Töötasu alammäär (miinimumpalk) on kuus 390 EUR Ülesanne. Kui palju saab töötaja palgapäeval palka, kui tema brutopalk on 5240 eurot? Sellest arvestatakse maha töötuskindlustus 1,6%, pensionikindlustus 2% ja tulumaks 20%. Tulumaksuvaba on 154 eurot. Kõik maksud võetakse täiseurodes. Tulumaks võetakse järelejäänud summalt (kui töötuskindlustus ja pensionikindlustus on maha arvestatud). Lahendus. 1) Kui suur on töötuskindlustus? 0,16 · 5240 = 838,4 = 838 eurot 2) Kui suur on pensionikindlustus? 0,02 · 5240 = 104,8 = 105 eurot 3) Kui suurelt summalt makstakse tulumaksu? Maksustatav summa = brutopalk – tulumaksuvaba miinimum – töötuskindlustus – pensionikindlustus 5240 – 154 – 838 – 105 = 4143 eurot 4) Kui suur on tulumaks? 0,20 · 4143 = 828,6 eurot 5) Kui suur on netopalk? Netopalk = brutopalk – töötuskindlustus – pensionikindlustus – tulumaks 5240 – 838 – 105 – 828,6 = 3468,4 eurot.
Schleswig-Holstein Silva Urm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth leve Lage: in Nord-Deutschland, zwischen den Meeren Nord- und Ostsee. Hauptstadt: Kiel Fläche: 15799 km Einwohnerzahl: 2, 838 Mio. Landschaft von West nach Ost in die Marsch die hohe und niedere Geest das Schleswig-Holsteinische Hügelland Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sprachen Hochdeutsch Plattdeutsch Dänisch Friesisch Romanes Wirtschaft ein strukturschwaches Land.
Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 46 0,11% 116 Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) 42 838 100,00% 41 009 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Laenukohustused 2 758 6,44% 932 Riiklike toetuste väljamakseks saadud summad 3 611 8,43% 2 400 Võlad ja Ettemaksed 9 832 22,95% 9 722 Eraldised 0 0,00% 216 Lühiajalised kohustused kokku 16 201 37,82% 13 270
173,969744 14,50 7,563902 151 720 791,444966 108 119 152,542373 4,00 9,685230 43 190 1045,762712 0 174,957118 6,00 10,291595 25 013 429,039451 220 000 554,821664 20,00 26,420079 67 615 893,196830 85 838 85,166240 11,10 5,677749 90 856 464,736573 1 294 823 279,850746 20,20 9,421642 82 330 384,001866 267 000 150,693189 4,40 6,630500 92 852 1399,216395 0 254,466703 11,61 20,952897 382 392 6901,136979 24 000
2005. aasta veebruaris. Tööle hakkas veebisait 14.veebruaril. 2006. aasta novembrist on YouTube'i omanik Google, mis ostis YouTube 1,65 miljardi USA dollari eest, sestsaati on YouTube Google'i tütarfirma. 2010. aasta detsembris oli YouTube maailmas külastatavuselt kolmas veebisait ja Eestis neljas. YouTube'i vaadatuim video oli 2011. aasta mais Justin Bieberi muusikavideo loole "Baby", mida 5. mail 2011 oli vaadatud 533 838 499 korda. Aastal 2012 purustas selle rekordi Gangnam Style. Gangnam Style'i videot on 21. detsembril 2012 vaadatud 1 000 382 639 korda. YouTube'i vaadatuim amatöörvideo oli "Charlie bit my finger - again!", mida 5. mail 2011 oli vaadatud 315 156 439 korda. Firma asub San Brunos Californias. Kasutajate tehtud videote kuvamiseks kasutatakse Adobe Flash videot. YouTube'is on laias valikus videosisu, sealhulgas filmilõigud, telesaadete lõigud, muusikavideod, amatööride videoblogid jms
3 84010`51` 84010`27`` 18 421 509,772 120 3 `-24 204 24`23 263,400 - 239, - 108,838 - 239,86 - 108, 9,13 862 2 838 9 4 108027`24 108027`00`` 269,91 110 4 ``-24 275 57`59 201,600 + 20,9 - 200,508 + 20,948 - 200, 0,30
07/01/15 Pärnu Eldar 3 465 1,395 07/01/15 Valga Frodo 1 870 870 07/01/15 Tallinn Faram 1 599 599 09/01/15 Tallinn Grimbold 6 1,149 6,894 10/01/15 Pärnu Rohan 4 340 1,360 10/01/15 Pärnu Elend 1 920 920 10/01/15 Tartu Sauron 2 339 678 11/01/15 Tartu Balrog 2 419 838 11/01/15 Tallinn Marvin 1 370 370 11/01/15 Valga Aragorn 1 499 499 14/01/15 Tartu Frodo 4 870 3,480 14/01/15 Pärnu Gandalf 3 849 2,547 14/01/15 Valga Kalvar 2 699 1,398 16/01/15 Tallinn Arven 5 369 1,845 17/01/15 Tallinn Kalvar 7 699 4,893 17/01/15 Tartu Aragorn 3 499 1,497
keeldunud, mainides vaid antud tegevuse range reglementeerimise ning mitmepoolsete lepingute sõlmimise vajadust. Esialgu pole ükski linuxikogukonna esindajatest Tux'i avaldusele reageerinud, ka ei õnnestunud Nonsense News Service'l kontakti saada linuxi looja Linus Torvalds'iga ega ka ühe väidetava vandenõus osaleja Larry Ewing'iga. Seisuga 14.11.2000 on "The Linux Counter"-i andmetel üle maailma registreeritud 160 838 linuxikasutajat, lisaks on "Linux Users Groups WorldWide" andmeil moodustatud 457 kasutajagruppi, kel tõenäoliselt saab lasuma juriidiline vastutus toimunu eest. Toimetas: Joosep-Georg @ 21:50 Teema: Arvutiuudised "Software is like sex: it's better when it's free" - Linus Torvalds.
XXXXXX _____________________________________________________________________________ LUGUPEETUD KLIENT (edaspidi liisinguvõtja) registrikood: asukoht: telefon: faks: e-post: tegevuskoht: esindaja: esinduse alus: seadus volitatud isik liisingueseme vastuvõtmisel ja üleandmisel: ______________________________________________________________________________ GREEN IT OÜ (edaspidi liisinguandja) registrikood: 11306239 asukoht: Akadeemia tee 19, Tallinn 12618 telefon: +3726 838 021 e-post: [email protected] esindaja: Margo Luberg esinduse alus: seadus ______________________________________________________________________________ 1. Liisinguese Liisinguesemeks on kontorimööbel liisingulepingu lisaks olevates Vara üleandmise-vastuvõtu aktides esitatud koguses, komplektsuses ja hinnaga. 2. Krediidilimiit 2.1 Liisingulepingu krediidilimiit on 300 000 krooni. Krediidilimiidi kasutussevõtmise lõpptähtaeg on 31.08.2008. 2
5 10 222 1270 860 6,7569324 0,0033278 6 12 224 1275 855 6,7511015 0,0033241 7 14 226 1281 849 6,7440592 0,0033259 8 16 228 1287 843 6,7369670 0,0033278 9 18 230 1292 838 6,7310181 0,0033247 10 20 232 1298 832 6,7238324 0,0033271 11 22 234 1304 826 6,7165948 0,0033295 12 24 236 1309 821 6,7105231 0,0033271 13 26 238 1315 815 6,7031881 0,0033299
Kristen Kotkas 11.RE Hiina Hiinas elab 1 349 585 838 inimest. Enam-vähem sama palju elab inimesi ka Indias: 1 220 800 359 inimest. Hiina puhul on tegemist väga suure riigiga, sest ta on rahvaarvult maailma suurim riik ja viiendik kogu maailma inimestest elab seal. Rahvastiku analüüs: Rahvaarv 1600000000 1400000000 1200000000 1000000000 Rahvaarv 800000000 600000000 400000000 200000000 0
Kõige suurimaks globaalseks ohuks peetakse elustiku mitmekesisuse vähenemist. Selleks et seda vältida, tuleb kõigepealt kogu elustik arvele võtta ning seejärel püüda peatada ohustatud taksonite kadu. Keskkond püsib vaid siis, kui suudetakse alles hoida kõik tema eluvormid. Seda rõhutades kirjutasid 157 riigi juhid 1992. aastal Rio de Janeiros alla bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile. Näiteks aastal 2008 oli IUCNi punasesse nimistikku kantud 44 838 looma- ja taimeliiki, nendest 16 298 olid eriti ohustatud. 2009. aasta seisuga on IUCNi punasesse nimestikku kantud 47 677 looma- ja taimeliiki, nendest 17 291 liiki on eriti ohustatud. See pole aga lõplik arv, sest eriti ohustatud võivad olla veel mitmed tundmatud (kirjeldamata) liigid. Veel tänagi leitakse mitmeid uusi liike, millest varem ei oldud veel teadlikud. 3 Eesti punased raamatud
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Ohutustehnika tellingutel Kristina Loori Pärnu 2011 2 Tellingute ohutusnõuded Tellingud peavad olema konstrueeritud ja komplekteeritud nii, et neid saaks ohutult paigaldada, kasutada, demonteerida, muuta ja hooldada. Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. Tööstuslikel tellingutel peab olema kaasas kasutusjuhend. See peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid tellingute paigaldamise, kasutamise, demonteerimise, muutmise, remontimise ja transportimise kohta. Kõik tellingud tuleb tugevuse seisukohalt õigesti paigaldada ja hooldada nii, et nende püsikindlus säiliks igasuguse tegevuse korral. Kui valitud tellingute tugevust käsitlev arvutus ei ole kättesaadav või kui see ei sisalda asjaomaseid ehituslikke juhiseid, tuleb teha tugevus- ja püsikindlusarvutused, välja arvatu...
vähegi võimalik. Aidatakse väljasuremisest neid, keda veel vähegi saab. Teadlased täiustavad koguaeg Punast Raamatud, aga see ei saa kuangi valmis, sest andmed on tohutlut muutlikud. Keskkond säilib ainult tänu sellele, et see on mitmekesine.Selle säilitamiseks kirjutasid 157 riigi juhid 1992. aastal Rio de Janeiros alla bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile. Aastal 2008 oli punasesse raamatusse kantud 44 838 looma- ja taimeliiki, nendest 16 298 olid eriti ohustatud liigid 2009. aasta seisuga on punasesse raamatusse kantud 47 677 looma- ja taimeliiki, nendest 17 291 liiki on eriti ohustatud. Kindlasti pole see arv täpne, sest aeg teeb oma töö, mõni liik sattub sinna juurde, aga mõni pääseb ohustatusest ära. 2. EESTI PUNANE RAAMAT Eesti esimene Punane Raamat valmis 1979.ndal aastal. Selles oli kokku 259 liiki taimi ja loomi
eraldi projektiga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 12.TEHNILISED NÄITAJAD Krundi pind 2018,0 m2 Elamu ehitusalune pind 203,3 m2 Krundi täisehitusprotsent 9,9 % Elamu suletud netopind 223,5 m2 Elamu kasulik pind 223,5 m2 elamispind 125,3 m2 abipind 98,2 m2 Elamu kubatuur 838 m3 Elamu korruselisus 2 Elamu tubade arv 4
00 786 131 taimekaitseprits Kahjuritõrje 100 kW traktor+18-meetrine 6.00 786 131 taimekaitseprits Kombainikoristus Kombain Claas Mega 208 6 1263 m+lisaseade rapsi korist. Seemne vedu kuivatisse 100kW traktor+ 4t haagis 268 Põhu pressimine 100 kW traktor+rullpress 2.00 838 419 Põhu transport Traktor+metsaveohaagis 1.00 472 472 tõstukiga Taimiku keemiline 100 kW traktor+18-meetrine 6.00 786 131 hävitamine taimekaitseprits Künnieelne koorimine 180kW traktor+5-meetrine 1.00 629 629 rullrandaal Kündmine 180kW traktor+5-hõlmaline 1.00 576 576 pöördader
Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Floristiliselt ei ole Lahemaa taimkate eriti liigirikas. Seni registreeritud 838 kõrgemast taimeliigist on haruldasi 34. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Küllalt haruldased on veetaimede seas ka vesilobeelia ning järv-lahnarohi. Lahemaal on registreeritud üle 100 liigi samblaid, 250 liiki samblikke ja ligi 150 kübarseene liiki. Enamik Lahemaa niite ja puisniite on poollooduslikud. Looduslikud on mõned rannaniitudest, ka
Tolmu saaste, mis on tugevalt leeliseline, on põhjustanud palju probleeme keskkonnale, tervisele, hügieenile, majandusele ning esteetikale . Viimaste aastate jõupingutused on olukorda palju paremaks muutnud kuigi siiani on õhus keskkonna küsimusi, mis on suunatud tehasele. 2008 2009 2010 2011 Tsemendi ja klinkri müük 1132 642 592 838 (tuhat tonni) Sadama kaubakäive 1568 1253 1657 1827 (tuhat tonni) 3. Hinnad Poest on võimalik ka ühe koti kaupa osta mis tavaliselt on 40kg kottides ning mille hind on 4,90 . AS Kunda Nordicisis toimub turustamine 40 kg paberkottides, mis on laotud puitalusele 1,0x1,2 m, kokku 40 kotti üldmassiga 1,6 t ja kaetud kilega. Ühe tsemendikoti maht on umbes 30 liitrit. Pakitud tsemendi müügihinnad Eesti Vabariigis alates 1
Komandeeringu avanss 0 2 560 Kokku 6 324 8 374 Lisa 14. Müüdud toodangu kulu 2006 2005 Materjal, tooraine, ostetud tooted 17 794 360 15 462 129 Ostetud teenused 2 993 116 2 365 247 Tööjõu kulu 4 576 948 3 966 838 Amortisatsioonikulu 1 611 100 1 366 611 Muud otsekulud 2 156 430 2 478 848 Muud ärikulud 68 944 21 158 Kokku müüdud toodangu kulu 29 131 954 25 639 673 Lisa 15. Üldhalduskulud 2006 2005 Tööjõukulu 1 434 185 1 467 876
Plutoidide kaaslased pole plutoidid, isegi kui need on enam-vähem ümmargused. Kuna seda on suure kauguse tõttu tavaliselt otseselt võimatu kindlaks määrata, siis loetakse ümmarguseks plutoid, mille absoluutne tähesuurus (taevakehade heleduse võrdlemiseks kasutatav näitaja, mis heleduse kasvuga väheneb) jääb alla väärtusele +1. Kui niisuguse heledusega taevakeha pind oleks ideaalne peegeldaja, siis oleks selle läbimõõt 838 kilomeetrit. Juhul kui hilisemad uuringud näitavad, et tegemist pole ümmarguse taevakehaga, tuleb see plutoidide hulgast välja arvata. Sel momendil vastas plutoidi tingimustele peale Pluuto vaid üks taevakeha, juba 2006. aastal kääbusplaneediks kuulutatud Eris. 2008. aasta tõi plutoididele lisa - 11. juulil arvati kääbusplaneetide hulka ja seega oma Neptuuni-taguse orbiidi tõttu ka plutoidiks Makemake ning 17. septembril Haumea
Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 6 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka põllumajanduse algusajaks
Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka põllumajanduse algusajaks
Rootsi. http://www.infosys.ee/et/blog/42-blog/126-turistide-arv-majutusettevotetes-suurenes.ht ml Turism Eestis Turistide ööbimised majutusettevõtetes väliskülastajad Eesti elanikud Viietärni hotell Pädaste mõisas • Eesti majutusettevõtetes peatus 2010. aastal 1,56 mln välisturisti ja 838 000 siseturisti, kokku 2,4 miljonit inimest, mis on 12% rohkem kui aasta varem. • Osaliselt selgitab kasvu 2009. aasta madal tase, mil majanduskriis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas http://www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=25595 http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika Turismi alaseid linke World Tourism Organisation (UNWTO) Maailma Turismiorganisatsioon. http://www.world-tourism.org/
Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash.Merepiir riigil puudub. 1.3 Pikkus- ja laiuskraadid Etioopia asub laiuskraadidel 34-48 lõunalaiust ning 4-15 idapikkust. 1.4 Riigi lähim kaugus koduasulast Etioopia lähim kaugus minu koduasulast on umbes 4854 km. 2. Rahvastik 2.1 Rahvaarv Etioopias elab 2008. aasta seisuga 82 544 838 inimest. Tegemist on keskmise suuruse riigiga. 2.2 Rahvaarvu muutus Alates aastast 1953, esimesed viisteist aastat tõusis rahvaarv vaikselt tuli juurde paar miljonit elanikku iga viieaastase tsükli jooksul. Järgmised kakskümmned aastat oli tõus 3-5 miljonit inimest iga viie aasta jooksul. Sealt edasi hakkas rahvaarv massiliselt kasvama. 1988- 1993 üle seitsme miljoni inimese ja järgmised viisteist aastat iga viie aastase tsükli jooksul kasvas rahvaarv üle 10 miljoni
Koolitus: Tellingud, töölavad TELLINGUD, TÖÖLAVAD. Tartu, 2010 Sisukord. 1. Koolituse eesmärk ja sisu 2. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade paigaldamisel 3. Tööandja õigused ja kohustused 4. Tellingute kasutamine ja paigaldamine Koolitus: Tellingud, töölavad 1. KOOLITUSE EESMÄRK JA SISU. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: · saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (töölavad, redelid, tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust ja alumiiniumist tellinguid ja töölavasid. Õppesisu TELLINGUD JA TÖÖLAVAD Tellingute tüübid, redelid, tööpukk, pukktelling, tellingute tõusuteed, kaitsepiirded. Tellingute ja töölavade konstruktsioon, ehitamise nõuded ja ...
September 69,7 2,32 94,1 3,14 Oktoober 43 1,39 55,3 1,78 November 17,2 0,57 21 0,7 Detsember 10 0,32 12,5 0,4 Aasta keskmine 69,8 2,3 103 3,39 Aastas kokku 838 1240 7 1.4 Päikesepaneelide plussid ja miinused Päikesepaneelide elueaks on 30 aastat. Päiksepaneelid ehk PV paneelid (photovoltaic) on aina enam Eestis populaarsust koguv taastuvenergia liik ja seda mitmel põhjusel: · Praktiliselt hooldusvaba süsteem - vaja vaid jälgida, et PV paneelide pind puhas oleks
Lõuna-Itaalia 1059 a. tunnistasid normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks ning tegid lõpu bütsantslaste võimule Lõuna-Itaalias, samuti ka araablaste võimule Sitsiilias Roger II ühendas Sitsiilia Kalaabria ja Apuuliaga ning tegi Palermost pealinna. 1186 a. abiellub Heinrich VI Roger II tütre ja pärijanna Constanciaga ning saab päranduseks normannide riigi. Inglismaa Viikingiaeg Inglismaal algas 793 aastal kui normannid rüüstasid Lindisfame'i kloostri 838 a.Wessexi kuningas Egberti valitsemisajal sagenesid viikingite kallaletungid. Kavakindlat Inglismaa vallutamist alustasid viikingid 866 aasta. Kõigepealt vallutati London ja Thamesi suudmes asuv Thaneti saar. Pärast seda muutub Inglismaa Thame-sist põhjas taanlaste asustatavaks maaks (Da-Helag), mida taanlased valitsevad nn viiest linnusest (East-Anglia ja viie linnuse maa 870-917, Northumbria 876-926). Venemaa.
Introduction Estonia, officially the Republic of Estonia (Estonian: Eesti or Eesti Vabariik) is a country in the Baltic region of Northern Europe. It is bordered to the north by Finland across the Gulf of Finland, to the west by Sweden across the Baltic Sea, to the south by Latvia (343 km), and to the east by the Russian Federation (338,6 km). The territory of Estonia covers 45,227 km² and is influenced by a temperate seasonal climate. The Estonians are a Finnic people closely related to the Finns, with the Estonian language sharing many similarities to Finnish. The modern name of Estonia is thought to originate from the Roman historian Tacitus, who in his book Germania (ca. AD 98) described a people called the Aestii. Similarly, ancient Scandinavian sagas refer to a land called Eistland, close to the German term Estland for the country. Early Latin and other ancient versions of the name are Estia and Hestia. Until the late 1930s, the ...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaa...
Reisikiirus: 775 km/h Lennulagi: 15 150 m Mootorid: 4 x kahekontuursed General Electric F-118-GE100 reaktiivmootorit, tõukejõud mootori kohta: 84,6 kN Piloote: 2 B-2 Spirit ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Blohm & Voss BV 40 Meeskond: 1 Pikkus: 5,70 m Tiivaulatus: 7,90 m Kõrgus: 1,63 m Tiivapindala: 8,70 m2 Tühimass: 838 kg Maksimaalne stardimass: 952 kg Kiirus: 900 km/h (pikeerides) Relvastus 2X fikseeritud 30 mm Rheinmetall Borsig MK 108 kahur Blohm & Voss BV 40 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Boeing 717 Tüüp: Reisilennuk Tootjad: Boeing Reisijaid: 106 Pikkus: 37,8 m Tiivaulatus: 28,4 m Tippkiirus: Mach 0,77 Lennukaugus: 2645/3815 km
07.01.15 Valga Frodo 1 1,330 1,330 09.01.15 Tallinn Grimbold 6 1,149 6,894 10.01.15 Pärnu Elend 1 1,299 1,299 10.01.15 Pärnu Rohan 4 589 2,356 10.01.15 Tartu Sauron 2 339 678 11.01.15 Tallinn Frodo 1 1,330 1,330 11.01.15 Tartu Balrog 2 419 838 11.01.15 Valga Aragorn 1 499 499 14.01.15 Pärnu Gandalf 3 849 2,547 14.01.15 Tartu Frodo 4 1,330 5,320 14.01.15 Valga Kalvar 2 699 1,398 16.01.15 Tallinn Arven 5 369 1,845 17.01.15 Tallinn Balrog 7 419 2,933 17.01.15 Tartu Aragorn 3 499 1,497 18.01
Laenu tagasimaksed (1) 24 000 24 000 24 000 Laenu intressid 1 950 750 8 2 KASUTAMINE KOKKU 157 745 236 935 264 599 RAHA JÄÄK PERIOODI LÕPUS 74 962 94 080 160 014 2015 2016 2017 Info (käibemaks) Arvestatud käibemaks 22 838 34 020 46 876 Väljamakstud käibemaks 6 734 5 648 5 815 Bilanss 16 105 28 372 41 061 16 105 44 477 85 538 15 8.Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärk oli välja töötada loodava ettevõtte äriprojekt. Projekti käigus tuli
tindipliiats 162 14,78 162 14,78 viltpliiats 942 69,42 942 69,42 Eve Kask 4730 262,08 4730 262,08 kustukumm 657 47,67 657 47,67 pliiats 1492 89,23 1492 89,23 sulepea 838 38,07 838 38,07 tindipliiats 903 38,43 903 38,43 viltpliiats 840 48,68 840 48,68 Jaan Tamm 3883 178,48 3883 178,48 kustukumm 544 23 544 23 pliiats 1168 64,55 1168 64,55 sulepea 796 39,29 796 39,29
eelarve 1 2 3 4 5 6 7=1-5 § 1. Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud (kroonides) RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 97 838 184 823 83 498 900 433 680 920 328 12 341 655 416 1 253 270 861 63 437 785 96 584 913 962 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 98 474 096 013 84 140 137 040 677 235 666 12 341 655 416 1 253 270 861 61 797 030 97 220 825 152
2025 36%-ni ning aastaks 2040 47%-ni, mis tähendab üht pensioniealist kahe tööealise kohta. Rahvaarv rahvuse järgi, 1. jaanuar, aasta 10. juuni 2014 2012 2013 2014 Rahvused kokku 1 325 217 1 320 174 1 315 819 Eestlased 917 075 913 262 909 307 Venelased 335 268 333 929 332 816 Muud rahvused 66 732 66 076 65 556 ..ukrainlased 23 285 23 113 22 994 ..valgevenelased 12 956 12 763 12 575 ..soomlased 8 069 7 838 7 634 ..tatarlased 2 051 2 036 2 024 ..lätlased 1 904 1 892 1 884 ..poolakad 1 738 1 719 1 696 ..juudid 2 109 2 099 2 074 ..leedulased 1 813 1 787 1 767 ..sakslased 1 612 1 600 1 600 Rahvus teadmata 6 142 6 907 8 140 9 Rahvaarv vanusrühmade järgi, 1. jaanuar 2012 Aasta Kokku 014 1564 65+ Vanus teadmata
5 139 4 9 Omanik 9 3 65.5 323 5 10 Omanik 10 2 54.8 421 4 11 Omanik 11 3 65.9 356 6 12 Omanik 12 1 54.9 213 2 KOKKU 33 838.6 4290.5 64.0 Prügivedu 421.85 Soojus 2340.75 LV: Vesi 1430.45 Summa, mis tuleb näitude erinevusest, KÜ veemõõtja näitab, et kasutati rohkem vett, kui korterite veemõõtjate näitude summa Prügi arvutamine
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Põhivara Materiaalne põhivara 852 012 440 8 Immateriaalne põhivara 5 286 763 9 Põhivara kokku 857 299 203 VARAD kokku 967 952 554 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 36 480 423 10 Tuletisinstrument 0 15 Võlad 37 077 838 11,12,13 Lühiajalised kohustused kokku 73 558 261 Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused 168 784 844 10 Pikaajalised eraldised 3 153 532 16 Põhivara sihtfinantseerimine 244 641 691 17 Pikaajalised kohustused kokku 416 580 067 KOHUSTUSED kokku 490 138 328 OMAKAPITAL Aktsiakapital 144 871 700 19
14. Finantsvahendus (ingl k financial intermediation) Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008. aastal oli vaatluse all 838 ettevõtet, neist 740 andsid oma tegevusest regulaarselt ülevaate statistilise vaatluse "Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus" raames. Peaaegu kõik Eestis tegutsevad finantsettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust. Finantsettevõtete kohta saadakse
Ratu juhendmaterjale on lubatud kasutada ainult õppeotstarbel. TÖÖLIIGID 42-0290 Kulud ja meetodid Oktoober 2005 1 (12) Asendab kaarte 42-0082 ja 42-0083 PLOKKMÜÜRITISED Blocklaying Harkkomuuraus Juhendkaart käsitleb plokkvundamentide, -seinte ja -lõõride ladumi...
14. Finantsvahendus (ingl k financial intermediation) Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008. aastal oli vaatluse all 838 ettevõtet, neist 740 andsid oma tegevusest regulaarselt ülevaate statistilise vaatluse "Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus" raames. Peaaegu kõik Eestis tegutsevad finantsettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust. Finantsettevõtete kohta saadakse
Arvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja arvu bi selle imaginaarosaks. KOMPLEKSARVUD Kui a = 0, siis on tegemist imaginaararvuga bi, kui b = 0, siis saame arvu a + 0·i, mis on reaalarv a. Kui a = b = 0, siis siis saame tulemuseks arvu 0. KOMPLEKSARVU MÕISTE. TEHTED KOMPLEKSARVUDEGA Kaks kompleksarvu on omavahel võrdsed parajasti siis, kui nende reaalosad ja 1. Kompleksarvu mõiste imaginaarosad on vastavalt võrdsed: ...
3 842 532 3 842 650 3 844 017 3 843 846 3 843 998 3 844 046 3 843 183 3 839 265 2 041 000 2 100 000 2 126 708 2 153 139 2 180 686 2 208 107 1 794 180 1 800 000 3 600 436 3 589 936 3 581 110 3 572 703 3 567 512 3 563 695 3 560 430 3 559 541 33 085 : : : : : : : 143 474 219 142 753 551 142 220 968 142 008 838 141 903 979 141 914 509 142 856 536 143 056 383 29 673 29 999 30 368 32 054 31 269 : 31 863 32 166 47 100 462 46 749 170 46 465 691 46 192 309 45 963 359 45 782 592 45 598 179 45 453 282 3 215 800 3 219 234 3 222 953 3 230 086 3 237 976 3 249 482 3 262 650 3 274 285 8 347 300 8 436 400 8 532 700 8 629 900 8 896 900 8 997 586 9 111 078 9 235 085
rohkem läbiviidud ka psühholoogilisi nõustamisi, mistõttu võib eeldada, et miski noore käitumises ja arengus oli sekkumist vajav. Omaltpoolt pakun ka asjaolu, et psühholoogilist nõustamist vajavad liiga endasse tõmbunud või hüperaktiivsed lapsed. Loomulikult ei saa väita, et perekonnas, kus on kõik hästi ei ole probleemseid noori, kuid vanemate huvi ja lapsega tegelemine mängib siiski suurt rolli. Uuringust nähtus, et enamik nõustamise sihtrühmaks olid lapsevanemad - 921, 838 - õpilast ja 300 – pedagoogi (Raudsepp...). Järelikult on vanematel muresid, millega nõustamisse pöördutakse ja suurel määral õpilasi, kes nõustamist vajavad. Enamik nõustatavatest individuaalses nõustamises olid poisid. 5 2. KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on isikute sotsiaalsete oskuste õpetamine, parendamine,
Järva Koeru 87 19 73 237 906 3916 2070 Järva Lehtse 87 28 153 231 899 4124 2611 Järva Lenini nim. 87 26 149 288 1952 3781 3806 Järva Leninlik Tee 87 23 142 241 1600 4005 5375 Järva Majak 87 34 140 238 580 4653 2370 Järva Oktoober 87 31 110 249 1140 4601 4372 Järva Tammsaare 87 28 132 299 838 4511 3811 Järva Türi NST 87 22 85 237 1249 4018 3118 Järva Udeva 87 18 92 233 948 3678 2901 Järva 9.Mai 88 22 203 46 1674 5836 6219 Järva Alliku 88 17 123 36 1320 4616 5144 Järva Aravete 88 22 194 50 2222 4848 6829 Järva Estonia 88 17 135 37 1886 4470 5118 Järva Imavere 88 17 175 23 1099 4028 3736
Järva Koeru 87 19 73 237 906 3916 2070 Järva Lehtse 87 28 153 231 899 4124 2611 Järva Lenini nim. 87 26 149 288 1952 3781 3806 Järva Leninlik Tee 87 23 142 241 1600 4005 5375 Järva Majak 87 34 140 238 580 4653 2370 Järva Oktoober 87 31 110 249 1140 4601 4372 Järva Tammsaare 87 28 132 299 838 4511 3811 Järva Türi NST 87 22 85 237 1249 4018 3118 Järva Udeva 87 18 92 233 948 3678 2901 Järva 9.Mai 88 22 203 46 1674 5836 6219 Järva Alliku 88 17 123 36 1320 4616 5144 Järva Aravete 88 22 194 50 2222 4848 6829 Järva Estonia 88 17 135 37 1886 4470 5118 Järva Imavere 88 17 175 23 1099 4028 3736
Peamised kaubandusparnerid on EL liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast. Kasvanud on eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tsehhi ja Ungari. Kokku toimub umbes 7075 % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 24 Huvitavaid fakte: Saksamaal on kokku: · 54,2 miljonit lauatelefoni · 84,3 miljonit mobiiltelefoni · 77,8 miljonit raadiot · 838 raadiojaama · 51,4 miljonit televiisorit · 38,6 miljonit interneti kasutajat · 550 lennujaama · 48 215 km raudteed · 231 581 km autoteid · toodetakse üle 1500 erineva vorstiliigi Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 25 Kokkuvõte Saksamaa on suurriik, kus elab umbes 82 422 299 inimest ning mille rahvastiku tihedus on 227 inimest ruutkilomeetri kohta, millega ta on rahvaarvult suurim riik Euroopas. Ta asub Kesk-Euroopas
9 Jyväskylä 84 434 105,9 789 10 Pori 76 144 503,17 150,83 11 Lappeenranta 59 073 758 77,7 12 Joensuu 57 858 1173,4 49,1 13 Rovaniemi 57 835 7600,73 7,6 14 Vaasa 57 241 183 311,2 15 Kotka 54 838 272 204 (1) Energiavarud Maavarad Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi. Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600 kg kulda. Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms.
OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2011 31.12.2010 Tooraine ja materjal 169 776 228 307 Lõpetamata toodang 102 838 27 216 Ettemaksed varude eest 2 616 0 Kokku varud 275 230 255 523 Aruandeperioodil nagu ka eelneval perioodil varusid allahinnatud ei olnud. Lisa 6 Materiaalne põhivara (eurodes) Kokku Masinad ja Muu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
