Kreeklaste ajaarvamise aluseks oli kuuaasta. Aasta keskmiseks pikkuseks võeti 365,5 päe va ja iga 4a oli liigaasta. Juuliuse kalender asendati Greogoriuse kalendriga. 10. Olümpiamängud Korraldati iga 4 aasta tagant. Osa tohtisid võtta ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi alasti. Naised ei tohtinud osaleda ega vaadata. Va Demeteri naispreester. Jooks : staadionijooks, diaulos, dolichos, relvisjooks. Viievõitlus: kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus, jooks. Esimesed 776pKr Viimased 394pKr 11. Kool ja haridus Hariduse eesmärk oli : ,,olla parem ja teistest üle" Homerose õpetuse ideaal sisaldas sporti ja muusikalist õpetust. 7eluaastast algas poiste karm kasvatus gümnaasiumis. Rikkamates perekondades õppiti pedagoogi käe all. Vaesemad kodanikud saatsid oma pojad kooli. Õpetati isegi varastama.. *Kreeka : hariduse eesärgiks oli noore inimese arendamine nii vaimselt kui ka füüsiliselt. 7-14 panid erakooli. Igal poisil oli oma ori
eluaastates Tartu rahu üheksakümne esimene aastapäev Tartu rahu 91-ne aastapäev vaheaeg on esimesest aprillist kolmeteistkümnenda aprillini vaheaeg on 1. aprillist 13. aprillini talle kulus ära pooletunnine paus talle kulus ära 30-minutiline paus tal on nelja-aastane laps tal on nelja-aastane laps õnnitleme viieteistkümnenda sünnipäeva puhul õnnitleme 15. sünnipäeva puhul Paranda vead. Kirjuta õigesti terve fraas või lause välja. 110. meetri jooks 110 meetri jooks Mul on 2 koera ja 1 hamster. Mul on kaks koera ja üks hamster. Avatud 4. 12. september Avatud 4. kuni 12. september 12ndikud lõpetavad 12-ndikud lõpetavad Jagati välja 3 1-st kohta ja 5 5ndat kohta. Jagati välja kolm 1-st kohta ja viis 5- ndat kohta Õnnitleme 100nda aastapäeva puhul ! Õnnitleme 100. aastapäeva puhul! Meie 13-st kaaslasest 4-l tekkis kiiresti väsimus. Meie 13-kaaslasest 4-l tekkis kiiresti väsimus.
sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). Kõigil hüppe ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiklased
- Mul on gripp - Mul on köha ja nohu - Mul valutab pea - Mul valutab kõht M - Mul on valus - Mis teil valutab - Kas te olete haige - Mina olin haige 3 päeva - Ma olen külmetanud - Ma olen juba terve - Terve inimene - Haige inimene - Ravima Arst - Ravima - Tabletid , - Käsi, Käed , - Jalg, Jalad , - Varvas, Varbad, sõrm, sõrmed , - hammas, hambad , - silm, silmad , - kõrv, kõrvad - selg - põlv - nina - suu - laup - võit - kaotus , - jooks, jooksma , - hüpped, hüppama - Mina käin trennis Eessõna: Uzpamb b - Korvpall B - Hoki
Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja Üksikalade tulemused Esimene päev (27. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 100 m jooks 10,68 933 933 2 Kaugushüpe 7,76 1000 1933 2 Kuulitõuge 15,11 796 2729 2 Kõrgushüpe 2,00 803 3532 5 400 m jooks 46,71 973 4505 3 Teine päev (28. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 110 m tõkkejooks 14,48 913 5418 5 Kettaheide 43,66 739 6124 4 Teivashüpe 5,00 910 7067 2 Odavise 65,82 826 7893 2 1500 m jooks 4
Luuletus liigutustega VIHMAHOOG TUUL PUHUS SUUREKS TUMEHALLI käed suu juures nagu puhuks HIIGLASUURE PILVEPALLI. korraga mõlema käega suur ring SIIS PÄIKE PILVE TAHA KADUS käed näo ette JA ALGAS TIHE VIHMASADU. mõlema käe sõrmedega NÜÜD RUTTU - RUTTU JOOKSID KOJU parema käe sõrmedega vasaku käe kohal "jooks" MUTT, ORAV , HIRV JA JÄNKUPOJU! vasaku käel 4 sõrme püsti ja parema käega ükshaaval läbi katsuda METS KORRAPEALT NII VAIKSEKS JÄI, kolmnurk pea kohal, parema käe nimetissõrm suu peal VAID SIIL VEEL ÜKSI RINGI KÄIB. mõlema käe pöidlad koos, sõrmed vaheliti TA KANNAB SEENEST VIHMAVARJU käed peakohal kokku JA KORJAB MÄTTALT KUREMARJU. parema käega korjata vasakusse pihku
Lühiuurimus Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil Kahe maailmasõja vahel toimusid viied suveolümpiamängud.Siis sekkus sõjamasin ning kahed järgmised mängud jäid toimumata, kuigi said mängude loetelus järjekorranumbri.1920.aastatealgul asus sõjatules karastunud maailm õhinal uut elu üles ehitama ja hoogsalt läks käima ka spordiliikumine. Esimesed sõjajärgsed olümpiamängudki olid täis pulbitsevat energiat ja optimismi. Seal n-ö uuestisünni ajastul astus olümpialiikumisse ka väike Eesti. Oma rahvuslipu all, oma võistkonnaga. Eesti tuli ja tõusis kohe võitjate maade nimistusse. Sport hakkas iga aastaga järjest hoogsamalt arenema ning rekorditele ei antud asu. Areng oli sedavõrd kiire, et vahetevahel räägiti isegi inimvõimete piiri saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus olümpia ületas eelmise. Pariis vaimustas pärast Antwerpenit, siis tuli imeilus Amsterdam Euroopa südames. Päikeseli...
G. Bizet ooper „Carmen“ „Habeneera“ naine, halamine G. Verdi ooper „Traviata“ Joogilaul mees koor naine G. Verdi ooper „Traviata“ germonti aaria mees E. Grieg süit „Peer Gynt“ Solveigi laul aeglane sünge rahulik, vana naine kiljumas M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ Ivani aaria mees, aeglane M. Mussorgski ooper „Boriss Godunov“ Varlani aaria tempokas, mees, jooks Sümfooniad M. Mussorgski „Pildid näituselt“ Jalutuskäigu teema trompetiga algab A. Borodin II sümfoonia 1. osa (õudne algus) A. Borodin ooper „Vürst Igor“ avamäng pikk noot alguses A. Borodin ooper „Vürst Igor“ Polovetside tantsud puupillid N. Rimski-Korsakov „Seherezade“ 1.osa võimas, harf ja viiul N. Rimski-Korsakov „Hispaania capriccio“ 1.osa tempokas, P
Pesapalli mängitakse suurel väljakul. Väljakul mängitakse nelinurkne ala,mille sees asub eesväljak, sellest väljapoole jäävad tagaväljak ja vaheala ehk jooksurada. Nelinurga kolmes tipus on pesad, neljandassöödulaud (kodupesa)ja püüdja ala. Nelinurga keskel, 18 meetri(60jala) kaugusel, on spetsiaalne söödukoht. Siit viskab söötja kaitsjale. Pesapallimängus on kummalgi meeskonna eesmärgiks sooritada kestel võimalik palju jookse. Jooks sooritatakse, kui lööja(kaitsja) lööb kurikaga palli ning mängijad liiguvad 2 enne järjega söödulaua juurde tagasi jõudmist läbi kõigi pesade. Iga täisringümber nelinurga on üks jooks. Pesapallimäng koosneb üheksast mänguvoorust. Ühe vooru jooksul tegutseb kumbki meeskond korra lööjana ja korra püüdjana. Voor lõpeb, kui kaitses oleva meeskonna kolm liiget on mängust väljas
Nimisõnatuletus Produktiivsed liited isik laulja, seeneline -ja, -lane, -line tartlane koht söökla, sigala -la rühm, kogu naiskond, -kond, -stik mäestik naissugu müüjanna -nna tegevus lugemine -mine Ebaproduktiivsed liited isik kalur, õgard, mesinik, -ur, -ik, -nik, -rd, -sk hulk järvistu -stu omadusnimed pimedus, haigus -us asjad lüliti, iste, vedur -i, -e, -r maailmavaade luterlus, boheemlus -lus Tegijanime moodustamine i-minevik + -ja oli +ja tuli + ja suri +ja tüvi + -ja käi +ja vii +ja jooks +ja · Laevastikku juhatas ...
rounders ja seda mängiti esimest korda 1846. a New Jersey´s USAs. Pesapalli mängitakse üheksaliikmelise võistkonnaga ruudukujulisel väljakul, mida kutsutakse teemandiks, ja mida ümbritseb suurem eesväljak. Väljaku ühes nurgas on kodupesa, kus seisab lööja, ning ülejäänud nurkades esimene, teine ja kolmas mängupesa, mida igaüht valvab pesavaht. Söötja viskab palli mänguväljaku keskel olevast sööduringist. Et saada kirja jooks, peab lööja liikuma läbi mängupesade tagasi kodupessa. Ta võib seda teha ühe löögi ajal või järjestikkusi lööke kasutades. Mõlemal poolel on üheksa löögikorda. Sisevõistkond peab tooma kolm mängijat löögipaiga lähedale löömisjärjekorda. Esimesed reeglid koostas 1845. aastal Alexander Cartwright. Pesapall tõusis kiiresti ameeriklaste meelisspordialaks. Rahvusliku ja Ameerika Liiga meistrivõistluste võitjad võistlevad igal aastal maailmameistrivõistluste sarjas.
Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Olümpiamängude kava Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu (1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele poistele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses,
toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7–24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiarahu Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes
Esimesed olümpiamängud toimusid 776 e.Kr. Peeti jumal Zeusi auks ja iga 4 aasta tagant. Mängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Esialgu olid mängud kohaliku tähtsusega sündmuseks, kuid õige pea hakkas osalejaid saabuma kõikjalt riikidest. Kui esimeste mängude kavas oli vaid staadionijooks, siis aja jooksul muutus programm aina põhjalikumaks. Osaleda said vaid mehed ja poisid. Tuntumad võistlusalad olid: staadionijooks (192m), pikamaajooks (4,7km), kahe staadioni pikkune jooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation (maadluse ja rusikavõitluse segu) ja pentatlon ehk viievõistlus (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) Mõned alad, mis on Keskajast siiani Olümpiaaladena on Game Ball, mis on sarnane jalgpallile, ratsutamine, maadlus. Neid alasid, mida Olümiaaladena ei ole, kuid olid Keskajal kavas on colf- golfi esivanem, kirve viskamine, hurling-sarnane hokile, hobuseraudade viskamine vastu
aastal e. m. a. toimunud 76. mängud, kus autasustati Salamise merelahingu võidukat juhti Themistoklest. Alates 5. sajandi keskpaigast e. m. a. hakkasid olümpiamängud alla käima. Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja Olümpia korduvale rüüstamisele. Püüdes kindlustada endale iga hinna eest võitu, hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka alatuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis rusikavõitlus, maadlus ja kaarikute võiduajamine. Pärast seda, kui Rooma oli alistanud Kreeka, algas 146. aastal ema olümpiamängude Rooma ajajärk. Nüüd võisid mängudes osaleda kõik Rooma riigi kodanikud. Olümpiamängude korraldus Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse
Pikamaajooksja vastupidavus. Pikamaajooksjatel kellel on loomulik kiirus väike - on väga tähtis jalgade jõu arendamine - kükid kangiga ja jalgrattasõit. Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast,
KESKMAAJOOKSU TREENINGUMEETODITE ALUSED 1. Kestvusjooksu ja käigu meetod. 2. Kestvusjooksu, käigu ja kordusjooksude meetod. Sellest kujunes klassikaline treeningumeetod kestvusjooksus ja käigutreeningust maastikul, mis oli ühendatud kordusjooksude ja sprindiga staadionirajal. Selle kohta kirjutab Soome spordiprofessor Lauri Pihkla(Karikosk 1968: 276). Lähikesed korduvad kiired jooksud küllalt pikkade pausidega või aeglane ühtlane jooks arendab vastupidavust paremini, kui üksluine aeglane ringijooksmine rajal. Kordusjooksudest käigupausidega (vahepausid sõltuvad distantsi pikkusest või tempost 5-20 mis) kujunes mõiste ,,kiruslik vastupidavus,, mison keskmaajooksu juures peafaktoriks. 3. G:holmeri ,,fartlek,, (Rootsi jooksumäng on G.Holmeri avastus) Ameerika treener F.Wilt ütles fartleki kohta(Kehakultuur 1968: 276), et see on tee oaasi. Fartlek ei ole kidlaks määratud plaan, vaid treeningu filosoofia
rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. Spordirajatised Sportimise keskkond ehitatakse võistlusreegleile vastavalt. Staadion on rajatis, mis võimaldab
Anna Ahmatova Anna Andrejevna Ahmatova vene luuletaja • Sündis 23. 06. 1889 Odessa lähedal aadliku perekonnas, lapsepõlv Tsarskoje Selos • Isa Andrei Andrejevitš Gorenko – kolleegiumiassessor, ametnik Venemaa Keisririigi Riigikontrollis • Ema Inna Erazmovna Strogova • Esivanem khaan Ahmat – pseudonüüm Ahmatova • I abielu luuletaja Nikolai Gumiljoviga (1910), poeg Lev, 1918 lahutus II - Vladimir Šileikoga III – Nikolai Puniniga Haridus • Marija gümnaasium Tsarskoje Selos • Funduklejevi gümnaasium Krimmis • Õppis õigusteadust (õigusajalugu, ladina keel) • Peterburgi naasmisel õppis kirjanduslugu Looming • 1912 - "Õhtu“ – armastusluule, “Laul viimsest kohtumisest” • 1914 - "Palvehelmed“, luuletused A. Blokile • 1917 - "Valge parv" • 1921 - "Teeleht" • 1922 - "Anno Domini MCMXXI" • 1940 - "Kuuest raamatust" •...
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible. ...
Noorte juures soovitatakse käsutada ainult ühte, s. o. algus-kontrollmärki. See tagab hoovõtu sujuvama ja loomulikuma kulgemise. Kasutatud kirjandus Tartu 1980. Kergejõustiku alade õpetemine lk 41-43 Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kiirjooksu tehnika Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kiirjooksu tehnika Inimese loomuliku edasiliikumisviisina on jooks kergejõustiku alus ning kuulub kõigi suuremate kergejõustikuvõistluste programmi. Peale selle on ta paljude kergejõustikualade (kaugus-, kõrgus-, kolmik- ja teivashüppe ning odaviske) uneks lahutamatuks koostisosaks. Jooksu iseloomustab ühe ja sama liigutustetsükli regulaarne kordumine. Seega kuulub ta nn. tsükliliste harjutuste hulka. Jooksu tähtsus on selles, et teda kasutatakse laialdaselt
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid..............................................................................................................................4 Meie orienteerumispä...
kustutatakse ka olümpiatuli. Olümpiamängude ajalugu Esimesed olümpiamängud peeti 776 e.Kr. Kreekas, Olümpias Altises. Need olid pühendatud Zeusile. Mängud peeti igal aastal esimesel täiskuul, pärast suvist pööripäeva. Mänge peeti staadionil. Staadioni pikkus on 192,27m. Pikkus tuleb sellest, et Heakles jõudis just nii palju joost ühe hingetõmbega. Staadioni jooks oli ainsaks alaks kuni XIV olümpiamängudeni. Hiljem tuli juurde veel palju alasid. Olümpiamängud kestsid kuu aega (üldiselt septembris), kuigi võisteldi ainult viiel päeval. Mänge vaatas 150 000- 200 000 inimest. Võitja sai auhinnaks oliivipuu pärja. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud peeti aastal 1896. Olümpiamängude korraldus Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat. Nad
Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Bruno Junk (x2), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priin Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert. 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad. 60/200 m jooks, kaugushüpe, kuulutõuge, kõrgushüpe, 60/100 m tõkkejooks, teivashüpe, 1000/800 m jooks 24. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid kergejõustikus. Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25.Nimeta Hiiumaa spordiklubisid. Emmaste Spordiklubi, Hiidlaste Korvpalliklubi Askus, Hiiu Purjelaeva Selts, Hiiumaa Autospordi Klubi, Hiiumaa Bridziklubi, Hiiumaa Kabeklubi, Hiiumaa Kergejõustikuklubi Hiiker, Hiiumaa Laskespordi Klubi, Hiiumaa Maleklubi,
hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Üldarendava etapi eesmärgid: · kehaliste võimete igakülgne arendamine · tervise tugevdamine · üldkehaline ettevalmistus · spordihuvi formeerimine · puuduste kõrvaldamine kehalises arengus ja ettevalmistuses. Üldarendavad võimlemisharjutused: vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel. Matkimisharjutused. Üldarendavad veel jooks, hüpped, visked, ujumine, võimelmine, tantsimine, erinevad spordi- ja liikumismängud ja talialad(suusatamine või/ja uisutamine). Vaimselt arendavad ka puslede kokku panemine, domino, memoriin jt. Ühesõnaga üldarendavate harjutuste tõttu areneb või läheb paremaks tasakaal ja arendab ka rühti.
kahjutud ained nagu vesi ja süsihappegaas väljutatakse kopsude ja neerude abil) 2. anaeroobne- energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab vähe energiat ja rohkem ebameeldivaid jääke (nt piimhape) 3. SDT- sündroom- laisksus 4. närvisüsteem- organismi elundkond, mid reguleerib ja ühtlustab eludnite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga. 5. Pikmamaajooks- pikaajaline jooks, mis näitab südame- ja hingamissüsteemi vastupidavust 6. paigalthüpe- paigast kaugushüpe, näitab jalalihaste kiiruslikku jõudu. 7. Painduvus- omadus, mis näitab, kui liikuvad on liigesed ning kui venivad on lihased. 8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne energia- vaimne heaolu 12. negatiivne vaimne energia- psüühikahäired, vaimsed probleemid
Filmi ajalugu Esimene liikuva pildiga film loodi Eadweard Muybridge poolt 1878. aastal, kui ta filmis liikuvat hobust. Filmimiseks kasutas ta stereoskoopilist kaamerat. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga, mis pääsesid liikuma koos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa, et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis. 1893. aastal tutvustas Thomas Edison rahvale kinetograafi ja kinetoskoopi. 1895. aastal leiutasid vennad Lumiereid kinesgraafi, see oli kaasas kantav, kolm ühes võimalusega: kaamera,printer ja projektor. Liumiereid näitasid Pariisis filmi, kus veovankrit vedav hobune liikus vaatajate poole. Vaatajad olid rabatud ja hämmastunud. Nende silme eest möödusid järgemööda müür, mis
26. Päev- spordiala tehnika omandamine(3 astet visega hommikul ja õhtul) 27. Päev- jõusaal (kõhu pumpamine – homikul) ja staaionil(tugevamine vasika lihaseid – õhtul) 28. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 29. Päev- ei ole treeningut 30. Päev- ei ole treeningut 31. Päev- staadionil (kross) Üks treening kestab ümbes 2 tundi. Keerulisemad treeningud on päeval. Aga jooks on õhtul. Toidurežiim. 7-9 – Hommikusöök 11-12 - Toitu hommiku treeningute pärast (tundi jooksul) 13-14 - Lõunaoode 15-16 - Lõunasöök 18-19 - Õhtusöök (treeningute pärast) Ratsioonis domineerivad valke ja süsivesikuid.
Purilend ehk purilendamine on mootorita vabalend õhust raskemal lennuaparaadil purilennukil, kasutades selleks kõiki tõusvate õhuvoolude liike. Ka linnud, sagedamini röövlinnud, kured ja kajakad, lendavad energia kokkuhoiuks purilennu põhimõttel, kattes niiviisi pikki vahemaid. Purilend on mitmekülgne huvitav harrastus. Purilennus peetakse võistlusi, ka purilennu maailmameistrivõistlusi. Taganttuul aitab suurendada sportlase kiirust aladel nagu 100/200 m jooks, 100/110 m tõkkejooks, kolmikhüpe ja kaugushüpe. Kergejõustike aladel maksimaalne tuulekiirus võib olla 2 m/s. Kui tuul ületab selle kiiruse, siis ei saa neid rekorditesse registreerida. https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_assistance https://et.wikipedia.org/wiki/Golf https://et.wikipedia.org/wiki/Purilend https://et.wikipedia.org/wiki/Purjetamine
sealt alustatakse ka mängu Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks Põrgatamine Algab siis, kui palli oma valdusse saanud mängija viskab, lööb või veeretab seda põrandal Põrgatamine on lõppenud hetkest, kui mängija puudutab palli korraga mõlema käega või võtab palli ühte või mõlemasse kätte Jooks Tugijala fikseerimine Pööre Kaitsetegevus Kaitseasend Vertikaalsuse printsiip määratletud on põrandal normaalses asendis oleva mängija poolt hõivatud silindriline ruum: Ettepoole jala varvastega Tahapoole istmikuga Külje suunas jalgade ja käte laiusega Pealevisked Lähivise 2 punkti vise Kaugvise 3 punkti vise, mis on tehtud väljaspool poolringi (6,25 m korvist)
tassis. Võeti steriliseeritud pipetiga 1ml KV, valati Petri tassi. Petri tassid paigutati termostaati. (Coli-laadsed 37° C; Üldarvu 30° C) Arvutused: PMÜ/ml Coli-laadsed bakterid PMÜ/ml JV PMÜ/ml Norm on 10 000 PMÜ/100ml (ületab normi) KV 127+148=275/2=137,54=550 kolooniate arv PMÜ/ml Norm on 100 PMÜ/ml (ületab normi) Vastus: Jõevesi (JV) on reaostatud, sest et meie tulemus ületab normi (36 000 PMÜ/ml) Kraanivett (KV) ei jooks, enne kui see vesi ära keeta või enne kordus katset, sest meie tulemus ületab normi (550 PMÜ/ml). Vastused 1. Coli-laadsed bakterid on gramnegatiivsed, endospoore mitte moodustavad, lühikesed pulgakujulised bakterid.Terminiga Coli-laadsed tähistatakse bakterite rühma, kes inkubeerimisel 48 tunni jooksul temperatuuril 36 ± 2 ºC kääritavad laktoosi, tootes hapet ja gaasi. 2. Coli-laadsed viitavad keskonna saastusele inimtegevusele tagajärjel. 3
Südametreeningul on väga palju positiivseid mõjusid. See vähendab südame- veresoonkonna haiguste ja nende tüsistuste (südameinfarkt, ajuinfarkt) teket ning leevendab nende haiguste kulgu, parandab südame tervist (süda jõuab korraga rohkem verd pumbata, ei hakka nii kergelt puperdama), normaliseerib kolesterooli hulka, alandab vererõhku ja parandab ka liigeste tervist. Südame treenimiseks sobivad kõndimine, matkamine, tantsimine, jalgrattaga sõitmine, suusatamine, jooks, vesijooks, vesiaeroobika, sõudmine, ujumine, aeroobika, treppidest käimine, (rull)uisutamine ja vastupidavust nõudvad sportmängud(nt. reketisport). Selleks, et piisaks vaid argisest kõndimisest, tuleks päevas teha vähemalt 9000 sammu. Samme aitab lugeda spetsiaalne sammulugeja. Ideaalne liikumismaht on igapäev u. 30 minutit mõõduka intensiivsusega treeningut ja 20-60 minutit, 3-5 korda nädalas tugeva intensiivsusega treeningut. Treeningu intensiivsust saab kontrollida pulsi järgi
soenguid jne... Luulekogu ,,Anno Domini MCMXXI,, mis ilmus 1922 aastal lõpetas õnneliku ana nii Ahmatova luuleteel, kui ka tema elus. 1921 aastal suri tema iidol A.Blok samal aastal lasti maha N.Gumiljov. Ebaõnnestusid ka Anna teine kui ka kolmas abielu. Ahmatova suutis siiski peale raskeid aegu ära oodata, mil hakati taas avaldama tema luuletusi. 1958 aastal ilmus ,,Luuletused,, 1965 aastal jõudis trükki tema viimane kogu ,,Aja jooks,, ja juba 30-ndail alustatud poeem ,,Reekviem,, ilmus Venemaal alles 1987 aastal. Paljusid Anna luuletusi hoidsid tema sugulased peas mitte paberil, sest kardeti nn öiseid külalisi. 1960 aastal esitati Ahmatova Nobeli preemia kandidaadiks, Itaalias määrati talle rahvusvaheline kirjanduspreemia, Oxfordi ülikool nimeta ta oma audoktoriks. Luuletajal lubati küll kõrgeid autasusid vastu võtma minna, kui tunnustus kodumaal oli hiljaks jäänud ja mõtetuks jäänus.
AVALIKUD PIDUSTUSED. SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER. FILOSOOFIA JA TEADUS 1. Milline ühiskonnakiht ja miks tegeles spordiga enim?aristokraadid,püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsilise võimete eest 2. Mis on gümnastika?spordi harjutused 3. Kuidas kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks?kuna poisid ja noorukid veetsid gümn.palju aega tänu spordiharjutustele siis õpetlased hakkasid seal oma loneguid ja vestlusi pidama 4. Millal toimusid esimesed olümpiamängud?380 ekr 5. Kus olümpiamängud toimusid?Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas 6. Kelle auks toimusid olümpiamängud?Zeusi 7. Kes võtsid olümpiamängudest osa?sinna kognes võistlejaid ja pealtvaatajaid ,osalesid ainult hellenid,naistele oli pääs keelatud 8. Millistel spordialadel võisteldi?kiirjooks-staadionijoox;pikemad jooxudistantsid;maadlus;rusikavõitlus;kombineeritud...
midagi sellist. SOENGUPÄEV (esmaspäev) Toimus soengupäev kus kõik pidid tegema pähe toreda soengu. Paljud värvisid pead ja teised tegid niisama toredaid soenguid nagu lokid ja muu säärane. VÄRVIPÄEV (teisipäev) Iga klass loosis välja ühe värvi mis oli sel päeval selle klassi värv.Värvid suurematel klassidel olid 1. 6.klass roheline 2. 7.klass sinine 3. 8.klass punane 9.klass kirju Toimus ka värvi jooks kus igal klassil olid seda värvi lipikud mis oli nende päeva värv.Jooks toimus mööda koolimaja ja iga järgmise lipiku peal oli järgmise lipiku asukoha vihje. PLAYBOX (kolmapäev) Igal klassil oli ette valmistatud mingi staari matkimine. Osa võtsid peaaegu kõik klassid. 5. ja 4. klass esitasid kikilipsu , 7. esitas jumpstyle i , 1. klass esitas karulaane jenkat , 2. klass esitas roosiaia kuningannat , 3. klass esitas laulu suvevaheaeg , 6
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine
Oma välimist nähtavushorisonti tajun ma üpris hästi. Näiteks toon veetilga, mis on tuntav ja oma silmaga nähtav. Veetilgad on väikesed ja mitu veetilka koos moodustuvad veeloigu. Mida rohkem koguneb veetilku, seda suuremaks loik muutub. Lõpuks, kui veepiisku on väga suures koguses, moodustub lausa meri või isegi ookean. Ookean on minu nähtavushorisondi piir ja sellega lõppeb minu välimine nähtavushorisont. Samuti suudan ma kergesti eristada seda, kui palju on 100 meetri jooks lühem maratonist, sest suudan seda ettekujutada ja tajuda. Sisemine nähtavushorisont on aatom ja molekul. Sellisel tasandil inimesed enam näha ei suuda. Näiteks Kuu ja Päikese suurust on võimatu tajuda. Ma võin küll arvutada, palju on üks planeet teisest suurem, kuid tajuda ma seda ei suuda. Kui ma olin alles väike, ei suutnud ma iialgi ette kujutada, et maailmas võiks olla midagi, mida ma näha ei suuda. Kunagi polnud mul aimugi sellest, et kive saab mikroskoobiga uurida
rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega
Eesti spordiajaloo viktoriini 15 küsimust õiged vastused on tehtud paksult 1. Mis aastal algas Eestis sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus? a) 1870 b) 1990 c) 1890 d) 1940 2. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, meeste kergejõustik ja...?I a) kaugushüpe b) korvpall c) 100m jooks d) male 3. 1802.aastal võeti taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse ka ratsutamine, vehklemine ning...? a) tantsimine ja laulmine b) ujumine ja tants c) korvpall ja võrkpall d) keks ja kull 4. Millal toimus esimene avalik maadlusmats, kus osales ka eestlane? a) 1838a b) 1900a c) 1876a d) 100a eKr 5. 1895.a püstitas oma esimesed maailmarekordid kes? a) Johann Vaks b) Andrus Kivirähk c) Georg Lurich d) Jaan Mäe 6
Kreeka ja Mükeene ajajärk 1.Kreeta ja Mükeene (2000-1400 eKr ; 1600-1100 eKr) 3.Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Tume ajajärk (1100-800 eKr) Arhailine ajajärk (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismi ajajärk (338-30 eKr) 6.Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku. 7.Kodanikud-kõik vabad põliselanikest mehed. Kõik kodanikud käisid rahvakoosolekutel, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Aristokraatidest koosnev nõukogu. Ülesanne oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. 8.Kodanik pidi muretsema endale jalaväelasele täisvarustuse 9.Naistele, orjadele, vabadele talupoegadele. 10.Aristokraatia-võim oli nendel, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast Demokraatia-nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim 12.Linn paiknes kaljunukile raj...
Triinu Arula 7.d 2.10.11 Sisukord Anna Iljustsenko kõrgushüpe............................lk 3 Grit Sadeiko seitsmevõistlus.............................lk 4 Maris Mägi 400 m jooks....................................lk 5 · Kasutatud kirjandus..........................................lk 6 Anna Iljustsenko Kõrgushüpe Kergejõustiku MM-il Daegus läks viimase Eesti sportlasena starti Anna Iljustsenko naiste kõrgushüppes, kes küll ületas algkõrguse 1.89, aga 1.93 enam mitte ja sai pidi leppima 12. kohaga. Kvalifikatsioonivõistluselt sai Iljustsenko edasi kolmandal katsel ületatud 1
Ringtreening 3-4 seeriat. 30 sek harjutust, 30 pausi. Seeriapaus 7-10 min. 1. Toenglamangus, jalad varbseinal kätekõverdused.- jalad põlvili asendis, käed ees kätekõverdused. 2. Hüpe toenglamangusse harjutus algab mast kätekõverduse asendis edasi hüpe konnakükki. 3. Pikad väljaasted.- Pikad sammud astudes edasi, kahe jala vahe peaks olema ideaalis 90 kraadi 4. Kiirendus 50 m.- kiirendus jooks 50m 5. Rippes jalgade tõstmine- selili maas, jalad rist, ja nüüd tõstad jalgu õhku käed panna keha kõrvale. - harjutus treenis kõhu-, käte-, jala-, reielihaseid. Venitused :
Tervislik toitumine Tere, ma sooviksin teile rääkida tervislikust toitumisest. Kui me ei sööks ega jooks siis kaua me vastu ei peaks. Kaloreid vajame me iga päev, et oleks energiat. Normaalsel 15- aastasel aktiivsel noorel naisel on vaja päevas 2300-2500 kcal energiat ja samas vanuses noorel mehel 2600-3000 kcal." Kui inimene jälgib oma tervist, siis on raske leida arsti, kes teaks temast paremini, mis on ta tervisele kasulik" nii on lausunud Sokrates. (http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/tervis) Kui Sul esmapilgul ei teki seost toitumise ja tervise vahel, siis tea, et toitumine
äkilise pingutuse ajal kulutavad. Näide: Fosfageeni süsteem on kasutusel 100 meetri sprindis. ATP tootmine inimestel 2. Glükogeeni-piimhape süsteem See süsteem varustab organismi lühikese aja jooksul energiag, vajamata selleks lisahapnikku. ATP tootmiseks lagundatakse anaeroobselt lihasrakudes olev varuaine glükogeeni ning selle tulemusena tekib piimhape. Näide: See süsteem rakendub kuni 1,5- minutiliste pingutuste puhul, näiteks 400 meetri jooks. ATP tootmine inimestel 3. Aeroobne hingamine ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel aga valkude lagundamisest. Näide: maraton ning pikka aega kestvad füüsilised pingutused. Kordavad ülesanded Vasta küsimustele Kui palju toodab kesmine 70 kg kaaluv inimene päevas ATP-d? Mis asi on adenosiintrifosfaat? Kuidas töötab fosfageeni süsteem? Mida peavad heterotroofsed organismid energiavarude taastamiseks tegema? Palju on igal üksikul hetkel inimkehas ATP-d?
Esimesel päeval ehk avapäeval võistlusi ei toimunud vaid peeti pidulikke rituaale ja ohvritalitlusi. Teisel päeval juba toimusid võistlused noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis, mis on segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Pentatlon koosnes 5 alast, milleks olid staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus. Kolmandal päeval olid pikamaajooks, staadionijooks ja kahe staadioni pikkune jooks. Neljandal päeval võisteldi hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvisjooksus. Enne võistlusi pidid võistlejad end treenima 10 kuud kodus ja 30 päeva Elises publiku ja kohtunike silme all, ning kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud ja see ka piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustele eelnesid ka eeljooksud, mõnikord ka isegi vahejooksud. Viiendal päeval oli autasustamine ning pidusöök. Võitjatele
2 Sissejuhatus Minu uurimistöö sisuks on elutähtis vesi. Ma uurin seda, sest ma tahtsin teada miks on vesi tähtis, millised on vee omadused, kuidas saadakse puhast vett ja tegin oma koduveega mis tuleb kraanist katseid. 3 Vee tähtsus Miks on vesi tähtis? Vesi on tegelikult väga tähtis. Me joome vett. Kui me vett ei jooks, siis meil tekkiks suur vee puudus. Mille tagajärjel, kui me vett ei ole tarbind, siis umbes kahe nädala pärast võime me surra. Vett kasutame ka taimede kastmiseks. Kui me taimi ei kastaks, siis me ei saaks taimi süüa, sellepärast et siis kuivaksid taimed ära ja need ei kasva. Ka puud vajava vett, ehk vihma. Ilma vihmata ei oleks meil metsa, kus elavad loomad.Ilma veeta hävineks elu. 4 Puhta vee omadused
Paraku jätkub sellel süsteemil varusid kümneks sekundiks. ( kasutusel on selline süsteem 100 m sprindis ) Glükogeeni -piimhappe süsteem ATP tootmiseks lagundatakse anaeroobselt lihasrakkudes olev varuaine glükogeen ning selle tulemusena tekib piimhape . ( ATP kiirel tootmisel muutub keskkond lihasrakkudes happeliseks , mis põhjustavad lihasevalu ( selline süsteem rakendub kuni 1,5 minutiliste pingutuste puhul, näiteks 400 m jooks ) Aeroobne hingamine- ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel aga valkude lagundamisest. ATP tootmine toimub küll aeglasemalt kui eelmistes süsteemides, kuid võimaldab siiski mitu tundi järjest pingutada ( kui lihased peavad pingutama üle kahe minuti, toodetakse energiat aeroobse hingamise abil )
Esimesed ajutised aiad Berliinis Berliini müüri ehitamine Varsti ajutised aiad asendati betoonseinadega, jagades Berliini kaheks osaks kuni 1989. aastani. Berliini müür Kogu Berliini müüri olemasolu ajal elanikud ei loobunud põgeneda SDV-st Lääne-Berliini. Vabaduse hüppe! Üks kõige esimestest jooks läbi ajutist tara. Tunnel, mis läbis Berliini müüri alt ja kust põgenesid inimesed. Ida-Berliini elanikud põgenesid Lääne-Berliini. Sissepääs oli Idast ja aknad avatud Lääst. Varsti pärast müüri ehitamist SDV julgeolekujõud sai käsku tulistada inimesi, kes üritab ületada piiri. 28. oktooberil 1961 a. ameeriklased planeerisid hävitada piiritara, mis jagasid Berliinit. Sõjalise
Südame mahu suurenemine viib ka südame löögimahu suurenemisele, mis omakorda on aluseks ökonoomsele südame talitlusele vastupidavuse arendamisel. Südame mahu suurendamiseks on eriti sobivad intervallmeetod ja intensiivne kestusjooks. Vastupidavust arendatakse kestus-, intervall-, kordus- ja võitlusmeetodiga. · Kestusmeetod: ühtlane kestusjooks nt metsas kross, kestusjooks tempo vahetusega, kolmnurk-nelinurk jooks, jooks ajatunnetusega, ringtreening, intervall-kestusjooks. · Intervallmeetod: vastupidavuse ringtreening, vastupidavussirkel, lühiaegne intervalltreening; jooks hüpetega, lisaraskustega-, takistusega- ja mäest üles jooks. · Kordus- ja mänguline meetod: tempojooksud, testiharjutused; mängud väikeste rühmadega, treening-võistlusmängud jm. Ohutus eelkõige: Tee alati soojendust. Ära jäta vahele venitus- ja lõdvestusharjutusi. Kasuta kindlasti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
