11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973
suuda ka keskkond kasvatada meis jõhkrust, vägivalda jms. Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Tugevasti mõjutab meid ka see, mida me õpime ja kuidas me õpitud omandame. Inimene suudab vastavalt keskkonnale ennast kujundada. 11 ALLIKAD Adler, A. (1995). Inimesetundmine. Inimeste iseloomude peategurid ja nende areng. Tln.: AS Kupar, 157. Goebel, W., Glockler, M. (1998). Laps. Meditsiinilis-pedagoogiline nõuandja. Tln.: Raamatutrükikoda, 571. Fromm, E. Autentne elu. 2003 Kera, S. (1991). Noorsooliikumine ja isiksuse areng. Teadustööde kogumik. Tln.: E. Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut, 92. Kidron, A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tln.: Mondo, 251. Kivistik, A. (1999). Üldpsühholoogia lugemik II. Võimed. Temperament. Iseloom. Tln.: Sisekaitseakadeemia kirjastus, 80. Remme, J . Elu ei põhine ainult geenidel.http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/7- 896/remme.htm Internet: http://www.hot
Sindi Gümnaasium Tori Sõjameeste Mälestuskirik Kodu-uurimistöö Autor: Geidy Jõgiste 10a. Klass Juhendaja: Lembit Roosimäe Sindi 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 Kiriku taastamise eesmärk..........................................................................................................5 Mälestusplaadid .........................................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 .............................................................................................................................
Sissejuhatus Uurimistöö olulisi osasid on kasutatav strateegia. Strateegia valitakse pärast uurimisküsimuse tõstatamist ning kõige olulisem selle juures, nagu ka iga teise uurimistöö osa juures, on töö aluseks oleva küsimuse toetamine. Flyvbjerg (2004, 428) sõnul põhineb hea töö uurimisküsimusel, mitte meetodil, ning koosneb meetoditest, mis on antud uurimise analüüsimiseks kõige sobilikumad. Strateegia on töö selgroog, millega pannakse paika ülesehitus ja edasine kulg. Saunders et al (2009, 136) toovad sisse plaani mõiste ning väidavad, et strateegia on plaan, mis määrab viisi, kuidas uurimisküsimusele kavatsetakse vastata. Valitud lähenemis- ja mõtteviis peab seega oleme läbimõeldud ning suunatud. 1 Uurimisprotsess Uurimisprotsess koosneb mitmetest eraldi käsitletavatest osadest. Enne strateegia valimist on vaja välja selgitada lähenemisviis. Saunders et al (2009, 138) kirjeldavad kogu protsessi uurimissibula abil. Nad nimetavad olul...
Optsioon 1. Mis on optsioon? Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). optsioonilepingu strike hind on fikseeritud, kuid see võib muutuda kui alusvara hind muutub korporatiivsete sündmuste tõttu. Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti ei ole tal õigust dividendidele. Optsioonid on suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese ta...
Agronoomia 2010/2011 LUTSERNI SEGUKÜLVI BOTAANILISE KOOSSEISU MÕJU ROHUSÖÖDA KVALITEEDILE Uno Tamm, Paul Lättemäe, Silvi Tamm Eesti Maaviljeluse Instituut Abstract. Tamm, U., Lättemäe, P., Tamm, S. The effect of botanical composition of lucerne- grass mixture on nutritive value of forage. Agronomy 2010/2011, 133138. Complementary species are used in legume-grass mixtures in order to use environmental resources efficiently and reduce N emission. The aim of this investigation was to study the common lucerne (Medicago sativa, L) ´FSG 408 DP´ and hybrid lucerne (Medicago varia, HL) ´Karlu´-grass mixtures during the years 2007-09. The grasses used in the mixture were hybrid- ryegrass ´Molisto´, tall fescue ´Seine´, meadow fescue ´Darimo´, reed canarygrass ´Palaton´ and smooth bromegras...
2003 508 375,0 2003 509 225,0 2003 511 120,8 2003 513 200,0 2003 514 160,0 2003 518 200,0 2003 519 240,0 2003 520 266,7 2003 522 100,0 2003 524 200,0 2003 528 150,0 2003 529 220,0 2003 536 357,1 2003 539 200,0 2003 541 200,0 2003 543 200,0 2003 549 150,0 2003 552 140,0 2003 553 148,0 2003 554 166,7 2003 557 216,0 2003 560 165,0 2003 561 150,0 2003 562 114,3 2003 563 62,5 2003 564 238,6 2003 571 103,3 2003 574 82,5 2003 577 250,0 2003 579 200,0 2003 580 145,5 2003 584 250,0 2003 585 65,2 2003 588 120,0 2003 591 62,5 2003 596 160,0 2003 597 200,0 2003 598 205,6 2003 602 200,0 2003 603 158,3 2003 608 64,0 2003 613 200,0 2003 630 215,0 2003 637 300,0 2003 641 200,0 2003 642 200,0 2003 644 240,0 2003 645 126,7 2003 646 150,0 2003 654 220,0 2003 655 210,0 2003 658 150,0
Omakapital Aktsiakapital nimiväärtus 26 460 26 460 26 460 Kohustuslik reservkapital 2 684 2 684 2 684 Eelmiste perioodide 706 291 925 291 1 207 391 jaotamata kasum/kahjum Aruandeaasta 674 191 894 491 1 178 036 kasum/kahjum Kokku omakapital 1 409 626 1 848 926 2 414 571 Kokku kohustised ja 2 849 626 3 178 926 3 634 571 omakapital Autorid võrdlesid AS Crgohuntersi bilanssi aastatel 2010-2015, millest tulenevalt tegid ka bilansi prognoosi. Kuna aastatega on ettevõtte nõuded ja ettemaksed vähenenud, on alust arvata, et sarnane trend jätkub. Finantsinvesteeringutes muutusi ei ole, kuna see on olnud aastatega stabiilne. Iga aastaga on AS Cargohunters suutnud ka oma laenukohustisi
Külastades mistahes veebilehekülgi puutume me kokku reklaamiga olgu seda siis vilkuvate bännerite, suunavate lehtede või aktiivsete linkidega uudistetekstide sees. Internetireklaami osakaal meediaturul on Emori uuringu kohaselt iga-aastaselt kasvavas trendis. Näiteks kui aastal 2007 oli internetireklaami osakaal meediaturust 8 %, siis 2008 aasta II kvartalis oli see juba 10 %. Reklaami maht internetis oli tõusnud selleks ajaks 37 %- ni ja kogu reklaamituru maht 571 miljoni eesti kroonini (frontpage.ee). 2010 aastal ületas internet reklaamikanalina juba 14 % ja oli televisiooni ning ajalehehtede järel üks olulisemaid reklaamikanaleid. Reklaami internetis peavad tähtsaks need ettevõtted, kes soovivad oma konkurentsivõimet tõsta omades selleks sihtgruppi, kes internetti kasutavad. Seega peetakse internetireklaami tõhusaks vahendiks oma toodete/teenuste paremaks reklaamimiseks ja müümiseks.
w 1000 264 856 264 0 w 856 264 856 280 0 w 360 336 736 336 0 w 744 584 744 336 0 w 744 336 736 336 0 w 360 488 888 488 0 w 888 584 888 488 0 w 360 648 416 648 0 w 416 648 416 520 0 w 416 520 1040 520 0 w 1040 520 1040 584 0 w 360 784 448 784 0 w 448 784 448 552 0 w 448 552 1184 552 0 w 1184 552 1184 584 0 w 72 152 304 152 0 w 56 144 304 144 0 w 40 136 304 136 0 w 24 128 304 128 0 w 1072 584 1072 168 0 w 1072 152 1072 168 0 w 920 144 920 584 0 w 776 584 776 136 0 w 1216 128 1216 584 0 x 571 119 659 124 0 20 F1 = rol A w 200 192 368 192 0 w 184 184 368 184 0 w 168 176 368 176 0 w 152 168 368 168 0 w 304 152 352 152 0 w 304 144 336 144 0 w 304 136 320 136 0 w 368 192 416 192 0 w 368 184 400 184 0 w 368 176 384 176 0 w 776 136 320 136 0 w 336 144 920 144 0 w 1072 152 352 152 0 w 304 128 1216 128 0 I 416 216 480 216 0 0.5 I 416 248 480 248 0 0.5 I 416 280 480 280 0 0.5 I 416 312 480 312 0 0.5 w 416 192 416 216 0 w 400 184 400 248 0 w 416 248 400 248 0 w 384 176 384 280 0
Veneto 2,5mm koos 2 104 PÕR-01-06 5681 aluskatte ja liistudega Eriruumide 57 pinnakatted Treppide viimistlus külgedelt, trepimarsside ja 571 podestide alt Betoonpindade 218,3 värvimine 60 m2 0,3 18,0 21,60 117,80 3416,40 139,40 5 105 MAL-08-05 5711 akrülaatvärviga SISUSTUS,
Alamprogrammide projektide arv ja taotletav rahaliste vahendite maht on: Alamprogramm Rahastamiseks esitatud Summa taotlusi Riiklikud kohustused ja 12 14 177 769 prioriteedid, keskkonnaministeeriumi haldusala Energeetika negatiivse 0 0 keskkonnamõju vähendamise alamprogramm Välisõhu alamprogramm 7 10 846 571 Ei vasta prioriteetidele 3 6 527 163 Alamprogrammide taotluste hindamistulemused on esitatud lisana töörühma 17.01.2006. a nõupidamise protokollile ja taotluste pingerida koos märkuste ja alamprogrammist väljajäänud taotluste loeteluga on esitatud lisas 3. 1.2 Riiklikud projektid, eesmärgid ja ettepanekud 2006. aasta esimese vooru välisõhukaitse alamprogrammist on ettepanek finantseerida
Väga vähesel määral kasutatakse ka raiejäätmeid, näiteks oksad ja kännud. Soomes ja Rootsis on raiejäätmete kasutamine tunduvalt enam arenenud. Kui arvestada kõiki küttepuidu allikaid, nagu puit, raiejäätmed, metsatööstuse jäätmed, saaks bioenergeetikas puitu kasutada koguseliselt vähemalt kaks korda enam, kui seda praegu tehakse. Puit biokütuste rakendamine Eestis, 2002 aasta andmetel (2) Küttepuude tootmine 1 571 000 tihumeetrit Puiduhakke tootmine ja puidujäätmete varumine kütuseks 1 751 000 tihumeetrit Puitpelletite toodang, hinnanguliselt 170 000 tonni Puitbriketi toodang, hinnanguliselt 40 000 tonni Puitkütuste osatähtsus primaarenergiaga varustatuses 11,2% Puitkütusel töötavaid katlaid 792 Puitkütusel töötavate katelde koguvõimsus 768 MW
Põhivara soetused 616 000 0 0 0 0 0 0 0 Intresside tagastamine 30 000 90 300 90 450 89 100 87 750 86 400 85 050 83 700 41 175 Laenude tagastamine 0 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Väljaminekud kokku 661 000 1 220 958 1 416 271 1 414 921 1 418 571 1 417 221 1 415 871 1 414 521 1 371 996 Jääk perioodi alguses 0 379 000 238 042 -98 230 -433 151 -771 723 -1 108 944 -1 444 815 -1 779 337 Muutus perioodis 379 000 -140 958 -336 271 -334 921 -338 571 -337 221 -335 871 -334 521 -291 996 Jääk perioodi lõpus 379 000 238 042 -98 230 -433 151 -771 723 -1 108 944 -1 444 815 -1 779 337 -2 071 333 LISA 4
2013 2 0,812 3516 517 169 4202 1755 853 2014 3 0,731 3621 528 171 4320 1807 870 2015 4 0,659 3730 538 172 4441 1862 887 2016 5 0,593 3842 549 174 4565 1964 933 2017 6 0,535 3957 560 176 4693 2023 952 2018 7 0,482 4076 571 178 4825 2083 971 2019 8 0,434 4198 582 179 4960 2146 991 2020 9 0,391 4324 594 181 5100 2061 896 2021 10 0,352 4454 606 183 5243 2123 914 2022 11 0,317 4588 618 185 5391 2187 933 2023 12 0,286 4725 630 187 5542 2252 951
Ida-Viru Juuni Vit 86 28 190 302 449 3811 2185 Ida-Viru Kaljurand 86 27 208 349 542 4680 1891 Ida-Viru Kohtla-Järve 86 22 195 245 1272 4001 1687 Ida-Viru Lüganuse 86 28 238 259 1256 3917 3342 Ida-Viru Mäetaguse 86 29 207 195 1181 3419 3458 Ida-Viru Narva 86 17 157 240 1169 3753 2226 Ida-Viru Tammiku 86 31 246 231 571 3989 2969 Ida-Viru Tudulinna 86 21 200 276 467 3484 1025 Ida-Viru Viru Maidla 86 30 232 318 682 4163 2451 Ida-Viru Avinurme 87 15 74 213 928 3306 2620 Ida-Viru Erra 87 18 75 189 1068 4184 1779 Ida-Viru Iisaku 87 18 84 261 737 3551 1717 Ida-Viru Juuni Vit 87 27 84 257 457 3679 1816 Ida-Viru Kaljurand 87 23 98 181 532 4693 1917
ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane) SPC (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat (tõlge ligilähedane) [1] 4.Rahvastik Kuna Uus- Meremaal elab 4 331 600 inimest, on see pigem keskmine riik. Nagu tabelilt näha, on rahvaarv kasvanud üsna sujuvalt, kuigi 2001st aastast on kasv natuke hoogsamalt edasi läinud. Viimase 14 aastaga on rahvaarv suurenenud 571 236 võrra. [12] Keskmine rahvastiku tihedus on 16.1 in/km2. Uus- Meremaa asub maailma riikide edetabelis rahvastiku tiheduse poolest 200. kohal. Esimesel kohal asub Macau (18 534,247 in/km2), teisel Monaco (16 923,077 in/km2) ning kolmandal Singapur (7 022,81 in/km2). Võrreldes naaberriigi Austraaliaga (2,88 in/km2) [11], mis asub 233. kohal, on Uus- Meremaa rahvastiku tihedus ikka palju suurem. Austraalia nii väike rahvastiku tihedus on tingitud sellest, et suurt
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda. "Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses."...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
2003 820 86,7 200-240 240 35 2003 234 87,5 240-280 280 28 2003 262 93,3 280-320 320 12 2003 244 100,0 320-360 360 7 2003 522 100,0 360-400 400 5 2003 571 103,3 2003 227 106,7 2003 305 106,7 2003 824 107,1 2003 110 108,7 Kas normaaljaotus N(197,79;72,45) sobib andmete kirjeldamiseks? 2003 731 110,0 2003 761 112,0 Olulisuse nivoo 0,05 2003 562 114,3 Vabadusastmete arv =r* -p-1=8-2-1=5 2003 109 120,0 2003 296 120,0 2003 452 120,0 CHIINV
233402000808807 01.03.2012 PREMIUM 13 547 T järglaskond PORTUGAL TA PREMIAL OÜ TOPI peatõuraamat 13 791T II 13 571 T MÕIS 1996 raudjas Seira küla 24.05.2009 Lihula vald raudjas DAGMA Läänemaa Gen.eksp. 23 929 T tel.56569686
Venemaa ja Ameerika mõlemad tekitavad jõhkralt palju CO2-e Venemaa 1 000+ ja ameerika 5000+. - Jamaica impordib 9 153 126 l naftat päevas. Import Ja Eksport Tabel 1. Olulised Näitajad. Koguväärtus tuh $ Inimese kohta $ Eksport 1 988 808 703 Import 5 041 379 1783 Kaubandusbilanss -3 052 571 -1080 (ekspordi-impordi vahe) Kaubandusbilanss = eksport import. Sellest annab järeldada seda, et negatiivne kaubandusbilanss on see kui ostetakse välismaalt rohkem kui välismaale müüakse. Positiivne aga vastupidi, müüakse rohkem kui ostetakse. Riigi majandust mõjutab see sellessuhtes, et negatiivne ei ole nii hea. Jamaical on kaubandusbilanss alati suht negatiivne olnud. Tabel 2. Ekspordi struktuur ja muutused.
teadusasutuste kaasajastamise kaudu (ERF) sealhulgas jätkusuutlik ja atraktiivne teadus- ja arendustegevus 228 058 824 5 058 824 0 223 000 000 0 0 228 058 824 (ESF) sealhulgas horisontaalne tehniline abi 15 479 731 2 571 829 0 12 907 902 0 0 15 479 731 Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 155 284 106 38 901 820 0 116 382 286 0 0 155 284 106
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (sul...
Ida-Viru Juuni Vōit 86 28 190 302 449 3811 2185 Ida-Viru Kaljurand 86 27 208 349 542 4680 1891 Ida-Viru Kohtla-Järve 86 22 195 245 1272 4001 1687 Ida-Viru Lüganuse 86 28 238 259 1256 3917 3342 Ida-Viru Mäetaguse 86 29 207 195 1181 3419 3458 Ida-Viru Narva 86 17 157 240 1169 3753 2226 Ida-Viru Tammiku 86 31 246 231 571 3989 2969 Ida-Viru Tudulinna 86 21 200 276 467 3484 1025 Ida-Viru Viru Maidla 86 30 232 318 682 4163 2451 Ida-Viru Avinurme 87 15 74 213 928 3306 2620 Ida-Viru Erra 87 18 75 189 1068 4184 1779 Ida-Viru Iisaku 87 18 84 261 737 3551 1717 Ida-Viru Juuni Vōit 87 27 84 257 457 3679 1816 Ida-Viru Kaljurand 87 23 98 181 532 4693 1917
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
1 609 513 kr 1 414 058 kr Põhivara KOKKU 1 609 513 kr 1 414 058 kr AKTIVA KOKKU 3 524 028 kr 2 588 138 kr PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 6 663 kr 0 kr 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 565 000 kr 1 055 000 kr KOKKU rühm 11. 571 663 kr 1 055 000 kr 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 771 288 kr 97 998 kr KOKKU rühm 13. 771 288 kr 97 998 kr 15. Maksuvõlad 136 633 kr 0 kr 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 74 123 kr 57 224 kr 16.3. Intressivõlad 5 085 kr 155 kr 16.4
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema "traditsioonilise esteetika" saatuslik eksitus, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust. Et see lootusetu on, nä...
1 609 513 kr 1 414 058 kr Põhivara KOKKU 1 609 513 kr 1 414 058 kr AKTIVA KOKKU 3 524 028 kr 2 588 138 kr PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 6 663 kr 0 kr 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 565 000 kr 1 055 000 kr KOKKU rühm 11. 571 663 kr 1 055 000 kr 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 771 288 kr 97 998 kr KOKKU rühm 13. 771 288 kr 97 998 kr 15. Maksuvõlad 136 633 kr 0 kr 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 74 123 kr 57 224 kr 16.3. Intressivõlad 5 085 kr 155 kr 16.4
100 1 401 1999 I -1.9 12 800 1 402 700 1 710 099 1 360 II -1.5 11.6 200 1 587 100 2 275 165 III -1.1 12.4 105 800 637 100 2 608 676 IV 1.9 12.9 340 400 821 100 3 359 571 2000 I 6.4 14.6 743 600 1 114 400 2 155 878 II 8.6 13.1 599 700 1 260 700 2 580 045 2 005 III 7.9 12.7 800 1 965 600 2 479 283 2 252 IV 5.7 13.9 300 2 303 800 3 932 999 2 971 2001 I 5.7 14
Muud ärikulud -182 489 -4 -129 738 -2 -134 274 -2 Ärikasum (-kahjum) 145 302 3 815 812 14 646 472 11 Finantstulud ja kulud 199 532 4 274 955 5 151 847 3 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 344 833 7 1 090 768 19 798 319 14 Aruandeaasta kasum 114 571 2 939 608 16 594 179 10 Allikas: töö autorite koostatud. 2010. aastal vähenesid tööjõukulud 11%, samuti vähenesid mitmesugused tegevuskulud 6%. Suuresti selle arvelt tõusis ärikasum üle 10%. Järgmisel aastal tööjõukulud kasvasid veidi, mille võrra vähenes ka ärikasum. Järelikult on tööjõukulud üheks oluliseks kuluks ning kasumi mõjutajaks. Tabelist nähtub, et kolme aasta lõikes moodustas tööjõukulud kõige suurema osa müügitulust
-4 437 433 430 426 422 419 415 412 408 405 -3 475 471 468 464 460 456 452 448 444 441 -2 517 513 509 504 500 496 492 488 484 479 -1 562 557 553 548 544 539 535 530 526 521 -0 611 605 601 596 591 586 581 576 571 567 0 611 615 619 624 629 633 638 642 647 652 1 656 661 666 671 676 680 685 690 695 700 2 705 710 715 721 726 731 736 741 747 752 3 757 763 768 774 779 785 790 796 801 807
Rahvastiku tihedus on 17 inimest km² kohta. Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal - seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab u 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased. Haldusstruktuur: 20 maakonda, 415 valda ja 113 linna Linnad: · Helsingi - 571 100 elanikku · Vantaa - (193 900) · Tampere - 207 800 elanikku · Turu - 174 900 elanikku · Oulu - 131 900 elanikku · Lahti - 99 600 elanikku · Kuopio - 91 100 elanikku · Jyväskylä - 85 100 elanikku · Pori - 76 300 elanikku Lipp Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Profiil G A h b tw tf r Iy Wy Wpl,y iy Iz Wz Wpl,z iz It Iw kg/m cm2 mm mm mm mm mm cm4 cm3 cm3 cm cm4 cm3 cm3 cm cm4 cm6 HE 400A 125 159,0 390 300 11,0 19,0 27 45069 2310 2560 16,8 8564 571 873 7,34 190 2940000 HE 450A 140 178,0 440 300 11,5 20,0 27 63722 2900 3220 18,9 9465 631 966 7,29 245 4150000 HE 500A 155 197,5 490 300 12,0 23,0 27 86975 3550 3950 21,0 10367 691 1060 7,24 310 5640000 HE 550A 166 211,8 540 300 12,5 24,0 27 111932 4150 4620 23,0 10819 721 1110 7,15 353 7190000
H1: Leidub vähemalt üks paar, kus keskväärtused on erinevad Anova: Single Factor SUMMARY Groups Count Sum Average Variance DS 44 133 3,022727 2,999471 IT 15 36 2,4 3,114286 PS 192 554 2,885417 2,48942 ÄJ 280 571 2,039286 2,460817 ANOVA Source of Variation SS df MS F P-value F crit Between Groups 98,012238303 3 32,67075 12,90062 3,82009E-008 2,621818 Within Groups 1334,6242965 527 2,532494 Total 1432,6365348 530 Otsus H1 Tõlgendus Leidub vähemalt üks valimipaar, kus keskväärtused on statistiliselt oluliselt erinevad (p=0,00)
2.12 Ülesanne 1e Arvutada järgmiste kahendarvude korrutised. a) 1101011,01 * 1001,1 b) 1011010,11 * 1010,01 c) 101011,101 * 1101,01 d) 1100100,101 * 1011,101 2.13 Ülesanne 1f Arvutada järgmiste kaheksandarvude summa ja vahe. a) 1304,065 ja 672,744 b) 4512,63 ja 2764,45 c) 324,6025 ja 715,2543 d) 5034,21 ja 4651,74 Ülesanne 2 Arvutada järgmiste kaheksandarvude korrutised. a) 571,4 * 3,65 c) 371,65 * 43,1 b) 64,25 * 27,4 d) 267,45 * 15,2 e) 415,03 * 30,52 3 Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused 3.1 Loogikatehted Loogikalülituste projekteerimine, talitlus ja selle analüüs põhineb loogikaalgebral (Boole'I algebra). Muutujatel saab siin olla ainult kaks väärtust 0 - väär ja 1 - tõene. Seepärast nimetatakse seda loogikat ka binaarloogikaks. Loogilisi muutujaid tähistatakse ladina tähestiku tähtedega
566 1: (____) ( 2 0) V = 57 "inst_186>from1" 567 2: (____) ( 0 3) V = 180 "inst_186>from2" 568 3: (I___) ( 0 0) V = 57 "inst_186>from3" VAR# 220: (_o______) "o_16" GRP# 179: BEG = 569, LEN = 4 ----- 569 0: (I___) ( 2 1) V = 179 "inst_185>from0" 570 1: (____) ( 2 0) V = 58 "inst_185>from1" 571 2: (____) ( 0 3) V = 179 "inst_185>from2" 572 3: (I___) ( 0 0) V = 58 "inst_185>from3" VAR# 221: (_o______) "o_15" GRP# 180: BEG = 573, LEN = 4 ----- 573 0: (I___) ( 2 1) V = 178 "inst_184>from0" 574 1: (____) ( 2 0) V = 59 "inst_184>from1" 575 2: (____) ( 0 3) V = 178 "inst_184>from2"
5 500 0 8 600 48 026 3 069 0,36 87 1 367 32 696 3 824 38 720 603 237 38 554 1,00 0 9 486 16 778 2 248 20 696 310 511 19 845 0,96 0 3 106 23 022 2 020 27 242 430 182 27 494 1,01 0 10 018 1 825 0 4 925 59 584 3 808 0,77 0 1 155 2 190 0 5 110 51 175 3 271 0,64 3 119 1 531 31 895 0 48 015 654 210 41 812 0,87 0 9 571 0 1 000 4 285 12 502 799 0,19 1 445 1 034 14 635 1 619 18 020 170 500 10 897 0,60 0 2 182 51 396 1 656 54 706 474 359 30 317 0,55 0 1 833 4 380 0 7 300 86 462 5 526 0,76 0 5 354 2 240 0 5 160 17 114 1 094 0,21 1 948 3 042 35 341 0 37 541 758 670 48 488 1,29 0 8 660
Ardo Laur LASER REFERAAT FÜÜSIKAS Sissejuhatus Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõninga...
Norman Aas*1 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses 1. Sissejuhatus 1998. aastal jõustunud prokuratuuriseadusega*2 (ProkS) ja 2004. aastal toimunud kriminaalmenetluse reformiga muutus suuresti ka prokuratuuri roll kriminaalmenetluses. Seejuures püüti parimatest rahvus- vahelistest eeskujudest lähtudes ühendada kahte mõneti vastandlikku eesmärki: ühest küljest garanteerida prokuratuurile oma ülesannete täitmiseks piisav sõltumatus, teisest küljest tagada selline organisatsiooni- line ülesehitus, et prokuratuur saaks efektiivselt ja ühetaoliselt ellu viia riigi kriminaalpoliitikat. Viimastel aastatel on Eestis taas tekkinud intensiivne debatt prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse teemadel. Ajuti on need vaidlused läinud küllaltki tuliseks ja lisaks rikkalikele meed...
565. · Suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid; 566. · Liigselt palju edastatakse propagandat; 567. · Liiga vähe on siirust; 568. · Kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. 569. 570. 115. Organisatsiooni areng - arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine mitte tema struktuuri ja 571. protsesside laienemine. Org. areng on võimekuste areng. Organisatsiooni sisulist arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine. Ettevõtte areng on rahateenimisviisi või ärimudeli areng. Organisatsiooni areng on võimekuste areng. 572. 573. 116. L.Greiner´i organisatsiooni kasvufaaside mudel 574. Greineri arvates esinevad organisatsiooni kasvu juures rahulikud evolutsioonilised arenguperioodid ja
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Kaur Pai LED ZEPPELIN - NELJAS Uurimistöö Juhendaja: Mart Usin Võru 2009 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LED ZEPPELIN....................................................................................................................4 1.1 Bändi liikmed......................................................................................................................7 1.2 Diskograafia...........................................................................................................14 2. LED ZEPPELIN IV ALBUM..............................................................................................15 2.1 Plaadi Kujundus......................................................................................................16 3. PLAADI MUUSIKA JA SÕNAD....
50) CpG island detected in region 364 to 563 (Obs/Exp = 1.57 and %GC = 50.50) CpG island detected in region 367 to 566 (Obs/Exp = 1.49 and %GC = 50.50) CpG island detected in region 368 to 567 (Obs/Exp = 1.54 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 369 to 568 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 370 to 569 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 371 to 570 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 372 to 571 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 373 to 572 (Obs/Exp = 1.54 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 374 to 573 (Obs/Exp = 1.54 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 375 to 574 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 376 to 575 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 377 to 576 (Obs/Exp = 1.43 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 378 to 577 (Obs/Exp = 1.43 and %GC = 51.50)
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
2009 2008 Kasutusrendikulu 96 180 176503 Järgmiste perioodide rendikulu mittekatkestatavatest rendilepingutest 31.12.2009 31.12.2008 12 kuu jooksul 59 044 96 180 1-5 aasta jooksul 131 571 190615 14 4 KOHUSTUSTE ARVESTUS Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. On olemas lühialalised kohustused ja pikaajalised kohustused: Lühiajalised laenud ja võlad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteerivad võlakohustused Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töötajatele Maksuvõlad
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
776 315 Vitolins Gatis Läti 03:44:58 M21 1114 1151 Vlassov Jüri Tallinn 04:01:43 M21 1712 1485 Vlassov Martin Tartu 04:32:05 M21 315 484 Vsivtsev Vladimir Ida-Viru 03:19:38 M21 2038 2464 Võhmar Ago Ida-Viru 04:55:11 M21 1623 871 Võsu Bruno Tartu 04:27:09 M21 2153 1591 Vähi Erkki Tallinn 05:06:33 M21 389 571 Vähi Ilmar Tartu 03:23:51 M21 102 85 Vähi Jaagup Tartu 03:02:00 M21 2356 2911 Väli Gert Harju 05:43:40 M21 1986 409 Välling Esko Tallinn 04:52:04 M21 1541 1226 Õruste Arno Harju 04:22:36 M21 276 173 Õun Valdur Tallinn 03:17:07 M21 2099 1684 Ääremaa Erkki Tallinn 05:00:50 M21
endisest sobivamaks. Mingil määral aitas Jaani kiriku ümbruse liiklusaktiivsuse langust kompenseerida Valga linnasisese liikluse üheks komponendiks olnud piiriülene liiklus. Linna ainsat piiripunkti läbiv piiriülene liikumistee suurendas küll liiklusaktiivsust Suur- Sepa piiripunktist Jaani kirikuni, kuid ei suutnud kompenseerida üldist liiklusaktiivsuse hääbumist kiriku lähiümbruses ja Härrade tänaval. 87 Valgamaa ..., lk 571. 22 Majandusolud Kõige suuremaks majanduselu ümberkujundavaks asjaoluks oli tekkinud tollipiir, selle mõjud kaubandusele ja sellest tingitud salakaubanduse teke. Muidugi muutis linna jagamine ka suuremate ettevõtete olukorda. Need olid algselt loodud kogu Valga vajadusi arvestades ning teatud tulevikunägemusega, kuhu ei olnud sisse planeeritud tegutsemis- piirkonna poolitamist riigipiiriga.
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
Küllaltki lopsakas lihastik. Üksikutel on täheldatud ka toorest konstitutsiooni. Temperamendilt on rahulik, flegmaatiline, healoomuline. Värvused on raudjat, kõrvi, punast ja kimmlit. Jõudlus: Traav oli 15,9 km/h. Veovõistlustel on tugevamad aga tori hobusest väiksema veotahtega. Liiga flegmaatilised. Kui tegemist on soise pinnaga siis eesti raskeveohobune seda ei talu. Liinideks on u 7 täkuliini. Tähtsamad on: 1. vallinn 1700 2. Tabakc 3. evidoo 1340 4. karat 571 A 5. neptun ov ärsta 77A 6. Vellbon 7. rambatan Eesti raskeveohobuse parandajaks oli ka Heron. Tundus tähtis tegelane olevat. Raskeveohobuste jagunemine 1. Prantsuse raskeveohobused On omadustelt belgia ja Inglismaa vahepealsed. Kõige tuntumad on perseroni ja postjee-bretooni tõud. Perseron on euroopa üks vanimaid tõuge. Ja on ka araabia ja teiste idamaiste tõugudega mõjutatud. Kuni traktorite kasutusele võtuni oli põhiline tööloom.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
