Kekskonnakaitse ja säästev arengu töövihiku excel 6-13 üles (7)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

26

pdf

Konspekt

Lõunanõlvad saavad rohkem kiirgust kui põhjanõlvad. sademete hulk väike). Vegetatsiooniperioodil saavad 10º kaldega lõunanõlvad 106,9 MJ/m2 kiirgust enam ja põhjanõlvad 191,5 MJ/m2 kiirgust vähem kui tasandikud. 5º kaldenurgaga lõunanõlvade Liikudes mägedes üles iga 100 m tõusu vähendab aastast temperatuuri 0,6ºC. enamsaadav kiirgus kõigub 75,4 kuni 92,2 MJ/m2, põhjanõlvadel on kiirguse vähenemine 150,8­176,0 MJ/m2. Eesti kliima Öökülmaohtlikkus

Eesti mullastik

26

doc

Suurköögi eksam

Tallinna teeninduskool Suurköögi eksam Rühmatöö, grupp 1 Juhendaja: Kristi Tiido Koostajad: Reelika Oissar, Helen Paju, Ants Morel, Maksim Odnenko, Britta Luup Tallinn 2014 2 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Idee .............................................................................................................................................4 Toidud......................................................................................................................................... 5 Koorene lõhesupp..............................................................................................................

Köögi õpetus

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), .  ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

51

doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D ­ Anu Viitak Konsultandid: MSc ­Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................

Bioloogia

144

xlsx

Tervislik toitumine

Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,

Toit ja toitumine

14

xls

Toiduainete koostise tabel

En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9 Odrajahu

Kokandus

33

doc

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

- tolmu sisaldus ja osakeste suuruse jaotus - vajalik puhastusaste. Arvutuste alusel määratakse tsükloni diameeter D ja selle alusel valitakse tsükloni tüüp ülejäänud standardmõõtmetega. Tolmune gaas siseneb tsüklonisse suure kiirusega (15-25 m/s) puutuja suunas ja liigub spiraalset trajektoori mööda alla. Tolmuosakesed paiskuvad tsentrifugaaljõu mõjul vastu tsükloni seinu ja kaotanud kiiruse, vajuvad mööda tsükloni alumist koonilist osa alla. Puhastatud gaas tõuseb üles ja väljub kesktoru kaudu. Tsükloni puhastusaste oleneb tolmuosakestele mõjuva tsentrifugaaljõu suurusest ja kasvab viimase kasvades. Tsükloni efektiivsuse tõstmiseks on kõige parem vähendada selle läbimõõtu või kasutada ühe tsükloni asemel mitut väikse läbimõõduga tsüklonit. Tsüklonid ei ole otstarbekad siis, kui puhastatava gaasi kulu tugevasti kõigub, sellega kaasneb ka tsükloni puhastusastme kõikumine. Nimetatud puudusest on vabad patarei- ehk

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

42

xls

Toiduained

KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad  ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)

Kehaline kasvatus

Meedia

Kommentaarid (7)