21. sajandi laste- ja noortekirjandus on rikas, rõõmustav ja mitmeklgne, on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustasid sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap. Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena o...
Marek Ivanov AAp-10 Helen Lokuta sündis 12. aprillil 1975 a. Tartus. Ta on Eesti ooperilaulja. Muusika juurde jõudis Helen kiriku kaudu.Alustas lapsena Tartu Salemi kiriku pühapäevakoolis. Ema oli koorijuht, õde on muusikaõpetaja. Laulis solistinaja ansamblis.Helenil on ka laps. Helen Lokuta lõpetas Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (1997) Aino Kõivu lauluklassis ja Eesti Muusikaakadeemia (2002) Pille Lille ja Tamara Novitsenko juhendamisel. 2000. aastal sai ta Socratese Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (Maria Venuti klassis) ja 2001 jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 1994. aastal võitis Helen Lokuta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, oli Eesti noorte muusikute konkursi ,,Con Brio" finalist (2002) ja sai Vilniuses Leedu Teatri ja Muusikaakadeemias rahvusvahelisel vokalistide konkursil II preemia ning lisapreemia Kuldar Singi ,,Me armastus", esituse ees...
koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM- il Ramsaus. Andrus Veerpalu on kümnekordne Eesti meister individuaaldistantsides. 19.02.2001 tuli ta Lahti MM-il maailmameistriks 30 km klassikalises stiilis ja on esimene Eesti sportlane, kes on tulnud maailmameistriks suusatamises. Anrdus Veerpalu on valitud 2009 aasta sportlaseks. Andrus Veerpalu on võitnud olümpiamängudel kolm medalit.Kaks kulda 2002 ja 2002'ndal aastal ja hõbe 2002'el aastal.Ta on ka 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on võitnud ka maailmameistri võistlustel kaks kulda aastatel 2001 ja 2009.Ning hõbeda aastal 1999. 16.jaanuaril 2010 sai ta teise koha Otepää Maailmakarika võistlusel. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Veerpalu http://www.hot.ee/filateelia/tervikasjad/ta/ta8.html http://www.epl.ee/artikkel/485522
Henno Käo Elukäik Henno Käo on lõpetanud Kahtla kooli. Ta on 6ppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis. Kunstnikuna on Henno Käo enim tuntud raamatute illustraatorina, ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002) 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985 Kui mind üldse olemas ei oleks Eesti Raamat, 1986, Avita 1999 Oliüks Eesti Raamat 1989 Kuningas, kuninga kass ja teised Kupar 1...
sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990-ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (-0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit
aastal omandas sotsioloogia doktorikraadi Robert Mertoni juhendamisel. (Dillon 2009) Järgmise 50 aasta jooksul kirjutas Blau 11 raamatut ning rohkem kui 1000 artiklit, mistõttu sai temast oma aja üks peamisi õpetlasi. 1953 – 1970 oli ta Chicago Ülikooli professor ning 1970 – 1988 Columbia Ülikooli professor. 1973. aastal valiti ta Ameerika Sotsioloogia Assotsatsiooni presidendiks. Peter Blau suri 2002. aastal. (Appelrouth&Edles 2007) 3. TEOORIA ISELOOMUSTUS Sotsiaalteaduste seisukohalt põhineb inimeste võime mõjutada teisi nende mõtlemis- või käitumisviisi suhtes ressurssidel. Sellest lähtudes on välja arendatud sotsiaalse vahetuse teooria, mille kohaselt ühe isiku võime mõjutada teist sõltub esimese kontrollist ressursside üle, mida teine isik ihaldab. Ressursid võivad olla nii konkreetsed - sissetulek, haridus, füüsiline jõud, ametialane
Sotsiaaltöö korraldusele on iseloomulik väärtuste lepitamatu konflikt, kus pole kunagi võimalik teha absoluutselt õigeid otsuseid ühtviisi õiglaselt kõigile abivajajaile, olenemata tahtmisest arvesse võtta erinevate osapoolte huvisid ja vajadusi, sest vajadused on alati pigem suuremad ja ressursid on alati pigem väiksemad kui vajaduste kindlustamiseks vajalik. Õigete alternatiivsete valikute tegemine on üks sotsiaaltöö korralduse põhiülesandeid. (Medar 2002: 50) Sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, kus : 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, mis soodustab inimese igapäevases elus toimetulekut; 2) sotsiaaltoetus on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus; 3) muu abi on sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele
paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Mõned tema teosed "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) "Kalevipoeg" (1997, BNS) "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Stsenaariumid “Setu vurle küüsis” “Keegi veel” “Tom ja Fluffy” “Libarebased ja kooljad” “Saamueli Internet” “Lotte” “Lepatriinude jõulud”
Eesti Panga statistika analüüs. (2001-2010) 1.Ehitus Faktid: · Ettevõtete ehitustööde tipphetk oli 2007-ndal aastal. · Eluruume ehitati kõige rohkem 2007-ndal aastal. · Mitte eluruume ehitati kõige rohkem 2008-ndal aastal. Analüüs: Ehitus ettevõtete ehitus tööd kasvasid kuni 2007-nda aastani ning siis hakkas langema. 2010-ndal aastal saavutasid ehitustööd sama taseme mis 2004-ndal aastal. Valminud eluruumide kasuliku pinna tõus oli 2001-2007 aastani silmnähtav, kuid alates 2008-ndast aastast algas langus ehituses. Mitteeluhoonete tippaeg oli 2008-dnal aastal, kuigi eluruumi pinnad hakkasid 2008-ndal aastal juba langema . Mitteeluruumide pinna langus oli võrdväärne 2002-nda aasta ehitusstatiskikaga. 2.Tarbimine Faktid: · Jaekaubanduse ettevõtte jaemüügi tippaeg oli 2008-ndal aastal. · Sõiduautode suurim läbimüük oli 2006-ndal aastal. Analüüs: Jaekaubanduse ettevõtete su...
valges 2013 Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel 2013 Ahto – Mika Keränen Vana roosa maja Julia 2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla 2004 Mart, poliitik – Toomas Kall Pehmed ja karvased Wabadusrist saavad jalad alla Rollid mujal • 2002 Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor • 2003 Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio • 2004 Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions • 2005 Ferdi Sannamees, seersant Meri – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Filmid, telelavastused ja seriaalid • Must veri (Venemaa 2002) • Õnne 13 (Rando 1997-1998) • Head käed 2001 • Pehmed ja karvased • Kohtumine tundmatuga 2004
Tiit Sukk 1. Tiit Sukk sündis 21. novembril 1974 Jõgeval 2.Õppinud Tiit Sukk lõpetas 1994. aastal Jõgeva Gümnaasiumi (46. lend) ning 1998. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (18. lend) 3.töötab Eesti Draamateatris 1998. aastast 4. Praegu mängukavas Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Robert ...
pikaajalise plaani, mis pidi viima töötuse määra võimalikult madalale Eelarvest eraldatud raha, uute töökohtade loomise jaoks. Koolireform. Norra töötus pärast 1998 aastat. Aasta Töötuse määr 1999 3,2 % 2000 3,4 % 2001 3,6 % 2002 3,9 % 2003 4,5 % 2004 4,3 % Probleemsed valdkonnad. Norra ametiühingud kui ka statistika amet on juhtinud tähelepanu, et Norras on töötuse määr tõusmas. 2002 aasta Oktoobris ulatus registreeritud töötute määr 77 000 inimest, mis on umbes 21 % rohkem võrreldes 2001 aastaga. Töötuse määr on suurenenud nii meeste kui naiste seas aga rohkem ikka meeste osas. 2002 aastal oli juba 75 000 töötut kuid 2003 aastal juba 87 000 inimest Kõige enam on suurenenud töötus tütarettevõtetes ja lihtööliste seas. Samas on tööd palju kaotanud inimesed ka infotehnoloogi vallas, telekommunikatsioonid ja ka
............................... 9 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Metskond on metsa haldusüksus. Metskonnaks nimetatakse ka selle haldusüksuse keskust.Esimesed metskonnad loodi Liivimaal 1827. aastal. 2000. aastal oli Eestis 92 metskonda. Aasta lõpuks vähendati metskondade arvu 74-le. 1. jaanuariks 2002 vähenes metskondade arv 67-le. 1. juulist 2008 otsustas RMK üle minna funktsionaalsele juhtimisstiilile ning kaotada senisel moel tegutsenud metskonnad. Praegu on Eestis 17 metskonda: igas maakonnas üks, Pärnumaal ja Ida-Virumaal kaks. Igas metskonnas töötavad metsaülem, spetsialist ja territoriaalsed metsnikud. Vikipeedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Metskond](24.10.2011) Antud teema on Eestis vähe aktuaalne .Uurija tunneb huvi millised on Pärnumaa metskonnad
22% 1998 1453844 946646 507198 65.11% 1999 1445580 942526 503054 65.20% 2000 1439197 939310 499887 65.27% 2001 1366959 933203 433756 68.27% 2002 1361242 930033 431209 68.32% 2003 1356045 927293 428752 68.38% 2004 1351069 924589 426480 68.43% 2005 1347510 922989 424521 68.50%
(täiendatud trükk) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; Soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag,Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Käränen) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Romeo ja Julia" (2003)
ARVO PÄRT Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Aastail 19581967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Eestist Viini ja aasta hiljem reisis DAAD-i stipendiumi (Saksamaa Akadeemilise Vahetuse Ameti stipendium) toel Berliini. Pärast Eesti iseseisvu...
Sarah Connor Leben Sarah Connor wurde als Sarah Lewe. 13. Juni 1980 in Delmenhorst. Zwei Kinder. Musikalischer Werdegang Bereits mit 16 Jahren Sarah Connor wurde von sang... 2002 bis Ende 2008 1997 trat ihr Idol Michael Im März 2009 erschien Jackson... der Song Takin' Back My ,,Alten Kesselhaus" Love... Connors Album Key To My Soul erschien am 17. November 2003 Alben Green Eyed Soul 2001 Soulicious 2007 Unbelievable 2002 Sexy as Hell 2008 Key to My Soul 2003 Sarah Connor 2004 Naughty but Nice 2005 Christmas in My Heart 2005 Dvd
· Lehvikupööre eest · Lehvikupööre tagant · Tõstepöörded · Hüppepööre Laskumisel kasutatavad pöörded: · Astepööre · uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on: · Kõrgasend · Põhiasend · Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine, 1500 m Innsbruck 1964 Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Allar Levandi kahevõistlus Calgary 1988 ( SIIA PEAD JUURDE LISAMA ) 5. Tõusmisviisid: · Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6. Jääkeegel Curling, Kõhuli Kelgutamine - Lühirajauisutamine - Short track 7
ning kuritegude arvu erinevatel aastatel. Statistikaameti poolt väljaantud ,,Eesti piirkondliku statistika" raamatute põhjal sain täpsemalt teada, kui palju, mis liiki, kes ja millistes maakondades on kuritegusid toime pannud. Statistikaamet saab registreeritud kuritegude ja avastatud kuritegude andmed Politseiametilt väljavõttena keskandmebaasist. Neid kogumikke on, aga vaid aastate 2000 2002 kohta. Kogu oma uurimustöö sain teha vaid aastate 1991 2002 kohta seetõttu, et lihtsalt ei leidnud andmeid varasemate ega hilisemate aastate kohta. Uurisin ka röövimiste ja isiklike esemete varguste kohta. Täpsemalt uurisin tahtlike tapmisi ja tapmiskatseid erinevates Eesti maakondades. 3 2.Kuritegevus Kuritegevus on mingis paikkonnas kindlal ajavahemikul toimepandud kuritegude kogum kui sotsiaalne massnähtus. Kuritegevust iseloomustavad
Ehitusfüüsika 1. Eesti Ehitusregulatsioonid Vastavalt ehitusregulatsiooni üldõudele tuleb ehitis projekiteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitse teritooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele.Mürataseme normsuurused uute ehitiste projekteerimisel valitakse vastavalt Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a.a määrusele nr.42 : Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmmise meetodid. Vastavalt EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetele hõimab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset - Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest - löögimüra eest - tehnoseadmete poole tekitatud müra eest - soovimatu järelkõla eest - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest
Kristen Michal on Eesti Vabariigi majandus- ja taristuminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Eesti Reformierakonda Aastatel 2012-2015 oli Kristen Michal Riigikogu XII kooseisu liige. Aastatel 2011–2012 oli ta Eesti Vabariigi justiitsminister. Kristen Michal on olnud Eesti Reformierakonna peasekretär aastatel 2003 ja 2007-2011. Aastal 2007 kuulus ta XI Riigikogu koosseisu, aastatel 2004-2005 ja 2006 Riigikogu X koosesseisu. Michal oli aastatel 2002-2003 Tallinna Kesklinna vanem. Aastal 2002 töötas ta peaministri nõunikuna ning 2001- 2002 oli ta regionaalministri nõunik ning büroo juhataja. MAJANDUS-JA TARISTUMINISTER KRISTEN MICHAL Hannes Hanso on Eesti Vabariigi kaitseminister alates 14.septembrist 2015. Ta kuulub Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. KAITSEMINISTER HANNES HANSO Liisa Oviir on Eesti Vabariigi ettevõtlusminister alates 14. septembrist 2015. Ta kuulub Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. ETTEVÕTLUSMINISTER LIISA OVIIR
). On võimalik määrata ainult elektroni leidumise tõenäosuse aatomi ühes või teises piirkonnas. Arvutatakse Schrödingeri võrrandis esinev suurus 2 e. lainefunktsioon4 aatomi erinevate ruumipunktide jaoks: · mida suurem on antud punktis 2 väärtus, seda suurem on tõenäosus, et elektron on end antud punktis ilmutanud · ruumiosa, kus 2 > 0, nim. elektronpilveks · ruumiosa, kus 2 > 0,9, nim. orbitaaliks 1 Juha Ehrlich, October 19th, 2002 a.D. 2 "Kui suudate, kujutage ette...mina ei suuda!", Juha Ehrlich, 19. X. 2002 a. D. 3 võrrand on pikk, siinkohast äratoomist ei vääri - ning ei ole päheõppimiseks 4 lainefunktsiooniks nim. tasapinnalise laine amplituudi A kolmemõõtmelist analoogi. U. Palm, V. Past. Füüsikaline keemia. Tallinn ,"Valgus" 1974 ; lk. 16 CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I
Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni...
inimeste silmade ning seda koos Tallinna 32. Keskkooli koolipsüholoog Kristi Raava seletustega. 4 1. FOOBIA OLEMUS JA RAVIVÕIMALUSED 1.1. Mis on foobia? Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne. Seda iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Sõna ,,foobia" pärineb kreeka- keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. (Haiguslikud... 2002: 9) Foobia on hirm millegi ees sellisel määral, et see segab töötamist, suhtlemist ning häirib igapäevast elu (Waters 2004: 9). Richard Watersi sõnul (2004: 6, 9) on foobia kõige sagedamini esinev psüühiline haigus igas vanuses naistel ja sageduselt teine üle 25-aastaste meeste hulgas. Foobia võib tekkida millal tahes, ükskõik kus ja kellega iganes, mitte keegi pole foobiate suhtes immuunne. Foobiat eristavad Edmund Bourne järgi (2000: 69) igapäevastest hirmudest kolm
valitseva võimu vajaduste ja tahte realiseerimise kohta ühiskonna jaoks sobiva indiviidi kasvatamiseks. Suhtumiste muutused koolihariduse jagamisel on olnud eri ajajärkudel erinevad. _________________________________________________________________________ 1 Lauri Vahtre ,,Eesti Rahva Lugu" 2005 lk 11-19 2 P.Tulviste ,,Mõtlemise muutumisest ajaloos." 1984 lk 53- 61 3 Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 3 Esimesed koolid Eestis Eesti maadel oldi siiani hakkama saadud suuliste lepingutega ja ilma seaduseraamatuteta ega nähtud selleks ka erilist vajadust. Sõnumid ja kutsed liikusid edasi kulleri suu läbi ja kauplemine piirdus suures osas vahetamistehingutega. Tarkusi ja teadmisi, mis eluks vajalikud, anti edasi põlvest põlve läbi vanemate suu.
Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 19982005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T. Lindgren "Mao tee kalju peal", 1998) · Taavet (M. Kõiv "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid...
Et dioksiinid ladestuvad rasvas, siis on toksikantide suuremaid sisaldusi täheldatud just rasvasemates kalades nagu räim ja lõhe. Saksamaal 1995. aastal analüüsitud 184 kalaproovis osutus dioksiinisisaldus kõige suuremaks Läänemere räimes (2,885 pg TEQ/g). Euroopa Liit on kehtestanud dioksiinide maksimaalseks lubatavaks sisalduseks kalas 4 pg TEQ kala märgkaalugrammi kohta. Eestis määrati esmakordselt dioksiinide sisaldust kalades 2002. aastal. Kogutud räimeproovid Eesti rannikumere erinevatest piirkondadest saadeti dioksiinide sisalduse määramiseks Saksamaa vastavasse laborisse. Analüüsitulemuste alusel analüüsiti dioksiinide sisaldust erineva vanusega (mõõdu, kaaluga) räimede lihaskoes ja hinnati võimalikke muutusi Eesti rannikumere erinevates piirkondades [1]. DIOKSIINIDE SISALDUS RÄIMES Kontsentratsioonid erinevatelt Läänemere aladelt kogutud räimede lihastes oluliselt ei erine
Suure-Jaani Gümnaasium Justin Timberlake Referaat Meri-Liis Soome 8 b. klass Juhendaja: Riina Mankin Suure-Jaani 2009 Justin Randall Timberlake (sündinud 31. jaanuar 1981) on Ameerika poplaulja ja helilooja, produtsent, tantsija ja näitleja. Justin on võitnud kuus Grammy auhinda ja ka Emmy auhinna. Justin Timberlake saavutas tuntuse kui poistebändi 'N Sync lauljana. 2002. aastal andis Justin välja oma debüüt soolo albumi "Justified", mida müüdi rohkem kui seitse millionit koopiat üle maailma. Timberlake'i teine soolo väljaanne on "FutureSex/LoveSounds", mis anti välja 2006. aastal koos Ühendriikide number-üks hitt-singlitega "SexyBack", "My Love" ja "What Goes Around...Comes Around". Jaanuar 2008 seisuga on albumit müüdud rohkem kui 8 miljonit koopiat üle maailma. Oma kahe albumiga on ta üksi müünud kokku üle 18 millioni koopia
Dreams and Conflicts. The Dictatorship of the Viewer. 50th International Art Exhibition - La Biennale di Venezia, 50. Espozione Internazionale d'Arte, Venice 2003; Marko und Kaido by John Smith. Exhibiiton of Estonia. 50th International Art Exhibition of the Biennale di Venezia. Tallinn 2003; Closing the Distance. Ed. Malgorzata Lisiewicz, Sirje Helme, "Laznia" Center for Contemporary Art, Gdansk 2002; Pärnu Fideo & VilmFestival "Experiments & Classic". Ed. Rael Arter, Pärnu, Estonia, 2002 ARS01, Kiasma, Helsinki, Finland, 2001; Painterly Issues. Vilnius Painting Triennial. Vilnius, 2000; 10 PAAR. Art from Estonia and Flanders. Tallinn, 2000; Grosse Kunst Ausstellung Düsseldorf. Verein zur Verstaltung von Kunstausstellungen e.V., Düsseldorf, 2000; 23. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, 1999; The First International Drawing Competition. Wroclaw, 1999; The 11th Tallinn graafikatrienaal. Tallinn, 1998; Eesti kui märk
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Liis Peet PS-3-S-E-TAL TURU SEGMENTEERIMINE Individuaalne kodutöö Tallinn 2010 Turu segmenteerimine Ükski arukas firma ei ürita oma tooteid/teenuseid müüa kõigile. Turu segmenteerimine tähendab, et oma turg jaotatakse alaturgudeks ehk ostjad jaotatakse selgesti eristatavateks gruppideks (segmentideks). Segmenteerimine võimaldab firmal kohandada igasse segmenti kuuluvatele ostjatele sobivad turustusprogrammid, sest erinevate omadustega inimeste suhe erinevatesse teabeedastusvahenditesse on erinev. Sihtgruppide moodustamine on strateegiline protsess, mida iseloomustab lisaks tarbijate rühmade eraldamisele ka spetsiaalsete toodete väljatöötamine nende segmentide jaoks, sest segment on sarnaste vajadustega ning reageerib sarnaselt turundusstii...
1994 - LÕPUTU PÄEV Suuremad hitid “Torm” – püsis raadioedetabelis üle 30 nädala “Ainult sina võid mu maailma muuta” “Juulikuu lumi” - 1995 a. R2 edetabelis 40 nädalat, aastalõpu tabelis I koht “Muinasjutu mets” “Ingli puudutus” “Kaitseta” – vallutas 7 vapra diskoteegid ja raadioeetrid “Ajateenija” – aastal 1998 oli terve suvi populaarne laul “See ei ole saladus” “Romula” – 2002 a. R2 edetabelis 40 nädalat, aastalõpu tabelis I koht “Carmen” – 2003/04 superhitt Auhinnad: Kuldne plaat – 1998 a. 2 auhinda; aasta parima bändi ja aasta plaadi eest Muusikaauhinnad – 2001 a. publiku lemmik 2003 a. “Stiina” lemmik Raadio 2 – 1995 ja 2002 a. esimene Eesti bänd mis on aastalõpu tabelis 2 korda võitnud esimese koha Terminaator - see ei ole saladus http:// www.youtube.com/watch?v=ziun437U4
мира 2004 года. • Играл в трёх матчах всех звёзд НХЛ: 2004, 2008, 2012 и одном матче звёзд КХЛ: 2013. • Выступал в составе сборной России в 2010 году на Олимпийских играх в Ванкувере. Награды и достижения • Бронзовый призёр Олимпийских игр 2002 года. • Серебрянный призёр чемпионата мира 2010 года. • Обладатель Кубка Стэнли — 2002, 2008. • Чемпион России 2005 года. • Чемпион мира 2012 года. Награды и достижения • Самый ценный игрок регулярного Чемпионата России — 2005. • Лучший хоккеист плей-
, . 2005 . , , , . « ». . 2007 70 86 . « » - , , . , - ; -- , , , , . , , . ( , ), , . , : « , , -- , , -- , , »[41]. , , . , . . - , --, 8 2000 . . , . : , 1999 , , , (. ). , : · 9 2002 -- () · 23-26 2002 -- «-» · 2003 1- - - «» () · 2004 : o 6 . 43 . o 9 «» ( ) o 22 o «-154» «-134» 24 , «» 31 o 1--3 ( 1, 331 ) 2005--2006 . 13 2007 , . : 23 2002 ( 800 ) «-» (). 4 - . , 130 ( [42][43]) 174 ( ) [44][45]). [?] ,
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL H. Lainjärv I aasta Hüpnoos REFERAAT 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Hüpnoosi definitsioon............................................................................................................... 3 Hüpnoosi induktsioon............................................................................................................... 4 Hüpnoosi Uurimine.......................................................................................
1992 11 1993 12 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastaaeg Kevad Suvi Sügis Talv
Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956. aastal sai ta naasta õpingute juurde Tallinna Muusikakoolis ning aastal 1957, kui lõpetas muusikateooria eriaala, astus ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958. aastal alustas Pärt tööd Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. Seega Tallinna Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba professionaalne helilo...
loomulikult käib ka teatris, kinos, kontsertidel ja näitustel. Näitlejatarile meeldib rock'n'rolli saatel tantsida, kuigi see võib raskeks osutuda. Ta peab väga lugu erinevatest maitseelamustest ning eriti kaneeli, kardemoni ja kohvi lõhnast. Ei talu külma ilma ja veebruari kuud. 5 ROLLID Rollid Nukuteatris: Kaunitar: I. Põllu "Tulipunane lilleke" (lav. V. Keller) 2002 Vanaema, Igamees: A. Byström "Suur ime" (lav. F. Poulsen) 2002 Tüdruk: P-E. Rummo "Aknalaua Juss" (lav. L. Rei) 2002 Jo: J. Upton "Ashes and Sand" (lav. A. Comyn) 2003 Toatüdruk Maasikas, koer Murra, kohtukull: G. Rodari E. Spriit "Cipollino" (lav. E. Spriit) 2003 Artist, vanaema maasikamoos: A. Kivirähk "Vapper Keefir" (lav. V. Keller) 2003 Jutumeister: G. Rodari V. Keller "Sinine unistus" (lav. V. Keller) 2003 Patty Simcox: J. Jacobs W. Casey "Grease" (lav. A. Dvinjaninov) 2004 Kitsetall Sisi: Vennad Grimmid L
PPJ PVC isolatsiooniga paigalduskaabel Kasutusala Kohtkindlaks paigalduseks sise- ja välitingimustes, kuid mitte pinnasesse. Sobiv paigaldamiseks krohvi alla. Välipaigaldusel on vajalik kaabel otseste päikesekiirte eest kaitsta. Maksimaalne tõmbetugevus . . . . . . . . . . . . . Ax50 N/mm2 Lubatud temperatuurid Suurim lubatud temperatuur - kestval koormusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 C - lühise korral (maks. 5 s) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 C Madalaim lubatav paigaldustemperatuur . . . . . . . . 15 C Lubatud painderaadiused Paigaldusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10D Ühekordselt lõplikul painutamisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3D Ehitus Juhe . . . . . . . . . . . . lõõmutatud vaskjuhe 1,5 4 mm2ühetraadiline, 6 25 mm2 keerutatud Isolatsioon . . . . . . .PVC, sooned eristatavad värvide järgi Vahekiht . . . . . . . . . täitematerj...
Rannajoon - juriidika Kaarel Lauk Mall Kivisalu Arutelu 1 Rannajoon Eesti põhikaardil Kiira Mõisja, M.Sc. Kartograafia büroo Maaamet 2 EPK10 kaardistusobjektid Projekt algas 1992.a. Kaardistatud objektide kaupa Rannajoont on kaardistatud: 1996 1998 1999 2001 2002 EPK on valminud paralleelselt õppimisega: probleemid, mida ise oleme teadvustanud probleemid, millest meid on teavitatud 3 EPK10 kaardistusobjektid Aasta 1996 1997 1998 1999 2001 2002 4 EPK10 tootmistehnoloogia AEROPILDISTUS STEREOKAART ORTOFOTO VÄLITÖÖ DIGIEDITEERIMINE, EPK 1:10 000 RELJEEFI DIGIMINE, KARTOGR. EPK TRÜKIKAART 1:20 000
Täisnimi: Jamie Trevor Oliver. Sündinud 27. mail 1975 Essexis, Inglismaal. 7-8-aastaselt hakkas tööle oma vanemate pubis/restoranis nimega The Cricketers. 11-aastaselt tükeldas nagu deemon. 16-aastaselt asus õppima Westministeri Toitlustuskolledzis, praktiseeris mõni aeg Prantsusmaal. Oma õpiaastate jooksul töötas ühtede parimate kokkadega Londonis: · Maguskokana Antonio Carluccio restoranis The Neal Street Restaurant (üks parimaid Itaalia restorane Inglismaal) · Peakoka asetäitjana Rose Gray ja Ruth Rogers'i River Café-s 1998. aastal River Café-s töötades märkas teda võttegrupp, kes tegid antud kohvikust dokumentaalfilmi. Jamie elu muutus 1999. aastal, kui ta alustas kokasaate The Naked Chef saatejuhina saate eesmärgiks oli tõestada, et tõeliselt maitsva söögi tegemiseks ei ole vaja kuhjata erinevaid koostisaineid või osta mitmeid abivahendeid. Samal aastal avaldas Jamie ka oma esimese samanimelise kokaraamat...
