Werner Karl Heisenberg (1901-1976) Freddy Rohtla, Kaspar Lind 12B 2014 Üldiselt elust • Sündis 5. detsembril 1901; • Õppis Maximiliani gümnaasiumis ja Müncheni ülikoolis; • Võttis osa noorteliikumistest; • Doktorikraad Göttingeni ülikoolist; • Huvitus ka klaverimängust ja matkamisest; • Abielu Elisabeth Schumacheriga; • Erinevad auhinnad-preemiad; • Arendas II MS ajal Saksamaal tuumapommi. Heisenberg Müncheni ülikoolis • Tahtis avastada uut kvantmehaanika teooriat. • Tema maatriksmehaanika teooria avaldas Max Born, kes nägi selles potentsiaali. • See teooria sai kvantmehaanika aluseks. • Füüsikud ei tunnustanud algselt maatriksmehaanikat, sest see oli väga referatiivne ja tundmatu Heisenberg ja Schrödinger • Enamus füüsikuid soosisid pigem Schrödingeri leiutatud lainemehaanikat, kui Heisenbergi maatriksmehaanikat. • Schrödinger hiljem tõestas, et tema ...
Agatha Christie (15.sept.1890 12.jan.1976) Elulugu Agatha Miller sündis Inglismaal Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all Õppis ise 4-aastaselt lugema Võttis klaveritunde ja tantsutunde 1914 abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christiega Elulugu Alustas kirjutamisega 1916. aastal, mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis" 1928. aastal lahutas oma mehest 1930 kohtus naine arheoloogi Max Mallowaniga Agatha Christie ja Max olid õnnelikult abielus 46 aastat Kirjutamise algus Kirjutama ajendas Agatha Christie't juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani. Selle kummutamiseks (mitte trükis avaldamiseks) kirjutas Agatha Christie 1918.a. "Saladuslik juhtum Stylesis" See teos ilmus 1920. aastal Armastusromaan ja tegelaskujud Va...
Lilled Algernonile ``Lilled Algernolile`` on kaasahaarav psühholoogiline teos. Raamatu autor on Ameerika kirjanik Daniel Keyes, kelle kuulsaim teos ongi ``Lilled Algernonile`` . Raamat anti esmakordselt välja 1966.aastal, eesti keelde tõlgiti see 1976.aastal. Raamatu peategelaseks on 32.aastane Charlie Gordon, kellel on erakordselt madal IQ. Ta valitakse välja teadlaste poolt eksperimentaalseks ajuoperatsiooniks, mis peaks tõstma tema intelligentsustaset. Charlie oli esimene inimene, kelle peal seda katset tehti, varem olid katsealusteks hiired. Operatsioon oli õnnestunud väga hästi valgel hiirel Algernonil, kes oli raamatu alguses Charliest targem. Operatsiooni mõjul kasvas Charlie arukus märgatavalt, temast sai lühikese aja jooksul geenius.. Äkitselt hakkas aga Algernoni seisund järjest halvenema. Charlie mõistis, et ta muutub tagasi endiseks, sest tegelikult operatsioon ainult kiirendas loomulikku arengut ning taandareng tu...
Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt Kriminaal romaan ja igasugune muu põnevusromaan: katkestamised pinevail kohtadel, tõeliste otsade peitmised ja siis lõpuks äkilised avalikustamised jne.; õieti peitubki põnevusromaani autori meisterlikkus teose ablooniliste ehitusvõtete osavas varieerimises ja rakendamises. Need võtted on enamikus liiga mehaanilised, välised ja tihtipeale lausa vägistavad tõsielulist psühholoogiat. Kriminaalsuhted rajanevad alluvuse printsiibil või suhetele, kus pooled ei ole võrdsed (riik><õigusrikkuja) Esialgne krimin...
SÜÜTESÜSTEEMID Süütesüsteemi ülesanne on silindris oleva töösegu õigeaegne süütamine elektrisädemega. Küünla elektroodide vahel sädeme tekkitamiseks on vaja tõsta pinge üle 12 tuhande voldi. Klemm nr.15 süüte sisselülitamisel tekib pinge . Nr.1 on maandus.Kõrgepinge ehk sekundaarmähises , mille keerdude arv ulatub mitmekümne tuhandeni , tekib 10 000 80 000 V kõrgepinge. Mõnesaja keeruga madalpinge ehk primaarmähis kuumeneb rohkem ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja.Peale lüliti avanemist madalpinge pool katkeb , magnetväli kaob , kahaneb magnetväli , indutseerib madalpinge mähises 150-300 volti pinge ja kõrgepinge mähises 10 tuhat 30 tuhat volti , mis juhitakse süüteküünaltele. Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosneb sir...
klass 2009.a. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. 14. detsembril 1923. a. asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus ka korvpall
SQL kodutöö TA13KÕ Virge Luht 1.Loo tabel USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo].[yliopilased_1] GO 2.Lisa 7 üliõpilast 1 Kalkun naine Paide 1976 2 kuldnokk mees Paide 1985 3 Merikotkas mees Pärnu 1982 4 Kurg naine Tartu 1990 5 Luik naine Valga 1988 6 Musträstas naine Tallinn 1992 7 Varblane naine Tallinn 1993 3.Mitme üliõpilase nimi on pikem kui 4 tähte? 4.Mitu naisüliõpilast on Tartust? USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo]
Sideainena kasutatakse betoonisegus portlandtsementi, tsemendi eriliike, harvem lubisideainet, kipsi ja põlevkivituhka. Täitematerjaliks on tavaliselt liiv, kruus või killustik. Täitematerjale on betoonis umbes 70% ja nad moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist ja veest sideainekivi. Betoonisegu omaduste reguleerimiseks kasutatakse mitmesuguseid lisandeid, näiteks plastifikaatoreid, õhku sisse viivaid, tardumist kiirendavaid ja aeglustavaid lisandeid jpm. (Otsman, 1976: 24). Betoonisegu valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile, sealjuures tuleb lähtematerjalid valida nii, et betoonisegus oleks minimaalne kogus tsementi ja maksumus võimalikult väike (Otsman, 1976: 24). Tähtsamad omadused: · Survetugevus on betooni tähtsaim omadus betooni kasutataksegi ehitistes just survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega
, , (, 2010:229). . . , . . . . , . . .. .. (, 2010:229). . . , , , (, 2010:229). 2. . -- , ( ). : 1) ( -- ), 2) ( -- ), 3) ( ), 4) ( ), 5) ( «», «», «», «» . .). , «» -- . , , « », « », « » . . . , , ( 1970:167; 1976:103). 2.1 . , . : , , , , , . , , « ». , , , . , «» , . « ?, . , , , , . « !», , (:morfema.ru; 1960:286; , 2010:231). 2.2 . , , , , , , . , . (:morfema.ru). 2.3 . , , , , - ( 1976:104; :studentbank.ru). 2.4 . , .
Punane planeet Marss NIMI Huvitavat Marsist Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud. Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Marsi võib maalt näha (lähim kaugus maast on 57 miljonit kilomeetrit). Marsi heledus on muutuv. Faktid Marsist Diameeter on 6794 km; Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; Mass on 6,4219 x 1023 kg; Keskmine tihedus on 3,95g/cm3; Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); Sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m (ööpäev); ...
KOOSTAS: Axel-Mait Roosnurm Kõige tuntuim eesti helilooja (eestlane) maailmas Väga lai kuulajaskond Sündis Paides, lapsepõlv möödus Rakveres Tallinna konservatoorium Heino Elleri kompositsiooniklass, lõpetas 1963. Töötas Eesti Raadios helirezissöörina Alates 1967 vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Saksamaale Loomingu võib jagada tinglikult kahte perioodi: Teosed enne aastat 1976 Kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid: dodekafoonia, collage, sonoristika, neoklassitsistlikud jooned jms. Otsingud. Tsellokontsert Pro et contra (1966) Collage teemal B-A-C-H (1964) 1968 Credo (klaverile, orkestrile ja koorile) Credo in unum Deum. "Oculum pro oculo, dentem pro dente." "Autem ego vobis dico: non esse resistendum injuriae." 1968-1971 vaikus 1971 3. sümfoonia - üleminekuteos Otsingud viisid keskaja muusikani, gregooriuse koraalini
Tõlkinud Kattri Ezzoubi. AS BIT, 2004.
2. Kõiv, Mait. Inimene, ühiskond, kultuur. I osa. Vanaaeg. Tallinn: Avita, 2006.
3. Wikipedia. „Augustus”. Viimati muudetud 7. Märts 2013.
Korvpallis kaotas USA finaalis Nõukogude liidule pärast mitut mängulõppu ning keeldus võtmast hõbemedalid. 1972 Talveolümpia Toimus 3.13. veebruaril 1972. aastal Jaapanis Sapporo linnas, Hokkaid piirkonna halduskeskuses Mängudel osales 35 riiki 1006 sportlasega (neist 206 naist). Esmakordselt olid olümpial Filipiinid ja Taiwan. Olümpial jagati välja 35 komplekti medaleid (lisandus laskesuusatamises 4x7,5 km teatevõistlus). 1976 suveolümpia Toimus 17. juulist 1. augustini 1976 Kanadas Montréalis. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Antigua ja Barbuda, Kaimanisaared ning Paapua Uus-Guinea. Andorra osales esimest korda suveolümpiamängudel, taliolümpiamängudel oli ta esimest korda osalenud pool aastat varem 1976. aasta taliolümpiamängudel Innsbruckis. Esimest korda võitsid olümpiamedali Tai ja Bermuda Eestlased: Aavo Pikkuus tuli olümpiavõitjaks jalgrattaspordis 100 km meeskonnasõidus
Üks tuntumaid Vana-Rooma arste on Galenos, kes süstematiseeris tolle aja meditsiiniteadmised. 11 KASUTATUD ALLIKAD Giardina, Andrea (koostaja) ,,Vana-Rooma inimene"; ,,Avita" 2004 Kõiv, Mait jt ,,Inimene, ühiskond, kultuur"; ,,Koolibri" Tallinn 2004 Maskin, N. A. ,,Vana-Rooma ajalugu"; Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962 Palamets, H. ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust"; ,,Valgus" Tallinn 1976 Tiidus, Hardi ,,Vana hõbe"; ,,Ilo" 1997 12
Pakitud käsikäru. 1973 Christo. 1983 Christo. Orukardin. 1970-72 Konseptualism Joseph Kosuth. Üks ja kolm tooli. 1965 Joseph Kosuth. 1965 Joseph Kosuth. 1965 Performance Joseph Beuys. Tool. 1963 Joseph Beuys. Kuidas seletada pilte surnud jänesele? 1965 Joseph Beuys. Homogeenne infiltreerimine klaverile. 1966 Joseph Beuys. Kiri Londonist. 1974 Joseph Beuys. Ma armastan Ameerikat ja Ameerika aemastab mind. 1974 Marina Abramovitc ja Ulay. Suhe ruumis. 1976 Hüperrealism Richard Estes. 1972 Richard Estes. 1974 Richard Estes. 1975 Ralf Goings. 1970 Ralf Goings. 1976 Chuck Close. Keith. 1970 Chuck Close. Linda. 1976-78 Chuck Close. Autoportree. Duane Hanson. 1970 Duane Hanson. Autoportree modelliga. 1979 Duane Hanson. Turistid. John de Andrea. Kunstnik ja modell. John de Andrea. 1974
http://www.naturskyddsforeningen.se/natur-och-miljo/djur-och-natur/faglar/dags-for- ugglesafari/ http://www.svenska-djurparksforeningen.nu/Nordiska-ugglor.htm http://sv.wikipedia.org/wiki/Hornuggla http://sv.wikipedia.org/wiki/Tornuggla http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/loorkakk http://miksike.net/documents/main/referaadid/kakulised.htm http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kakulised1 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaklased http://www.artfakta.se/GetSpecies.aspx?SearchType=Advanced T. Randla, 1976. Eesti rõõvlinnud "Kullilised ja kakulised". Valgus, Tallinn C. Couzens, 2005. Linnud, Varrak L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud, Eesti Enstüklopeedia, Tallinn O. Renno, 1993. Eesti linnuatlas, Valgus, Tallinn
PUNK ROCK PUNK ROCK Punk rock on sündinud 70. aastatel (~1974.-1976. a). Mässumeelses muusikas kajastus noorte tüdimus ja ängistus. Tihti rääkisid lood poliitilistest ja sotsiaalsetest probleemidest. Punk oli vastandiks 70. a algul populaarsust kogunud diskomuusikale. Punki tabas ootamatu edu 1976. aastal tänu inglise bändile Sex Pistols. PUNK ROCK Muusikaliste oskuste puudumine polnud probleemiks. Punki peetakse senini väga agressiivseks ja mässumeelseks muusikaks. Punk pole ainult muusika, vaid ka elustiil. Populaarsed punkbändid on The Clash, Sex Pistols, The Exploited, Ramones ning Eestis Vennaskond, J.M.K.E, Velikije Luki. PUNGI TUNNUSED Teravad, mässumeelsed, poliitilised, anarhistlikud jms tekstid, lihtne harmoonia, kiire tempo, taktimõõt 4/4,
1967 -- ( , . )* -- 14. 1967 -- («», . )* -- 15. 1968 -- («», . )** -- / ( ), . -- « » 16. 1968 -- («», . ) -- « » 17. 1968 -- («», . )* -- 18. 1969 -- ( , . -)* -- ( ) 19. 1969 -- ( , . ) -- 20. 1972 -- («», . ) -- 21. 1973 -- («», . ) -- 22. 1974 -- («» « », , . )* -- 23. 1975 -- («», . )* -- 24. 1975 -- - («», . )* -- 25. 1976 -- , («», . ) -- 26. 1977 -- («», , . ) 27. 1979 -- ( , . ) -- . 28. 1980 -- («», . ) -- (*) , . ; (**) -- , . , . , . : 1969 («», . ) 1976 72 , («», . ) 1978 ( . . , . ) 1979 («», . ) , , . : 1966 « » ( , . ) 1968 «» ( . . , , . ) 1969 «, !» ( , . - ) 1970 « » («», . ) 1972 « » («», . )
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...
.........................................................4 1.1.1. Aston Martin DB5...................................................................................................5 1.1.2. Aston Martin V12 Vanquish....................................................................................5 1.1.3. Aston Martin DBS V12...........................................................................................5 1.1.4. Lotus Espirit S1 1976..............................................................................................6 1.1.5. BMW 750iL.............................................................................................................6 2. KOKKUVÕTE..........................................................................................................................7 3. ALLIKAD.....................................................................................................................
See muutus aga 1968. aastal, mil esiettekandele tuli Pärdi ,,Credo". Esiettekanne oli väga menukas, kuid pärast seda keelati teos selle vaimuliku teksti tõttu. Ka kriisi jõudnud Pärt jäi vaikima. Algas pikk otsinguteperiood, mil mees süvenes õppis tundma keskaja muusikat ning ei kirjutanud kolme aasta vältel ühtegi teost. 1971. aastal valmis keskaegsest vokaalmeloodiast inspireeritud Sümfoonia nr. 3, mis oli stiilipöörde esimeseks tähiseks. Aastal 1976 tuli Pärt välja täiesti uues helikeeles teostega nn. tintinnabuli-stiil (ld. k. ,,kellukesed"), milles Pärt tänini kirjutab. See stiil kujunes välja Gregoriuse koraalist ja Madalmaade vokaalpolüfooniast ning on rahumeelne ja heakõlaline. Esimene tintinnabuli-stiilis teos oli klaveripala ,,Aliinale" (1976). Tintinnabuli-stiili kohta on Pärt ise öelnud: ,,Ma olen avastanud, et piisab, kui üksik noot on ilusasti mängitud
Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks, ta oli neist uuendusmeelseim, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi "Credo". Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja. Algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. Aastal 1976 tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud nn tintinnabuli-stiilis kirjutab Pärt tänini. 4 Saksamaal 1980. aasta jaanuaris emigreerus Arvo Pärt Nõukogude Liidust, kus tema töötamine oli ideoloogilistel põhjustel muudetud võimatuks. Esmalt läks ta koos perekonnaga Viini, 1982. aastast alates elab ta aga Berliinis
Kui suur on selle punkti kiirus? Antud: x = 2 + 5t Leida: v=? Lahendus: Liikumisvõrrandi üldkuju ühtlasel liikumisel on x = x0 + v t , kus x0 on algkoordinaat, x on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist meetrites ja t on aeg sekundites ja v on kiirus. Aja t jooksul läbitud teepikkus avaldub x x0 = 5t Kiirus on aga Koostas Kristiina Paunel (Kasutatud kirjandus: B. Kogan. Ülesandeid füüsikast. Tln, 1976.) Tööd asuvad keskkonnas www.kool.ee Mehaanika. Sirgjoonelise liikumise kinemaatika. Ühtlane liikumine 2 x - x0 5t v= t , seega v = t . m v=5 Kiirus on seega s . Vastus: Punkti kiirus on 5 m/s. 4. Mööda x-telge liigub kaks punkti, üks vastavalt võrrandile x1 = 10 + 2t, teine vastavalt võrrandile x2 = 4 + 5t
Joy Division Compiled by Artur Kass Background information Originallynamed Warsaw Formed in 1976 in Salford, Greater Manchester Genre rock, post punk Active in years 1976-1980 Members From left: Stephen Morris Peter Hook Ian Curtis Bernard Sumner http://en.ikipedia.org/wiki/File:Joy_Division.JPG Post-punk The genre retains its roots in the punk movement but is more introverted, complex and experimental. Other post-punk bands: The Cure, U2 (early) Albums Unknown Pleasures (1979) Closer (1980) Love Will Tear Us Apart
Ajakirjanik ja Saabi müügiesindustest USA-s 1945. a. abiellus esimest korda 1979. a. abiellus teist korda 1984.a. Üritas end tappa 2007. aastal suri ajutrauma tüsistustesse Tegelased Billy Pilgrimit(peategelane) Valencia Merble Barbaba Robert Roland Weary Edgar Derby Billy Pilgrim(1922-1976) Sündis 1922 Iliumis Habemeajaja poeg Naljaka välimusega Pikk vibalik Lõpetas Iliumi keskkooli Käis Iliumi Optikakooli õhtukursustel Ta isa sai jahiõnnetuse läbi surma Suri 13. veebruaril 1976. aastal Sündmused Sõdis 2. maailmasõjas 13 veebruar 1945 Dresden 1967. aastal lendav taldrik 1968. aastal lennuõnnetus Oma arvamus Aitäh kuulamast!
Ajaloo referaat Otepää Gümnaasium 10a klass Mikko Buht Otto Tief Sõjaväelane Poliitik Haridus Peterburi Ülikool Tartu Ülikool Teenistuskäik sõjaväes 1916 Riia rinne 1918 Piirivalve Valitsuse teenistus Kalevlaste Malev 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes Poliitiline tegevus 1917 valiti Tief XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks Riigikogu liige 1927 töö- ja hoolekandeminister Otto Tiefi valitsus Otto Tiefi Valitsus Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief Haridusminister ··Arnold Susi Kaubandus- ja tööstusminister ··Rudolf Penno Kohtuminister ··Johannes Klesment Põllutööminister ··Kaarel Liidak Rahaminister ··Hugo Pärtelpoeg Sotsiaalminister ··Voldemar Sumberg Teedeminister ··Johannes Pikkov Välisminister ··August Rei Otto Tief 1944-1976 10 oktoober 1944 Otto Tief vangistati Pärast ...
Apple Karl Oskar Haak, Kaspar Kolk 10B Sissejuhatus Riistvara, tarkvara, tarbeelektroonika Macintoshi arvutid, iPod, iPhone, iPad Mac OS X, iTunes, iLife, iOS iWork, Aperture, Final Cut Studio, Logic Studio Andmed 425 poodi (juuni 2014) Peakorter - Apple’i linnak, Cupertion, California, U.S. 98,000 töötajat (2014) Müügitulu - US$ 182.795 billion (2014) Kogu vara - US$ 231.839 billion (2014) Ajalugu 1. aprill 1976 Steve jobs, Steve Wozniak, Ronald Wayne Apple I (1976 juuli) 3. jaanuaril 1977 - aktsiaselts 9. jaanuar 2007 - nimemuutus SWOT – Tugevused ja nõrkused Hind Innovatsiooni Brändi tuntus ja puudus maine Uute toodete Reklaam pealesurumine Kvaliteet ja disain
KUUBA Kuuba Vabariik ● República de Cuba ● Hispaania keel ● Pindala: 110 860 km² ● Rahvastikutihedus: 101,6 in/km² ● Rahvaarv: 11239000 ● Pealinn: Havanna ● Rahaühik: peeso Kuuba Kuuba lipp Kuuba vapp Havanna ● Havanna on Kuuba pealinn ● Pindala: 721 km² ● Elanikke: 2 106 146 (2012) ● (hispaania) Ciudad de La Habana ● Linn on asutatud 1515.aastal ● Vanalinn on UNESCO nimekirjas El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäi...
On andnud välja 6 CD-d. Kava nägi välja järgmine: 1. Vaatus: 1. Intermezzo No. 1 1975 2. Wonder (Departure) The Album 1997 3. Summer Night City 1978 4. Does Your Mother Know VoulezVous 1979 5. She's My Kind Of Girl 1969 6. Take A Chance On Me The Album 1977 7. Lay All Your Love On Me Super Trouper 1980 8. Ring Ring Ring Ring 1973 9. The Name Of The Game The Album 1977 10. When I Kissed A Teacher Arrival 1976 11. The Winner Takes It All Super Trouper 1980 12. Gimme! Gimme! Gimme! (A Man After Midnight) 1979 2. Vaatus: 1. Hole In Your Soul The Album 1977 2. On And On And On Super Trouper 1980 3. Danceing Gueen Arrival 1976 4. Like An Angel Passing Through My Room The Visitors 1981 5. Money, Money, Money Arrival 1976 6. Knowing Me, Knowing You Arrival 1976 7. Voulez Vous Voulez Vous 1979 8. Super Trouper Super Trouper 1980 9
ehk lauldakse sama meloodiat mingis intervallis, akordid, klastrid, burdoonid). 5. Nimeta Tormise rahvaviisidel põhinevaid laulutsükleid ! (min 3) Hiidtsükkel "Eesti kalendrilaulud" ja selle alltsüklid “Mardilaulud”, “Kadrilaulud”, “Vastlalaulud”, lisaks hiidtsükkel "Unustatud rahvad"... 6. Mis aastal ja kus sündis Arvo Pärt? Arvo Pärt sündis 1935 Paides. 7. Kuidas jaguneb Arvo Pärdi looming? Loomingu võib jagada kahte perioodi: - teosed enne aastat 1976 Kaasaegsele muusikale iseloomulikud tehnikad - dodekafoonia (12-toontehnika), collage, sonoristika (kõlavärvimuusika), neoklassitsistlikud jooned - ja otsingud. tšellokontsert "Pro et contra", "Collage teemal B-A-C-H", “Credo” - teosed pärast aastat 1976 ehk nn tintinnabuli stiilis teosed Arvo Pärt püüdis leida väljendusvahendit vaimse tasakaalu edasiandmiseks (mis oli olemas vanamuusikas) ning leidis, et saladus peitub ühehäälsuses. Otsingute jätkudes tuli Pärt esile
HIINA IX klass 1949 ■ Kuulutati välja kommunistlik rahvavabariik ■ Partei esimees- Mao Zedong ■ Viisaastakuplaanid ■ Maoism (1) Maoism ■ Kommunistliku õpetuse suund ■ Terror ■ Allumine kommunistliku partei diktatuurile ■ Madal elatustase (2) 1958, 1966-1976 ■ Suur hüpe ■ Kultuurirevolutsioon ■ Kaos ■ Kodusõda ■ Hoop haridusele ■ ■ (3) 1976 ■ Mao surm ■ Uued ümberkorraldused ■ Turumajandus ja selle põhimõtted ■ Tihedamad sidemed lääneriikidega ■ ühelapsepoliitika ■ (4) 1980 ■ Näljahädadest saadi jagu ■ Majandus arenes ■ Demokraatia suruti maha (5 ) Hiina tänapäeval ■ Majandus on viimastel aastatel olnud mitmetele suurtele riikidele eeskujuks ■ Majandus kasvab erakordse kiirusega
"Mulle on alati meeldinud pingviinid ja kui ma olin mõned aastad tagasi Canberra's koos Andrew Tridgell'ga, siis käisime kohalikus loomaaias. Seal oli üks raevukas pingviin, kes hammustas mind ja nakatas mind "pingviinitus". "Pingviinitus" hoiab sind ööläbi ärkvel ja mõtled ainult pingviinidele ja tunned armastust nende poolt. Seega, kui Linux vajas maskotti, esimene asi, mis mu pähe tuli, oli pilt sellest majesteetlikust pingviinist". Apple logo lugu Apple Computer Inc. asutati 1976 .a. Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne poolt. 2007a. eemaldati firma nimest sõna "Computer". Esimene Apple'i logo disainiti 1976.a Ronald Wayne'i (mõnikord nimetatakse teda ka Apple'i kolmandaks loojaks) poolt. Logol kujutati Isaac Newton't istumas puu all, õun rippumas tema pea kohal. Newton logo: 1976-1976 Eespool olev logo oli kasutusel ainult aasta, kuni Steve Jobs tellis graafikadisainer Rob Janoff'lt uue logo, mis oleks teistsugune, mis oleks moodsam. Janoff`i lõplik
Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikeskuse Sinimandria teatrijuht - 1993 1995 Pärnu Endla teatris - alates 1995 Vanemuise teatri draamanäitleja Tunnustus: - 1976 ENSV teeneline kunstnik Filmid, telelavastused, kuuldemängud: - mänginud filmis ,,Lindpriid" (1971) - mänginud telelavastuses ,,Koerad" (1968) - mänginud kuuldemängus ,,Võitlus" (1978) Varasemad rollid Vanemuises:- Lysander William Shakespeare ,,Suveöö unenägu" (1965) - Phaethon Mati Unt ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) - Prints Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" (1969) - John Hale Arthur Miller ,,Saalemi nõiad" (1969) - Mati Johkem
• Õppis õigusteadust (õigusajalugu, ladina keel) • Peterburgi naasmisel õppis kirjanduslugu Looming • 1912 - "Õhtu“ – armastusluule, “Laul viimsest kohtumisest” • 1914 - "Palvehelmed“, luuletused A. Blokile • 1917 - "Valge parv" • 1921 - "Teeleht" • 1922 - "Anno Domini MCMXXI" • 1940 - "Kuuest raamatust" • 1958, 1961 - "Luuletused" • 1965 - "Aja jooks" • 1967 - "Reekviem" – Stalini vastu • 1976 - "Luuletused ja proosa" • 1976) - "Luuletused ja poeemid" • Ahmatova luuletusi võrreldakse Marie Underi omadega • Sügavatundeline, külm, vaoshoitud luulekeel, luules esineb autobiograafiat, psühholoogilist pinget, detaile, dialooge, argikeelt • 1922–1940 - luuletusi enam ei trükitud – kommunistlike võimukandjate jaoks ühiskondlikult liiga privaatsed, mürgitab noorsugu – Religioossed, müstilised – erootilised
Looming · "Aomaastikud" (1962) · "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962) · "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud: Mana 1969, nr. 36) · "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968) · "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6) · "Klaasmaastikud" (1971) · "Paani surm ja teisi luuletusi" (1976) · "Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980) · "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986) · "Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984) · "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965) · "Kolm Lydiat" (1997) · "Haukamaa laulu'" (1999) · Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule. · "Antillide luulet" · "Austraalia novelle" · "Caspar Hauser ehk Südameleigus" Jakob Wassermann
uuesti lõhnama. 1957 4 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross 03.02.2011 http://www.epl.ee/artikkel/285220 03.02.2011 http://www.annaabi.com/materjal-35582-jaan-kross-referaat 03.02.2011 Kross J. ,,Söerikastaja", kirjastus ,,Eesti Riiklik Kirjastus", Tallinn 1976, lk 62 Kross J. ,,Söerikastaja", kirjastus ,,Eesti Riiklik Kirjastus", Tallinn 1976, lk 72 Kross J. ,,Söerikastaja", kirjastus ,,Eesti Riiklik Kirjastus", Tallinn 1976, lk 83
Benjamin Britten ,,Teejuht noortele orkestri juurde" Indrek Tõkke 12. Klass 2014 Benjamin Britten 22. 11 1913 - 4. 12 1976 Inglise helilooja ja pianist Teda peetakse Inglismaa suurimaks heliloojaks pärast Henry Purcellit Helilooja hariduse sai Londoni Kuninglikust Muusikakolledzist 1948 asutas Britten Aldeburghi festivali 1976 sai ta eluaegseks peeriks. Paljude teiste autasude seas sai Ta Teenete ordeni, seda kolmanda heliloojana Inglismaa ajaloos Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Arvo Pärt Keit Arula & Kadri Talvik Elu 11. september 1935 Paide Tuntud isikupärase kompositsioonitehnika ja nn tintinnabuli- tehnika poolest Rakvere Muusikakool Ille Martini klaveriklass 1963 Tallinna Riiklik Konsevratoorium(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri õpilasena 1958- 1967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina, hiljem jäi vabakutseliseks Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja 2005-... 1980 emigreerus NKL'ist Elas aasta Viinis, hiljem Lääne- Berliinis Alates 2005. aastast tagasi Eestis Looming Saab jagada kahte eriilmelisse perioodi Ere omanäoline heliloojaisiksus Alguses neoklassitsistlik Kaks sonatiini ja "Patiita" Esimene orkestriteos "Nekroloog" (1960) Sellest perioodist tuntuim orkestriteos "Perpetum Mobile" (1963) Looming 1960. a keskel hakkas kasutama nn kollaazitehnikat "Collage teemal B-A-C-H" (1964) Murranguks võib lugeda III sümfooniat (1971) 1976. a tintinnabul (lad k kellukesed) Staat...
40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 Joonis 2 Abortide arvu Ahel - ja alusindeksi dünaamika Eestis 1970-2008 1,100 1,000 0,900 0,800 0,700 ahelindeks 0,600 alusindeks 0,500 0,400 0,300 0,200 1970 1973 1976 1979 1982 1985 1988 1991 1994 1997 2000 2003 2006 Joonis 2 Abortide arv Eestis 1970-2008, silutud libiseva keskmisega 45000,000 40000,000 35000,000 30000,000 libisev keskmine 25000,000 Abortide arv Eestis
APPLE Apple on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintosh seeria arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Asutatud 1. aprillil 1976 Cupertino's, California osariigis ja 3. jaanuaril 1977. 25. septembri 2010 seisuga oli Applel 46600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutise, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma. Apple asutati 1. aprillil 1976 Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne'i poolt.Apple I oli käsitsi ehitatud Wozniak'i poolt. Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I 'te hakati müüma 1976
Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAAD-Stipendium (Das Stipendium des Deutschen Akademischen Austauschdienstes) Berlin 1996 Spender-Trust-Stipendium 2000, Inglismaa Albert Koechlin Stiftung-Stipendium 2003, Shveits. Teosed Leopold aitab linnameest. Lasteraamat. Tallinn. Eesti Raamat. 1976 Leopold. Lasteraamat. Tallinn. Eesti Raamat. 1974
Apple Ney-Lii Soomets STEVEn paul JOBS Lapsendatud Keskkooli ajal külastas loenguid mis toimusid HP( Hewlett-Packard ) kontoris. 1972. aastal suundus õppima Reed`i Kolledzisse. On ise öelnud järgnevalt: Kui ma ei oleks neid loenguid külastanud, siis ei oleks Mac omanud mitmeid erinevaid fonte, proportsioonis tähevahesid jne. STEVE WOZNIAK Käsitsi ehitatud esimesed arvutid. Suur roll tarkvara loomisel. Lennuõnnetus Juuli 1976 TIMothy d. COOK Liitus 1998.aastal Ülesandeks vastutada ülemaailmse müügi eest. 2007.aastaks äridirektor. APPLE`I ALGUSAASTAD 21-aastane Steve Jobs, 26-aastane Steve Wozniak ja 42-aastane Ronald Wayne asutasid ettevõtte "Apple Computer" 1. aprillil 1976, et hakata müüma arvutit Apple I Arvuti hinnaks 666.66 dollarit. 1977 järgmine arvuti. Hinnaks 1298 dollarit LANGUS Aastast 1978 kuni 1983. Jobs lahkus firmast aastal 1985 suurte erimeelsuste tõttu. 1994
Looming Peale Prantsusmaale kolimist arendas Vasarely välja täiesti oma pildikeele, kus ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve, saavutades uskumatuid optilisi tulemusi. 1933. aastal ilmusid kunstniku töödesse mustvalged kontrastid ning tiigri- ja sebramustrid Vasarely nägi kunstnikus isikut, kes loob algupärase kunstiteose, mille edasiarendused tulevikus saavad avalikkuse loomulikuks osaks. Muuseumid 1970-1996: Vasarely Muuseum Prantsusmaal Gordeses 1976: Sihtasutus Vasarely, Prantsusmaal Aix-en provintsis 1976: Vasarely Muuseum Ungaris Pécs’is 1987: Vasarely Muuseum Ungaris Budapestis Mõju eesti kunstile Vasarely on oluliselt mõjutanud eesti kunsti. Opkunstist oli eriti huvitunud Kaljo Põllu, kuid opi esteetika mõjutas ka meie telekujundusi ja selle motiivid tungisid rõivamoodi. Vasarely näitused Eestis: 1. 1990.a Kadrioru lossis 2. 2001.a Pärnu uue kunsti muuseumis. 3. 2008
Autasud Breznev armastas väga autasusid. Paljude riikide medaleid ja ordeneid anti talle kokku 114. Sealhulgas laskis ta endale annetada 4 Nõukogude Liidu kangelase aunimetust (keegi teine peale Georgi Zukovi neid nii palju ei saanud) ja Lenini rahupreemia. Kangelasenimetused · 17. juuni 1961: sotsialistliku töö kangelane · 18. detsember 1966: Nõukogude Liidu kangelane (Kuldtähe medal nr 11230) · 18. detsember 1976: Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 97) · 19. detsember 1978: Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 5) · 18. detsember 1981: Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 2) Sotsialistliku töö kangelase aunimetuse sai ta "teenete eest raketitehnika arendamisel ja kosmoselaev-tehiskaaslasel Vostok sooritatud nõukogude inimese eduka kosmoselennu tagamisel". Nõukogude Liidu kangelase aunimetused sai ta sünnipäevade puhul. 1966
alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a aga Igor Garsnek. Kuna klahvpillidemängijate sulest tuli enamik originaalloomingust, siis nende vahetumisega kaasnesid ansambli muusikas alati märgatavad stiilimuutused. Erinevail aastail on Rujas mänginud palju eesti tippmuusikuid: lisaks eelnimetatutele ka Priit Kuulberg, Ivo Varts, Toomas Rull jt. Ruja mängis enamasti omaloomingut ja kasutas laulusõnadena sageli eesti luulet,
Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Looming Mati Unt on 1960.-1970. aastate eesti proosa silmapaistvamaid uuendajaid, põlvkondliku elutunnetuse siiras ja protestimeelne väljendaja.
Hakkas huvi rahvaviiside vastu tundma peale üht Kihnu pulma. Propageeris regilaulu kuni oma surmani. Tormis väitis, et rahvaviisid kasutavad hoopis teda.Püüdis rahvalaule vahendada rahvale 6. Nimeta Tormise rahvaviisidel põhinevaid laulutsükleid ! ,,Eesti kalendrilaulud", ,,Unustatud rahvad" 7. Mis aastal ja kus sündis Arvo Pärt? 1935.a Paides 8. Kuidas jaguneb Arvo Pärdi looming? Too mõlema perioodi kohta paar näidet! 1)Teosed enne aastat 1976: kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid(dodekafoonia,sonoristika, kollaaz), nt ,,Credo", kollaaz teemal B- A-C-H 2) Teosed pärast aastat 1976:otsingud viisid keskaja muusikani, leidis, et saladus peitub ühehäälsuses, tintinnabuli stiil ,,Aliinale", ,,Tabula rasa" 9. Kuidas nimetatakse Arvo Pärdile maailmakuulsuse toonud stiili ja mida see tõlkes tähendab? Tintinnabul- lad.k kellukesed 10.Kuidas jõudis Arvo Pärt oma stiilini
Enn Nõu Ago Hollo K11 Enn nõu sündis 2. oktoobril aastal 1933 Tallinnas, põllumajandusteadlase ja haridustegelase pojana Elukäik Enn Nõu õppis Tallinna 28. Algkoolis, kuid aastal 1944 põgenes tema pere Rootsi Ta jätkas oma õpinguid Uppsala Ülikoolis aastatel 1953- 1961 kus ta õppis arstiteaduskonnas 1978 aastal omandas ta meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ning dotsendina Uppsala Ülikoolis. ( Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma ) Enn Nõu valiti aastal 1966, 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Aemike Kogusse 29. detsembril 1957 aastal abiellus Enn Nõu Helga nõuga, kes on eesti kirjanik ja õpetaja Nad elavad praegu Rootsis edasi ja jätkavad oma loomingulist tegevust Looming Enn Nõu on kirjutanud 13 teost ja ta on kaasautoriks ajalooartiklite ja dokumentide koguteosele ...
all kirjutas ta ka 6 armastusromaani, kuid need erilist tähelepanu ei pälvinud. Kirjaniku tuntumad krimiromaanid on „Roger Ackroydi mõrvamine“, „Süüdistuste tunnistaja“, „Mõrv idaekspressis“, „Surm lõpetab kõik“, „Vildakas maja“, „Surm niilusel“. Tema näidendit „Hiirelõks“ on mängitud Londoni West End’i teatris alates 1952. aastast kuni tänapäevani rohkem kui 24000 korda. Agatha Christie elas 85-aastaseks. Ta suri 12. jaanuaril 1976. aastal Inglismaal Oxfordshire’is Wallingfordi linnas.
Jaan Rekkor Pärnukudseharidus keskus Käroli Rand PT-13 Elulugu Jaan Rekkor (sündinud 3. aprillil 1958) on eesti näitleja. Ta lõpetas Märjamaa Keskkooli 1976. aastal. Õppis aastatel 1976–1978 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend). Samast aastast alates on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmides ja seriaalides. Alates 2009. aastast mängib Jaan Rekkor seriaalis "Kättemaksukontor" politseitöötajat Rein Pihelgat. Töötanud 1982. aastast Pärnu Endla näitleja Alates 2005
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
