Õigusteaduskond Kriminoloogia ajalooline areng Essee Kriminoloogia TALLINN 2008 2 Sissejuhatus Ajalooga on üks kummaline asi, ajalugu oli ammu enne meid, ent samas on ajalugu ka praegune hetk. Iga päev toimub maailmas midagi murrangulist, midagi, mis on homseks juba harilik ning tavapärane ja ehk unustatudki. Keegi tark on kunagi öelnud: ,,Pole olemas midagi uut siin ilmas, on ainult unustatud vana." Sellega tuleb ilmselt nõustuda. Ühiskond areneb ja muutub ometi vastavalt juba olemasolevale ja toetudes olnule, rakendades eelnenut ja uut, et areneda, mõtestada lahti ja leida uusi suundi, mis aitaks korrastada, muuta ja leida alternatiive kasutuks muutunuile. Äkki on just murrangulised avastused, mis eelneva kasutuks muudavad need, mis piiritlevad eilset ja tänast. Nii on ka kriminoloogia arenguga. Kuri...
TV3 Janeli Ait Sisukord Firma nimi Kanal TV3 algus TV3 Firmamärk TV3 nimi Kanal sai praeguse nime 1996. aastal, kui ühe omaniku kätte läksid seni eraldi tegutsenud EVTV ja RTV. RTV oli lühend Reklaamitelevisioonist. Nii EVTV kui RTV kasutasid oma programmi edastamiseks ühte ja sama levikanalit, millel varem oli tegutsenud endine Venemaa Televisioon. EVTV oli eetris esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja pühapäeval ning RTV oli eetris teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. TV3 algus Eratelekanalite konkurentsitihedal turul olid tegevad Kanal 2, Tipp TV (Jüri Makarov), mis sai hiljem nimeks TV1 (perekond Sõnajala omanduses) ning varem nimetatud EVTV koos RTV ga. Jaanuaris 1996 kaks viimati nimetatud kanalit ühinesidki TV3 kaubamärgi alla. Paljude alustatud seriaalide näitamine on piirdunud ainult poolte hooaegadega ja siis on nad saat...
Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu Sündinud 13.septembril 1962.aastal. On eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Kasutab kirjanikunime Emil Tode. Õppis Tartu Ülikoolis botaanikat ja ökoloogiat. Tõnu Õnnepalu Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar tõlke- kirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused Balti Assamblee preemia romaani “Piiririik" eest (1995) Kultuurkapitali artiklipreemia (2002) Valgetähe V klassi teenetemärk (2004) Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest (2010) Riiklik kultuuripreemia (2010) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest (2011) Teosed Romaanid Luulekogud "Piiririik“ (1993) "Jõeäärne maja“ "Hind“ (1995) (1985) "Printsess“ (1997) "Ithak...
kaks korda väiksem. Ploomikasvatus 2 Koduaia viljapuu Kõige rohkem ploomipuid kasvab Harjumaal (koos Tallinnaga): ligi 30% Eesti ploomipuudest. Teisel kohal on IdaVirumaa (12%), järgnevad Tartumaa (11%), Pärnumaa (9%), Raplaja Viljandimaa (mõlemas umbes 6%). Eesti ploomitoodang statistikaameti andmeil Aastad 1999 2000 2001 2002 2003 Toodang 885 1070 2334 2453 129 Ploomikasvatus 3 Ploomipuu on talveõrn Ploomikasvatuse põhiline pidur on puude talveõrnus. § Talvekülmade poolest kõige halvemad piirkonnad Eestis on Kuusiku Türi VäikeMaarja ümbrus, IdaVirumaa, Jõgevamaa ja KaguEesti (Valga, Võruja Põlvamaa). Üks saaki vähendav või täieliku hävimiseni viiv tegur on
MIKS KAUR KENDER KIRJUTAB? “Sellepärast, et see on maailma parim ajaviide.” K. Kender KELLELE KAUR KENDER KIRJUTAB? “Lugejatele ja sõpradele.” K. Kender ÜLEVAADE LOOMINGUST “ Iseseisvuspäev “ “Yuppiejumal” 1998 1999 “ Ebanormaalne “ “Pangapettus” 2000 2001 “Check out” “Läbi rahulike silmade” 2001 2001 “Kuidas saada isaks” “Raha” 2002 2002 “Kuidas saada isaks” on autobiograafiline romaan. See on tema ja ta naise lugu. Peategelane - eesti kirjanik Kaaren on armunud kaunisse Katjasse, kellel on väike, poolteiseaastane poeg Richi. Tegevus toimub Eestis ja Horvaatias. Küsimused Kus ta sündinud ? Kelleks ta õppis ? Kui palju peres last ? Kus möödus lapsepõlve? Nimetage ühe raamatut mida ta kirjutas KASUTATUD ALLIKAD
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste...............................
