hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised – kõnd, jooks, hüppamine, maha Harkiste – iste, sirutatud jalad harkis Kõhuli – keha horisontaalses asendis, toetudes esipinnaga hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine
AS PIIM JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 26.02.2013 nr 2-5/33 Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30 Juhatas Mari Maasikas Protokollis Juta Jänes Võtsid osa: Madis Muri, Jaanus Jooks, Liivi Jalg, Urve Jalakas, Virve Kuusk, Joosep Kruus Puudusid: Jürgen Saar, Liina Sikk PÄEVAKORD: Digiallkirjastamise koolituse läbiviimine organisatsiooni töötajatele. KUULATI: J. Jooks rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja miinustest. Tutvustati digiallkirja turvalisust ja ohtusid, mis seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. U. Jalakas tutvustas koolituse planeeritavat kava. Sõna võtsid: J
Lp. õpetaja Nimi Referaat Kümnevõistlus" " teostaja: Nimi 8a klass Sisukord Sisukord Sissejuhatus Võistlusalade kirjeldus Erki Nool Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Ajalugu Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast: 100m jooks, Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks, 110m tõkkejooks, Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene. Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur ala, kuninglik
CAR L L EW I S ISIKLIKKU · FREDERICK CARLTON LEWIS · SÜNDINUD 1. JUULIL 1961 ALABAMA OSARIIGIS · OLI USA KERGEJÕUSTIKLANE. · TULNUD 9 KORDA OLÜMPIAVÕITJAKS JA VÕITNUD 10 OLÜMPIAMEDALIT. · HÜÜDNIMI: KING CARL Kuld 1984 100 m jooks Kuld 1984 200 m jooks 4x100 m Kuld 1984 teatejooks Kuld 1984 kaugushüpe Kuld 1988 100 m jooks Kuld 1988 kaugushüpe 4x100 m Kuld 1992 teatejooks Kuld 1992 kaugushüpe Kuld 1996 kaugushüpe Hõbe 1988 200 m jooks USA KATSEVÕISTLUSED INDIANAPOLISES 2K ENNE SOULI OLÜMPIAMÄNGE · LEWIS ANNAB KOLMEL PÄEVAL URIINIPROOVI. KÕIK PROOVID SISALDAVAD KOLME KEELATUD AINET PSEUDOEFEDRIINI, EFEDRIINI JA FENÜÜLPROPANOLAMIINI. · 1988. AASTAL USOCI TEGEVDIREKTORINA TÖÖTANUD BAARON PITTENGERI
· Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km käimine, 5000 m jooks ja 800 m jooks. · Võistlusi peetakse staadionitel või spordiväljakutel, pikamaajookse ja käimisvõistlusi harilikult maanteel ja tänavail.
Teivashüppes jääb 5.00-ga algkõrgusele. Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treenerite ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel Tulemu Ala Võistluskoht Kuupäev s 60 m jooks 6,72 s Tallinn 17. veebruar 1996 100 m jooks 10,43 s Kuressaare 26. august 1995 200 m jooks 21,03 s Krugersdorp 10. aprill 1995 300 m jooks 33,79 s Potchefstroom 7. veebruar 1997 400 m jooks 46,23 s Edmonton 6. august 2001 1000 m jooks 2:38,62 Maebashi 7. märts 1999 28. 1500 m jooks 4:29,48 Sydney
Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks , tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21 km), maratonijooks (42 km) ja ultramaraton. Pikamaajooks
6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateujumine, Mait Riisman - veepall, Viljar Loor -võrkpall 8. Mitme päeva käigus toimuvad meeste kümnevõistlused? - 2 päeva käigus (Esimene päev: 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400 m jooks; Teine päev: 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks. 9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel? - 1912 Stockholm, 1 hõbe(Martin Klein - Kreeka-rooma maadlus vabakaalus) ja 1 pronks (Mart Kuusik - sõudmine) 10.Mitu medalit on saanud Erika Salumäe olümpiamängudelt? - 2 (1988 Soulis ja 1992 Barcelonas, mõlemad kullad trekisõidus) 11
.......................................................................4 Treeningprogrammid.........................................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Sissejuhatus Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Samuti võib pikamaajooksu hulka arvata ka Cooperi testi. Ajalugu
Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 7. Meeste mitmevõistlus 1. 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 2. 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 1. 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 2. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja
kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa . Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20 meetrise vahetusala piirdes. Teatejooksus on kaks alagruppi : 4*100 (lühike) ja 4*400(pikk) meetrit. 4*100 meetrit ehk lühiteade koosneb 4'st jooksjast. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala
viimase ala. 2 Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma. Seitsmevõistluses on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks. Tõkkejooksus on naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Tõkkejooks on kiirjooks üle rajale asetatud tõkete. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt: Tõkke kõrgus Esimene tõke Tõkete vahe Viimane tõke Ala (m) stardist (m) (m) finisist (m) 100 m tõkkejooks 0,84 13,0 8,5 10,5
...........................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe ............................................................................................................................6 Kuulitõuge ..............................................................................................................................6 Kõrgushüpe ......................................................................
PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge...............................................................................................................................6 Kõrgushüpe.......................................................................
Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks. Põhi liigutusvilumused lapsel. Põhiliigutused: Kõnd,mis kujuneb välja 1 eluaasta lõpul või teise alguses, on tihedalt seotud seismisoskuse omandamisega, suurosa teisest eluaastast kulub lapsel kõnni täiustamiseks ja dünaamilise tasakaalu saavutamiseks kõnnil. Kõnni kinemaatilised parameetrid saavutavd täiskasvanule lähedase struktuuri 6-7 eluaastal ja elektromüograafilised parameetrid alles puberteediea alguses. Jooks. Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni ilmnemist. Esimesed jooksuligutused on kiirkõnni moodi. Täiskasvanule iseloomulik jooks saavutatakse 5-6 eluaastaks. Hüppamine. On keerulisem kui kõnd ja jooks. Lihtsamad hüppevormid ilmnevad enne 2 aastaks saamist. 2 jalaga koos äratõuge ilmneb 3-4 eluaastal. Keerulisemate hüppevormide täiustamine kestab kogu lapseea jooksul. Vise ja püüdmine
8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa (nt. 4x100m teatejooksus 100m). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20-m-se vahetusala piirdes. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Eesti: Meeste 100 meetri jooks 2001-2006 10,28 Argo Golberg 2003 10,48 Kristjan Rahnu 2002 10,51 Marek Niit 2006 10,56 Henri Sool 2003 10,60 Erki Nool 2001 10,62 Martin Vihmann 2002 10,66 Maidu Laht 2002 10,68 Kristjan Reinaru 2006 10,70 Maido Mesipuu 2006 10,72 Taavi Liiv 2006
Eesmärk on täiustada kägarasendi võtmist. (NB! Võta kohe põlvede alt kinni) 4. Sooritada tirel ette nii vaikselt kui võimalik. Eesmärk on täiustada terviklikku tireli sooritamise tehnikat. 5. Sooritada tirel ette nii kiiresti ja nii aeglaselt kui võimalik. Eesmärk on täiustada terviklikku tireli sooritamise tehnikat. 4. Jooksuharjutused tunni põhiosas – õpetav tund, õpetamise osa (10 min). 1) Kõik võtavad kolonni, käed vastasõpilase õlgadel, jooks ümber torbikute. Lapsed jaotatakse kahte leeri: 2) Kiire jooks saali otsa, tagasi sörkides. (seina ääres) 3) Pölvetõstejooks 4) Sääretõstejooks 5) Galopp ühe küljega 6) Galopp teise küljega 7) Kesklemine MÄNG: Lapsed on juba kahes leeris, üks leer moodustab ühe võistkonna, teine teise. Saali tagaotsas on valmis pandud kaks rõngast. Mängu eesmärk on joosta erinevate tehnikatega. Alustab üks võistleja, jookseb saali lõppu, poeb rõngast
ei tohi astuda üle viskejoone. 14. Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Kui kuul ei maandu sektorisse, võistleja astub üle tõukepaku ja lahkub tõukeringist välja eestpoolt 15. Miks kasutavad alade kohtunikud valget-punast lippu? Punane katse ebaõnnestus, valge katse õnnestus 16. Nimeta kümnevõistluse alad (1. ja 2. päeval) 1. päev 100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks 2. päev 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks 17. Nimeta seitsmevõistluse alad järjekorras. 1. päev 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks 2. päev kaugushüpe, odavise, 800 m jooks 18. Mida tähendavad mõisted "kestvusjooks", "intervalljooks"? Kestvusjooks- jooksed enda tempol nii kaua kui jaksad Intervalljooks-jooksed kiiresti, siis aeglustad ja jooksed uuesti kiiresti
a. 1950.a b. 1960.a c. 1970.a d. 1980.a 10) MITMENDA KOHA SAI ERKI NOOL 2001.A KERGEJÕUSTIKU MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL? a. Neljanda b. Kuuenda c. Teise d. Kaheksanda Pilleriin Tamm spordiviktoriin 11) KUI PALJU KAALUB MEESTE KUULITÕUKES KASUTATAV KUUL? a. 6,87kg b. 7,07kg c. 8,77kg d. 7,27kg 12) MIS ON MEESTE KÜMMNEVÕISTLUSTE ESIMENE ALA ? a. 400 meetri jooks b. Ketta heide c. 100 meetri jooks d. Teivas hüpe 13) MITU MÄNGIJAT ON MAAHOKIMEESKONNAS(KOOS VARU MÄNGIJATEGA)? a. 20 b. 5 c. 15 d. 11 14) KUI PIKK ON TÄISPIKA TRIATLONI JALGRATTASÕIT? a. 200 km b. 180 km c. 300 km d. 100 km 15) KUIDAS KUTSUTAKSE MALELAUAL MÄNGITAVAT KABET? a. Vene kabe b. Eesti kabe c. Saksa kabe d. Poola kabe
Pealagi üles, selg sirgu, käed sirgelt, sõrmed tegutsemine rühmas kokku, pingutatud kehahoid. Riviharjutus Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi seletamine, Jalgu ei lohista, pealagi üleval Üldarendavad harjutused 1) Üldkoormav harjutus Jooks ümber pingi, alustades pingi tagant vasakult paremale. Päkkadel, ei tormata. 1-4. Põlvetõste jooks 5-8.Sääretõste jooks 2) Lülisamba sirutusharjutus Tegevus kõndides pingil 2 korda Pea otse, käed sirged, lühikesed sammud. 1-2. Käte tõstmine kõrvalt üles 3-6. Päkk-kõnd, käed ülal
tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksud 100m jooks : 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.[1] Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. Aastal.
Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks.Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks.tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide
tööd , kui ka sporti ja loomulikult oma hobisid harrastada. 10 Kasutatud materjalid 1. http://www.enkool.ee/Erki_Noole_Kergej%C3%B5ustikukool/esileht.html / 28.02.2011 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Erki_Nool /28.02.2011 3. http://www.google.ee/search?q=erki+nool&ie=UTF-8&hl=et /28.02.2011 11 Lisad Ala Tulemus Võistluskoht Kuupäev 60 m jooks 6,72 s Tallinn 17. veebruar 1996 100 m jooks 10,43 s Kuressaare 26. august 1995 200 m jooks 21,03 s Krugersdorp 10. aprill 1995 300 m jooks 33,79 s Potchefstroom 7. veebruar 1997 400 m jooks 46,23 s Edmonton 6. august 2001 1000 m jooks 2:38,62 Maebashi 7. märts 1999 1500 m jooks 4:29,32 Sydney 18. september 2000
arendamiseks väikest kuni keskmist koormist ja suurt korduste arvu, vähendades samaaegselt seeriate arvu. Soojendus enne jõutreeningut jaguneb kaheks: üldosa ja spetsiaalosa. · Soojenduse üldosa eesmärgiks on funktsionaalsete süsteemide aktiveerimine kesknärvisüsteem, liigutusaparaat, siseorganid, vegetatiivne närvisüsteem. Selleks sobivad kõik üldarendavad harjutused, eriti jooks ja võimlemine. · Soojenduse spetsiaalosa ülesandeks on optimaalse seisundi loomine liigutusaparaadi lülides, mis tagavad efektiivsuse treeningtunni põhiosas. Jõutreeningu puhul tähendab see kerelihaste, samuti üla- ja alajäsemete lihaskonna, liigeste ja sidemete ettevalmistamist võimlemis- ja venitusharjutuste abil. Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama
sundisid ja tegid nii võimalikuks õppeaasta alguses seatud eesmärkide saavutamise. 4 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Kiirjooksu määratlus Kiirjooksuks nimetatakse maksimaalse kiirusega jooksu distantsidel kuni 400 m ja kuni 400 m pikkuseid teatejookse. Samuti võib siia hulka lugeda naiste tõkkejooksu kuni 100 m, meestel kuni 110 m distantsidel. Klassikaline kiirjooksu ala on 100 m jooks, sisehooajal aga 60 m jooks. Maailma parimad naissprinterid läbivad 100 m alla 11 sekundi ja mehed 100 m alla 10 sekundi. Hetkel kehtivad maailmarekordid on vastavalt 10,49 (Florence Griffith-Joyner) ja 9,58 (Usain Bolt). Sprindi eesmärgiks on läbida vahemaa võimalikult lühikese ajaga. Selleks tuleb sooritada võimalikult kiire start, saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus ja säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua.
Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. Käimine Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Mitmevõistlus Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse
Samal ajal on raja vasakkallas praktiliselt muutumatuna püsinud siiamaani. Tegevusel kaks suunda Klubi lähtub oma tegevuses eesmärgist, et Kahe Silla kallasrajast peab tervenisti saama nelja meetri laiune valgustatud spordiobjekt, kus võiksid treenida nii tervise - kui ka tippsportlased. Vabatahtliku ühendusena on enesele võetud ülesanne viia kokku inimesed ja organisatsioonid, et sündida võiks Kahe Silla tervisering. Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks sündis 2001. aastal. Sõudmise eksmaailmameistri ja kahekordse olümpiahõbeda nime kandev jooksuvõistlus ning käimisretk on populaarne rahvaspordisündmus, mille distants kattub Kahe Silla ringiga. 2013. aastal loodavad tuhanded spordisõbrad koos korraldajatega, et 13. korda toimuv jooks läbib tervenisti renoveeritud jõeäärset liikumisrada. MTÜ Kodanikujulguse eesmärgid · osalusdemokraatiat arendamine ühiskonnas;
Just kanda tabaski teda osavalt noolega Hektori vend Paris. Pandora laegas. Jumalad kinkisid Pandorale laeka ja keelasid seda avada. Pandora oli nagu kõik naised äärmiselt uudishimulik. Ta lihtsalt pidi teadma, mis laekas peidus on. Kord kergitas ta laeka kaant ja välja lendas loendamatu hulk nuhtlusi, muresid ja õnnetusi inimsoole. Kohkunud Pandora lõi laeka kinni ja sinna jäi ainuke hea asi, mis laekas oli olnud - lootus (Elpis). Maratoni jooks. Leidub üks tänapäeva spordiala, mis kannab kreeka nime, kuid millel antiikkreeka atleetikas ei olnud mingit kohta. See on maraton. Kui pärslased aastal 490 e.m.a maandusid Maratoni tasandikul, et ateenlasi rünnata, saatsid ateenlased jooksja Pheidippidese nendega liidus olevaid spartalasi appi kutsuma. Herodotos jutustab, et Pheidippides jõudis Spartasse järgmisel päeval, s.t. läbis nende kahe linna 160 miili
Organiseeritud Tunni alustamine. Tunni teema Max. 1 Pikkuse tegutsemine rühmas seletamine minutit järjekorras, pikemad ees Riviharjutus Taktsammul „Maona“ vasakule – Max. 2 MARSS! minutit Üldarendavad harjutused Jooks 0.5 ringi Jalgu ei lohista, 1) Üldkoormav Jooks, käte ringid ette 0.5 ringi päkkadel, ei harjutus Jooks, käte ringid taha 0.5 ringi tormata, pealagi üles 2) Lülisamba Tegevus kõnnil, rongas vertikaalselt ees 2x8 Pea otse, selg
tähist jäädes seisma pidurdussammuga. Kolmikutes- äärmine söödab keskmisele , keskmine seljataha ja sealt pikk sööt esimesele. Kaks palli sööt keskmisele , see kes keskmine on peab tervesaeg ennast pöörama . Kolmikul kaks palli sööt ühele ja sealt tagasi ja siis külgliikumiselt teise juurde sealt palli sööt ja tagasi . Sööt peakohale ja siis paarilisele Sööt paarilisele ja siis selgees jooks ümber tähise. Ringis (8-10 inimest ) sööt enda kohale liikumine eesoleva või taga oleva mängija kohale ja võtta tema pall vastu ja siis uuesti . 3 söödab nr 1 , jooks ümber 2 he , 1 sööt 2 le, 2 sööt 3 le , 3 sööt 2 le ja jooks ümber 1 jne Kolonnis sööt vastu seina ise liigub rivilõppu , teine teeb sama , saab ka teha võistlust see võiskond kes ennem eksib on kaotajad. Juhtmängija söödab enda kohale ja jookseb kolonni lõppu, kolonni esimene jookseb pallile
Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune rassipuhastus nagu Saksamaal. Avatseremoonia · Esimest korda võeti kasutusele olümpiatuli, tõrvikut kanti läbi seitsme riigi. · Viimane kandja oli Saksamaalt Fritz Schilgen. · Mängud avati 1.augustil 1936 Jesse Owens · Võitis 4 kuldmedalit ; 100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Olümpiamängude kangelane. · Purustas Hitleri unistuse demonstreerida aarjalaste sportlikku üleolekut. Eestlased Berliini olümpial · Eesti võitis 2 kuldmedalit, 2 hõbemedalit ja 3 ARNOLD pronksmedalit. LUHAÄÄR · Kaks kulda tõi Eestile K. KRISTJAN Palusalu kreeka-rooma PALUSALU maadluses ja
BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Keily Türnpu 11b Õpetaja: Eve Seedre Sisukord 1. Toimumisaeg ja osalejad lk. 3 2. Medalid lk. 4 - 5 3. Kettaheide lk. 6 4. 200m jooks lk. 7 5. 1500m jooks lk. 7 6. Kõrgushüpe lk. 8 7. Kuulitõuge lk. 8 8. Kümnevõistlus lk. 9 9. Doping lk. 9 10. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Toimumisaeg ja osalejad Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12
jooksusammukõrge põlvetõstejooks jne (40-60m). 6)kombinatsioon 2: kõrge põlvetõstejooksult üleminek sprindile; sääretõstejooksult üleminek sprindile; plveliigesest haarava sirutusega kõrgelt põlvetõstejooksult üleminek sprindile (kõike ühekordselt 40-60 m). 3. 3.nädal 1)Soojendus vt eelmise nädala soojendust. Jooks vastupanu (2x) 2)Kiirendusjooks 10m – seejärel inertsiga 10-15m – ületamisega. kiirendusjooks 10m- seejärel 10-15m inertsiga (kestvus 10 min). 3)Vastupanuks vajalik kasutada lisavahendit (nt kummilinti). Jooks vastupanu ületamisega: kindlustada tugijala täielik sirutus ja lühiajaline kontakt rajaga (kestvus 6min). 4)Venitusharjutused.
ujumismeistrivõistlused, mis alati meelitas inimesi ookeani äärde. Teiseks pakuti jalgrattavõistlust ümber Oahu. Kolmandana nimetati Honolulu jooksumaratoni, mida jälgis kogu Havai elanikkond. Arutelu käigus küsis "Waikiki" klubi juht John Collins: "Kas me võiksime kõik need kolm ala ühendada?" Uue spordiala avastart toimus 18. veebruaril aastal 1978, mil 15 meest startis Havail esimesele triatlonile. Distantsiks ühendati kõik kolm maratoni: 3,8 km ujumine,180 km rattasõit ja 42 km jooks, mis tuli järjestikku läbida. Pärast 11 tundi ja 46 minutit, tõestas Gordon Haller oma finishiga, et selline ala on inimestele jõukohane. Pärast triatloni hakkati arendama ka teistes maades.1989 aastal Avinjonis Prantsusmaal avati triatloni Rahvusvaheline liit.Samal aastal toimus ka esimene Maailmameistri turniir. Triatlonisport oma köitvas mitmekesisuses erinevate distantside ja võistlusvormidega on jätkuvalt kogumas populaarsust spordimaailmas. Triatloni spordialad
Latt: Pikkus 3.98 m ja kaal 2 kg. Võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid: Peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatt: Peab olema vahtkummist madrats. Start Enne starti märgib sportlane maha jooksu alustamise täpse koha, pöörde ja äratõukekoha vastavalt sellele, kui mitut sammu ta kavatseb hoojooksus kasutada. Keskmiselt läbivad kõrgushüppajad hoojooksuga 12 m. Hoojooks Õige jooks tuleb omandada varakult. Hoojooksu pikkus on noorematel 5-7 sammu, tipphüppajatel 8-11 sammu. Flopihüppe puhul on vajalik leida sobiv raadius, mis igal sportlasel erinev, kuid lühemad hüppavad väiksema raadiusega kui pikemad. Hoojooksu alustatakse kas kohapealt või kolme- kuni viiesammulise eelhoovõtuga. Kõrgushüppaja jooks toimub pöial, puus peab olema kõrgel. Kurvijooksul puusa asend rohkem ees. Hoojooks peab pidevalt kiirenema ehk kõige kiirem samm on viimane. Hoojooksu
Olümpia treeninguväljakute varemed Olümpiamängude kava Avapäeval toimusid pidulikud rituaalid ja ohvritalitused. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval võitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks uga (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks (384,54 m). Jooksjad Tõrvikutega jooks http Pikamaajooks http://www.hellenic-art.com/statues/olfresco.htm Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Odavise Kettaheide Maadlemine http://www. Hobuste võiduajamine
Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme. Bakterite üldarvu määratatakse kolmandas ja neljandas Petri tassis. Võeti steriliseeritud pipetiga 1ml kraanivett, valati Petri tassi. Petri tassid paigutati termostaati. Arvutused: PMÜ/ml Jõevesi: PMÜ/ ml Jõevesi coli-laadsed: PMÜ/ml Kraanivesi: PMÜ/ml Tulemus/ järeldus: Jõevesi ja kraani ületavad kehtestatud norme . Seega jõevesi on reostatud. Ma isiklikult ei jooks seda kraanivett, sest norm on 100 Pmü/ml. VASTUSED: 1. Kirjeldage coli-laadseid baktereid? Coli-laadsed bakterid on gramnegatiivsed, endospoore mitte moodustavad, lühikesed pulgakujulised bakterid. Bakterite rühm, kes kääritavad laktoosi, tootes hapet ja gaasi. 2. Millele viitavad keskkonnas coli-laadsed bakterid? E. coli on otsene fekaalse päritoluga reostuse näitaja, selle avastamine joogiveest
Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemisel vabaneb energia ning ATP-st adenosiindifosfaat ehk ADP. ADP-d on võimalik edasi lagundada AMP-ks ehk adenosiinmonofosfaadiks. ATP lagunemine toimub ensüümide abil, mis kindlustab ATP kasutamise õigel ajal ning õiges kohas. 5.Kolm ATP tootmise süsteemi inimorganismis. Milliste kehaliste tegevustega millist süsteemi rakendatakse? FOSFAGEENI SÜSTEEM – 100 meetri sprint, 60 meetri jooks, Sellel süsteemil jätkub varusid maksimaalselt kümneks minutiks. GLÜKOGEENI-PIIMHAPPE SÜSTEEM – 400 meetri jooks, rakendub kuni 1,5-minutiliste pingutuste puhul. AEROOBNE HINGAMINE – kui lihased peavad pingutama üle kahe minuti, toodetakse energiat aeroobse hingamise abil. 6. Valgus- ja pimedusstaadium. Mis on mõlema staadiumi energiaallikas, lähteained ja saadused? Kus need toimuvad (kloroplasti ehitus)? VALGUSSTAADIUMIS vajatakse Päikese
Kümnevõistlus on ala, mil võistlevad meessportlased naissportlased võtavad osa seitsmevõistlusest. Hetkel kuulub maailma rekord kümnevõistlusel Tsehhi sportlasele Roman Sebrlele, kes saavutas selle 2001. aastal 26.-27. Mail Götzises. KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU Kümnevõistlus pärineb Vana-Kreeka olümpiamängudel olnud viievõistlusest (pentathlon). Sel ajal olid võistlusaladeks kaugushüpe, kettaheide, odavise, jooks ja maadlus. Arvatavasti pärineb see 708 BC aasta mängudest ning sai populaarseks läbi sajandite. 18. sajandil hakkas välja kujunema mitmeid erinevaid versioone viievõistlusest. Termin decathlon võeti kasutusele alles 20. Sajandil kasutusele rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, mil loodi tabelid, et paremini määratleda saavutusi erinevatel aladel. Neid tabeleid on küll
,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus ,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1. poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elavad 7 venda(ihkavad vabadust laante rüpes, sõltumata tsivilisatsiooni eeskirjadest, tugevad ja jäärapäised mehed, dramaatilised sõlmpunktid: nurjunud kosjaskäik, pagemine laande, metsaonni mahapõlemine, jooks pakase ja huntidega), nii realistlik kui ka romantiline, klassikaliselt eepiline teos(tormlev tegevus vaheldub rahulike, süzeedega sidumata olupiltide ja lugudega), 7 venda soomlase koondportree(laisad ja tõrksad, kui sunnitakse ja agarad ning töökad, kui sunduse alt vabad). Juhan-äge & vihastub kergesti, rumal, tabavad repliigid; Aapo - rahustav; Eero-terase peaga, togib sõnadega; heatahtlik huumor(autori elujaatav hoiak) Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall)
kordamööda astuks tegevusse. Kõik mängus esinevad liigutused alustatakse ning lõpetatakse täpselt. Õpetaja ei tohiks hakata ilma pikema jututa laulma, lubades lastel millal tahes ühineda laulu ja tegevusega, vaid andku enne hääletooni ja siis lühidalt ning selgelt märk mängu alustamiseks, näiteks sõnaga ,,nüüd,,. Ka mängu kestel peab õpetaja vaatama, et kõik aeglaselt ja ühtlaselt lõpetavad eelmise tegevuse ning on alusatnud uue tegevusega. Mängudes esinevad käik, jooks, mitmesugused sammud, samuti kui paigaltehtavad liigutused sätitakse lauluviisi järgi. Juba väikeseid lapsi peab juhatama täielikult seirama neile määratud laulumängude rütmi ning hoolikalt täitma kõik mängud ettetulevad toimingud. Rütm olgu alati selge ja takt üldiselt vilgas, sest elavus ja rõõm vallutavad laste meeled. Laulude viisidele vastav rütmiline liikumine olgu üldiselt ohjatud, näiteks jooks kerge, sammud võimalikult kenad jne
Marss 8+8 Pöiasirutus! Rüht! Kõndimime päkkadel ja kannadel 8+8 Rüht! Kõnd päkkadel, poolkükis, kükis 8+8+8 Selg sirge! Kõnd kiirenevas tempos kuni jooksusammudeni 2 ringi Jooks, käte hood ja käte ringid ette/taha 8+8+8 Sirged käed! Jooks aeglustavas tempos kuni seisma jäämiseni 2 ringi Põlveringid poolkükis 8+8 Sooritada sisse ja väljapoole TUNNI PÕHIOSA 40 minutit Harjutuse Korduste Metoodilise
Korvpallis on selleks 3 sorti harjutusi: soojendus, millele järgneb venitus ja lõpetuseks mahajahutamine. Kuid nüüd kõigest lähemalt. Soojendus ehk Warm-Up. Korraliku soojenduse kestus on 20-30 minutit, mis sisaldab üldiseid soojendusharjutusi. Soojendusel on kokku 3 faasi. 1 faas : üldine soojendus, mille jooksul mängijate kogu keha vereringe paraneb ja kehatemperatuur tõuseb selliste kehaliste harjutustega nagu kerge sörkjooks, jooks edas- ja tagurpidi, liikumine libiseva sammuga ja jooks ristsammuga. Seda tehakse tavalielt, kuni mängija hakkab kergelt higistama ning see toimub keskelt läbi 7 minuti jooksul. 2. faas: kogu keha staatiline, aktiivne venitus, mis hõlmab kõiki suuremaid lihasrühmi ja kestab umbes 1012 minutit või kauemgi. 3. faas: dünaamiline venitus ja spetsiifiline soojendus, mis sisaldab endas näiteks seistes jalgade lööke ette-taha ja vasakule-paremale, hoogsat marssimist,
rindkeret. 8. Külili, puusade tõsted. 9. Sama harjutus teisel küljel. 10. Selili, ühe jala ja ülakeha tõsted kokku 20x, teise jalaga 20x. 11. Selili, turjal ja õks jalg täistallal, põlvest kõverdatult. Teise jalaga ,,ratas´´ 20x ja nüüd jalgade vahetus. Igat hrjutust sooritada 30 sek või nõutav kordade arv, puhkus 30 sek. IV blokk 1. Ühe jala põlvetõsted paigal. 2. Teise jala põlvetõested. 3. Jooks kõrge põlvetõstega paigal. 4. Põlvitusest, käed maas käe ja sirge jala vibutused taha. 5. Sama harjutus teise jalaga. 6. Eestoenglamangus ühe jala põlvetõsted ette ja kõrvale. 7. Sama harjutus teise jalaga. 8. Eestoenglamangus jooks kõrge põlvetõstega. 9. Tagatoenglamangus, üks jalg sirgelt ees ja teine põlvest kõverdatud, hoida. 10. Sama harjutus teise jalaga. 11. Külili küünartoenglamangus, põlvest kõvera jala tõste ette, sirge jala tõsted
Kehaline kasvatus Naiste Seitsmevõistlus Referaat Tallinn 2010 Seitsmevõistlusest on kaks versiooni: välivõistlus naistele ja sisevõistlus meestele. Alad jagatakse kahele päevale. Naiste võistlus: 1. päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooks 2. päeval kaugushüpe, odavise, 800m jooks Punktide arvestamise süsteemi arendas välja Dr Karl Ulbrich. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks.Spordijalatsitel ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm.
Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja või...
teatri alus!!!), selle võimalusi/piiranguid ja sotsiaalseid funktsioone/rolle. Mida teha, kui saad kokku maainimeste/vaestega... Eesmärk näidata, kuidas osalise töö mõjutab tema keha käitumist (seda analüüsida ja teiseks kehastuda). Jõu/füüsise asjad pole olulised, oluline on inimese lahtivõtt. 1) aegluubis jooks, eesmärgiga kaotada. 2) Jalad segi jooks 3) “koletise”jooks – üksteise peal 2 inimest, nii et tegi 4-jalgne loom 4) ratta jooks – võetakse kandadest kinni 5) Hüpnoos – paarist üks paneb käe näo ette ja liigutab seda. Teine peab käega kaasas liikuma.
(200.000), rahvakoosolek - iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid nõukogu(bulee) > 500 liiget, määrati liisuga, kohtunikud(heliaia) > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga, strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel 13.sport kreeekas Sport oli meeste jaoks, Gümnaasion spordiväljak, riietus- ja pesuruum. Sporditi alasti, al 776 hakati korraldama OM- e Zeusi auks, lemmikalad jooks, rusikavõitlus, hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus ( kaugus, ketas, oda, jooks, maadlus ). 16. isel kreeka kooliharidust Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, poiste harimine 7.a, rikkamad õppisid kodus pedagoogi käe all, õpiti kirjutamist, lugemist, muusikat. Hariduse osaks oli gümnastika spartas said ka tüdrukud kehalisest treeningust osa. 17. AS. Makedoonia kuningas, philippose poeg, 20-aastaselt sai võimule, õpetajaks aristoteles, vallutas Väike-Aasia(pärsia),
maailmas ning nad on saavutanud selle kõik ise ja on ka selle eest tunnustatud. Tänu nendele, kes viitsivad ja tahavad, millegagi tegeleda ning Eestit esindada ja tuua meile kuulsust, on kogunenud paljud eestalsed teleka(baar, pubi, kusiganes) ette vaatama meie saavutusi LIVEst. Meie kuulsused on küll tähelepanuväärsed, kuid meie üritused annavad eestlastele rohkem üldsustunnet. Mina tooks välja väga suurepärase ning minu arvates suurima spordiürituse Eestis SEB mai/sügis jooks. See toob kokku nii Eesti rahva kui välismaalt peresi, kes on vaimustuses, et meil selline asi üldse olemas on. Mina käin seal tavaliselt koos oma perega. Mai jooksul on ainult naised, seal on erinevaid stiile, kuidas läbida rada ning erinevad raja pikkused. Nii mai kui ka sügis jooksul on tohutult palju sponsoreid ning auhindu. Suurim on siis Tallinki firma, kes annab kas Rootsi kruiisi või Soome reisi auhinnaks läbinutele. Sügis jooks on, ma usun, et populaarseim. Seal
vööga peamine toit-puu- köögiviljad, kala, küüslauk aristokraatide elu- rikkad ning oli aega pühendada igakülgsele arendamisele ja täiendamisele, tegelesid spordiga sümpoosionid-koosjoomine, koos ajaviitmine, veini joomine ja luuletuste rääkimine olümpiamängud: 776 a eKr. Esimesed OM ja sellest ajast hakati aega arvama. kes osalesid- osalesid hellenid, kodanikud, mehed, peamised spordialad-staadioni jooks, ketta heide, hoota kaugus, rusika võitlus, hobukarika jooks olümpiarahu- OM ajal tehti sõjas vaherahu olümpiavõitjate austamine- igas kohas oli erinev, tehti ausambaid, tehti luuletusi, spartas sai võitja alustada sõjas kuninga kõrval olles naise olukord abiellumise puhul-naisel puudus kodaniku õiguses ja iseseisvus, nad allusid oma mehele, isale või mõnele muule meessoost sugulasele, abielu otsustati naise isa ja tulevase peigmehe vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
