine on tugevalt söövitav. Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv,

    8. klass bioloogia
    IA rühma metallid-kokkuvõte
    16
    pdf

    IA rühma metallid-kokkuvõte

    1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt-

    Keemia
    Keemia aluste KT3
    29
    doc

    Keemia aluste KT3

    Olulisemad ühendid on vesi ja vesinikperoksiid H2O2saamine: BaO2+H2SO4=BaSO4 (nool alla)+H2O2. Valguse käes või katalüsaatorite toimel laguneb: 2H2O22H2O+O2. Tugev oksüdeerija nii happelises kui aluselises kk-s 2KI+H2O2I2+2KOH võib esineda ka redutseerijana. 9. Leelismetallid (Li, Na, K): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Perioodilisussüsteemi 1. rühma liikmed leelismetallid (liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium) on väga sarnaste omadustega. Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast.Keemilise aktiivsuse (kõige reakts võimelisemad) tõttu esinevad looduses ainult ühenditena. Lito- ja hüdrosfääris on levinumad Na- ja K-ühendid, teiste leelismetallide ühendid on palju haruldasemad.

    Keemia alused
    ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
    304
    doc

    ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

    1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

    Keemia



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun