A B
A B - ,
.
,
3 . Beep
.15- 1990-2005
. 1999, 2001, 2002, 2006 2009
. Beep ,
: ,
, A.
: B
: 08.02.1971
:
: 182
: 73
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel
veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ( . .
REFERAAT Andrus Veerpalu Gümnaasium 6 klass 2011.-2012.õ.-a. Koostas: SISUKORD 1.Kes on Andrus Veerpalu? 2.Teekonna algus. 3.Elustiil. 4.Sportlikud saavutused. 5.Karjääri lõpp. 6.Lõpetuseks 1.KES ON ANDRUS VEERPALU? Andrus Veerpalu nime teavad tänapäeval kõik-ka need,kes ise ei olegi suured spordifanaatikud.Sellest tagasihoidlikust Pärnumaa poisist sai läbi aegade Eesti kõige edukaim meessportlane olümpiamängudel,olles võitnud kolm medalit,millest kaks on kuldsed.Lisaks on meie endine murdmaasuusataja ka kahekordne maailmameister. Oma sportlaskarjääri lõpetas Andrus 40-aastaselt.Vastava otsuse tegi ta meedias teatavaks 23.veebruaril 2011 aastal.Oma osa mängis
Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega
C# - PROGRAMMERIMISE KEEL Programm on eeskirjade (käskude) kogum, mis määrab, milliseid operatsioone ja tegevusi peab arvuti täitma andmetega antud klassi kuuluvate ülesannete lahendamiseks. Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, heli jm. Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. C# Spetsialiseeritud k
SPSS/PC+ The Statistical Package for IBM PC 6/12/ 2 set /beep off. GET /FILE 'tud.sys'. The SPSS/PC+ system file is read from file tud.sys The file was created on 2/21/10 at 11:40:26 and is titled SPSS/PC+ System File Written by Data Entry II The SPSS/PC+ system file contains 247 cases, each consisting of 44 variables (including system variables). 44 variables will be used in this session. ------------------------------------------------------------------------------- Page 2 SPSS/PC+ 6/12/ 2 This procedure was completed at 10:26:32 * more on - iga lehekylje ja"rel tehakse paus, suvaline klahvivajutus viib edasi * more off - pausi ei tehta, ko~ik ka"sud ja"rjest. SET MORE OFF. SET LENGTH 500. *---------------------------------- * iga tudengi oma va"ljavo~tu tingimused. * Tingimuses olevaid tunnuseid ei tohi analyysis kasutada. SELECT IF (T614=1 AND T713=1). *-----------
Eesti kuulus sportlane. ANDRUS VEERPALU Sinimustvalge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MMi järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MMilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra
aitäh
Kõik kommentaarid