Ardu Kool Orienteerumine Referaat Juhendaja: Regina Reiljan Koostaja:Raili Liiva 9.klass. Ardu 2011 Sisukord 1. Ajalugu 2. Oriendeerumisest lähemalt 3. Kasutatud kirjandus Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950ndatel aastatel.
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
Estetism Elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale. Arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kõrgem tegelikkus Eetika asemel on tähtis esteetika. Ilus on parem kui hea. Eesmärk on taltsutamata meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree." Ernest Hemingway (1889-1961) 20.s Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid omal ajal. Sündis Chicago eeslinnas Oak Parkis. Looming oli avatud modernistlikele vormiuuendustele Suhtumine ellu- humaanne, eetiline. Teostest võib leida eksistentsiaalseid varjundeid. Proosa stiililises eripäras leidub sarnasusi biheiviorismi meetodiga- fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet, anda edasi hingeelu. Tema arvates...
VIRGINIA A. HENDERSON VIRGINIA A. HENDERSON Sündis 30. nov 1897 Kansases Lucy Abbot Hendersoni ja Daniel B. Hendersoni tütar Sündis pere kaheksast lapsest viiendana Teda nimetatakse kaasaegse õenduse legendiks Oli mõjukas meditsiiniõde, teadlane, teoreetik ja kirjanik Suri 1996. aastal olles 98 aastane HARIDUS, TÖÖ 1918. aastal astus Virginia Washingtoni sõjaväelisesse õenduskooli 1924. aastal nõustus võtma vastu oma esimese töö õpetajana 1931
Muusikaajalugu- Johannes Brahms 1. Slaid Johannes Brahms 2. Slaid Johannes Brahms on Saksa helilooja. Ta sündis Hamburgi linnas aastal 1833 ja suri aastal 1897 Viinis. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele nii hästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu
demograafilised üldtendentsid, mis Euroopa teiste päris rahvaloendused. Pärast mõningaid proovi ja rahvaste juures, täpsemalt öeldes Lääne, Kesk ja osalisi loendusi üksikutes linnades, kihelkondades PõhjaEuroopas. Seejuures erines Eesti ning mõisates sai 1881. aastal teoks Baltimaade arenguspetsiifika selgesti Venemaa ja enamiku Ida rahvaloendus, 1897. aastal toimus aga esimene Euroopa maade omast. ülevenemaaline rahvaloendus. 19. sajandi keskpaiku algas Eestis sarnaselt Rahvastiku loomuliku liikumise abiellumuse, enamiku LääneEuroopa maadega demograafiline sündimuse ja suremuse algandmed pärinevad
linnud flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud, armastati ka salamandrit, vähki ja krabi. · Värvigamma erilise au sees olid violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised, eriti paabulinnuvärvid. LAMP, LOUIS COMFORT TIFFANY USA Henry van de Velde bürootolo Gustave Serrurier-Bovy Kortermaja Castel Beranger. Hector Guimard. Pariis Hector Guimard, Castel Beranger Sotlane Charles Rennie Mackintosh 1897. aastal esimene maja koos interjööriga- Glasgow Kunstikool Loobus vanast segavast vormist Sanitaar- ja vendilatsioonitehnika 1897. aastal Miss Cranstoni teemajad Värvitud seinu kattis tavaliselt kõrge tume või hele puupaneel, mida võis ilmestada juugendlikult stiliseeritud dekoor, laekonstruktsiooni talastik oli jäetud nähtavaks Uksi, aknaraamistusi, valgusteid, mööblit, läbis ühe kindla elemendina ruudu motiiv Glasgow kunstikool
Akseli Waldemar Gallen-Kallela (1865-1931) Referaat Koostaja: Kai Mänd Lihula 2010 A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioon...
Akseli Gallen-Kallela 26. V 1865-7. III 1931 A. Gallen-Gallea on soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881- 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja a-st 1884 Pariisis Academie Julian`is, kus sai mõjutusi J. Bastien- Lepage´i loomingust. Lisaks on A. Gallen-Gallea illustreerinud raamatuid ja sinna holka kuulub ka mõni eesti kirjaniku raamat. Nt: A. Kivi ,,Seitse venda" (ENE 3 FILM- ISSÕ, K. Keskküla, P. Tetsman, M. Ummelas) A. Gallen-Gallea maalid olid alguses realistlikud hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala -ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. Tuntuimad teosed on: Kullervo needus Lemminkäise ema · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885)...
oktoobril suri kopsupõletiku tagajärjel. Panus Eesti muusikasse Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas: esimene sümfooniline helitöö avamäng "Julius Caesar" (1896) esimese kantaadi "Johannes Damaskusest" (1897) esimese klaverikontserdi d-moll (1897) esimese klaverisonaadi (1897) esimesed polüfoonilised helitööd (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d- moll 1898) esimese keelpillikvarteti d-moll (1899) esimese oratooriumi "Joonase lähetamine" (1909) esimese programmilise helitöö "Walpurgi burlesk" (1910) esimesed arvestatavad klaveriteosed Loomingule iseloomulik Loomingus püstitas ta kaks põhilist eesmärki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose "Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika ...
Aleksander Läte Koostas: Anni Saharov ELULUGU Sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Tartumaal Aakre vallas Pikasilla külas. Helilooja ja pedagoog. Professionaalne muusikakriitik. Taimetoitlane. Dirigent. Suri Tartus 8. septembril 1948. aastal. Sündis kõrtsmiku peres. Lapsena kuulas rohkesti kõrtsipillimeeste rahvalikke lugusid ja nautis nende laule. 8-aastaselt kingiti talle kohaliku mehe tehtud pill. Haridustee ning töökohad 1873 astus Rõngu kihelkonnakooli. 1876 astus Valga J.Cimze Õpetajate Seminari. 1879-1883 töötas kooliõpetajana Puhja kihelkonnakoolis. 1883-1895 töötas kooliõpetajana ja köstrina Nõos. 1895-1897 jätkas õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal. 1897-1900 pöördus tagasi Nõosse. Võimalused oma muusikaande arendamiseks avanesid Rõngu kihelkonnakoolis. Ta otsustas pärast kihelkonnakooli muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda. Asutas Valga seminaris kui ka Nõos koori ja orkestri. ...
Damaskusest" solistidele, segakoorile, orelile ja orkestrile (1897), esimese klaverikontserdi d-moll (1897), esimese klaverisonaadi (1897, millest kahjuks on säilinud vaid Finaal c-moll), esimese keelpillikvarteti d-moll (1899), esimese oratooriumi "Joonase lähetamine" (1909), esimese programmilise helitöö "Walpurgi burlesk" (1910). Tobiase loodud on ka Eesti esimesed polüfoonilised helitööd (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d-moll 1898?) ning esimesed arvestatavad klaveriteosed (Sügispildikesed 1892, Menuett F-duur 1893, Fugett e-moll 1897, Finaal 1897, Humoresk 1903, jt.). Rudolf Tobias sündis Käinas, Hiiumaal 29.mail 1873.a. köstri pojana. Esimest muusikaõpetust sai ta oma isalt, kellelt oli pärinud ka oma muusikalise ande ja huvid. Juba varakult tegi ta katseid komponeerimisega meieni on säilinud tema esimesed heliloomingulised katsetused 1882.a., kui ta oli alles 9-aastane. 1885.a