Ühendkuningriikide Top Kümme tabelis, Billboard'i tantsutabelis 3. koht. I sooloalbum ,,In My Memory" 2001.a ,,Tiësto In Concert" 25 000 inimest Gelredome, Arnhem, Holland. 2001 2004 esines koos tuntud muusikutega: Moby, Busta Rhymes. Muusika Zanrid: Electronic Dance, Trance, Progressive Trance, Electro House, House, Acid House, New Beat. Omanäoline stiil, palju Live-esitlusi, koostöö paljude lauljatega. Saavutused Maailma nr 1 DJ 2002 2004. 2002 2010 esikolmikus. Esines 2004. a Ateena Olümpiamängudel, oli ka muusikakava autor. Rahvusvahelise HIV/AIDS-i organisatsiooni Dance4Life rahvusvaheline suursaadik. Kõigi Aegade Parima DJ auhind 2011.a. Praegu 2009 2010 Kaleidoscope Maailma Turnee. 2011.a Põhja - ja Lõuna - Ameerika turnee. Viimane singel: Tiësto & Hardwell - Zero 76 (07.märts) Hiljuti 7 miljonit fänni sotsiaalvõrgustikus Facebook.com. Esineb St. Louis, USA (17.märts)
Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooniaorkester. Orkester oli väga tasemel- nagu ikka. Mulle väga meeldib Vanemuise Sümfooniaorkester, ja õnneks ei pidanud ma ka see kord pettuma. Etendus ise oli üpris segase ülesehitusega, ja tihtipeale oli raske aru saada sellest mis parasjagu toimub. Etenduses osalenud lauljad olid muidugi väga-väga tasemel, eriti meeldis mulle Alla Popova ja Pirjo Püvi. Alla Popova lõpetas 2002.aastal Eesti Muusikaakadeemia prof Taru Valjakka ja prof Tamara Novitsenko klassis ning 2003.aastal kaitses ta sealsamas magistrikraadi. Aastatel 2000-2002 oli ta Vanemuise külalissolist ja alates 2002.aastast töötab Vanemuise koosseisulise ooperisolistina. 1997.aastal pälvis Alla Popova esimese koha Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel. Kuna etendust oli tihtipeale üpris raske jälgida, siis pidi sageli appi võtma kava.
A B A B - , . , 3 . Beep .15- 1990-2005 . 1999, 2001, 2002, 2006 2009 . Beep , : , , A. : B : : 08.02.1971 : : 182 : 73 : ,,Jõulu" : : , E T, A : : : Swix : : ISC : ASICS, : : , , -- B. B 1992 . , 10 21 . . Beep . 1995th - , Beep . , , . 1997/98 , Beep esikaheksasse. 1999 M. 50 m 2001 , 30 . 2002 -- , Beep 12 15- E companion . . " , . , . , . 50 m , , Beep o - - 1. 15 .
................................................................................................................21 2 Sissejuhatus Oma aruandes uurisime Eesti Maaülikooli erinevate erialade üliõpilaste andmeid. Antud aruande andmestik koosneb sellistest andmetest nagu üliõpilaste sugu, matemaatika keskkooli hinne, eriala, kood, matemaatika riigieksamieksami tulemus, matemaatika testi tulemus. Analüüs on koostatud 2000, 2002, 2003 ja 2008 aasta andmete põhjal. Esmalt võtsime vaatluse alla keskkooli matemaatika hinde ning riigieksami tulemuse, kus eesmärgiks oli uurida, kas riigieksami tulemus on seotud keskkooli hindega. Seejärel uurisime matemaatika riigieksami tulemuse sõltumist aastast. Siis vaatasime tunnuseid sugu ja test, kus soovisime teada, kas matemaatika testi tulemus sõltub soost. Järgmiseks uurisime aasta ja testi sõltuvust, täpsemalt soovisime teada, kas matemaatika
Harjumaal(hõlmates ligikaudu 50 000 ha). 1992. aastal alanud endise NL sõjaväe poolt tekitatud keskkonnakahjude hindamise tulemused näitasid, et enim oli objektidel pinnas saastunud naftaproduktidega, järgnesid metalljäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed ja kemikaalid. Looduskeskkonnale tekitatud kahju ulatus 56 miljardi kroonini. (Konts P., Lepik I., Moora H., Pallo T., Peterson K., Rekker A., Tõnisson K., Viss V., ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes" , 2002, lk. 25.) Pinnas ja jääkreostus Saastatud pinnas muutus eriti akuutseks seoses Vene sõjaväe lahkumisega. Pinnase saastumist põhjustavad: · põlevkivi aherainemägedest leostuvad saasteained; · soojuselektrijaamade tuhabasseinidest ja põlevkivikeemia ettevõtete jäätmehoidlatest väljauhutud saasteained; · naftasaadused ja raketikütuse jäägid endistes Nõukogude Liidu sõjaväebaasides;
EE elektrijaamad Eesti elektrijaam (1969) 1615 MW Balti elektrijaam (1959) 765 MW Auvere elektrijaam (2015) 300 MW Iru elektrijaama gaasiplokid (1978) 190 MW Iru elektrijaama jäätmeplokk (2013) 17 MW Virtsu tuulepark (2002) 1,4 MW Aulepa tuulepark (2009) 48 MW Narva tuulepark (2012) 39,1 MW Paldiski tuulepark (2012) 22,5 MW Linnamäe hüdroelektrijaam (2002) 1,2 MW Keila-Joa hüdroelektrijaam (2005) 0,4 MW Valka koostootmisjaam (2012) 2,4 MW Paide koostootmisjaam (2014) 2 MW
GM toiduaineid töötatakse välja ja viiakse turule, kuna neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks toote madalam hind või siis suurem vastupidavus või toiteväärtus. GM seemnete arendajad keskendusid esmalt sellistele uuendustele, mis oleksid populaarsed põllumeeste seas, sest nad soovisid, et tooted leiaksid soodsa vastuvõtu tootjate seas. Taimede esialgne loomise eesmärk oli taimekaitse täiustamine. (Keskkonnaministeerium 2002.) Geneetilise muundamise vajalikkuse argumendina sageli tuuakse ka seda, et sellega saab efektiivselt ära toita planeedi üha kasvav rahvastik. (Acherman 2002.) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO andmetel on aga rahvastiku toitmise tegelikuks probleemiks materiaalsete ressursside ebaühtlane jaotumine maailmas. (Keskkonnaministeerium 2002.) Putukakindlus saavutatakse toidutaimedele bakteri Bacillus thuringensis (BT) toksiini geeni sisestamisega
just emakeelsena. Emakeeles antakse edasi järeltulevastele põlvedele õpetussõnu, laule, jutustusi jpm. Oma kodutöös võrdlen Venemaa soome-ugri kultuuridest maride ja udmurtide kultuuri ja keele säilitamise võimalusi ning kirjutan lahti erinevate aspektide mõju, näiteks arvukus, asuala, ajalugu jne, kultuurile ja keelele. Kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Arvukus 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli marisid 547 605, 2002. aastal oli nende rahvaarvuks 604 000 inimest. Kaheksa aastaga on maride arvukus vähenenud 9,4% võrra. Mari keelt pidas 2002. aastal emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud. (Fenno-ugria, 2010) 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti, 2002
"The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007) Tema luuletusi on soome keeles ilmunud antoloogias "Kivikuu: virolaista runoutta" (Helsingi 2002) Proosaraamat "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Tallinn 2006) Tõlked Fredrick Forsyth, "Iirimaal mürgimadusid ei ole" (Rapla 1995, inglise keelest) Penelope Fitzgerald, "Taevasinine lill" (Tallinn 1999, inglise keelest). Robert Bly, "Ürgmees: raamat meestest" (Tallinn 2002, koos Andres Ehini ja Taavi Tatsiga inglise keelest) Veno Taufer, Kalapäise rahva karjed ja loitsud [luuletused]. Looming, 2002, nr 7, 987990. Kirjandus Mati Unt. Neiu Astrahanist. Looming, 2000, nr 9, lk 14061407. Jaak Urmet. Kolm debüüti. Vikerkaar 2001, nr 1, lk 9295. (Retsensioon kogule "Kevad Astrahanis")
kommunikatsiooni avaldatud sisu objektiivse, süstemaatilise ja kvantitatiivse kirjelduse jaoks (Berelson, 1952, viidatud Macnamara kaudu, 2005 ). Üks kuulsamaid kaasaegseid uurijaid, Kimberley Neuendorf väidab, et kontentanalüüs on teadete kokkuvõtlik, kvantitatiivne analüüs, mis põhineb teaduslikul meetodil ning seda ei piira mõõdetavate muutujate tüübid või kontekst, milles teateid luuakse või esitletakse (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Shoemaker ja Reese ei toeta täielikult Neuendorfi ranget tõlgendust, mis väidab, et kontentanalüüs on vaid kvantitatiivne uurimus. Nad jagavad kontentanalüüsi kaheks traditsiooniks: biheivioristlik ja humanistlik traditsioon. Biheivioristliku traditsiooni lähenemine kontentanalüüsile huvitub peamiselt sellest, millist mõju uuritav tekst avaldab, humanistlik lähenemine püüab aga tuvastada, mida tekst ütleb seda tootnud kultuuri ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