prognoosi. 1.SÖÖMISHÄIRED TLÜ Haapsalu Kolledž 3 Mari-Liis Soobik Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 Söömishäireid on üldjoontes määratletud kui psühholoogilistele konfliktidele järgnevat käitumuslikku lahendust, mis põhjustab meditsiinilisi probleeme ( Tekkel, M, 2002, 431). Söömishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane väärtustamine ning sellega seotud tugev hirm kaalu tõusu ees, mistõttu tehakse äärmuslikke katseid seda vältida. Söömishäired on tavaliselt kroonilised, vahelduva kuluga ja eluohtlikud, vaid väike osa haigestunutest paraneb iseenesest.( TAI, 2009,38.) Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt väljaantud RHK-10 V peatükk alusel kuuluvad
Kodutöö majandusteaduste alustes 1) Sisemajanduse koguprodukt a. Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 17539 95491 108218,3 121372,2 136010,2 149923,1 2 207061,4 Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga.
2007 1,6 Hindamine 1) õige diagramm ja õiged andmed 2) Tiitel diagrammil 3) Legend diagrammi all 4) Aastaarvud x-teljel 5) Väärtuste teljel (y-teljel) mastaap (0..3, intervall 0,5) on õige ja mõõtühik milj on lisatud 6) Diagrammi taust on valge või värvitu ABC Auto ja XYZ Auto toodangute võrdlusandmed 3,0milj 2,5milj 2,0milj 1,5milj 1,0milj 0,5milj 0,0milj 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 "ABC Auto" toodanguandmed "XYZ Auto" toodanguandmed mõõtühik milj on lisatud Ülesanne: Leida töötajate keskmine netopalk igas kuus ametinimetuste järgi ja koostada diagramm, mis iseloomustab keskmise ametipalga muutumist kuude lõikes samale töölehele, k Töölehe päisesse keskele lisada hetke kuupäev, paremasse serva oma nimi. Nimi Amet Sugu Kuu Netopalk
:***************************: : :*****************: 11 : :****************: 2015 ...................................................................................................................3 .........................................................................................5 1.1 - ......................................................5 .............................................................................8 2.1 ..........................................................................
Eukleidese ,,Elementide" uurimist ka omal käel. Õukonna matemaatik Pstilio Ricci tunnustas peagi Galileol andekust-küsimuste järgi, mida noormees talle esitas. Pärast seda palus Ricci, et Vincenzio lubaks Galileo end täielikult matemaatikale pühendada, kuid isa nõudis, et poeg lõpetaks kõigepealt pooleli olevad meditsiiniõpingud. Galileo ei kuulanud teda, jätkas matemaatika ja filosoofiaga ning lahkus 1585. aastal ülikoolist ilma mingi teaduskraadita (Stillman 2002: 42-43). Mõned aastad pärast ülikoolist lahkumist alustas Galileo matemaatika eratundidega Firenzes ja Sienas. Tema esimene algupärane teaduslik uurimus hüdroastaatikast valmis 1586. aastal. See oli segu teooriast ja praktikast vana hea Archimedese vaimus. Umbes samal ajal hakkas ta kirjutama uut uurimustööd liikumise kohta, mis pärast nelja või viie aasta jooksul tehtud töötlusi ja täiendusi moodustas aluspõhja, millelt ta hiljem alustas oma kõige tähtsamat
Sissejuhatus Me kõik oleme mõjutatavad erinevatest teguritest. Väikestest kuni üleilmalisteni välja. Igal inimesel on oma osa selles suures globaliseerumises. Oleme sellest mõjutatud mitmetel viisidel ning omame ka oma rolli tekkinud globaalprobleemides. Globaliseerumine on tänapäeva ühiskonnaga tihedalt põimuv ning selle tagajärgedel tekkinud probleemid on meile lähedamal, kui me arvatagi oskame. Globaliseerumise mõiste ja olemus Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on tingitud aina kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast kultuurivahetusest. Globaliseerumine seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugsuhtluse osakaalu olulises suurenemises (Maidre, Tamkivi, Hunt, 2011). Et mõista tänapäeva maailma, ei tuleks rääkida...
Contra Eluloolist Contra kodanikunimi on Margus Konnula Contra on sündinud 22.03.1974.aastal Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paro...
Ülevaade Angola lähiajaloo kohta Sept 3 (Reuters) Angolas on esimesed rahvuslikud valimised 16 aasta jooksul 5.septembril kui varasem Portugali naftat-tootev kunagine koloonia paraneb 27-aastasest kodusõjast, mis lõppes 2002. Järgnev on Angola kodusõja ajalugu - 1975 Viimased Portugali väed tõmbuvad tagasi, jättes Luandat valitsema Nõukogude Liidu ja Kuuba poolt toetatud marksistliku rahvaliikumise Angola Vabastamise eest (MPLA) 1976 - MPLA põrkab kokku rivaalitseva FNLA-ga (Rahvuslik Angola Vabastusarmee) ning lööb tagasi Lõuna-Aafrika poolt toetatud UNITA (Angola Täieliku Vabanemise Rahvuslik Ühenduse. 1979 MPLA juht Agostinho Neto sureb, tema asemele tuleb Nõukogude Liidus väljaõppe saanud
[2] Diskograafia "Ingleid ei..." (2009) " . " © 2007, "" " . " " " © 2007, "" DVD "ANNE VESKI. ROOSIAIA KUNINGANNA" © 2006, ESTTV ( ) DVD " . " © 2006, "-" "ANNE VESKI. 60 parimat laulu - EESTI KULLAFOND - 3 platinum CD" © 2006, "Hitivabrik" " " © 2004, "" , , © 2003, "Lootus", © 2003 "AN&BEN" , , © 2002, J.R.C. , , © 2002, Records 2000, Estonian Artist Agency , , © 2001, " " Grand Collection, © 2001 Armukarneval, Records 2000 Star Collection, © 2000 J.S.P. Records / " -", © 1996, "" , © 1994 Anima Vox Co. " ", © 1985, " ", © 1994, " -", © , " ", "", © , 1988 " ", © , 1986 " ", © , 1985 " ", © , " ", © , 1984 " ", © , 1984
1985 1994 Tallinna 32. keskkool (omandatud põhiharidus) Täiendkoolitus: jaan. 2016 Teenindaja käitumine eriolukorras, G4S, maht 6 h sept. 2014 Raamatupidamise baaskoolitus, SA Bilanss, maht 120 tundi apr. 2013 Tulemuslik müük, OÜ Ettevõtlik Koolitaja, maht 16 tundi sept. 2012 Müügitöö koolitus, OÜ Ettevõtlik Koolitaja, maht 16 tundi apr. juuni 2011 Asjaajaja koolitus, AS Koolitused Töökogemus: juuli 2002 Viljandi Kaubahall OÜ, müüja jaan. 2016 Peamised tööülesanded: 35 töötajaga müügiosakonnas ostjate teenindamine kassas mai 2000 Kellukese Toidukaubad OÜ, müüja mai 2002 Peamised tööülesanded: 26 töötajaga müügiosakonnas ostjate teenindamine kassas ja müügisaalis okt. 1997 Tarbijate Ühistu Nurmenuku, müüja apr. 2000
Kuulsus levis kiiresti. Produtsent: Arne Frager Saatis talendisaatesse. 1993 hakkas isa bändi mänedžeriks. Bändi liikmete arvu vähendati. 1996. aastal muudeti nime “Destiny`s Child.” tagasi DESTINY`S CHILD 1997. aasta plaadileping Avaldasid debüütlaulu "Killing Time” Ilmus omanimeline debüütalbum. Bänd sai kuulsaks teise albumiga. 2000. aastal vähenes liikmete arv. 2002.aastal alustas soolokarjääri. 2005. aastal läks bänd laiali. tagasi SOOLOKARJÄÄR 24. juuni 2003: "Dangerously in Love“ 3. november – 19. november 2003: "Dangerously in Love World Tour“ 21. august 2007: "Irreemplazable“ 2006.aastal 715.häälega 8.kohale tagasi FILMID Filmid kus on kaasa mänginud: 2001.aasta "Carmen: A Hip Hopera“ 2006.aasta "The Pink Panther“ 2009
Jevgeni Pljustsenko Jevgeni Pljustsenko (Jevgeni Viktorovich Pljustsenko) on vene iluuisutaja. Ta on sündinud 1982. a 3. Nov. 2006.a. Ta on taliolümpiamängude kullavõitja ning 2002. ja 2010. a taliolümpiamängudel hõbemedali võitnud. Pljustsenko on olnud kolm korda Maailma meister (2001, 2003, 2004), seitsme kordne Euroopa meister (2000, 2001, 2003, 2005, 2006, 2010, 2012), neli korda Grand Prix Final meister ja kümne kordne Vene meister (1999-2002, 2004- 2006, 2010, 2012, 2013) Varajane karjäär Pljustsenko sündis Solnechny, Khabarovsk krai, Nõukogude liit. Kuna ta kannatas
htm · Barbi Pilvre "Kalevipoeg, vibraator ja Visa-kaart", Looming nr. 12, 2000, lk 1894- 1897 · Marko Mägi "Kes on Kerttu Rakke?", Areen 25. jaanuar 2001, lk B4 · Karl Martin Sinijärv "Kerttu, Rakke, Mõis ja praadimata munad", Looming nr. 2, 2001, lk 310-311 · Vaapo Vaher "Eesti proosa 2000: infantiilsusest seniilsuseni", Looming nr. 3, 2001, lk 429-442. · Jaanus Hämarsoo, Sven Haljand "Blondide käts", Kroonika 23. aprill 2002, lk 10- 13 · Evelin Kivimaa "Kerttu Rakke: Eramaa! Tulistan!", Eesti Naine nr. 7, 2002, lk 8- 12 · www.kertturakke.com · Kerttu Rakke "Mitu juttu", Kadikas 2001 · Kerttu Rakke "Iluasjake", Kadikas 2002 · http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/fem/kerttu_rakke.htm
(Liels un mazs 2009); vene keeles "Сирли, Сийм и секреты" (KPD 2008), ungari keeles "Sari, Samu es a titkok" (2008), leedu keeles "Sirle, Simas ir slepiniai", (Kronta 2010) "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) 5 "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd); läti keeles "Rijkuris jeb Novembris", tõlkija Zane Balode (Lauku Avīze 2009); vene keeles "Ноябрь, или Гуменщик", tõlkija Tatjana Verhoustinskaja (Aleksandra 2008), prantsuse keeles "Les Groseilles de Novembre", tõlkija Antoine Chalvin (Le Tripode 2014)
Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Keskmise põlvkonna esiautor on Andrus Kivirähk ja vanema põlvkonna autoritest on jätkuvalt heas vormis Pervik ja Tungal. Kui proosas on põlvkondade vahetus toimunud hoogsamalt ja jõulisemalt, siis lasteluules on uus tõus ilmselt veel ees. Autor tõstab esile järgmiseid lasteluuletajaid: Heiki Vilep kes alates 2002 aastast peale avaldab peaaegu igal aastal uue luuleraamatu: „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla” 2005; „Katus sõidab” 2007 ja Ilmar Trull, kes pakub meeldivaid luuleelamusi luuletustega: „Iseloomuga loom”, 2005; „Musta kassi mumba”, 2006; „Järvevaht ja joogivesi”, 2007. Lastekirjanduse klassikute koondkogumikud on ilmunud kirjanikelt Leelo Tungal, Ott Arder, Ellen Niit, Hando Runnel või teemakesksed lugemikud „Ema, loe mulle!”, „Ruttu tuttu!”,
Ajalugu Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Sel päeval toimus Tallinnas kaks olulist poliitilist kogunemist: Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDPga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP, olles juba oma varasematel kogunemistel pidanud vajalikuks järjekindlalt uuendusmeelsete jõudude ühendamist Eesti reformikursi jätkamiseks, kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. aastal. Uue erakonna üheks esimeseks tähtsamaks dokumendiks sai Siim Kallase koostatud Kodanike riigi manifest. 1995-1996 8. ja...
Tartu Ülikool Kaja Tampere, PhD, 2003, juh. Marju Lauristin. Public Relations in a Transition Society 1989-2002: Using a Stakeholder Approach in Organisational Communication and Relations Analyses. Jyväskylä Ülikool 6 Külli-Riin Tigasson, MA, 2003, juh. Marju Lauristin. Valimisreklaami muutumine televisioonis 1992-2002. Tartu Ülikool Veronika Kalmus, PhD, 2003, juh. Marju Lauristin. School Textbooks in the Field of Socialisation. Tartu Ülikool Maarja Lõhmus, PhD, 2002, juh. Marju Lauristin. Role of the Estonian Russian-language Media in the Integration of the Russian-speaking Minority into Estonian Society. Turu Ülikool Pille Vengerfeldt, MA, 2002, juh. Marju Lauristin. Information Flows in the New Media Environment: a Case Study of Crisis News Reception. Tartu Ülikool Valeria Jakobson, PhD, 2002, juh. Marju Lauristin. Role of the Estonian Russian-language Media in the Integration of the Russian-speaking Minority into Estonian Society. Tampere Ülikool
vorm, ja mis on kodeeritud asjakohaste sümbolite abil. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 249). Teated antakse edasi kanali kaudu. Kanaliks võivad olla otsesed (nt. saatja hääl või kehakeel), esitavad (kirjad, raamatud, ajalehed, ajakirjad, kuulutused reklaamtulbal jne) kui ka tehnilised (telefon, raadio, televiisor, arvuti) vahendid. (Janek Tuttar 2011). Traditsioonilist kommunikatsiooniprotsessi mudelit on täiendanud Shramm (Verderber & Verderber 2002: 112), kelle transaktsiooniline mudel (vt joonis 1) rõhutab kommunikatsiooni dünaamilisust, kus nii sõnumi saatja kui ka vastuvõtja osalevad aktiivselt igas kommunikatsiooniprotsessi etapis – sõnumi kodeerimises, edastamises, vastuvõtmises ja dekodeerimises. Tähenduse loomine toimub protsessis osalejate kokkuleppel. Antud mudeli puhul rõhutatakse sõnumite järjepidevat vahetamist. (Steinberg 2007: 57) Iga kommunikatsiooniprotsessi mudel koosneb teatud
saarest, mis kuulub Suurbritannia, naaberriik idas, koosseisu). Iirimaa pealinn on Dublin, iiri keeles Baile Átha Cliath. Selle pindala on 117,8 km² koos 495 781 inimesega (seisuga 2002). President Mary Patricia McAleese valiti ametisse juba aastal 1997 ja täidab praegult oma teist ametiaega. Peaminister on Brian Cowen. Iirimaal on kaks ametlikku riigikeelt iiri (räägitakse peamiselt Lääne-Iirimaal) ja inglise keel. Iirimaa iseseisvus 6. detsembril 1921. Rahaühikuks on euro (EUR) 2002. aasta veebruarist. Iirimaa asub maailmaaja (nullmeridiaani (läbib Greenwichi) kohalik päikeseaeg) ajavö öndis, suvel aga +1 ajavööndis. Riigihümn kannab nime Amhrán na bhFiann . Joonis 2: Iirimaa riigilipp Joonis 3: Iirimaa riigivapp Kasutatud kirjandus: http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm ISO maatähised http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm maailma maade nimed http://www.countrywatch.com/pdfs/IE_cntymap.pdf
ga Appac 9. 2008 : · CT.1- · CT.2- · CT.3- · CT.4- · CT.5- · CT.6- · CT.7- , , · CT.8- · CT.9- · CT.10- · CT.11- · CT.12- · CT.13- : , - . , , . 3794 . 1521 4,2 . . . . . . 1408,56 . (2003). 45 227 . . 71,5%; 28,5%. 30 1 . . - (318 ). . : , . - : 15 (), 6 . : = 100 . : 24 . : « , ». . , . , . 7:11, 105 165 . -- 4 1884 . -- . 21 1918 . 1922 -- . 1940 . 1987-1988 ., . 24 1989 ., , 1990 , -- . 5 2005 . 26 1953 . , : (1987), (1992) (2003) 1976 (), 1978 (), , , , 2006 - ... 2004-2006 2002-2004 () 1999-2002 1998 1996-1998 1993-1996 , 1988-199...
Eesti popmuusika 20002010 Sandra Ruus Kert Soitu Kaspar Täpsi 20002003 v Aastal 2000 hakati välja jagama Eesti Muusikaauhindasid. Selle auhinnaga tunnustatakse silmapaistvamaid eesti muusikuid v 2001. a Kopenhaagenis toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel saavutasid Eestit esindanud Dave Benton ja Tanel Padar lauluga ,,Everybody'' esimese koha v 2002. a toimus Eurovisioon Eestis. Õhtujuhtideks olid Annely Peebo ja Marko Matvere, kelle esitatud R. Valgre ,,Muinaslugu muusikas'' sai suure menu osaliseks. v 2002 alustas tegevust bänd Sõpruse Puiestee. Looga 1905 tõusid nad kiirelt edetabelite tippu v 2003 alustas tegevust bänd nimega Tanel Padar & The Sun. Mais ilmunud esiksingel kandis nime ,,Big Lie'' 20042007
19.06.1975, Tartu On lõpetanud 1998. aastal Viljandi Kultuurikolledzi levimuusika erialal. 2004. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Eesti Muusikaakadeemia, kus õppis professor Lepo Sumera ja Helena Tulve klassis. Ta on töötanud Viljandi meeskoori ,,Sakala" (1995-1997) ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (2000-2001) kontsertmeistrina ning kooristuudio ,,Ellerhein" teoreetiliste ainete õpetajana (1999-2004). Aastast 2002 töötab Aints Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateoreetiliste ja -ajalooliste ainete õppejõuna. 2002-2007 oli Aints tegev popmuusikuna ansamblis Genialistid. Hooajal 2007/2008 on Tauno Aints resideeriv helilooja Eesti Rahvusmeekoori juures. Aintsi muusikat on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tsellist Aare Tammesalu jt
ALGEBRALISED 40. 26. 10. 06 Üksliige. MURRUD. 41. 26. 10. 06 Algebralised murrud. Hulkliige. Vestlus. Kasutavõpevara: 1) T. Tõnso Matemaatika 9. kl Mathema,1998 2) E. Nurk, V. Paat, A. Telgmaa Matemaatika kordamisülesandeid põhikoolile Koolibri, 1999 3) T. Lepmann jt, Matemaatika IX klassile, Koolibri 2002 4) A. Kauge Matemaatika ülesanded põhikooli kursuse kordamiseks Avita, 2000 5) Põhikoli lõpetajale matemaatika eksamist 2002 Argo, 2002 6) A. Lind Matemaatika põhikooli õpilasele Ilo, 2001 7) E. Pais, Matemaatika 9. klassile I osa, Avita, 2002 8) K. Kaldmäe, Kontrollud tööd 9. klass, Avita, 2005 Töökorraldus aines: üksikud tunnid, 5 tundi nädalas Töö tavajõudlustest erinevate õpilastega: konsultatsioon: teisipäev, kolmapäev 7
Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004). Ta on elanud ka Rootsis (hea sõber on Käbi Laretei), hetkel elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste traditsioonidega riikides elamine on temast teinud ...
Crammondi meelest oleks vaja kaasajastada Torrance’i testi originaalsuse mõistet tänapäevase kasutamise jaoks (Crammond 2002). *** Loovat probleemilahendust esiletoova lähenemise eesmärgiks on suunata õpilaste mõtlemist kunstiprotsessis laia kaalutluste ringi: ökonoomilised, struktuurilised, ergonoomilised ja esteetilised kaalutlused. Ülesannete lahendamiseks kasutatakse disainiprotsessi, mille tulemused on ka empiiriliselt testitavad. (Eisner 2002, viidatud Paas 2007 järgi.) *** Tähele tuleb panna üht erilist probleemi: mõned, eriti need, kes on traditsiooni suhtes kriitilised, kaldu- vad samastama analüütilist filosoofiat ühega selle hiljutisematest ilmingutest – lingvistilise filosoofiaga (mõiste, mis on ise kaalukaks väitluseks avatud) (Graham 1977, Warnock 1989). Seega väidab Martin selgesõnaliselt, et „seda koolkonda [analüütilist filosoofiat] nimetatakse ’lingvistiliseks filosoofiaks’ või
Põhjavett tarbib põlevkivienergia ligikaudu 20% kogu põhjaveetarbest Suuresti "tänu" põlevkivienergeetikale on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta. Eesti majandus on energiat raiskav ühe krooni rahvusliku kogutoodangu tootmiseks kulub Eestis kordades rohkem energiat, kui arenenud riikides. Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline? Energy Intensity, Total inland energy consumption/GDP in 2002 kgoe/EUR 1400 1273,08 1156,18 1200 1000 Energy Intensity, Total kgoe/EUR 759,2 800 inland energy 600 consumption/GDP in
Luksemburgi Suurhertsogiriik (Groussherzogtum Lëtzebuerg) Pärtel Toompere Üldine teave · Konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luxembourg · Suurhertsog: Henri · Parlament: Châmber vun Députéirten · Pindala: 2586 km2 · Riigikeeled: letseburgi, prantsuse, saksa keel · Rahaühik: Euro (al 2002) Suurimad linnad Luxembourg (76420 in) Esch-sur-Alzette (28000 in) Differdange (19005 in) Asukoht · Asub Euroopas, Euraasia mandril · Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia · Koordinaadid: 49°36 N, 6°7 E Kuuluvus Luksemburg kuulub: · Euroopa Liidu (al 1957) · NATO (al 1949) · OECD (al 1961) · Beneluxi (al 1960) · ÜRO (al 1945) · WEU (al 1948) koosseisu Loodus · Lehtmetsavöönd · Kõrgeim punkt: Kneiff (560m) · Pikim jõgi: Mosel (515km) · Peamised loodusvarad: rauamaak, mets (21% - tammikud, pöögimetsad, ...
Referaat Astrid Lindgren (14.11.1907-28.01.2002) Koostas: Regina Peterson Klass: 8a. Kehra Gümnaasium 2009. a. Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal, kui Astrid Lindgren suri, loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, küündides 5 miljoni Rootsi kroonini. Elukäik: Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (18751969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis
kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 710 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud. 55 aastat varemetes seisnud kiriku taastamistööd said linnarahvale nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. 2002. aastal sai ehituse peatöövõtja, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg, ülesandeks kiriku taastamise 2004. aasta detsembriks. Suuremad tööd on olnud kiriku küttesüsteemi paigaldamine (2002), betoonpõranda valamine, ümbruse heakorratööd ja kiriku fassadi restaureerimistööd. 2004. aasta alguse peamisteks töödeks on kooriruumi ja pikihoone põrandaplaatide paigaldamine, samuti on valmis esimesed kümme valgmiku akent.
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass Merilin Aavik Mõned faktid tema elust Ta sündis 3.oktoobril 1909, Kullamaal savitööstuse meistri peres. Tema vanemad surid noorelt, ning teda kasvatasid vanavanemad. Ta on õppinud Silla koolis, Tallinna õhtukoolides ning 1938.aastal asus õppima Pallase kunstikooli Tartus, selle lõpetas aastal 1943. Aastast 1945 oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige ning aastast 2002 auliige. On olnud õppejõud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ( 1947-1988), 1969.aastast maalikunsti professor ja 1993 aastast kuni surmani emeriitprofessor. Aastal 1999 autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Aastal 2002 valmis Rein Raamatul temast portreefilm ,,Valdemar Väli". Väli sai tuntuks eelkõige oma portree- ja maastikumaalidega. V. Väli kujundas ise oma hauakivi. Valdemar Väli suri 17.märtsil 2007 aastal Tallinnas.
VADJALASED Hele Koppel 10t. Klass ARVUKUS 2002. aastal elas neid 73. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast. Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem. ASUALA Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad. Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt
Raudbetoon konstruktsioonid Nõuded · Betoon peab vastama EVS-EN 206-1:2002 § 5 nõuetele. · 2.2 Betooni faktiline survetugevus peab vastama EVS-EN 206-1:2002 § 8 kirjeldatud vastavuse hindamise reeglitele. · 2.3 Betoontoodete tehasest väljastustugevus (% survetugevusklassist): - >70% betoon ja raudbetoon konstruktioonid (v.a. pingebetoon ja treppide elemendid); - >80% pingebetoonkonstruktsioonid (talvel 100%); - >80% treppide elemendid. Talvetingimusteks loetakse aega, kui keskmine temperatuur on alla 0° C (reeglina perioodil oktoober märts). · 2.4 Külmakindlus ja veepidavus vastavalt projekti nõuetele. · 2.5 Kulumiskindlus vastavalt projectile · 3.1 Sarrusterased peavad vastama projektile. Tõmbetugevus, voolavuspiir, suhteline pikenemine ja pinnategur määrata standarditega ja vajadusel kontrollida standardkatsetega. · 3.2 Varraste pikkus võib kõik...
Õendusjuhtimise analüüs Õendusjuhtimine (nursing management) on juhtimine, mis lähtub eesmärgist, mitte ainult reeglitest, süsteemist ja tööülesannetest. See toetub ühistele väärtushinnangutele ning üksmeelele. See stimuleerib initsiatiivi haarama ja suunab tegevusele sisaldades hulgaliselt: iseseisvust, vastutust ja kohusetunnet ühise eesmärgi saavutamisel. Eeltingimuseks on siin kutseoskus ja ühine seisukoht, mis on põhiväärtused, nii õendusabis, kui personali omavahelistes suhetes. Situatsioonist lähtuv juhtimine on õnedusjuhtimise üks aspekt. Ei piisa vaid lühinägelikust tegutsemisest kohe ja praegu. Hetkeolukorda tuleb osata näha kaugemas perspektiivis, et seeläbi kindlustada pidev areng soovitud suunas.Õendusjuhtimine baseerud demokraatlikul juhtimisvormil. (Dencer 1998.) Õenduse tööprotsessi kirjeldatakse nii: Vaata fakte ja tõsiasju Mõtle selle üle, mida sa näed Planeeri määra kindlaks, mida sa tahad teha Teosta...
2 14 4700 4625 26537,5 3 15 5100 4825 4 16 4800 4675 2001 1 17 5000 4900 2 18 6500 5350 3 19 6200 5625 4 20 7400 6275 2002 1 21 7000 6775 2 22 7300 6975 3 23 9400 7775 4 24 8800 8125 2003 1 25 8900 8600 2 26 8400 8875 3 27 9200 8825
Tänu sellele võivad vesilahuses tekkida kindlad stabiilsed struktuurid: kui on tegemist väiksema C - aatomite kontsentratsiooniga mitsellid kui on tegemist suurema C - aatomite kontsentratsiooniga veega vastastoimesse ei astu "aga omavahel on hea olla!" J. Ehrlich, 1. XI. 2002 plaatjad mitsellid hüdrofoobne vastastoime astuvad vastastoimesse veega Näide: Hüdrofoobsed / hüdrofiilsed toimed rakukomponentides: VALK 1) hüdrofiilsed rühmad H2O poolt mõjutatavad
Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) ...
ei inimestelaste kihav veri, maailm täis valgeid unenägusid. kus ihad hinges hõõguvad kui söed. Ja puna-punasemaks paisumas mu huuled Need valged ööd, kui hõbevalged keed: - kõik lõhnad õite siidilises süles ei suuda keegi suudelda neilt ära siis sala värisedes ärkavad üles, neid lugemata valmind suudlusi. ja vana muinaslaulu laulvad veed. Under 2002: 7 On siiski kurb On siiski kurb, et pärib surm selle südame, On siiski kurb, et pärib surm selle südame selle südame, täis joobumispuhke. ja kõik tema laulmatud laulud - Täis soovide sinisädelust - kuid ometi ah, nii kurb, et pärib siiski surm loobumisuhke. selle südame laulmatud laulud. On siiski kurb, et pärib surm selle südame, ta hommiknoored igatsuslõõmud, ta õnneks kangastunud kurbuse ja kõik tema
1999 Ramsaus: · 4. koht 50 km klassikas · 2. koht 50 km klassikas · 9. koht 4x10 km teatesõidus · 14. koht 10 km klassikas · 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis Olümpiamängud Neljal korral on Andrus Veerpalu osalenud olümpiamängudel. Kuldmedali sai ta 2002.a-l 15 km klassikasõidus. Samal aastal sai ta ka hõbemedali meeste 50 km klassikasõidus. Sel aastal ta kahjuks olümpial ei osalenud tervislikel põhjustel. 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 21. koht 10 km klassikas · 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus · 44. koht 30 km klassikas 1994. aasta taliolümpiamängud Lillehammeris · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 26. koht 50 km klassikas · 36
00.660) Lõhmus et´al (2002, 28) rõhutavad usalduslike ja lojaalsete suhete arendamise võtmetähtsust asutuse siseklientidega. Organisatsiooni sisemise klientuuri moodustavad kõik selle organisatsiooni töötajad. Kliendisuhete juhtimine saab olla edukas vaid siis, kui välimistele klientidele edastatakse väärtusi ja hoiakuid, mis on juurdunud ka sügaval organisatsiooni sees ning väljenduvad ka organisatsiooni sisemise klientuuri teeninduskultuuris. (Lõhmus jt. 2002: 28) Sisekliendile orienteerumine aitab panna paika ka õige fookuse organisatsiooni mainekujunduse ning turunduse vallas selle asemel, et keskenduda ennekõike väljapoole suunatud turunduskanalitele ning organisatsiooni välispidise maine loomisele, tuleks esmajoones võtta eesmärgiks hoopis sisekliendi rahulolu tagamine. Näiteks tähtaegadest kinnipidamine ei tohiks olla oluliseks standardiks ainult väliskliendi-teeninduses. Rõhutades
op=body&id=191 (28.03.2006). The Universal Charter of the Judge. Vastu võetud Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu poolt 17. novembril 1999. Enamik selle sätteid puudutavad kohtute ja kohtunike sõltumatust. Arvutivõrgus: http://www.iaj-uim.org/ENG/07.html (28.03.2006). Judges Charter in Europe. Vastu võetud Euroopa Kohtunike Ühingu poolt 4. novembril 1997. Arvutivõrgus: http://www. richtervereinigung.at/international/eurojus1/eurojus15a.htm (28.03.2006). 2 Kohtute seadus (RT I 2002, 64, 390; 2004, 46, 329), § 2. 3 K. Merusk. Haldusõigus. Tallinn 1995, lk 73 ja 115127; A. Reenumägi. Haldusõigus. Halduse kontroll. Tallinn 1998. Arvutivõr- gus: http://intra.atak.ee/materials/get_file.php?no_test=1&file_id=23 (28.03.2006). 4 Kohtuvõimu suutlikkus Euroopa Liiduga liitumise protsessis. Avatud Ühiskonna Instituut, EL-iga liitumise seireprogramm. Buda- pest 2002, lk 1519.
Kerli Kõiv · Kerli Kõiv, artistinimega Kerli, on sündinud 7. veebruaril 1987 aastal. · Kerli on Eesti lauljatar, kes on pärit Tartumaalt, Elvast. · Zanr : Alternatiivpop · Tegevusaastad: 2002 - .... · Plaadifirma : Island Def Jam · Praegune elukoht : Los Angeles, Ameerika · Ametlik veebilehekülg : www.kerlimusic.com Saavutused: · 2001. aastal saavutas ta "Tähtede laulu" konkursil esimese koha ning samal aastal pälvis esikoha ka "Estovokaalil" solistide arvestuses. · 2002. aastal võitis Kerli Baltimaade telesaate "Fizz Superstar". · 2004. aastal osales ta Eurolaulu konkursil looga "Beautiful Inside", mis kogus 3638
· Voolu mõõtühikuks on amper - A · Vool avaldab juhile soojuslikku toimet · Sellest tulenevalt on oluliseks suuruseks voolutihedus Voolutihedus · Voolutihedus näitab, kui suur tohib olla voolu tugevus ühe pindala ühiku kohta I A = voolutihedus [A/m2] I vooll [A] S pindala [m2] S m 2 Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
0,8 -2 r= -4 = 5 5,36 36 10 = 5,36 5 36cm 1 3 10 Vastus: punktlaengute vaheline kaugus on 5,36cm Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
Keskhariduse omandas Villem Tomiste Tallinna Liivalaia Gümnaasiumis aastatel 19821993. Samal aastal astus ta ka Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonda. Arhitektuurialase kõrghariduse omandas Villem Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1994 2000. Teenistuskäik Aastatel 1993-1997 töötas Villem Tomiste ajalehes Post valvetoimetaja ametis. Aastatel 1995- 1997 osales ansambli Must Q koosseisus. 20002002 töötas Villem Tomiste vabakutselise arhitektina. Alates 2002. aastast töötab ta arhitektuuribüroos KOSMOS OÜ. Tuntumad tööd Tema tuntumad tööd on Rakvere keskväljaku planeering, Laagri kortermajad, neli linnamaja Rotermanni kvartalis ning linnamaja Aia tänaval Tallinna vanalinnas. Arhitekti tavapraktikale lisaks on koostatud omaalgatuslikult alternatiivseid visioone Tallinna Püha Vaimu kiriku tules hävinud tornikiivrile (2003) ning Tallinna Viru liiklussõlme muutmiseks jalakäijate platsiks (2004)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
