50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wooODy
Õppematerjali autor
oli selle üksuse ülema abi. Vabadusristi II/3 kavaler. · 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes · Poliitiline tegevus: · 1917 valiti Eesti rahvusväeosade moodustamisel XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks · 3. ja 5. Riigikogu koosseisu liige · 1927 töö- ja hoolekandeminister · 1928 kohtuminister · 18. septembril 1944 moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse Eestis nn Otto Tiefi valitsuse. Valitsuse algkoossseis nimetati ametisse 18. septembril 1944 ja astus ametisse 20. septembril 1944, kuid vastav Riigisekretäri teadaanne on dateeritud 18. septembril 1944. · Otto Tiefi Valitsus: · Otto Tiefi valitsus oli viimane seaduslik Eesti Vabariigi valitsus Eestis enne taasiseseisvumist. Valitsus formeeriti Eesti poliitilisi erakondi ühendanud Eesti Vabariikliku Rahvuskomitee liikmetest. 18. septembril
Saksa Landwehrdivision juht. · Julius Kuperjanov - oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. ( Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda, Paju lahing) · Vladimir Lenin - oli Venemaa bolsevikejuht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. · Wilhelm II - oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Ta soovis valitseda oma riiki sisuliselt absolutistlikult. · Otto Tief - oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. 18. septembril 1944 moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse Eestis nn Otto Tiefi valitsuse. · August Rei - oli Eesti poliitik ja diplomaat. 1914- 1917 Esimeses maailmasõjas oli August Rei suurtükiväeohvitser Peterburi kindluses. · Otto Strandman - oli Eesti poliitik jadiplomaat. 1924 võeti
Järgmine seaduslik Vabariigi Valitsus astus ametisse 18. septembril 1944 ja alles sellest ajast lõppesid seaduslikult Jüri Uluotsa valitsuse volitused. 2. 1. detsembril 1943 nimetati Johan Holbergi ametlikult Sõjaministriks ja ta ise väitis hiljem, et oli astunud seaduslikult ametisse, kuid pole teada, millal. Samuti pole teada, millal ta ametisse nimetati. 3. 20. aprillil 1944 nimetati Alfred Maurer ja Otto Tief Peaministri asetäitjateks ja ministriteks. Pole teada, millal, kui üldse, nad sellistena ametisse astusid. KIRJANDUS · "Prof. Jüri Uluotsa mälestusraamat". Stockholm 1945; selle raamatu ühe artikli taastrükk: Edgar Kant, "Jüri Uluots Tartu Ülikoolis ja eesti teaduses" Akadeemia 1990, nr. 1, lk. 317 · Hannes Walter, "Jüri Uluots 18901945" Looming 1990, nr. 1, lk. 102109 · Mart Laar, "Jüri Uluots aastal 1944" Looming 1990, nr. 4, lk
kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane. Johannes Vares - Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus[1], ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast. Eesti NSV teeneline kirjanik 1945 Otto Tief - Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Uusküla, Rapla vald 5. märts 1976 Ahja, Põlva rajoon) oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal. 1917 valiti Eesti rahvusväeosade moodustamisel XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks 3. ja 5. Riigikogu koosseisu liige
Ajalo o line s ündmus Ee s ti po liitika 1910-1940 Te gi: Juhe ndaja: 1910 Noor Ee s ti liikumine · Tartus kokku tulnud noorte rühmitus · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - Kerem, August Töö-
Kool Nimi Klass KAAREL EENPALU Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................... 3 2. Haridus .......................................................................................... 4 3. Sõjaväeline tegevus ........................................................................... 4 4. Poliitiline tegevus ............................................................................. 4 5. Talupidamine .................................................................................. 5 6. Muud ametid ................................................................................... 5 7. Ühiskondlik tegevus ........................................................................... 5 8. Tunnustused .................................................................................... 6 9. Teosed ............
pätsi autoritaarne võim ● erakonnad ○ põllumeeste kogud (jõukam talurahvas, päts, laidoner, teemant) ○ eesti rahvaerakond (lõuna-eesti rahvuslikud, intelligents, linnakodanlus, Jakob Vestholm) ○ rahvaerakonnast 1919 eraldunud kristlik rahvaerakond (polnud rahul kristliku moraali nõrgenemisega Johan Kõpp, Jaan Lattik, HRahamägi) ○ eesti tööerakond (väikekodanlus, otto strandman, ants piip) ○ 1923 tööerakonnast eraldunud asunike koondis (väikemaapidajad, otto tief) ○ eesti sotsialistlik tööliste partei (kultuuritegelased) ○ eestmaa kommunistlik partei ○ 1929-1933 majanduskriis - 1931 erakondade liitumine ● 1933 vapside põhiseadus ○ jõustus 1934 jaanuar ○ riigivanema kandidaadid J. Laidoner, kpäts, august rei, andres larka(vapside esindaja)
Mälestused ja tähelepanekud Eesti külaelu arenemisel pärast 60-daid aastaid" (Tallinn 1914), ,,Estland, die esten und die estnische Frage" (Olten 1919, tõlgitud ka prantsuse ja itaalia keelde), ,,8- tunniline tööpäev" (Tallinn 1924). Eesti ühiskondliku mõtte arengu ja sotsiaalse liikumise ajaloos on Martnal, kui Eesti sotsiaaldemokraatia rajajal tähtis koht. Mihkel Martna suri 23. mail 1934 Tallinnas. 3 OTTO (AUGUST) STRANDMAN Otto Strandman on sündinud 18. november 1875. aastal Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kooliõpetaja ja vallakirjutaja kolmas poeg sai ristimisel nimeks Otto August. Alghariduse omandas ta isa käe all, jätkates haridusteed Rakvere linna-koolis (1886-88) ning mitmes Tallinna ja Peterburi gümnaasiumis. Küpsuseeksami sooritamisele 1896 (eksternina) järgnes kolm aastat tööd ametnikuna Riigipanga Tallinna kontoris ning üliõpilaspõli Tartus ja Peterburis.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid