Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Jooks" - 497 õppematerjali

jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet.

Õppeained

jooks -
Jooks

Kasutaja: Jooks

Faile: 0
thumbnail
8
doc

Kümnevõistlus

õpetaja Nimi Referaat Kümnevõistlus" " teostaja: Nimi 8a klass Sisukord Sisukord Sissejuhatus Võistlusalade kirjeldus Erki Nool Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Ajalugu Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast: 100m jooks , Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks, 110m tõkkejooks, Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene. Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur ala, kuninglik...

Kehaline kasvatus
79 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Sportimisvõimalused

17 Pead olema ka natuke nahaalne, muidu spordis edu ei saavuta. Vaimselt pead olema tugev. Kuid kõige olulisem on suur tahe - kui midagi väga tahta ja selle nimel kõvasti tööd teha tuleb ka resultaat. 6. Milline ala mitmevõistluses on sinu lemmik ja milline meeldib kõige vähem? Lemmik on kõrgushüpe ja kõige vähem meeldib 400m jooks . 7. Millist saavutust pead oma senise karjääri jooksul säravaimaks? 2004. ja 2005. aasta Superliiga võidud. Ja lisaks 4. koht Universiaadilt Türgis 2005. 8. Kas ja kuidas on Saaremaa päritolu mõjutanud Sinu sportlaskarjääri? Ei usu, et on väga mõjutanud. Võibolla vaid see, et olen maal käinud põhikoolis ja liikunud selletõttu rohkem kui linnalapsed. Sest arvan ka, et maalapsed on mõnevõrra tugevamad kui linnalapsed. 9...

Teadus tööde alused (tta)
45 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

Seneca moraalikirjad Luciliusele

Hüüan: "Vältige seda, mis lihtrahvale meeldib, mida juhus pakub! Jääge kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul; ka metsloomad ja kalad saavad mõnelt ahvatlevalt lootuselt petta. Saatuse kinkideks peate neid? Need on lõksud. Kes teist elu ohutult tahab veeta, see vältigu niipalju kui suudab noid lõksupüüdvaid kinke, mille puhul eksime rängalt ka selles, et peame neid endile kuuluvaiks, kuid tegelikult oleme nende küljes. (4) Kuristikku viib säärane jooks . Sellise kõrgusse tõusnud elu lõpuks on langus. Vastugi ei saa panna, kui õnn viltu kiskuma hakkab: kas kõrvalekaldumatult edasi või otse põhja; õnn ei pöördu meist ära, vaid tõukab ja kukutab. (5) Pidage niisiis kinni sellest õigest ja tervislikust eluviisist, mille puhul hoolitsete keha eest sedavõrd, kuipalju heaks enesetundeks tarvis. Karmimalt tuleb keha kohelda, et ta hingele tõrksalt ei...

Haridus
53 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Standardtantsud

Vahetussammuga pööre vasakule (Chasse Reverse Turn) 14. Vahetussammuga pöördumisega vasakule (Tipple Chasse to Right) 15. Joostav lõpp (Running Finish) Standardvariatsioonideks on: 1. Joostav pööre vasakule (Quick Open Reverse) 2. Risttelgpööre (Cross Swivel) 3. Kortee hõljumisega (Hover Corté) 4. ,,Kalasaba" (Fish Tail) 5. Joostav pööre paremale (Running Right Turn) 6. Külgvahetussamm paremale (Progressive Chasse to the Right) 7. Nelik jooks (Four Quick Run) VALSS Arenenud 18. sajandi II poolel Saksamaal ja Austrias nn. saksa tantsust ( Deutscher Tanz ) ja ländlerist. Valss vallutas Euroopa 19. sajandi alguses koos romantismiga. Tõenäoliselt tekkis ta saksa-austria rahvatantsust lendlerist, mida tantsitakse Tiroolis veel tänapäevalgi. Valsi nimetus on tulnud saksakeelsest sõnast ,,walzen", mis esialgu tähendas ,,keerlema, rullima". Seltskonnatantsu tõi valss täieliku murrangu: ta ei nõudnud...

Tantsimine
57 allalaadimist
thumbnail
22
rtf

Kohv - uurimustöö

Selge on aga, et nii suurtes kogustes kofeiini keegi jookidega sisse juua ei suuda. Ka sportlased peaksid kofeiini sisaldavatesse preparaatidesse suhtuma ettevaatlikult ­ kui võistleja uriinis on kofeiini üle lubatu (12 mg/l), siis vastavalt ROK-i seadustele sportlane diskvalifitseeritakse. Osade maade sportlasi on lausa hoiatatud, et nad vahetult enne võistlusi ja dopinguproove ei jooks üle 2­3 tassi kohvi ega teed. Loomulikult ei sobi kofeiinirikkad joogid ka laste toidumenüüsse, sest nende närvisüsteemile on niigi omane kõrge erutatavus ja nad väsivad suhteliselt kiiresti. Nii võib liigne kofeiin lapse organismi lihtsalt kurnata. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9903/kofeiin.html(12.12.08) 5.Huvitavaid fakte · Kohvi marjad küpsevad erinevail aegadel ja seega korjatakse neid peamiselt käsitsi...

Teadus tööde alused (tta)
199 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pekin 2008

aastal Osaka MM-il, kus ta sai 200 m jooksus hõbemedali Tyson Gay järel ajaga 19,91. 2008 algab pauguga. 21-aastase, 195 cm pikkuse noormehe elu kolmandas ametlikus 100 m jooksus, jookseb ta maailma kõiki aegade teise tulemuse. Kuu hiljem New Yorgis jookseb Bolt maailmarekordi 9,72. Olümpiastaadioni 90 000 vattajat võisid finaali eel ootusärevuses higistada. Nad ei pidanud pettuma. Mis sellest, et finaalist sai ühe mehe jooks: Lightning Bolt ehk Välgunool saab korraliku stardi ja lendab oma teed. Paarkümmend meetrit enne finishit vaatab ta kõrvalradadele ning, nägemata kedagi ajab käed võidujoovastuses laiali, võtab hoo maha. Enne finishijoone ületamist jõuab ta parema käega vasakut rinda taguda, endal kullavärvi vasaku naeliku pael samal ajal lahti. Komejandist hoolimata imuvad tabloole numbrid 9,69. Ebareaalne. Uskumatu. Võimatu. Spordiloo suurhetk...

Kehaline kasvatus
7 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult...

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Seitsmevõistlus

2 Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma. Seitsmevõistluses on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks . Tõkkejooksus on naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Tõkkejooks on kiirjooks üle rajale asetatud tõkete. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt: Tõkke kõrgus Esimene tõke Tõkete vahe Viimane tõke Ala (m) stardist (m) (m) finisist (m) 100 m tõkkejooks 0,84 13,0 8,5 10,5...

Kehaline kasvatus
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kiirjooksja treeningplaan

Sellel perioodil lisanduvad juurde jooksud lõikudel alla 80m 96-100% samuti ka madalstardid ja stardiharjutused. Treeningute harjutused jäävad samaks, ainult nende maht suureneb. Kiirjooksja kiirusliku jõu arendamine kestab 5-6 nädalat. Treeningute põhiosa moodustavad madalstardid ja stardiharjutused. Sellel perioodil lisanduvad jooksud lõikudel 100-300m 91-100%. Treeningutel suureneb jooks lõikudel alla 80m 96- 100% kuid väheneb jooks lõikudel 100-300m alla 91% ning krossijooks. Ülejäänud treeningu osa jääb samaks. Kiirjooksja võistlusteks ettevalmistusperiood kestab 3 nädalat. Sellel perioodil saavutab treeningmaht oma maksimumi ja mingil määral suureneb ka intensiivsus. Treeningute põhiosa moodustavad jooksud lõikudel alla 80m 96-100% samuti ka madalstardid ja stardiharjutused. Ülejäänud treeningu osa jääb samaks....

Kehaline kasvatus ja sport
54 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pikamaajooksja vastupidavus

Pikamaajooksja vastupidavus. Pikamaajooksjatel kellel on loomulik kiirus väike - on väga tähtis jalgade jõu arendamine - kükid kangiga ja jalgrattasõit. Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks , vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast,...

Kehaline kasvatus
44 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kergejõustik

Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni Neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi "kohtadele" ja "valmis olla" oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega "kohtadele" ja seejärel kõikide võistlejate liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust "kohtadele" ja "valmis olla" peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki...

Kehaline kasvatus
28 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Koolieksami materjal

*1 punkti vise- vabaviske joone tagant sisse saades *2 punktivise-mänguolukorras sisse saades *3 punktivise-kolme punkti joone tagant sisse saades *Tagasimäng- *Mäng kestab 40 minutit, 4veerandit iga neist 10 minutit. Kaitsetaktika: *mees mehe kaitse- igale mängijaile jagatakse üks vastane *maa-ala kaitse- mängijal on vastav territoorium mida kaitsta teiste mängijate eest. Tehnilised eksimused: * rohkem kui kaks sammu palliga jooks *kahekordne- kui põrgatades võtad palli kahte kätte ning hakkad edasi põrgatama, tegelikult peab siis söötma või korvi viskama. *palli kandmine- õhku viskamine ja püüdmine Võrkpall. Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule...

Kehaline kasvatus
115 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Metsade sääst

Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
78 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pesapalli Ajalugu

a New Jersey´s USAs. Pesapalli mängitakse üheksaliikmelise võistkonnaga ruudukujulisel väljakul, mida kutsutakse teemandiks, ja mida ümbritseb suurem eesväljak. Väljaku ühes nurgas on kodupesa, kus seisab lööja, ning ülejäänud nurkades esimene, teine ja kolmas mängupesa, mida igaüht valvab pesavaht. Söötja viskab palli mänguväljaku keskel olevast sööduringist. Et saada kirja jooks , peab lööja liikuma läbi mängupesade tagasi kodupessa. Ta võib seda teha ühe löögi ajal või järjestikkusi lööke kasutades. Mõlemal poolel on üheksa löögikorda. Sisevõistkond peab tooma kolm mängijat löögipaiga lähedale löömisjärjekorda. Esimesed reeglid koostas 1845. aastal Alexander Cartwright. Pesapall tõusis kiiresti ameeriklaste meelisspordialaks. Rahvusliku ja Ameerika Liiga meistrivõistluste võitjad võistlevad igal aastal maailmameistrivõistluste sarjas....

Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

"Imede saar" Ristikivi

Sama kehtis ka häälega mida võis hiljem uuesti kuulata. Kui tänaval nähti meest kes komberdas ja kuidagi raevukas oli ja üldse püsti seisis vaid sammaste abiga küsis Vürtsrinna Sofokleselt eet kaws me ie peaks teda aitama vastas Sofokles et see on täiesti normaalne nähtus kui inimene tarvitab Absoluutset vaimu ­ mis oli narkootilise mõjuga jooks . Sellest olid akleemikud eraldanud kõik halvad ained ja väiksest kogusest aitas et inimene end hästi tunneks ja ütles välja kõik mida ta arvab. Mõne aja präast nägi Niccolo meest kes pläkerdas seina värvidega ja päris aru mis sellel lastakse sündida vastas Sofokles et inimestel pole siin keelatud tegelemast loometööga kui see midagi ilusat endast ei kujuta kuna siin on kujusid mis on lihvitud täiuslikkuseni pole neid enam juurde vaja ja kunstnikke siin eriti ei pooldata...

Kirjandus
306 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kehakultuuri ja spordiga tegelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele

Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks , võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. 3...

Kehaline kasvatus
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Olümpiamängud

Alates V sajandi keskpaigast e.m.a. hakkasid olümpiamängud alla käima. Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja Olümpia korduvale rüüstamisele. Püüdes kindlustada endale iga hinna eest võitu, hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka autuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis rusikavõitlus, maadlus ja kaarikute võiduajamine. Tolleaegsed kirjamehed iseloomustasid neid mänge lakooniliselt viie sõnaga: "Jumalateenistus, laat, akrobaadid, lõbustused, vargad." Mõnevõrra tõusis mängude autoriteet Aleksander Suure ajal. Aleksander Suur püüdis kõigis alistatud maades levitada kreeka kehakultuuri ning korraldas ka seal uhkeid spordipidustusi. Pärast seda, kui Rooma oli alistanud Kreeka, algas 146. aastast e.m.a....

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Soojendusharjutused

lk 3 · Soojendusharjutused..........................................................lk 4 · Soojendus erinevatele lihastele........................................lk 8 · Hüva nõu võimlejale........................................................lk 9 · Kokkuvõtteks...................................................................lk 10 · Kasutatud kirjandus..........................................................lk 11 SISSEJUHATUS: Soojendus enne sportimist on väga oluline osa treeningprogrammist!!! Soojendus aitab sul vältida vigastusi ja ka valusid, mis treenides muidu kimbutama võivad tulla. Lisaks on soojendus ka füsioloogilisest aspektist oluline - soojendades lihaseid, pumpate verd veresoontes ringlema kiiremini, see aga omakorda varustab lihaseid hapnikuga. Soojendusharju...

Kehaline kasvatus
147 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kiirjooks

Põltsamaa Ühisgümnaasium Kiirjooks Autor: Krista Villem 10c 2009 Kiirjooksu tehnikast Kiirjooksu tehnika üldistest alustest Kõnd ja jooks on inimese kui liigi kõige loomulikumad põhiliikumisviisid. Nagu lind lendab, kala ujub või madu roomab nii inimene kõnnib ja jookseb. Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus. Seda tingis juba karm looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks...

Kehaline kasvatus
72 allalaadimist
thumbnail
36
xls

2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

Madis Kallas ületas 4.70. Kaheksa ala järel oli kindel liider endiselt Roman Sebrle, kes oli kogunud 7047 punkti, järgnesid Pogorelov 6924, Drozdov 6865, Drews 6822, Zsivoczky 6761 ja Rahnu kuuendana 6743 punktiga. Madis Kallas oli 6397 silmaga 14., kaheksa ala järel jätkas Göteborgi EM-võistlust veel 23 mitmevõistlejat. 12 9. ala -- odavise: 11 Rahnu, Kristjan EST 59.20 16 Kallas, Madis EST 51.32 10. ala -- 1500m jooks : 17 Rahnu, Kristjan EST 4.50,80 20 Kallas, Madis EST 5.10,98 Meeste kümnevõistlus 1. Roman Sebrle (Tsehhi) 8526 punkti 2. Attila Zsivoczky (Ungari) 8356 punkti 3. Aleksei Drozdov (Venemaa) 8350 punkti ... 9. Kristjan Rahnu (Eesti) 8083 punkti 17. Madis Kallas (Eesti) 7503 punkti Mikk Pahapill katkestas 13 Eesti sai laupäeval Göteborgi Euroopa kergejõustikumeistrivõistlustel kaks...

Kehaline kasvatus
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun