eesti keele üliõpilased väli- ja uurimistöid murretest. Akadeemiline Emakeele Selts pani tollal oma tegevusega aluse eesti murrete andmekogudele. Oluline on, et esimese Eesti riigi ajal valitud murdeuurimise teoreetilised suunad jäid mitmeti valitsevaks ka 20. sajandi teisel poolel. Selle mõistmine, mis on eesti murded ja mida tähendab eesti murdeuurimine, pärineb tänapäevalgi suuresti Saareste 1930. aastate töödest (eesti murdeuurimise ajaloo kohta vt Pajusalu jt 2002, 1.2). Uuel iseseisvusajal 1990. aastatel on siiski märgata eesti dialektoloogias murrangut, mis sai õigupoolest alguse juba 1980. aastatel. Murrangu paratamatuks taganttõukajaks on olnud traditsiooniliste eesti kohamurrete hääbumine. Tänapäeva Eestis toetub ajalooliste murrete uurimine juba vältimatult arhiivitööle. Murrete tasandumine eesti kõnekeele piirkondlikeks erijoonteks või parimal juhul emantsipeerumine uuteks kohalikeks kirjakeelteks,
p 18 1973 . -- , , -- . 1989 - . 1994 . . 1997 " , ?", "" . . 1994 1999 . "", , 6 . , , . , "-2" - "". 2002 . , : 1. 1994 -- 2. 1995 -- 3. 1995 -- 4. 1996 -- : 1 5. 1996 -- : 2 6. 1997 -- 7. 1997 -- 8. 1998 -- 3 9. 1998 -- 10. 1998 -- 11. 1998 -- , 12. 1999 -- 13. 2000 -- 14. 2000 -- 15. 2000 -- . 16. 2000 -- -. 1- « » 17. 2001 -- . ru 18. 2001 -- 19. 2001 -- , , - 20. 2001 -- 21. 2001 -- 22. 2002 -- 23. 2002 -- -- 24. 2002 -- 25. 2003 -- 26. 2003 -- 27. 2003 -- 28. 2004 -- 29. 2005 -- 30
Tihtipeale kujuneb ülemäärane nutt suureks probleemiks ning vanemad tahavad last vaigistada ägedalt kiigutades, isegi raputades (Talvik jt 2002). 4 2. RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM "Raputatud lapse sündroomi (RLS; shaken baby syndrome) tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine" (Talvik jt 2002: 23). Peale raputamist ei ole lastel enamasti märgata väliseid väärkohtlemise tundemärke, kuid sisemine ajukahjustus võib olla väga tõsine (Suik 2013). Lapsevanematele on positiivseks tulemuseks lapse rahunemine, mis on tingitud aga tekkiva apnoe tõttu, laps jääb vait ja üldjuhul pannakse ta magama. Raputamise tõttu hakkab lapse seisund halvenema ning arsti poole pöördutakse tavaliselt oksendamise ja krampide tõttu, vanematel on tavaliselt selleks ajaks lapse
Kasutatud kirjandus 1. Internet: http://www.kliinik.ee/index.php?21,2,7,157 (SOS-pillid) 2. Internet: http://www.hosianna.ee/abort/?Rasestumisvastased_vahendid:SOS_pill (SOS- pillid) 3. Kasuri, K., Ustav, S., Kaldmäe, P., Grünberg, H., Rammul, I., Haldre, K., Putnik, U., Zilmer, K., Raukas, M., Tomberg, E., Lipand, A., Eik, E. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile: Terviseõpetus. Avita. 4. Korte, D. 2002. Naine ja tervis. Odamees OÜ. Tõlkinud eesti keelde Gerda Kroom. 5. Stoppard, M. 1987, 1999. Tüdrukute teejuht. Koolibri. Tõlkinud eesti keelde Kadri Haljamaa. 6. Wright, R. 1998. Seks ilma salgamata. Tõlkinud eesti keelde Helen Kanarbik.
Wemley Stadium History Wembley The Twin Towers Wemley Stadium History Empire Stadium, the original stadium was built for the British Empire Exhibition of 1924. The stadium closed in October 2000 and was demolished in late 2002 for redevelopment. New Wemley broke ground in 2002. New Wembley opened in 2007. Wembley The T win T owers Location London, England Broke ground 1922 Opened 1923 Closed 2000 Demolished 2002 Surface Grass Construction cost £750,000 GBP (1924) Former names Empire Stadium, British Stadium Tenants England national football team Capacity 82,000 Olympic summer games stadium: London, 1944 • London, 1948 New Wemley Stadium Location London, England Broke ground 2002 Opened 2007 Owner The Football Association Operator Wembley National Stadium Limited Surface Grass
. XIX . - , . 1855-1905 . , . 1906-1914/1917 , , , . . ( ). 300 . , - , , , . XIX . . , . , 2002 . 2226, 1409 - 1244 . . - - , 2008 . 200 , . . ( ). , , ( ). , , 500 . , , 10. , 2002 . 2008/2009 127 . - . , 2007 . « », 2002/2003 . - , . - .
ei saa eelnevat erasektoriga samale tasandile seada. Mahukama haardega süsteem kasutab resursse teisiti ja seda tuleks ka teiste kriteeriumite läbi hinnata. Alles põhjuste mõistmise järel saame luua võimalused aluste esitamiseks, mis kujundavad meie arvamust parenduste väljatoomiseks. Põhimõttelised erinevused ei loo selleks viljakat tausta, aga seda enam on võimalus probleemset pinnast laiemalt uurida. (Sorensen 2002, 261) Poliitilistest mõjutustest sugetud avalik sektor peab oma teenuste pakkumisel ja suhtluses tarbijatega suuresti alluma juriidilistele ja formaalsetele piirangutele. Keerulised eesmärgid, üksikisikut tihtipeale mitte kaasavad asutused ja laiahaardeline süsteem ei tekita küllaldaselt kindlust. (Sorensen 2002, 262) “Inimesed ootavad, et avalik võim teeks õiglasi otsuseid ning vastutaks demokraatlikult valitud kogude eest” (Allisson, 1979 viidatud Sorensen 2002, 263).
0 0 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 Aastad Energiabilanss Energia import ja eksport 150000 300000 Kogus, teradzauli
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
K 9b 7 1952, « » . . 1998 , . 2008 Avon « ». « » 2001, 2002, 2003 . « » ( « ») 2002, 2003 . «» « » « » 2002 . « » ( , ) « » 2003 . 5 2003 . 24 2005 1 [1]. 2006, 2007, 2008, 2009 2010 « » Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
. , . , 98/34/ , (, 22 1998 ); 2000/31/ 8 2000 , , ; 2001/29/ (, 22 2001 ). - , , , , . , . , . (RT I 2004, 29, 191); ( RT I 2000, 26, 150); (RT I 2004, 87, 593); (RTI, 16.03.2007, 24, 127); (RT I, 06.01.2011, 34); (RT I 2000, 92, 597); (RT I 2010, 41, 241) (RT I 2001, 61, 364); - (RT I 2003, 27, 166) - (RT I 2002, 50, 313). 5- . , 5- " ". 6- (2002-2006 ) " " (eEurope), - , . e-Content - , ; e-Inclusion - , , . 7- 1 2007 . 50,5 . 2007-2013 . : ( 9,112,7 . ); ; , , ; , , ; ; ; ; , ; . , , . , , 900 000 2015 . , (Digital Agenda for Europe), 2010 , 2020. 101 7 , : , , ,
AAFRIKA POLIITILINE KAART Riik Pindala Rahvaarv Pealinn Iseseisvus 1. Alžeeria 2 381 740 32 531 853 (2005) Alžiir 5. juuli 1962 km² 2. Angola 1 246 700 10 978 552 (2004) Luanda 11. november 1975 km² 3. Benin 112 620 km² 7 513 946 (2006) Porto-Novo 1. august 1960 4. Botswana 600 370 km² 1 573 267 (2003) Gaborone 30. september 1966 5. Burkina Faso 274 200 km² 13 228 460 (2003) Ouagadougou 5. august 1960 6. Burundi 27 830 km 6 054 714 (2003) Bujumbura 1. juuli 1962 km² 7. Djibouti 23 000 km² 460 700 (2000) Djibouti 2...
Looming • Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester • Macao Sümfooniaorkester • Põhjamaade Sümfooniaorkester • Krasnojarski Sümfooniaorkester • Innsbrucki Tiroli Sümfooniaorkester Heliloomingu iseloomustus • Habras, õrn, tulvil poeetilisi nägemusi • Romantilised toonid • Rikkalikud harmoonia- ja tämbrivärvid • Keerukad tekstuurid Preemiad • 2001 Heino Elleri nimeline preemia • 2002 Vabariigi Presidendi Noore Kultuuritegelase preemia • 2003 Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koht • 2006 Kultuurkapitali stipendium “Ela ja sära” • 2007 aastapreemia Eesti Muusikanõukogult Tähtsamad teosed • “Metsalill” (oboele ja klaverile, 2002) • “Laul Päikesele” (lastekoorile, 2002) • “Thulema laulud” (flöödile ja klaverile, 2002) • “Hümn” (klaverile, 2003) • “Solano” (altflöödile, tšellole ja
Andrus Kivirähk Elukäik Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Loominguline tee ·Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt ·Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Raamatud: romaanid ja kogumikud ·"Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) ·"Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) ·"Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) ·"Kalevipoeg" (1997, BNS) ·"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; ...
1995 1996 1997 1998 1999 2000 16853 16195 17003 18861 17335 16359 11137 13001 12381 12141 9430 7982 151,32% 124,57% 137,33% 155,35% 183,83% 204,95% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 2001 2002 2003 2004 2005 2006 3427 6416 3531 2678 3550 4726 22279 22608 26592 27132 27170 25044 82 112 113 84 150 150 28 26 68 108 270 323 106183 111103 132096 124121 129423 125022
Stockholm 1 800 000 elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990-ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (-0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit
Rivi rivi järel ületasid pärast keskööd piiri soomusautod ja tankid, seega vähe enne seda, kui Eesti rahvas kuulis uudist hommikul raadiost. Enne Nõukogude vägede liikuma hakkamist oli ette nähtud mängida mõlema maa hümni, nii et venelased oleksid mänginud Eesti oma ja eestlased "Internatsionaali", kuid venelased ei tundnud Eesti hümni ja eestlastel tuli mängida mõlemaid. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 32) Neile oli kehtestatud erakordselt soodus rubla vahetuskurss: 80 senti ehk umbes kaheksa korda nii suur kui rubla tõeline väärtus. Seetõttu oli neil võimalus rahuldada suurimal määral oma ostukirge. Algul nad ebalesid pisut, nähes vaateakende kaubarohkust: kingad, särgid, ülikonnad, kindad, täitesulepead, kellad jne. Kõike oli külluses ja see tundus neile nagu muinasjutt. Kuid olles aru saanud, et neil on tõesti võimalik kõike seda osta
Selle keemilise detektiivitöö eest said nad Nobeli auhinna. (Davies, 2001) 1970ndatel aastatel toimus insenerigeneetika revolutsioon, mille käigus teadlased leiutasid uusi viise DNA käsitlemiseks ja hakkasid uurima inimgeene. 1990ndate alguses alustati auahne rahvusvahelise Inimgenoomi Projektiga eesmärgiks koostada inimese täielik käsiraamat, lugedes ära kolme miljardi keemilise aluse täpne järjestus inimese DNA s. 2002 aastaks viidi lõpule DNA esmajärjestuse kindlakstegemine. (Davies, 2001) 1953 aasta Francis Crick ja James Watson kaksikheeliksi avastusele on sarnast tähelepanu pälvinud vaid 1996 aastal sündinud lammas Dolly, kes klooniti 6 aastase lamba põierakust. Dolly elu ei alanud tavapärasel viisil muna-ja seemneraku ühinemisel. Kloonimiseks nimetatakse mõne üksiku geeni eraldamist ja sellest koopia tegemist. Tüvirakkude kasutamisega kaasnevad väga suured võimalused,
Hariduskulu ei ole aga alati lihtne eraldada teistest kululiikidest. Sellest tulenevalt on EUROSTATi põhimõte olnud, et kindlalt hariduskulu ning ka muid kulusid sisaldavad kululiigid lisataks tervikuna hariduskuludesse. Nii Eestis kui ka Lätis loetakse näiteks 4 haridusministeeriumi kulu hariduskuluks, kuigi loogiliselt on tegu administratiivkuluga. (Kimmel S. et al. 2002: 7–8) Hariduskulude osakaalu SKP-st leitakse nii, et võetakse kõik hariduskulutused kokku ja leitakse kui suure osa see kogu SKP-st moodustab. See tähendab, et hariduskulutused jagatakse SKP-ga ja korrutatakse 100%-ga. Hariduskulutused moodustasid 2002. aastal 6,8% ja 2012. aastal 6,4% kogu valitsussektori kulutustest. Sellest kahe aasta võrdlusest eeldaks aeglast hariduskulutuste taseme langust, kuid kui vaadata ka vahepealseid andmeid, siis on näha, et see pole täiesti tõsi
1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastaja 1998: Venemaa Teatritegelaste Liidu eripreemia 1999: Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest 1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest 2001: Venemaa riiklik kunstipreemia 2002: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus Riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk - filmi eest "Nimed marmortahvlil", kui Eesti riigi kaitsmist toetava tegevuse eest Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 2002: debüüdiauhind filmi eest "Nimed marmortahvlil" 2005: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastus "Tõde ja õigus.Teine osa" 2005: Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus. Teine osa" eest 2007: Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006 lavastuse "Karin. Indrek. Tõde ja õigus
Nende tegurite mõjud võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Psüühilisi muutusi võib nimetada ka tööstressiks. (Tööinspektsioon 13.03.2011) Stressi võib defineerida kui häiret inimese vaimses, emotsionaalses või füüsilises heaolus. Stressiseisund tekib reaktsioonina ohumärkidele, mis häirib inimese organismi tasakaaluseisundit ja tekitab organismil vajaduse oma bioloogilisi ja psüühilisi jõuvarusid kasutada. (Seilenthal 2002: 7) Tööstress ilmneb, kui töökeskkonna nõudmised ületavad töötajate võimeid. Kui nõudmisi ja pingeid saab liiga palju ning puudub võimalus situatsiooni kontrollida, võib avalduda see stressina. Tööstressi tagajärjel võib tekkida depressioon, rahutus, närvilisus ja väsimus. Samuti põhjustab tööstress häireid tootlikkuses, loome- ja konkurentsivõimes. (Töötervishoiu Keskus 15.04.2011: 1) William J
SKPst. Alkoholist on saanud Eesti arengu pidurdaja. Prantsusmaal jõuti sellise tõdemuseni 1970ndatel, mil mõisteti alkoholi tarbimise ja parimas tööeas olevate inimeste nii vaimse kui kehalise tervise halveneva olukorra vahelist seost. 2002. aastal maksis iga Eesti kodanik alkoholiaktsiisi kaudu eelarvesse 895 krooni. 2003. aastal peaks laekuma alkoholiaktsiisist 1,24 miljardit krooni. Alkoholi tootmine ja müük on selge tõusutrendiga. 2002. aastal eksporditi alkoholi 189 miljoni krooni eest, kasv võrreldes 2001. aastaga oli 28%. Import oli samal ajal 668,5 miljonit krooni, kasv 13%. Jaekäive suurenes 31%. Alkoholi tarbimine Eestis Pidevalt on kasvanud ka alkoholi tarbimine. 2000. aastal pruugiti Eestis ühe inimese kohta 7,6, 2001. aastal 8,4 ja 2002. aastal juba 10,3 liitrit absoluutalkoholi. Kui arvestada vaid rohkem kui 15-aastaseid elanikke, teeb see koguni 12,4 liitrit inimese kohta. Siinkohal oleks
-- . 17,075 . ². -- 143,4 . ( 1 2005), 4/5 ( ), -- 73%; 79,8%; 180 ( 2002 .). 12 1990 ( ) , - - . . - . . 1- · 17 075 200 ² · % . . 0,5 % 8- · (2006) 142 685 000 · 8,4 ./² , . , . , . (, , , ), (- -). : , , , , , ; -- (), , , . . , . -5,5 °C ( , +1,2 °C, +4 °C). , , 0 -50 °C, 1 25 °C; 150 2000 . -20 °C , , . ( ) : , , , , , , ( ). ( ) . 70 % -- .
Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Taliolümpiamängudel alates 1924. aastast. Maailmameistrivõistlused 1925. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. 1921 Tartus Emajõe jääl Vello Kaaristo Murdmaasuusatamine olümpiamängudel Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine_ol%C3%BCmpiam %C3%A4ngudel http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine_2002._aasta_taliol %C3%BCmpiam%C3%A4ngudel http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine_2006._aasta_taliol %C3%BCmpiam%C3%A4ngudel http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine
720705 652712 611309 570786 483649 433273 367728 264864 283492 237377 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Toote- ja impordimaksudest tuleva tulu dünaamika Eesti valitsussektoris aastatel 2001-2011(2) Protsentides 15,0 14,8% 14,5 14,0 13,8% 13,5 13,2% 13,0 12,5 12,3% 12,0 12,0% 11,5
· 1993 "Tokko & Arrak" galerii preemia · 1996 Jyväskylä rahvusvahelise graafikatriennaali Noore Graafiku preemia · 1997 Eesti Maalijate Liidu preemia · 1997 Ado Vabbe preemia · 1998 Terzo premia International Exhibition of Art "Citta Di Locri" · 2001 Konrad Mäe preemia · 2001 Tartu Kultuurkapitali preemia · 2002 Grand Prix Kaliningradi VII rahvusvahelisel graafikabiennaalil · 2005 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia VIGALA SASS JA SAATANLIK JÄNES - LASTE TERVISE RIKKUJA - KAS SIIS SEE ONGI SEE RIIK, MILLE EEST MEIE KUNAGI VÕITLESIME õli papil, 240 x 220 cm, 1997 ISIKNÄITUSED: 1991,1995,1997 Tartu Ülikooli raamatukogus
tunnete vähenemine sokeerivate juhtumite ees. Suur osa on perel, kui pere suudab luua teise pildi kui vägivaldses meedias suudab laps eristada situatsioone ja mitte tuua vägivalda ekraanilt päris ellu.(Philips, 2007) 2.INTERNETIS EI TEA KEEGI, ET MA OLEN INTROVERT Kõige populaarsem teenus, mida pakub internet, on sotsiaalne suhtlemine. Interneti uuringutega leiti, et interneti kasutamine viib üksilduse ja depressioonini. On leitud (Amichai- Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit McKenna, Bargh, 1998), et anonüümne keskkond ja kergus, millega on võimalik leida inimesi, aitasid inimestel luua suhteid. Mõned neist on valinud ka kohtuda inimestega, kellega tutvuti ja on astutud ka matriarhaati. Interneti kasutajaskond ei ole ühtne, vaid peidab endas palju eri tüüpi inimesi. Samuti internet ei paku ainult ühte teenust, vaid mitmeid, mida erineva tüübiga inimesed endale valida saavad vastavalt huvidele
4 Anglitsismide kasutamist eesti keeles soodustab Leemetsa sõnul ingliskeelsete sõnade lühidus ning võimalus väljendada omakeelseid mõisteid eufemistlikumalt. Sõna tiim on oluliselt lühem ja suupärasem kui meeskond ning drinkima kõlab leebemalt kui viina viskama.5 1 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28 2 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28 3 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41 4 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41–42; Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28 4 Nii Pedaja kui ka Leemets möönsid, et inglise keelest on tulnud ka palju n-ö tarbetuid laene, mis võetakse kasutusele ka siis, kui omakeelne vaste on tegelikult olemas. Selliste laenude
Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) Kuulub Eur...
Rahvaloendus 31. märtsil Kaks ankeeti: leibkonna ja eluruumide ankeet isikuankeet Loodi spetsiaaline andmetöötlussüsteem Tulemus: 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201 2001 2. veebruatil asutati Eesti NATO Ühing (Estonian Atlantic Treaty Association) 9. septembril sai Pärnu maakonnas alguse metanoolitragöödia Pildiskandaal 2002 16. jaanuaril avati Tallinnas Toompeal miljonipeldik 25. mail toimus Eurovisioon Saku Suurhallis IX noorte laulu- ja tantsupidu 28.06.2002 30.06.2002 2003 27. juunil avati Lähimineviku Okupatsioonide Muuseum 1. juulil avati A Le coq Tartu Õllemuuseum 14. veebruaril ilmutas Paul Tuhkur oma autobiograafilise raamatu "Elu rõõmud" 14. septembril toimus rahvahääletus, millel Eesti Vabariigi kodanikud otsustasid, et
Marko Pomerants Marko Pomerants was born in 24.09.1964,in Tamsalu,in West-Virumaa. Personal status: Married,two sons Estonian Military monumental- medal "10 years of recovered military " 2001 Border Guard badge "Sword and Lynx" 2002 Lifesaving service goldencros s 2002 Border Guard favourcros s II class 2000 Tamsalu Secondary School 1982 Tartu University, Geology 1989; open management degree 2002 Party:Isamaa and Res Publica Union 2002 Room L 149 Jobs: Parliament 2007 Parliament 20052007; Minister of Social Affairs of Estonia 2003-2005 West-Viru county governor 19952003 West-Viru county goverment elementchapter's leader Funniest speaking. Estonian Parliament's member Marko Pomerants (IRl) performs preposal that in case of republic's jubileeyear should estonians take down 900 000kg together. Creational Activity: articles in Estonian journalism, in newspaper
Ott Aardam Ott Aardam on sündinud 1. juulil 1980 Orissaares, ta on noor näitleja. Koolis talle käia ei meeldinud pigem oleks ta veetnud terve päeva kodus. Koolis ei meeldinud talle see, et seal ei olnud tal vabadust. Kuid hariduse ta kätte sai. Põhihariduse on ta saanud Orissaare Gümnaasiumist, keskhariduse Saaremaa Ühisgümnaasiumist ja 2002. aastal lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Ott on tahtnud juba väikesest peale näitlejaks saada. Alates aastast 2002 töötab ta Ugala teatris. Ta on teinud palju häid rolle Ugala teatri laval. Näiteks näidendis ,,Lõika maha ja lase jalga" mängis ta mister Widdelli, näidendis ,,Anna Karenina" oli ta kindral Serpuhhovskkoi, Jürit mängis ta näidendis ,,Keisri hull." Ta lõi kaasa ka filmis ,, Nimed marmortahvlil" kus ta tõestas, et on väga hea näileja. Ta mängis seal koolinoort Kohalpuud. Veel lööb ta kaasa eestlaste lemmikseriaalis ,,Õnne 13" seal ta mängib Jaanust
· "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Jumala Lood" · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Sibulad ja ?okolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004)
63. IAAF-i finaalvõistlustel saavutas Gerd Kanter 2004. aastal Szombathely 5. koha, tulemusega 63.28, 2005. aastal Monacos teise koha, tulemusega 66.01, 2006. aastal Stuttgartis teise koha, tulemusega 68.47, 2007. aastal esimese kohta Stuttgartis esimese kohta tulemusega 66.54, samas linnas 2008. aastal esimese kohta tulemusega 68.38 ning 2009. aastal Salonikis 5. koha tulemusega 65.34. 4 Euroopa meistrivõistlustel saavutas Gerd Kanter 2002. aastal Münchenis 12. koha tulemusega 55.14. 2006. aastal Göteborgis võitis ta hõbemedali tulemusega 68.03. 2010. aastal Barcelonas saavutas Gerd Kanter 4. koha, tulemusega 66.20. 2012. aastal võitis Gerd Kanter Helsingis hõbemedali, tulemusega 66.53 ning 2014. aastal Zürichis võitis Kanter taas hõbemedali tulemusega 64.75. Universaadil saavutas Gerd Kanter Pekingis aastal 2011 12. koha, tulemusega 57.44 ning võitis kuldmedali aastal 2005 Izmiris, tulemusega 65.29.
Kaur Kender Claudia Oks M-13 Üldiselt ● Eesti postmodernistlik kirjanik ● Sündinud 27. mai 1971. a, Tartus ● Õppis Rakvere 3. keskkoolis ja hiljem Eesti Humanitaarinstituudis ● Üks portaali Osta.ee loojatest ● Tuntuse pälvis 1998. a ilmunud esikromaaniga „Iseseisvuspäev“ ● Pälvinud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse proosaauhinna. ● On töötanud reklaamibüroodes ja pidanud selle teemalisi loenguid. ● On üks Nihilist.fm-i autoritest ● Tegeleb ka räppimisega ● Mänginud filmis „Ferdinand“ (2002) Teosed ● „Iseseisvuspäev“ (1998) ● „Yuppiejumal“ (1999) ● „Ebanormaalne“ (2000) ● „Läbi rahulike silmade“ (2001) ● „Check Out“ (2001) ● „Pangapettus“ (2002) ● „Kuidas saada isaks“ (2003) ● „Raha“ (2002) ● „Comeback“ (2010) ● „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ (2016) „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ ● Täiendustega kogumik nihilist.fm lehel ilmunu...
Seevastu Julius Mägiste lisas omapoolset vene laenude uurimisse, läänemeresoome volga keelte leksikaalsete suhete selgitamisse ja eesti keele vanemate kirjalike mälestiste sõnavara analüüsi. Veel tuleks mainida Julius Margi tööd eesti sõnade etümologiseerimisel ehk sõnade päritolu ja sugulussuhete uurimisel, eriti põllundussõnavara algupära selgitamisel. Arvestavaid lisandusi meie keele sõnaselgitusse on andnud ka dotsent Paula Palmeos ja professor Paul Alvre.(Rätsep 2002: 47-48) Eesti keele sõnavara päritolu uurijate esirinnas on olnud alates 1930. aastate algusest Paul Ariste. Teda on paelunud eesti keele kontaktid naaberkeeltega. Tema loodud uurimused eesti- rootsi, eesti-alamsaksa ja eesti-vene leksikaalsetest ehk sõnavaralistest vahekordadest on põhjapanevad. Oma töödes on ta andnud seletuse ligemalt kahele tuhandele sõnale. Tema eestvõtmisel alustati eesti sõnade etümoloogilist ehk sõnade päritolu uuriva kogumi loomist
E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige lähemal. Kuus aastat tegeles sportvõimlemisega. Lõpetas selletõttu, kuna sai aru, et tal ei ole nii häid eeldusi, kui teistel trennikaaslastel. Mõningaid harjutusi ja elemente ei julgenud Elmo enam teha. Tükk aega käis trennis vastu tahtmist. Vahel ütles vanematele, et läheb trenni, kuid tegelikult käis kinos. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 7-9) Esimene roll oli kooli näiteringis, mängis Saabastega Kassi. Peas oli suur müts ja jalas kummikud. Kõik, mis ta pidi tegema, oli tulla ühest lava otsast lavale ja teiselt pool ära minna. Elmo ise oli oma rolliga väga rahul ning imestas, miks teda ei tulnud keegi kiitma tema suurepärase etteaste eest. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) Jõhvi poistekambas oli tema hüüdnimeks Nugis, inspireerituna tema perekonnanimest.
aastal, Tallinnas, kus ta elab tänapäevani. Ta õppis Tallinna 21. Koolis, kuid gümnaasiumi lõpetas Tallinna 49. Keskkoolis 1998. aastal. Samal aastal alustas Evelin õpinguid Eesti Muusikaakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis Elmo Nüganeni valvsa silma all. Tema otsus minna õppima näitlemist üllatas paljusi, kuna ta oli alati olnud sina-sõber hoopis muusikaga. Nimelt oli ta õppinud klaverit Tallinna Lastemuusikakoolis ja samuti laulis väga hästi. Evelin lõpetas näitlejaõpingug 2002. aastal XX lennuga. Sellel aastal lõpetanud kursust on nimetatud üheks andekaimaks ning kogusid seega kiiresti kuulsust. Paljud nendest noortest näitlejatest pääsesid lavale juba I kursuselt, kuigi lubatud on IIIst. Selle kursuse nö. Grand Finale'ks sai film `'Nimed Marmortahvlil'', kus mängisid kõik15 noort näitlejahakatist. Eesti Muusikaakadeemia kõrgem lavakunstikool oli ka koht, kus ta kohtus oma suure armastuse Priit Võigemastiga, kellega ta abiellus 29. juulil 2005. aastal
.imporditud kerge kütteõli ja diislikütus 25314 16910 19982 17774 16853 ..imporditud autobensiin 18945 9379 10336 12484 11137 133.62% 180.30% 193.32% 142.37% 151.32% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 6504 5411 1533 5447 3345 3427 6416 23687 25886 21634 21225 20617 22279 22608 110 97 70 107 76 82 112 8 12 16 17 21 28 26 133854 130595 112822 97831 108330 106183 111103
sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10
2. Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" 3. 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" - parim laulutekstide autor 4. 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" - parim näitekirjanik 5. 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk 6. Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest 7. Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia 8. 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia 9. 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 3. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tätte https://www.google.ee/search?q=jaan+t %C3%A4tte&hl=et&client=opera&hs=Xre&tbo=u&channel=sug gest&tbm=isch&source=univ&sa=X&ei=t4W_UKObIKm00QXvj oDYAg&ved=0CDYQsAQ&biw=1366&bih=602
Sisukord Ott Sepa elulugu-------------------------------------------lk3 Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris-------------------lk4 Ott sepa rollid Vanemuises------------------------------lk5 Olulisemad rollid mujal----------------------------------lk6 Rollid filmides, telelavastustes, kuuldemängudes---lk7 Kokkuvõte---------------------------------------------------lk8 Kasutatud allikad------------------------------------------lk9 Lisad----------------------------------------------------------lk10 2 Ott Sepa elulugu Ott Sepp (lisa 1) sündis 29. juunil 1982. aastal Tallinnas. Ta on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Ott Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.2006. aastani oli ta Ott Sepp Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Ta on abie...
riigi või kohaliku omavalitsuse volitusel avaliku halduse ülesannete täitmine Eesti Autospordi Liit Eesmärk: ühendab Eestis autospordiga ja autondusega tegelevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid nende töö edendamiseks ning koordineerimiseks. Liikmed: EAL Juhatusliikmed + auliikmed ning Erinevad autospordiga tegelevad firmad, klubid, seltsid, tiimid ja MTü EAL liikmed (reg nr, liikmekssaamise aasta) OK Tehnikaspordiklubi 80042113 2002 AAM Service OÜ 12421468 2013 OKY Service OÜ 12407793 2013 A2 Racing 80235378 2009 Optitrans Tehnikasport 80193480 2002 Baltic Hot Rod Association 80191221 2006 Oti Ralliklubi 80203208 2011 Eesti Mootorispordi Ajalugu 80164543 2005 Prorehv Ralliklubi 80337883 2013 ECOM MTÜ 80287565 2013 Prorex Racing 80205963 2006 Erki Sport MTÜ 80104788 2003 Racing for Estonia MTÜ 80307639 2015
Neljanda kooliastme ehk gümnaasiumi ainekavasse kuuluvad põhispordialad (võimlemine, kergejõustik, sportmängud, orienteerumine, suusatamine). Gümnaasiumi kehalise kasvatuse pearõhk on kehaliste võimete arendamisel ja iseseisva harjutamise oskuste kujundamisel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noormeeste kehaliste võimete treenimisele, valmistades neid ette riigikaitseks. (Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määruse nr 56 «Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava» lisa 20) Kehalise kasvatuse tulevikuvisiooni esitas Euroopa Kehalise Kasvatuse Assotsiatsiooni aupresident Fisher. Kehalise kasvatuse tuleviku visioonidest rääkides rõhutati kehalist kasvatust sotsiaal-poliitilist konteksti. Kehalist kasvatust mõjutavate teguritena nimetati ühelt poolt "ühiskondlikku nõudlust" kehalisele kasvatusele ning teisalt spordiringkondade mõjujõudu. 2.2 Kehalise kasvatuse tund
the USA Qualifications 2006 national exam in Environmental Engineering 2006 national exam in Engineering economics 2006 national exam in Engineering Management 2005 national exam in Mathematics 2004 national exam in Statics 2004 national exam in Computers 2002 driver's license Present occupation student Work experience Summer 2005 Smith & Sons Engineers, researcher September 2003 May 2004 Trainee Engineer, The International Airport of Tennessee Awards 2006 Central Washington University book prize for outstanding performance in examinations 2006 The Engineer Award 2005 Graduate Innovator Award
kogemustele- venekeelsete laste õpetamisele. Kuid hoolimata sellest, et meil on olemas väike kogemus õpetada teisest rahvusest lapsi, on siiski olukord, kus ühiskond ja haridus üha enam mitme-kultuuristub, uudne ja hariduse andjad peavad end pidevalt täiendama, et õpetada lapsi tundma erinevaid kultuure, suhtlema kultuuritundlikult, ennetama ja lahendama kultuurierinevustest tulenevaid konflikte (Trasberg, 2002 lk 13). Tänasel Eesti õpetajal on võimalus ja samas ka paratamatus õpetada multikultuurses klassis. Võimalus õpetada mitmekultuurilises klassis Kui õpetajal avaneb võimalus õpetada mitmekultuurilises klassis, siis toob see kasu nii õpetajale endale kui ka tervele klassile. Õpetaja peab olema suuteline õpetama ja mõistma teisest kultuurist tulevaid lapsi. See tingib aga selle, et ta peab tutvuma lapse kultuuritaustaga. Õpetaja peab endale selgeks
Uued rakud,mida nimetatakse blastomeerideks muutuvad jagunedes järjest väiksemaks. Peale implanteerumist emaka limaskesta algab nende kiire kasv. Lõigustumise tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. Moorulat ümbritseb veel viljastatud munarakult pärit läbipaistev vööde. See arengustaadium kestab kolm päeva pärast viljastumist ning lõigustumise jätkudes liigub moorula mööda munajuha emaka poole. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 136) Emakale liginedes muutub moorula seest õõnsaks, moodustades blastotsüsti ehk põisloote. Blastotsüstis on vedelikuga täidetud õõs- blastotsööl , välimist rakukihti nimetatakse aga trofoblastiks. Algul paiknevad trofoblasti rakud ühtlaselt ümber blastotsööli, kuid vähehaaval moodustub sisemine rakkude mass ehk embrüoblast. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 137)Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta
Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised- ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. Väliskaubanduse maht aastatel 1998-2004 (miljardites SEKides): 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Eksport 673,1 700,1 796,5 787,9 789,9 823,9 900,6 Import 542,1 564,6 667,2 657,7 647,7 673,4 729,9 Välis-kaubanduse +130,9 +135,5 +129,4 +130,2 +142,2 +150,5 +170,7 bilanss Telekommunikatsioonid Rootsi telekom-i turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi- ja IT-sektor on
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulu...
Soome väliskaubandus 19911992 Tallinna Juhkentali Kaubanduskool turismi ja hotelliettevõtlus 19871990 Rakvere 3. Keskkool Täienduskoolitus Äripäeva Kirjastuse AS Reporterikool, 2003. a, 1 aasta Õppejõud Tiit Hennoste, Priit Pullerits + Eesti tuntumad ajakirjanikud, uudise koostamisest kuni toimetamise ja pressikonverentside korraldamiseni Academia 2002 Kutse ja karjäärinõustamine ning selleks mõeldud internetipõhised programm Soomes lahendused, 2002. a, 1 nädal Vain SMD Müügi ja motivatsioonikoolitus, 2002. a, ühepäevane saalikoolitus Äripäeva seminarid Turundus, IT, personalitöö, müügiseminarid, 2001. a, regulaarselt Tallinna Pedagoogiline reklaamhääle koolitus, 1998. a, 3 kuud Ülikool Tallinna Pedagoogiline muusikateraapia seminar, 1997. a, 1 aasta Ülikool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
