Nigeeria Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal ja on maailma üks suurimaid naftaeksportijaid. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja, kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu.Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkubernerid. Alles 1920. aastal elavnes vastupanuliikumine ning...
SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on eriti pinevaks muutunud arutelu Nord Stream´i gaasijuhtme rajamise üle, mis projketi järgi hakkab kulgema Venemaal Viiburist läbi Läänemere kuni Greifswaldini Saksamaal. Teema on muutunud eriti teravaks poliitliseks aspektiks, kuna järjest rohkem Euroopa riike on andnud oma nõusoleku projekti elluviimiseks. Kuigi kõnealune projekt ei läbi Eesti majanduspiirkonda on Eesti siiski gaasijuhtme rajamise suhtes skeptiline, sest see kujutab endast reaalset ökoloogilist ohtu Läänemerele. Trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit, möödudes lähedalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusvöönditest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nord Stream'i projekti arendamise vastu on Poola ja Balti riigid. Käesoleva referaadi eesmärgiks on välja selgitada pl...
Liibüa konflikti tagajärjed Liibüa nafta eksport on poliitiliste konfliktide tõttu langenud märgatavalt ning Euroopa, kes sõltub riigi naftatarnest kõige rohkem, otsib uusi ostuvõimalusi Iraanist. Joonisel 1 on toodud informatsioon sellest mis riigid ja mil määral sõltuvad Liibüa naftast. Vaatamata sellele, et Liibüa nafta eksport on langenud ning Euroopa otsib uusi ostuvõimalusi Iraanist, ei näe Rahvusvaheline Energia Agentuur vajadust võtta kasutusele varusid. Rahvusvahelise Energiaagentuuri sõnul on globaalne naftatootmine Liibüa tõttu vähenenud 500 000 750 000 barrelit ehk 1 protsendi võrra. Väga huvitav, et vaatamata sellele, et Liibüa osakaal on ainult ligikaudu 2% kogu maailma naftatoodangust, turud reageerivad Liibüas toimuvatele sündmustele väga aktiivselt.
.............................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................8 2 Taastumatud loodusvarad inmese elus Taastumatute lodusvarade hulka kuuluvad miljonite aastate eest tekkinud kütused: põlevkivi, kivisüsi, nafta ja gaas. Neid nimetatakse fossiilseteks kütusteks. Need loodusvarad on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi elanud elusorganismidest. Seetõttu on nende varud piiratud. Et selliseid loodusvarasid jätkuks pikemaks ajaks, tuleb neid kasutada väga säästlikult. Eestis leidub fossiilsetest kütustest ainult põlevkivi, mida kaevandatakse suurtes kogustes elektrienergia, vähem õlied, ja muude saaduste tootmisteks. Kivisütt, naftat ja maagaasi tuuakse meile teistest riikidest.
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, hari...
TALLINNA HELENI KOOL Hanna Vahar NAFTA Referaat G II Tallinn 2007 SISUKORD 1. Nafta koostis. Maagaas ........................................................... 1 2. Nafta omadused. Teke. Kasutus. Leidmine ............................ 2 3. Suurimad naftatootjad. Tulu .................................................... 3 4. Naftareostus. Tagajärgede likvideerimine ............................... 4 5. Kasutatud kirjandus .................................................................. 5 Nafta on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi. Nafta on looduslik maakoores
Ülemaailmne kliimasoojenemine Elisabet , Kristel Miks on see keskkonna probleem maailmas ? Järjest suuremad tormid Tornaadod Sulamine Üleujutused Õhutemperatuuri tõus Süsihappegaasi tõus Tagajärjed Temperatuuri suurenemine Veetaseme tõus Sademetemustri muutumine Metsapõlengud Tormid Kõrbestumise ja kliimamuutuste tagajärjed Araali mere piirkonnas Kõik see kokku on hävitav löök elusorganismide liigikusele Mis on põhjustanud kliima soojenemise ? Kliima soojenemine on tekitatud meie inimeste poolt . Kindlasti mõjutavad soojenemist ka looduslikud ning Päikesel toimuvad protsessid, kuid nende osatähtsusust ei saa ületähtsustada Mida saame meie teha ? TAASKÄITLE OMA PRÜGI ISTUTA TAIMI ÄRA HOIA OMA ELEKTROONILISI SEADEDI 24/7 SISSE LÜLITATUNA KASUTA VÄHEM MOTORISEERITUD SÕIDUKEID HOIDU LIIGS...
Saksamaa Bundesrepublik Deutschland Rahvaarv ja pindala Saksamaa rahvaarv on 81,147,265 inimest Saksamaa pindala on 357,022 ruut kilomeetrit Maismaa pindala on 348,672 ruut kilomeetrit Veekogude pindala on 8,350 ruut kilomeetrit Rahavstiku tihedus on 227,3 inimest/ruut kilomeetril Fossiilsete kütuste import ja eksport Toornafta eksport 14,260 (bbl/day) Toornafta import 1.876 (million bbl/day) Naftasaaduste eksport 376,600 (bbl/day) Naftasaaduste import 758,100 (bbl/day) Maagaasi eksport 18.17( billion cu m) Maagaasi import 87.96 (billion cu m) Elekter Elektrit toodetakse 526.6 (million kWh) Elektrit tarbitakse 582.5 (million kWh) Tootmiselt 161 maailmas Tarbimiselt 166 maailmas Elektri tootmine 51 % toodetakse taastumatudest energiaallikatest 7% toodetakse tuuma kütustest 6%toodetakse hüdroelektrijaamadest 36% toodetakse ...
Me ei ole maad saanud kingituseks oma vanematelt, vaid võtnud selle laenuks oma lastelastelt Paljude arvates praegu Maal elavad generatsioonid on ainukesed, kelle eest peaks hoolt kandma või kelle elu peab mugavaks muutma. Tulevaste põlvkondade peale ei mõelda. Praeguse elustiili juures me hävitame nende jaoks vajalikku keskkonda. Alates 1892. aastast on naftat kasutatud kui auto kütust. Sellega kaasnes ka väga suur nafta kasutuse kasv. Viimase 50 aastaga on see tõusnud aga väga suure kiirusega. Naftat kasutatakse enamasti bensiini tootmise, kuid seda tehakse ka plasti tootmisel. Tükk aega on räägitud sellest, et nafta saab otsa, kuid keegi ei kuula seda. Raamatu “Beyond the Limits” (piiride taga) ennustas 1992. aastal, et nafta saab otsa 2031. aastaks. Ning siiani on kõik paika pidanud, kõik need ennustused. Kui nafta otsa saab, peavad autod alternatiivkütust kasutama hakkama, plastmassi asemel
· 13 % atmosfääri kaudu · 10 % looduslikest allikatest · 3% merel puurimine Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t. Mehhiko lahel nafta puurimisega voolas 10 kuuga merre 400 000 t naftat. Mustal merel "Nassia" märts 1994, 100 000t · 25. oktoobril 1998 puhkes tulekahju Põhjamerel üldotstarbelisel kaubalaeval Pallas. · Alus triivis Saksamaa ranniku suunas ja jooksis pärast seda, kui katsed alus eemale pukseerida ebaõnnestusid, Amruni saare lähistel madalikule. · Merre voolas 244 m3 naftat, mis koguti kokku õlikorjelaevade poolt ja rannikult. · Vrakist suudeti päästa 444 m3 naftat.
SAUDI ARAABIA -RIIGI ENERGIAMAJANDUSE ISELOOMUSTUS 1.Kas Sinu riik on hästi kindlustatud energiavaradega? Saudi Araabiale kuulub enam 1/5 osa maailma naftavaru. Suurim tootja ja eksportöör naftasaasude. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Nafta, looduslik gaas, Võimalusel lisa energiavarade kaart.Millised muutused on toimunud energiavarade tootmises viimase 20 aasta jooksul?Lisa graafikuid! Viimase 20 aastat nafta tootmise kasvab Viimase 20 aastat loodislik gaasi tootmise püsivalt kasvab ilma langema 2.Milliseid energiavarasid riik ekspordib?Impordib? Ekspordib: naafta (6.88 million bbl/day (2011 est.)), autobensiin, diesel, masuut Impordib: autobensiin, diisel, masuut 3.Milline on riigi energiatootmise struktuur?(millistest energiavaradest toodetakse elektrit).Lisa diagramm. Fossil kütest(naftast, gaasist) Production from oil gas
enesega kaasa probleeme, sest ühiskond vajab tarbimist. Samas inimesed, kes tahaksid vähem tarbida, ei saa seda teha, sest tooted on ülesehitatud nii, et need ei peaks pikka aega vastu, et tooteid tarbitaks rohkem. Ebaefektiivseks kasutamiseks võib pidada ka ressursside kasutamine lõbu pärast, mille käigus tarbimise saadud kasutegur on minimaalne. Üks ressurss, mida vägagi ebaefektiivselt kasutatakse, on nafta ja ta erinevad saadused. Suur ressursikulu on näiteks erinevatel mootorspordialadel, kus kasutatakse tohututes kogustes naftasaadusi lihtsalt selleks, et autotootjad saaks näidata oma masinate omadusi, peamiselt kiirust ja juhitavust. Samas on see äri, kus on suured rahad mängus. Mootorspordis kulub tohututes kogustes naftasaadusi, mida saaks kasutades kordades suurema kasuteguriga tegevusteks. Peale mootorspordi on palju kütuse raiskamist ka inimkonnal niisama
Uurimustöö Juhendaja: lektor Viljar Veebel Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…......….............3 1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed……………………………….….………....4-5 2. Naftakriis tänapäeval...................................................................................................6-7 3. Nafta versus alternatiivsed energiaallikad…………………………….….………….8-9 Kokkuvõte……………………………………………………….………….….10 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………....11 2 SISSEJUHATUS 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioon viis maailma uude ajastusse – domineerima
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine
Venemaa sadamatesse. Eesmärgiks on tuua välja, miks on naftareostus niivõrd ohtlik loomadele ning kui palju see elusloodusele ja loodusele üldse kahju teeb. Oma referaadis toon välja naftareostuse tekkepõhjused ning siis toon välja selle tagajärjed eri liiki elusolendite jaoks. 2. Naftareostusest üldiselt Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara. Inimesele näib haisev, kleepuv ja määriv nafta ääretult mürgise ja ebamaise vedelikuna. Tegelikult on see tekkinud niisama looduslikult nagu turvas ja ravimuda. Nafta koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), ühtlasi on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett. Pinnaveekogudesse satub toornafta peamiselt inimese käe läbi, tavaliselt tankeriõnnetuste ja naftapuurtornide lekete tõttu
Alkaanid ja maailmapoliitika Üks tuntumaid alkaane on nafta, see on ühtlasi ka üks olulisemaid maavarasid. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, mida kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Kunagi ammu kasutati naftat Hiinas petrooleumi valmistamiseks. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahel sõjapidamiseks. Esimesed nafta puurtornid ehitati juba Hiinas enne meie ajaarvamist. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit,
Riigi energiamajandus ARVUTITUND Riigi energiamajanduse iseloomustamist alusta tutvumisega atlaste kaartidega. Kasuta ka Maailma atlast, Uut maailma atlast, Kooliatlast ja Õppeatlas 3. 1. Suurbritannia traditsioonilised energiavarad Joonis 1. Maagaasi ja nafta paiknemine Põhjameres. Allikas: http://www.acorn-ps.com/web/image/content/map/sns_map.jpg Joonis 2. Kivisöe kaevandused Suurbritannias. Allikas: The Business at a Glance UK Coal Annual Report and Accounts 2008. http://ukcoal.annualreport2008.com/2008_Highlights/The_Business_at_a_Glance/Default.aspx?id=178 Joonis 3. Traditsioonilised maavarad Euroopas. Allikas: Major mineral fuel resources in Europe, Caucasus and Central Asia Maps and Graphics at UNEP/GRID Arendal. http://maps.grida
Energiaprobleemid Energiaprobleemid esinevad kõikjal maailmas, neist peamiseks mureallikaks on energia tootmine. Fossiilsete kütustega seostuvaks probleemiks tembeldatakse tihtipeale globaalset soojenemist ja ka fakti, et samatempolise tarbimisega kauaks neid enam meile ei jätku. Massiivne fossiilkütuste kasutamine maailmas on tekitanud meile küllaltki palju probleeme ja mõtlemisainet. Nafta hind üle maailma kerkib kiirustel, mida mõni dekaad tagasi ei suudetud isegi ette kujutada. See tuleneb ka sellest, et sel ajal ei osatud aimata, et maailmast võib saada taoline tarbijaskond nagu ta praegu on. Tihti süüdistatakse energiaprobleemides ületarbimist, mis ei pruugigi üldse vale olla. Kasutame ju tõesti meeletutes kogustes energiat, mõtlemata, kust või mis teid pidi see meieni jõuab. Mõtlemisaineks on paras see kas meie suur energiajanu võib
Maagaasi põhiosaks on metaan (kuni 98% CH4), lisanduvad veel etaan, propaan, butaan, vesinik, väävelvesinik, lämmastik, heelium. Nafta Nafta on maakoores leiduv, peamiselt vedelatet süsivesinike segust koosnev maavara. Nafta koosneb: peamiselt süsinikust (82-87%), lisaks veel väävel, lämmastik ja hapnik. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid(enamasti üle 10%). Olenevalt nafta leiukohast saadakse temast otsedestilleerimisel: bensiin (10- 15%), reaktiivmootorikütust (15-20%), diislikütust (15-20%) ja masuuti (umbes 50%). Destilleerimisel võetavad peamised fraktsioonis on: gaasid, bensiin (40- 210 0C), ligroiin (120-240 0C), petrool (150-320 0C), gaasiõli (180-360 0C), solaarõli (300-400 0C). Nafta tootmine ja keskkond Naftasaadusi kulub maailmas igal aastal üle 3 miljardi tonni. Sellest 50% läheb transpordi tarbeks
Mõisted: Alkaan süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon.
Uue maailma serval P�rnu mnt. viadukti all asub betoon sammastega t�idetud ruum-ala, kus kunagi enne Tehnika tn. pikendust asus parkla, mis t�na seisab t�hja kruusaplatsina, mille elutegevus j��b ainult selle k�rvale j��va nafta putka piiridesse. V�ibolla m�nikord harva tikub sinna parkima m�ni sahk v�i s�iduauto. Just seesama tehismaastik vajaks ellu�ratust nagu paljud teisedki paigad suure linnaruumi keskel, kus aina rohkem v�tavad pinda parkla�ritegevused ja s�steemsed eluvormid ja kus �ha v�hem j��b ruumi linlastel oma igap�eva tegemiste k�rvalt ka urbanistlike subkultuuride loomiseks ja nende arendamiseks, mis oma v�iksusegi poolest muudaks kirjumaks
