Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit müstilist haigust ,mis pidavat saama alguse iso...
Monument sümboliseeris Eesti venelastele maa vabastamist Saksa okupatsiooni alt, eestlastele aga vabaduse kaotamist ja Nõukogude okupatsiooni, nii et 2000. aastate alguses muutus monument Eesti ja Venemaa pin gestunud suhete konkreetseks valupunktiks. (Foto: Seppo Zetterberg) EES T I AJ ALU G U r Arhitektuuris soosis stalinistlik suund hiiglaslikke keskväljakuid ja kolossaalseid klassit- 571 sistlikke ehitisi. Pärast Stalini aega hakkas eesti arhitektuur 1950. aastate lõpul taas kosuma ning võib rääkida ka ameerika vaimus modernismi või niinimetatud rahvusvahelise stiili tulekust. Seda esindavad sellised ehitised nagu Tallinna laululava (Alar Kodi ja Henno Sepmann), mis valmis 1960. aastal. Ka kino Kosmos (1964) ja isegi 1968. aastal valminud Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee hoone (praegune välisministeerium) peegeldavad ameerika
Laensõnade arvu on raske kindlaks teha, samuti saab alles mõne aja möödudes selgeks, kas tegemist oli juhusliku moesõnaga või uue jäädava väljendiga, mis lisandub eesti kõne- ja kirjakeelde. Aino Jõgi on 1971. aastal eesti keele anglitsismide hulgaks märkinud u 750 sõna, kuid tuleb arvestada, et nende sekka on loetud ka kunagiste meremeeste ja sportlaste kasutatud suulisi laene, mis praeguseks on aktiivsest keeletarvitusest kadunud (Leemets 2003: 571, Jõgi 1971 kaudu).1 Eristatud on kolme laenuperioodi: esmalt XIX sajandi teisest kümnendist XX sajandi teise kümnendi lõpuni, seejärel 1920. 1930-ndad aastad ja kolmas periood jääb ajavahemikku 1940. 1980. Kuni 1980-ndate aastate lõpuni on enamik laenude puhul tegemist nn kultuurilaenudega, mis on üle võtetud valdavalt kirjalikest allikatest teiste keelte vahendusel (Leemets 2003: 571, Jõgi 1989: 649 kaudu).2
GUSTAV MAHLER Muusikaajalugu Koostajad: Tartu 2013 Gustav Mahler 7. juuli 1860 – 18. mai 1911. Austria helilooja. Üks tähtsamaid dirigente. Gustav Mahler Lapsepõlv Isa peksis. 4 aastaselt – akordion, klaver. 5 aastaselt – harmoonia, kontrapunkti tunnid. Avaldas oma andekusega muljet. Perekonnast 1874 kaotas venna. 1860 koliti perega Jihlava linna. Pere kasvas jõudsalt. Gustav tutvus muusikaga. Tööd ja tegemised 1880 – Kapellmeister, Esimene olulisem teos „Kaebelaul“. 1881 – Ooperite dirigeerimine. 1883 – Teatri dirigent. Žanrid Laulud ja sümfooniad. Žanrid omavahel seotud. Lõppes žanride ühinemisega. Stiil Laiendatud tonaalsus. Esi...
• Suurimad linnad Linn Rahvaarv Toronto 2,615,060 Montreal 1,649,519 Calgary 1,096,833 Calgar Montre y al • Linnustamise tase Kanadis – 80,7% • Linnaelanike arv – 28 573 172 • Maaelanike arv – 6 833 485 • Kanadis on 110 linnad ja üle 100 aglomeratsioonid Kõige suuremad aglomeratsioonid Aglomeratsioon Rahvaarv Toronto 5 113 149 Montreal 3 635 571 Vancouver 2 116 581 Ottawa – Gatineau 1 130 761 Calgary 1 079 310 Edmonton 1 034 945 • Kanadis suur linnad kasvavad kiiresti, aga eeslinnade kasvutempo on suurem. • Linna elanikud liiguvad linnast eeslinnadesse.(Eeslinnastumine) Linnastumisega kaasnevad probleemid • Kuritegevus • Õhureostus (tihe liiklus, tööstus, soojussõlmed) Äitah!
Aafrika Aafrikas on palju kannibalistlike hõime Inimorganite söömisel usutakse olevat maagiline ravitoime Isegi tänapäeval müüakse nn mustal turul inimorganeid rituaalide läbiviimiseks Korowaide hõim Paapuas Rituaalne kannibalism tänapäevalgi Korowaid tapavad ja söövad ära nõiduses süüdistatavad hõimuliikmed Võimalik turistide meelitamise trikk Kannibalismi juhtumid lähiajaloost Urugai Air Force Flight 571 Põhja-Korea pagulased 1995-1997 November 14, 2009, Venemaa On mõeldamatu, et IT-ajastul eksisteerib maailmas ikka kannibalism. Küsimusi? Tänan tähelepanu eest!
ENERGIASÄÄSTUTUND Räägiti elektrienergiast, et tavaline Eesti pere kulutab aastas keskmiselt 3500-5500 kWh elektrienergiat. Väikesed tulukesed ja lamibikesed elektriseadmete küljes mis näitavad kas aparaat on puhkeasendis, väjalälitatud vms. imevad 2-3W voolu tunnis ja et säästupirnid kasutavad 70-80% vähem energiat kui tavalised höögniidiga pirnid ning nende eluiga on 8-15 korda pikem kui seda on tavalistel pirnidel. Jäätmetest räägiti seda, et ühe inimese kohta moodustub aastas ligi 400kg olmejäätmeid, koos tööstusjäätmetega on see arv 9 tonni. XX sajadi algul kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500kg, täna aga 100kg. Üks paremaid looduslikke kütteallikaid on päike, projekteeritakse tänapäeval majadki nii, et päike paistaks rohkem akendest sisse ja kütaks paremini maja, tuulutada tuleks maja kiiresti ja efektiivselt. Ruum mida köetakse peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul imbub enamus soojusest välja...
Armastuses jõud on suurem kui kurjuse jõud Kõige tähtsam elus on armastus. Ilma selleta ei suudaks ega saakski keegi elada. See ilus tunne valitseb nii perekonnas, sõpruses kui ka suhetes. Armastus kuulub elu juurde. Inimene võib tunda nii lähedust, soojust, hellust ja headust kui ka viha, kurbust ja valu. Armastusse ja imedesse peaksid uskuma kõik inimesed. Armastust ei saa valida, see lihtsalt tekib. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles: ,, Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. '' Armastustega kaaseb ka kurjus. Armastus annab meile jõudu, kui meil on raske. Armastus tekitab meil tunde,mida pole võimalik defineerida. Tunda end armastatuna on üks parimaid tundeid. Kui olla armunud, siis tundub kõik nii ilus ja hea. Stephenie Meyeri raamatus '' Videvik'' oli kirjas lause: ,, Sa oled minu jaoks praegu kõige tähtsam. Ja mitte ainult praegu, igavesti! '' Armastada tuleb koos vigadega. Mu sõbranna sai e...
11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973
Rasvu: 0,6g Kõlblik kuni: 02.03.12 3. Kinder Bueno Koostis: Piimasokolaad, suhkur, taimeõli, nisujahu, sarapuupähklid, lössipulber, täispiimapulber, sokolaad, madala rasvasisaldusega kakaopulber. E322- Letsitiinid E500- Naatriumvesinikkarbonaat- Omadused: Happesuse regulaatorid, kergitusained, paakumisvastased ained. E503- Ammooniumkarbonaat- Omadused: Happesuse regulaator, kergitusaine. 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat: 2378 kJ / 571 kcal Valke: 9,2g Süsivesikuid: 49,5g , millest suhkrud: 41,3g Rasvu: 37,3g Kiud: 2g Naatrium: 0,106g Kõlblik kuni: 05.2011 4. Säästu kohuke Koostis: Rasvata kohupiim, kakao glasuur, lössipulber, vadakupulber, kakaopulber, letsitiin, vanilliin, taimne rasv, suhkur, vadakupulber, zelatiin, vanilliin. E202- Kaaliumsorbaat- Omadused: Säilitusained. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust.
PÕHJA-AMEERIKA TUNDRA Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Tundra • Sõna „tundra“ tuleb vene keeles тундра, tulnud kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr ehk kõrget metsatu ala. • Tundrat võib jagada kolmeks: 1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks. • Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda ma...
ABRAHAM LINCOLN & AMEERIKA KODUSÕDA TTG 11A Autor: Sten Lepamaa ABRAHAM LINCOLN 12.02.1809-15.03.1865 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VARASED ELUAASTAD Sündis Kentucky osariigis ,tema isa oli puusepp. Kolisid paar korda ,kuid lõplikult jäi Lincoln Illinois`i osariiki kuni presidendi valimisteni. Koolis palju ei käinud,kuid luges võimalikult palju raamatuid. POLIITILINE TEGEVUS 1846 a. valiti kongressi liikmeks. 1849 a. väsis poliitikast ja töötas juristina. 1854 a. tagasitulemist ajendas teda orjuse küsimus. 1861-1865 a. toimus kodusõda, milles oli Lincolnil väga suur tähtsus. A.Lincoln valiti presidendiks 4.03.1861 KODUSÕJA ALGUS Lõuna-Carolina osariik lõi lahku Ühendriikidest ja hi...
inimese võrra. https://www.google.ee/search? q=rahvas&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=agbtVNDlBMv7ygPTtYC4 Ag&ved=0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0.9#imgdii=_&imgrc=usVlx7gZ _KqasM%253A%3B6tImB0hxx0NC5M%3Bhttp%253A%252F%252F9.mshcdn.com %252Fwp-content%252Fuploads%252F2011%252F09%252Fsocial-good- roundup.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fkdpaine.blogs.com Teadaolevalt suurim rahvaarv eestis on 1990. aasta algul 1 571 600 inimest. Peale seda on Eesti rahvaarv vähenenud. Aasta 2011 ja 2000 aasta rahvaloenduste vahepeal langes Eesti rahvaarv 5,5 % võrra. Prognooside kohaselt on Eesti rahvaarv ka edaspidi languses. Loomulik iive jääb poole sajandi jooksul negatiivseks. Sama lugu on ka enamuses Euroopa riikides https://www.google.ee/search? q=rahvas&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=agbtVNDlBMv7ygPTtYC4Ag&ved= 0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0
26 2005 - 2006 17%. . , , OÜ SUNMAX , . 3.3 . OÜ SUNMAX 2004 -2006 . OÜ SUNMAX 0,4-0,5 , 1, . . B , , , . 5. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 6) 2004 . 2005 . 2006 . 1 844 355 1 607 571 2 292 136 4 647 209 3 427 939 5 235 011 CR 0,4 0,5 0,4 : 27 5. OÜ SUNMAX 2004 2006 . : . 6. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 7) 2004 . 2005 . 2006 . - c 1 833 752 1 338 356 1 947 451 4 647 209 3 427 939 5 235 011 QR 0,4 0,4 0,4 : 6
535.2 400 132 535.2 400 132 535.2 400 132 160.56 120 39.6 € 4,183.93 Rahade jaotus Töötajatele(kätte) Maksuametile kõik maksud 571 373.01 571 373.01 571 257.80 528 257.80 406 222.40 406 222.40 487 151.36 Tööandja kulud ja maksud SUVEL
täisnimi on hoopis Abul Kasim Muhammad Ibn Abdullah. Ta oli islamiusu prohvet ning mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muhamed on islamiusu tekitaja ning suurima levitaja. Islam on üks viiest maailmareligioonist (islam, hinduism, budism, hiina universism, kristlus). 2. MUHAMEDI ERAELU Muhamed sündis 12. detsembril 571. aastal Mekas vaese kaupmehe peres. Tema isa nimi oli Abdullah b. AbdulMuttalib B. Hashem ja ema nimi Aminah. Tema pere kuulus Quraisi hõimu Hasimi linnaaraablaste hõimu. Muhamedi isa suri, kui ta ema oli teist kuud lapseootel ning ema suri, kui Muhamed oli 6aastane. Pärast ema surma adopteeris Muhamedi Ayman ning ta eestkostja oli ta vanaisa AbdulMuttalib. Too suri, kui Muhamed oli vaid kaheksa aastane ning ta eestkostjaks sai tema onu Abu Talib.
James Joyce Kerttu Puusepp Elulugu ● 2. veebruar 1882 Dublinis, Iirimaal ● Sündis haritlasperekonda ● Kümnest lapsest vanim ● 6.-20. Eluaastani õppis jesuiitide koolides ● Ülikoolis õppis keeli ja filosoofiat (“Kunstniku noorpõlveportree”) ● 1902 Kirjutas Pariisis luulet ("Kammermuusika") ● 1903-1904 Ema haigestumine ja surm; Iirimaale naasemine ● Abiellus Nora Bernacle'iga - poeg Giorgio ja tütar Lucia ● Esimese maailmasõja eest läks ta pagulusse. Sel ajal ilmus romaan “Pagulased”. ● Kannatas silmahaiguse all, mis hiljem lõppes pimedusega. ● Suri 13. Jaanuar 1941 Zürichis James Joyce Joyce’i looming Vähemalt 12 teost, millest kuulsamad on kolm romaani, üks näidend, luulekogu ja novellikogu. ● 1907 Luulekogu “Kammermuusika” ● 1914 Esimene romaan “Dublinlased”- kodulinna vaimne ja moraalne halvatus ● 1915 Näidend “Pagulased” ● 1916 Autobiograafiline romaan “Kunstniku noorpolveportree” ● 1922 Kõige ku...
Maamaks Eestis on Euroopa üks kõrgeim kinnisvaraomanike osakaal. Olukord, kus umbes 80% elanikest on oma kodu omanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja madalast omandimaksu tasemest. Omandit loetakse küll üheks maksevõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumisel oma omandist loobuma. Õigusteooria kohaselt peaks maamaks aga just soodustama maa tõhusamat kasutamist ja toimima maa müügi elavdamise vahendina. Arusaadav on säärane maks suurte tühermaade puhul, mille muidu kasutu seisimine ei too kellelegi tulu. Kodude puhul pole selline survevahend aga kuidagi põhjendatud. Kodude müügi survestamine on ühiskonna jaoks pigem negatiivse iseloomuga. Kinnisvara analüütiku Tõnu Toomparki sõnul tehti mullu 43% kinnisvaratehinguist Tallinnas ja Harjumaal. Maad soetatakse ka rannikual...
в 2009 году — 8,755 млн; в 2009 году — 69,5 %; в 2010 году — 11,2858 млн[42]; в 2010 году — 77,2 %[42]; в 2011 году — 14,1738 млн; в 2011 году — 77,5 %; в 2012 году — 17,656 млн. в 2012 году — 77,9 %. Statistika Hinnad Moskva- Ženeva - 11 571 RUB Moskva- London - 11 824 RUB Moskva – Pariis - 17 372 RUB Moskva – Tsürich - 12 642 RUB Iga lennuga kogud 500 milli. Võib võita tasuta lennu tervele perele. Tõsta lennuajal lennu klassi. Airoflot Bonus Miles Lisateenused Autorent Hotellid Kindlustus Aviakatastrofid Alates 1953 oli kokku 127 õnnetuste mis tappis 6895 inimest, sealhulgas 20 inimest kes ei olnud lennukis.
7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest. Saudi Araabia rahvaarv on ligikaudu 22 korda suurem kui Eesti oma ja ligikaudu 3 korda väiksem kui Saksamaa rahvaarv. Saudi Araabia pindala on 2 150 000km². Saksamaaga võrreldes on Saudi Araabia ligikaudu 17 korda väiksem ja Eestiga võrreldes umbes 17 korda suurem. Sealne valitsev riigikord on absoluutne monarhia ja praegune kuningas on ,,Salman". Rahaühikuks kasutatakse riaali ja üks euro on umbes 4,5 riaali. Saudi Araabial on üks ajavöönd ja see on +3.
Teesid: · Abraham Lincoln sündis 12. Veebruar, aastal 1809 Hodgenville'is Hardini maakonnas Kentucky osariigis · 8 aastasena kolisid nad Kentuckyst Indiana osariiki · Tema ema suri kui ta oli 10 aastat vana. · Ta omandas oma hariduse iseõppijana. · Aastatel 1847 kuni 1849 kuulus ta USA Kongressi Esindajatekotta · Abraham Lincoln sai presidendiks 1860. aasta presidendi valimiste tagajärel. · Abraham Lincoln oli Ameerika Ühendriikide kuueteistkümnenes president. · Ta oli president 3aastat 1861-1865. · Lincoln esindas Vabariiklikku parteid. · Väljendas talurahva ja põhjaosariikide kodanluse huve. · Pooldas orjade vabastamist ja püüdis takistada orjapidamise levimist, kuigi käsitas orjapidamist iga osariigi siseasjana. · 1864 valiti A. Lincoln uuesti presidendik, valimistas ette põhiseaduse 13. paranduse- orjuse täielik keelustamine. · Tema oli see, kes k...
97,72961 Kütusekulu linnas 100000 Kütusekulu maanteel 100000 - + L M L M NO 1,3 2,2 0,5 0,7 CO 9 7 3 2 läbitud km läbitud km - + L 300 000 700 000 M 428 571 1 000 000 ilma K NO CO L 390 000 2 700 000 M 942 857 3 000 000 Kata NO CO L 350 000 2 100 000 M 700 000 2 000 000 Summa Summa L 740 000 4 800 000 M 1 642 857 5 000 000 2 382 857 9 800 000
Põltsamaa Ühisgümnaasium Aeroobika Referaat Koostaja: Andra Lepper Klass: 11B Juhendaja: Tiia Jürisoo 2012 Sisukord SISSEJUHATUSEKS............................................................................................................................. 3 AJALOOST............................................................................................................................................ 3 AEROOBIKA STIILID............................................................................................................................ 4 VESIAEROOBIKA.................................................................................................................................. 7 TEADMISEKS........................................................
korra . Ning ka tööealiste protsent oli tõusnud. Aastaks 2050 prognoositakse, et laste osa seal püramiidis aina väheneb ning vanemate inimeste oma aina suureneb. Ning selline asi annabki märku sellest, et Jaapani rahvastik on vähenev. Vaadates Jaapani animeeritud püramiidi jõuan samale järeldusele, et rahvastik on vananev ja noorte osatähtsus aina väheneb. 2011 aasta andmetega on Jaapani vanuseline jaotus selline: 0-14 aastased: 13,1% - 8 521 571 poissi ja 8 076 173 tüdrukut 15-65 aastased: 64% - 40 815 840 meest ja 40 128 235 naist 65aastased ja vanemad 22,9% - 12 275 829 meest ja 16 658 016 naist Ning nagu juba eespool öeldud on tegu vananeva rahvastikuga. 10. Jaapan on jõudnud oma arengult rahvastiku vananemise etappi. Kuna lapsi sünnib vähe ning vanemad inimesed elavad tänu soodsatele tingimustele aina kauem. Lisaks ka naiste tööalase ja ühiskondliku aktiivsuse tõus piirab laste arvu perekonnas ning siis ühiskond vananebki
koolivabaks. Ehkki koolideta ühiskonna idee ei rakendunud kusagil, juhtisid tema seisukohad tähelepanu hariduse kitsaskohtadele. Illichi ideed on mõjutanud koduõppe arengut ning leidnud väljenduse näiteks täiskasvanuhariduses. Eestis oli koduõppel 2006/7 aastal vanemate soovil 79 last, tervislikel 1057 last 07/08 vanemate soovil 90, tervislikel 988 08/09 vanemate soovil 96, tervislikel 571 09/10 vanemate soovil 71, haiglaõppel 605 Ameerikas oli koduõppel 2002/2003 hinnaguliselt 2,2% kõikidest kooliõpilastest, Kahe viimase kümnendi jooksul on kodus õpetatud laste arv suurenenud aastas 7-15% 6. SLAID Lainemine Tehnoloogia areng, mis ühelt poolt võimaldab lastele ja lapsevanematele parema juurdepääsu infole enam ei ole kool ainuke teadmiste allikas ning teisalt annab lapsevanematele järjest rohkem võimaluse töötada kodus
(Rahvastiku tiheduse võrdlus, 2009.) Tihedamini on asusatud piirkonnad, kus inimestel on kõik eluks vajalik kättesaadavas ulatuses. Hõredamini on asustatud maa-ja metsapiirkonnad. Taolise paiknemse põhjuseks on see, et inimesed peavad vajalikus elada kohas, kus on turvaline ja kõik lähedal. Mehhiko rahvastikupüramiid: (Mehhiko rahvastikupüramiid, 2009) Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis: 0-14 aasatat: MEHED-16 544 223 NAISED- 15 861 141 15-64 aastat: MEHED- 34 734 571 NAISED- 37 129 793 üle 65 aastased: MEHED- 3 130 518 NAISED- 3 811 543 Vanusegrupi rahvaarv protsentides: 1. Alla 15 aasatsed- 29.1% 2. 15-64 aastased- 64.6% 3. Üle 65 aasatsed- 6.2% (Mexico Demographics Profile 2009, 2009). · Alla 15 aastased lapsed moodustavad natuke rohkem kui veerandi rahvastiku koguarvust. Tööealisi inimesi on kõvasti üle poole ning üle 65 aasatsed moodustavad väga väikese osa rahvastiku koguarvust.
Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grup...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Annika Vesselov Inglise laenud eesti keeles Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused.....................................................4 2. Mugandamine..................................................................................................... 6 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused..............................................................6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine.............................................7 3. Tsitaatsõnade kasutamine.................................
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 2. LABORATOORSED TÖÖD..........................................................................4 2. 1. DISTRIBUTION STATION............................................................................................. 4 2.1.1. Eesmärk....................................................................................................... 4 2.1.2. ESKIIS................................................................................................................. 4 2.1.3. Seadme töökirjeldus......................................................................................4 2.1.4. Funktsionaal plokkskeem...............................................................................5 2.1.5. Tegevuskava.................................................................................................. 6 ...
Tabel 2. Elussündinud sünnijärjekorra, Ema vanuse ja asutusüksuse liigi järgi. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. laps ja Kokku laps laps laps laps laps laps laps laps laps järgmised Vanuserühmad Kokku 15763 7210 5552 2093 571 196 67 30 19 13 12 kokku Alla 20 854 767 79 8 0 0 0 0 0 0 0 20-24 3325 2425 783 105 9 3 0 0 0 0 0 25-29 5193 2666 1999 404 81 34 6 2 1 0 0
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 SPOON Referaat Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Spoon.......................................................................................................................................3 1.Spooni tootmine...................................................................................................................4 Kooritud spoon....................................................................................................................5 Höövelspoon.......................................................................................................................5 Saespoon...............................................................................................
85 251 2 895 305 1 640 074 454 748 415 875 91 792 292 816 4 563 277 7 602 326 7 472 521 0 129 805 7 602 326 12 165 603 3 700 000 2 710 800 125 348 24 493 731 2 351 069 33 380 948 45 546 551 13 151 992 4 952 848 3 468 739 228 394 2 359 940 540 610 889 141 283 249 429 071 11 118 023 105 513 2 963 651 1 044 714 506 901 537 813 169 475 42 174 3 819 897 1 111 492 1 861 107 2 033 969 715 234 12 034 13 475 39 220 367 806 238 128 44 571 2 247 474 8 532 3 524 5 008 240 438 39 213 0 53 462 1 126 631 412 614 254 259 112 325 709 390 570 063 0 9 172 3 600 126 555 52 607 -271 956 2 623 025 2 351 069 2 351 069 BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743
8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad - 4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%) 3)Kuivad pärisarurohummad - 8)Soostunud rannarohumaad - 2829 ha (10,7%) 1174 ha (4,6%) 4)Niisked loorohumaad - 9)Allikalised soostunud rohumaad - 2679 ha (9,8%) 571 ha (2,1%) 5)Sürjarohumaad - 10)Liigirikkad madalsoorohumaad - 2373 ha (8,7%) 462 ha (1,7%) Sood. Tõenäoliselt moodustavad sood 10-12% Saaremaa territooriumist. Saaremaal on neli üle 1000 ha ulatuva pindalaga sood: Koigi, Haeska, Piila, Pahila. Madalsoode hulgas on kõige huvitavamad allikamadalsood lubjarikka liikuva survelise põhjaveega astangujalamitel Viidumäel, Sõrves Viieristil jm. Saaremaa siirdesood on
2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad - 4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%) 3)Kuivad pärisarurohummad - 8)Soostunud rannarohumaad - 2829 ha (10,7%) 1174 ha (4,6%) 4)Niisked loorohumaad - 9)Allikalised soostunud rohumaad - 2679 ha (9,8%) 571 ha (2,1%) 5)Sürjarohumaad - 10)Liigirikkad madalsoorohumaad - 2373 (8,7%) 462 ha (1,7%) 1.5. SOOD. Tõenäoliselt moodustavad sood 10-12% Saaremaa territooriumist. Saaremaal on neli üle 1000 ha ulatuva pindalaga sood: Koigi, Haeska, Piila, Pahila. Madalsoode hulgas on kõige huvitavamad allikamadalsood lubjarikka liikuva survelise
8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad - 4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%) 3)Kuivad pärisarurohummad - 8)Soostunud rannarohumaad - 2829 ha (10,7%) 1174 ha (4,6%) 4)Niisked loorohumaad - 9)Allikalised soostunud rohumaad - 2679 ha (9,8%) 571 ha (2,1%) 5)Sürjarohumaad - 10)Liigirikkad madalsoorohumaad - 2373 ha (8,7%) 462 ha (1,7%) Sood. Tõenäoliselt moodustavad sood 10-12% Saaremaa territooriumist. Saaremaal on neli üle 1000 ha ulatuva pindalaga sood: Koigi, Haeska, Piila, Pahila. Madalsoode hulgas on kõige huvitavamad allikamadalsood lubjarikka liikuva survelise põhjaveega astangujalamitel Viidumäel, Sõrves Viieristil jm
2001 343 38 1570 41,3157895 2001 345 10 200 20 2001 348 6 138 23 2001 349 4 100 25 2001 355 2 60 30 2001 357 9,6 200 20,8333333 2001 359 2,2 35 15,9090909 2001 361 50,1 1256 25,0698603 2001 363 13,5 310,5 23 2001 368 5 125 25 2001 369 26,5 795 30 2001 371 23,5 571 24,2978723 2001 373 21,7 355 16,359447 2001 375 17 342 20,1176471 2001 377 119 4700 39,4957983 2001 379 4 51 12,75 2001 380 14,1 460 32,6241135 2001 384 8,3 165 19,8795181 2001 385 40 720 18 2001 387 3 60 20 2001 388 141 2397 17 2001 389 10 374 37,4 2001 390 82 1978 24,1219512 2001 392 3,2 49 15,3125
THE INDUSTRY OF TELEVISION AND VIDEO TECHINCS Report Table of Contents 1. Video Technics Inc.................................................................................3 1.1 About Video Technics........................................................................................... 3 1.2 Apella Proven IT-Centric Technology................................................................3 1.3 Corporate Mission..................................................................................................4 2. Panasonic................................................................................................5 2.1 Introduction............................................................................................................5 2.2 Company Information............................................................................................5 2.3 Business Segments..................
50 1147 13,7 388 9,1 8,72 2,95 60 920 11,0 227 5,3 10,87 3,30 70 779 9,3 141 3,3 12,84 3,58 80 684 8,2 95 2,2 14,62 3,82 90 617 7,4 67 1,6 16,21 4,03 100 571 6,8 46 1,1 17,51 4,18 110 535 6,4 36 0,8 18,69 4,32 Kuusikud IV boniteet 10 8817 100 - 1,13 1,06 20 8037 91,2 780 8,8 1,24 1,12
aastal oli sama näitaja juba 20,8% st. pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis oli 2010. aasta septembris neid lõpuks juba 44 449. 6 Joonis 3 http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Tabelist loeb välja, et: 0-14 aastasi on 13,2% (mehed ~8 521 571 / naised ~8 076 173); 15-64 aastasi on 64% (mehi~40 815 840 / naisi ~40 128 235); 65 aastasi ja vanemaid on 23,2% (mehi 12 275 829 / naisi 16 658 016) (2011). Populatsioon kasvutempo on -0.278%, et kuigi sündimus on umbes 7.31/1,000-le (2011), olles sellega maailmas 221 kohal, on suremus 10.09/1,000-le (Juuli 2011), asudes juba 55ndal kohal2. Muutused demograafilises struktuuris on loonud mitmeid sotsiaalseid küsimusi, eriti
13 € 0.78 € 1/20/2013 MegaMart Piim 328 364.47 € 1.20 € 3/23/2013 MegaMart Leib 531 381.54 € 0.78 € 1/26/2013 MiniMart Piim 338 383.70 € 1.20 € 4/8/2013 SuperMart Küpsised 226 404.09 € 2.00 € 3/17/2013 MegaMart Leib 580 416.75 € 0.78 € 3/12/2013 MiniMart Leib 571 419.19 € 0.78 € 3/2/2013 SuperMart Pasta 198 423.52 € 2.30 € 1/25/2013 MegaMart Küpsised 232 424.10 € 2.00 € 2/17/2013 MiniMart Piim 374 424.56 € 1.20 € 4/10/2013 MiniMart Leib 592 434.61 € 0.78 € 3/28/2013 MegaMart Leib 616 442.62 € 0.78 € 3/22/2013 MegaMart Küpsised 243 444.20 € 2.00 €
Seetõttu toodeti 1913. aastal tsementi 102 000 tonni ja töölisi oli üle tuhande inimese. Esimese maailmasõja järel kulges tootmine vahelduva eduga, olenedes kogu Euroopa majanduse tõusudest ja langustest. 1920. aastate alguses oli Kunda tsemenditehases suureks tehniliseks uuenduseks täielik üleminek põlevkivile kui kohalikule kütusele. Alates 1938. aastast hakkas toodang jälle kasvama ja ületas aastas 78 000 tonni piiri. Töölisi oli tsemenditehases 571 ja Ubja põlevkivikaevanduses 344. Pärast seda, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, natsionaliseeriti nii tehas kui ka kaevandus. Tehase uueks nimeks pandi tsemenditehas Punane Kunda. Teise maailmasõja ajal töötas tehas kolmandiku võimsusega. Sõja järel ei tehtud tsemendi tootmises erilisi tehnilisi uuendusi ja toodang kasvas peamiselt tööjõu parema kasutamise arvel. Tsemenditehas tootis tsementi aastani 1962 Port-Kunda pöördahjudega. Pilt kolmandast tehasest: 1957
d Magistraal 1,29 18 300 18,3 1,29 201 2,9 - 0,052 0,150 0,15 30 545 6 Lintsaest 0,33 15 155 18,0 0,34 194 10,0 1+4,2.0,15=1,63 0,12 1,2 2,83 543 0,5 e Magistraal 1,63 18 330 18,9 1,63 214 2,5 - 0,046 0,12 0,12 26 571 7 Höövelmasinast 0,37 18 155 19,6 0,37 230 8,1 1+4.0,15=1,6 0,12 0,97 2,57 590 3,3 f Magistraal (v.a 2,00 18 360 19,5 2,00 228 36,8 3.0,15=0,45 0,041 1,51 1,96 446 1017 tsüklon 7
2000 561 0,2 40 200 2000 562 0,5 30 60 2002 562 0,7 80 114,2857 2001 562 0,5 200 400 2002 563 0,4 25 62,5 2000 563 0,3 30 100 2001 563 0,38 60 157,8947 2001 564 0,7 167 238,5714 2002 564 0,7 167 238,5714 2000 565 0,2 31 155 2000 567 2 400 200 2001 567 2 500 250 2001 570 0,7 180 257,1429 2002 571 1,5 155 103,3333 2001 571 1,5 277 184,6667 2001 573 0,2 45 225 2002 573 0,3 54 180 2002 574 0,4 33 82,5 2001 574 0,9 185 205,5556 2001 576 0,6 200 333,3333 2002 577 0,1 25 250 2001 579 1 200 200 2002 579 1 200 200 2002 580 1,1 160 145,4545 2001 580 1 250 250 2002 582 0,5 90 180
(1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. (2) Kui kinkija taganeb kinkelepingust käesoleva seaduse § 267 punktis 2 sätestatud alusel, ei loeta lepingut lõppenuks, kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülalpidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani käesoleva seaduse §-s 571 sätestatud korras. § 269. Kahju hüvitamise piirang Käesoleva seaduse §-des 267 ja 268 nimetatud juhtudel ei ole kingisaajal õigust nõuda talle lepingust taganemisega tekitatud kahju hüvitamist. § 270. Taganemise piirangud (1) Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma.
71,2 44,1 2 627 2,69 1 14,26 2 15508,3 94,6 58,9 3 650 1,86 8 21,27 2 78,9 48,8 4 621 2,92 9203,56 12,62 2 10020,4 76,4 47,3 5 625 2,76 6 13,75 2 27,0 16,5 6 571 4,76 2125,33 2,92 2 10577,7 113,8 70,5 7 628 2,66 6 14,51 2 10381,9 44,4 27,5 8 627 2,70 1 14,24 2525 6,47 100,68 3,73 2 10237,1 109,0 67,5
1700000 1600000 1500000 1400000 1300000 1200000 Kogu elanikkond Sellest mehed Sellest naised 1100000 1000000 900000 800000 700000 600000 1970 1979 1989 RAHVASTIKU RAHVUSLIK KOOSSEIS AASTA ALGUSES, 1989, 1990, 1995, 19982000* Rahvus 1989 1990 1995 1998 1999 2000 KOKKU 1 565 662 1 571 648 1 491 583 1 453 844 1 445 580 1 439 197 Eestlased 963 281 965 808 957 948 946 646 942 526 939 310 Venelased 474 834 478 182 428 360 409 111 406 049 403 925 Ukrainlased 48 271 48 674 39 585 36 929 36 659 36 467 Valgevenelased 27 711 27 843 23 088 21 589 21 363 21 125 Soomlased 16 622 16 513 14 522 13 317 13 027 12 762
2’’ 3’’ 90,6 6319 6 566 178,5 592 095,1 70,5 59 ° 13’2 25 ° 36’4 7’’ 7’’ 88,4 6320 6 565 803,2 598 316,3 83,0 59 ° 13’1 25 ° 43’1 100, 0’’ 9’’ 8 6321 6 571 728,8 577 756,8 59,0 59 ° 16’3 25 ° 21’5 6’’ 0’’ 77,0 6323 6 572 788,5 586 002,9 61,2 59 ° 17’0 25 ° 30’3 5’’ 2’’ 79,0 6324 6 571 093,8 590 210,0 63,5 59 ° 16’0 25 ° 34’5 7’’ 6’’ 81,3
SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................lk 3 Aeroobika ajalugu....................................................................................lk 4 Aeroobika stiilid.....................................................................................lk 5-9 Vesiaeroobika........................................................................................lk 10 Nõuandeid harrastajatele..........................................................................lk 11 Hea teada aeroobika huvilisel....................................................................lk 12 Kokkuvõte.............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus.................................................................................lk 14 SISSEJUHATUS AE...
Ajaloo referaat Abraham Lincoln Sisukord · sissejuhatus · Varased eluaastad · Poliitilise tegevuse algus · Töö Kongressis · Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega · Ameerika Ühendriikide president · Surm · Perekond · Poliitiline karjäär · Kasutatud allikad · Välislingid · kokkuvõte Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin Abraham Lincoln´i, kes on ameerika president, sest see isik tundus põnev olevat. Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardin County, Kentucky 15. aprill 1865 Washington, D.C.) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 18611865. Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865). Varased eluaastad Abraham Lincoln sündis puusepp Thomas Lincolni j...
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 70,2 69,8 69,7 69,4 68,9 67,5 66,6 65,9 65,5 Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo Elanikkonna rahvuseline koosseis Rahvus Arv 01.01.2008 Arv 01.01.2009 Arv 01.01.2010 % 01.01.2010 Eestlased 2 635 2 571 2 544 3,88 Venelased 53 397 53 285 53 307 81,38 Ukrainlased 1 747 1 729 1 728 2,64 Valgevenelased 1 488 1 471 1 452
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