MERCOSUR- Lõuna ühisturg Loodi 1991a Liikmed- Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Urugugy- Eesmärk religiooni majanduslik koostöö APEC- Aasia ja Vaikse ookeani majanduslik koostöö Loodi 1989a Liikmeid 21 Vabakaubanduse ja majandusliku koostöö arenemine OPEC Loodi 1960a Liikmeid 13 (õpik lk 56 pluss Angola ja Ecuardo) Tegevus- nafta tootmismahtude reguleerimine, toornafta hinna kujundamine ) IMF- Rahvusvaheline valuutafond Loodi 1944a koos Maailma Valuutafondiga. Eesmärk jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantsriikide ärahoidmine. 184 liikmesriiki , eesti ühines 1992a. G8- The gruop of eight Maailma juhtivate tööstusriikide ühendus ja Venemaa ühendus ( USA, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa)
Õli võib loksuda ühes ja samas tõusutsoonis (või ka ühest teise) sisse ja välja. Sõltuvalt setete või substraadi omadustest, ranna profiili kallakusest ja olemasolevast laineenergiast, võib õli olla maetud kihtidesse, setete alla (vahel enam kui ühe meetri sügavusse), segatud põhjasetetega või settida kihina setetele tõusutsooni kõrgemates kohtades. Õliga reostatud rannaseteteerosioon või reostatud rannasetete terviklikkuse rikkumine võib viia sellele, et nafta jõuab madalaveeliste rannikualadeni. 11.Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Õlilaigu levimine merepinnal on ajaliselt kiire ja domineeriv protsess kohe pärast lekkimist, mis pidevalt kahaneb kuni täieliku peatumiseni ühe kuni 10 päeva jooksul. Õli levimist mõjutab mitu tegurit. Kõige olulisem on väljavoolanud õli maht, eeldusel, et õli on üle oma voolavuspunkti. Ulatuslik äkiline reostus valgub kiiremini kui järg-järgult väljaimbuv õli
nii väga häiriks. Sellepeale tekkib loomulik küsimus, kas probleem oli ikka nii tõsine, et pidi sõjaliselt sekkuma. Mõni aastat hiljem poodi üles diktaatorlik valitseja Saddam Hussein. Loodeti, et sõda on läbi ja demokraatia juba varsti õitseb Iraagis, aga kohtuti uue probleemiga terrorismiga. Sõda terrorismiga kestab tänaseni. USA on demokraatiat demonstreerinud juba üle 10 aasta. Ühe vandenõuteooria kohaselt tungisid USA väed Lähis-Itta nafta ja maagaasi pärast. Nimelt on USA sellest väga suures sõltuvuses. Peale sõja välja kuulutamist tõusis nafta hind 50% ja sõjast Iraagiga said naftaga äritsejad kõva kasumi, kusjuures sõja välja kuulutanud USA president G. W. Bush oli ka isiklikult kõvasti naftasse investeerinud. On raske öelda, mis on tõde. USA on juba 20. sajandi keskpaigast jõudu demonstreerinud. Nt võidurelvastumine NSVL-iga, Vietnamiga sõtta astumine.
· ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA-
Bensiin 95, 98, väävlivaba 07.12.2012 Bensiin üldiselt ja kasutus Bensiin on peamiselt mootirkütusena kasutatav kergete süsivesinike segu, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse toornafast temperatuuri tõsmisel eraldades Bensiini kasutatakse vedelkütusena automootorites ja üldse sisepõlemis mootorites. Kasutatakse veel ka õlide ja rasvade lahustamiseks Et bensiini oktaani arvu tõsta lisatakse bensiinile enamasti etanooli kuna etanooli oktaanarv on kõvasti suurem. Bensiinil puudub keemiline valem. Ohud Bensiin on eriti tuleohtlik. Bensiini õhusegud on plahvatusohtlikud Bensiin on: 1. mürgine 2. ärritav 3. sissehingamine kahjustab närvisüsteemi. Bensiini gaaside sissehingamine võib unisust või peapööritust. Võib tekitada geneetilisi defekte Võib põhjustada vähktõbe Arvatavasti kahjustab ka viljakust. Ohud Mürgine veeorganismidele. Pinnase ja põhjavee saastumisoht. Pikaajaline toime. Hoida eemal soojusallikast / sädemete...
Majandus Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa
Maavarad, nende teke ja kasutamine Edvin Tuvik 9b TKG Maavarad mida leidub ja kasutusala Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad: Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt. Vesi pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi Kukersiit ...
Metaan – maagaas, soogaas, kaevandusgaas CH4 Tekib loom- ja taimejäänustest veekogu põhjas; samuti loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. Värvuseta, lõhnata, vees ei lahustu, õhust kergem gaas On üks kasvuhoonegaasidest Kasutatakse kütusena, metanooli tootmiseks, biogaasi tootmiseks (biogaas sisaldab 70% metaani) Propaan C3H8 Leidub nii looduslikus gaasis kui na nafta koostises Värvusetu, vees ei lahustu Ohutuse eesmärgil lisatakse talle 0,02% väävliühendeid, et anda talle tugev lõhn. Kasutatakse keevitamisel, balloongaasina majapidamises, freooni asendjana aerosoolpakendites. Parafiinid Tahked alkaanid (alkaanide C16-C40 segu) Valmistatakse küünlaid ,parafiinmähiseid. Nafta
Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõtlikkuse all mõistetakse Vali üks: äriotsuste vastuvõtmist !!!! kõike nimetatut uuenduste tegemist firmas riski võtmist majandustegevuses Küsimus 6 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige Vali üks: inimeste loomulikke, treenimata võimeid !!!! töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid kõike nimetatut loodusressursse nagu nafta ja rauamaak raha Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusteooria põhiprobleem on see, Vali üks: !!!! kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla kuidas inimesed kulutavad oma raha kuidas rikkus akumuleerub et ressursid on piiramatud Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mikroökonoomika Vali üks: kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib kõik nimetatu
Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad Levinumad taastuvad eneriaallikad on voolav vesi, tuul, looded, päikeseenergia ja geotermiline energia. Levinumad taastumatud on fossiilsed kütused (nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas) Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm Millised on nafta eelised teiste fossiilisete kütuste ees milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine
o Suurendas võitlust dissidentide vastu o 1984 veebruaris suri Andropov Koolist vaba päev · Andropovi asemel sai NSVL juhiks K. Tsernenko (1984-1985) o Märtsis 1985 ta suri Vaba päeva ei saanud Afganistani sõda, rigijuhid surevad igal aastal ... USA alustas uut võidurelvastumist, NSVL ei suutnud sellega kaasa minna. Saudi Araabia suurendas nafta tootmist, nafta hind langes, NSVL majandus raskustes. Alustati viinavastase kampaaniaga. Raha toob võidu!
Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel.Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine.Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad.Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel
Naftaga seotud globaalsed ja regionaalsed probleemid Veera Jegorova 123470 KATB11 Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid. Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel,
Esitluse valmistaja: SeltsimeesLenin Nafta Nafta koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust. Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem Nafta teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu Nafta leiukohad Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbruses, Ameerika Ühendriikides
Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele. Energiaallikad: taastumatu- enerigaallikas, mida ei saa korduvkasutada (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi), taastuvad- energiaallikas, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada (tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia), traditsiooniline- fosiilkütused (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas), tuumaenergia, alternatiiv- laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid. Nafta- Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Venezuela, Katar, Hiina, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit. Suure kütteväärtusega. Hea transportida tankeri...
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud?
.....................................................................................................................................................3 1. VEE REOSTUS...................................................................................................................................................4 1.1. SINIVETIKAD..................................................................................................................................................5 1.2. NAFTA REOSTUSED.........................................................................................................................................6 1.3. PÕHJAVEE REOSTUS........................................................................................................................................7 1.4. VEE PUHASTAMINE.........................................................................................................................................8
II: Laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. Tootmisüksused koondusid ja toodangu nimestik laienes. IV: Kujunesid võrgustikuna toimivad firmad. Tootmise ja toodete keerukus kasvas. Põhirõhk oli tootearendusel ja brändi müümisel. .Ettevõtlus klaster e. kobarpaljude eritüüpi kitsalt spetsial.ettevõtete teritor. kooslus, seotud sarnase tootegrupi valmistamisega, NAFTA PõhjaAmeerika kaubandusühendus, kaotada liikmete vahel tollimaksud ja kvoodid, ASEAN KaguAasia riikidevaheline org Singapur, tai, malaisia. APECAasia ja Vaikse Ookeani majanduskoostöö, MERCOSUR Lõuna Ühisturgargentiina brasilia vabakaubandusliit, ELEuroopa riikide vaheline majandusliit, Nende erinevused seisnevad selles, et sinna kuuluvad eri riigid erinevatest maailmajagudest ja seotud ainult oma maailmajaoga, v.a. OPEC. Igal organisatsioonil on oma ülesanne.
1.Nim 3 põhjust,miks on kütustes peituv keemiline energia üks paremaid energia salvestamise võimalusi. -1.püsib kütustesse salvestatud energia väga kaua- praktilise kasutamise jaoks piiramatu aja.2.saab kütustesse salvestatud energiat igal ajal vajalukus koguses kasutada.3.Saab energiakandjaid-kütuseid- lihtsal viisil ühest kohast teise transportida. 2.Kust on pärit kütustesse salvestunud keemiline energia? -Päikese energiast 3.Milliseid ühendeid saab kasutada kütusena? -igasuguseid ühendeid,mille koostises on mõni võrdlemisi madala oksüdatsiooniastmega element,mis võib kergesti üle minna kõrgemale oksüdatsiooniastmele. 4.Loetle tähtsamaid kaevandatavaid kütuseid. -nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,turvas 5.Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? -sest tahke kütuse põlemisel ei pääse õhuhapnik põlevale ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik,raskem reguleerida leegi suurust ja temp. 6.Millistel t...
Organisatsioon Nimi ingl.k. Nimi eesti k. Tegevusala Liikmed WTO World Trade Maailma Reguleerib Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Organisation Kaubandusorganisatsioon riikide vahelist Edela-Aafrika, Kagu-Aasia, kaubandust Austraalia, Euroopa; IMF Internarional Rahvusvaheline Tegeleb 184 liikmesriiki, peaaegu Monetary Fund valuutafond rahasüsteemi kogu maailm stabiilsese tagamisega ja finantstehnilise abi ning ...
päeva varem rajatud uue puuraugu tsementeerijate aadressile ning BOP tootjate suunas. Vastutusest tähtsam aga on, et sellise õnnetuse tõenäosust hinnati 0.0%-liseks ning endiselt ei suudeta lekkeid likvideerida. Endiselt üritatakse BOP kraane allveerobotite abil sulgeda, kuid senini tulemusteta. Esmalt välja pakutud võimalikke lahendusi on kaks – katta lekkekohad hiigelsuure koonusega ning pumbata koonuse ülaosast nafta laevale, lisaks samaaegselt puurida maardlasse uus puurauk ning selle kaudu vähendada survet lekkele. Kõik see aga võtab hinnangute kohaselt 2-3 kuud, samas lekke suuruse kohta on meediast enim läbi jooksnud arv 5000 barrelit päevas – mis tähendab, et mõne nädalaga on katastroofi mõõtmed suuremad kui Exxon Valdezi naftatankeri puhul 1989. aastal.Tagajärjed on kolossaalsed. Rikutud rannikud, lindude ja merekilpkonnade hukk, krabi-, austri- ja krevetivarude hävimine
Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, ...
nõudluse kasv, mis tekitab inimeste koguse kasvust meie maailmas, ning nende keskmise elutaseme kasvust. Aga kui me tahame täiesti aru saada kütuse hinnakujunemise mehhanismi, tuleb meeles pidama, et hinnakujunemise põhietappidel seda mehhanismi mõjutavad palju erinevad faktorid. Näiteks: 1. Ostuhind, teiste sõnadega kütusehind börsil (~45% naftahinnast) 2. Maksu suurus, mis kehtib nafta toodangu jaoks (~48,5% hinnast) 3. Vajalikud lisandid kütuses, näiteks kohustuslikud Lätis biolisandid (~0,5% hinnast) 4. Jaemüüja kasum, millest kaetakse kõik kulud (~6,0% hinnast) Kütuse hinda kujunemine Eestis. Allikas: Neste.ee Naftanõudlus moodustatud kõigepealt maailmamajanduse kasvutempodega, ning mõnede teiste faktoritega, mille seas on: struktuursed naftanõudluse omadused, majanduse energia - ja nafta
Rahvusvahelised põhjused Uute loodusvarade otsimine maagid, troopilised kultuurid Laiendatud turg uute tarbijate otsing ... Rahvusvaheliste põlvkodade areng 1 põlvkond enne 19 saj (kaubanduskompaniid) 2 põlvkond 19 saj lõpp (ettevõtted kes tegelevad toorainete tootmisega, maavarad, nafta ja põllumajandus saadused) 3 põlvkond 20 saj keskpaik (tegeleb hankimisega, tehnoloogia on täiustunud ja kasutusele on võetud transport et kaup kiiremini kohale viia) 4 põlvkond 20 saj lõpp (ettevõtlusvõrgustik, igaüks teeb niipalju mida oskab ... ja neid mida ei osata ostetakse sisse nt koolis koristajad või firmas raamatupidajad) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Jaotatakse: · Majandusühendused riigid, kes teevad oma vahel tugevat koostööd. Leidub kogu
KÜTUSED 1. Looduslikud kütused on kivisüsi, põlevkivi jm. ; nafta ; maagaas 2.Tehiskütused on turbabrikett, koks ; bensiin, kütteõli ; genraatorigaas 3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima
OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Asutati 1960. aastal Eesmärk naftahinna kujundamine ja kõrgel hoidmine Liikmesriikide heaolu tagamine 11 liiget: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Katar, Araabia ÜE, Liibüa, Nigeeria, Alzeeria, Venezuela, Indoneesia. 1 barrel = 158,92 liitrit (praegu ~ 50 USD) Organisation of Petroleum Exporting Countries Toorainekartell EFTA Euroopa Vabakaubandus Piirkond (Assotsiatsioon) Loodi 1960. aastal Eesmärk vabakaubandus Euroopa piirkonnas Ajalooline tähtsus EL-iga kauplemisreeglid samad Praegu 4 liiget: Norra, Island, Sveits, Liechtenstein. NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994. aastal Liikmed: USA, Kanada, Mehhiko. Eesmärk rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine ja vabakaubandus, samuti tahab saada tolliliiduks. ASEAN Kagu-Aasia Maade Organisatsioon Loodi 1967. aastal 10 liikmesriik...
Nafta(masuut,40%)-mootorikütuseks,soojus,elekter. Varud: Pärsia laht, Lõunaameerika,Aafrika. Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA. Tootjad:Hiina,USA,,India,LAV,Aus...
tulnud ohtralt ette ka metsatulekahjusid. Kerkivad esile ka keskkonna probleemid, näiteks: 1) atmosfäär soojeneb - tänu sellele lõhume klimaatilist tasakaalu 2) ¾ kalavetest on ammendunud 3) jääkilp on tervelt 40% õhem kui 40 aastat tagasi 4) Siberis on igikeltsi all metaan võimsam kui CO2, tekkib kasvuhooneefekt, mille tagajäried võivad olla loodusnähtused, mida me ei suuda kontrollida. Inimesed on muutunud haritumaks, nad on avastanud mitmeid maavarasid, näiteks nafta, kivisüsi jne. Naftat kasutatakse tänapäeval kui põhilise energia allikana. Tänu naftale on inimesed muutunud ka üha rohkem mugavamaks, heaks näiteks on auto - mugavuse ja protsessi sümbol. Naftat kasutatakse ka müügiks ja saadud raha eest tehakse võimatu võimalikuks, näiteks tehissaared Dubais. Kõige tuntum paik kus leidub naftat on Nigeeria, seal aga on vaeseid peaagu 70%. 50 aastaga on tekkinud rikaste ja vaeste vahele suur lõhe, see on suurem kui kunagi varem.
· Toorainemaad o Ressursirikkad arengumaad o Ei suuda industrialiseeruda o Uus tehnoloogia vähendab vajadusi tooraine järele mõistlik looduskasutus võimaldab osa vajadusi rahuldada inforiikide eneste loodusvarade arvel teenivad tooraine müügiga üha vähem o Vaesed v alla keskmise jõukad: Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili, Indoneesia o Erandi moodustavad nafta eksportijad: Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit jt · Vaesed riigid o Pole kapitali, loodusvarasid ega usinaid tööinimesi o Muutunud globaalse maailmamajanduse seisukohalt tähtsusetuks o Afganistan, Jeemen, Nepal, Ruanda, Niger, Eritrea 1.8. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid · Suunavad riikidevaheliste majandussidemete arendamist, sh ka RVE tegevust · Põhjuseks: globaliseerumine ja rahvusvahelise tööjaotuse kasv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