realistlikud romaanid (1905-1930-ndad), hilisemad sotsioloogilised pessimistliku kallakuga romaanid. Ta on kirjutanud ka hulga vaimukaid novelle, ilukirjanduse kõrval esseesid ja ülevaateteoseid. Kokku küünib Wellsi teoste arv üle saja. 5 Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid ,,Ajamasin" (,,The Time Machine," 1895; eesti k. 1924), ,,Doktor Moreau saar" (,,The Island of Doctor Moreau," 1896), ,,Nähtamatu" (,,The Invisible Man," 1897, eesti k. 1913 ja 1966), ,,Maailmade sõda" (,,The War of the Worlds," 1898; eesti k. 1911 ja 1929), ,,Esimesed inimesed Kuul" (,,The First Men in The Moon," 1901, eesti k. 1929), ,,Õhusõda" (,,The War in The Air," 1908; eesti k. 1914). 6 Veel teoseid ,,Inimjumalad" (,,Men Like Gods," 1923; eesti k. 1968) ,,Ajaloo peajooned" (,,The Outline of History," 1932 eesti k. 1939) ,,Ann Veronica" (1909)
piisavalt palju aega. Esialgu, alustades lugemist, tundub raamat igav ning üpris arusaamatu, kuid pärast raamatu lõpus asetsevat osa "saateks" ning "Compsonid" lugemist, hakkasin aru saama, kuidas seda raamatut mõista. Raamat iseenesest on väga õpetlik, ja mõtlema panev. Seda referaati tehes tundus W. Faulkner huvitav inimene, kellel oli oma arusaam sellest, mis maailmas toimub. 3 W. Faulkneri elulugu W. Faulkner sündis 25.septembril 1897. aastal. New Albanys Mississipi osariigis. Tollal kirjutati nende nime ilma u-ta (Falknerid). Faulkneri perekond ei kuulunud eriti jõukate hulka, aga nad olid üks nimekamaid perekondi lähikonnas ning seda peamiselt kirjaniku vanavanaisale, kolonel William Cuthbert Falknerile, kes oli pioneer, advokaat, raudtee ehitaja, poliitik ning kirjanik. Nad kolisid kogu perega Oxfordi väikelinna, Lafayette'i maakonna keskusesse, kui William oli viie aastane. Keskkool jäi Faulkneril lõpetamata. 1918
. , . 1850- (1844--1919), . , 17 . , , , , «» . , , « », . . , 1862 , , . , , . , , , , . -- , , , , , . : (1863--1947) (1864--1950). 1899 . 1917--1923 -. 1925 . - 1905--1996 (22.05.1866--11.12.1933) (1869--1945) (1871--1906) . . 1897 (1872--1934) (1872--1873) (1874--1875) (1875--1875) (1877--1916) (1879--1944) (1881--1886) (1884--1979) (1888--1895) . , , . - - (M-r «»), , «» . 15 , 1843 , , , , . 1847 - . , , «- ». - , , . , . - ; -- «Esprit des lois» «». , , : . : « , , , --
Referaat Kristjan Raud Ene Zenkevics Kuressaare Gümnaasium 11e Kristjan Raud Elulugu Sündis 22. okt.1865 Viru-Jaagupis Tal oli kaksikvend Paul Raud Ta oli abielus Elvira Tichleriga, kellega tal oli 1 tütar ja 2 poega Oli väga tuntud kunstnik, ka tema vend Paul Raud oli kunstnik aga ta jäi oma suurema venna varju Oli Taru Tütarlastegümnaasiumis joonistusõpetaja On avanud oma stuudiokooli Suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas Õpingud Alustas Koervere külakoolis, edasi Viru-Jaagupi kihelkonna koolis, Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis 1833 läks seminari, kus tutvus kunstiga 1892-1897 õppis ta Peterburis Kunstiakadeemias 1897-1898 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1899 Müncheni kunstikoolis, kus ta hakkas harrastama sümbolisimi, uusromantismi ja juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid A...
koosseis). Kritiseeriti negatiivselt esitust, keegi ei kirjuta, et teos on kehv. Läheb teosega ülikooli rektori juurde. 1912 kutsutakse Berliini konserv-sse asendama üht õppejõudu, 1914 saab Saksa kodakondsuse, on Berliini konservatooriumi täieõiguslik professor. Kehva tervise tõttu sõjaväkke ei lähe, sureb 1918 kopsupõletikku. TÄHTSUS: on 1, kes hakkab eestis kirjutama sümf. muusikat. Esimesena kirjutas: 1)Pet. lõputööks kirjutab 1897 sümf. kantaadi (Tolstoi tekstile) “Johannes Damasuusest”. Kantaat – mitmeosaline suurvorm solistidele, koorile, orkestrile. 2)Klaverikontsete (1897) (klaver+ork). Miina Härma 1864-1941. On Peterburi konservatooriumis lõpetanud organisti eriala, õpetaja oli Homilius. Pärast oli tugev organist, on andnud kontserte ka Saksas ja Venemaal. Oli Tartus muusikaõpetaja. Oli aktiivne koorijuht, pani kokku segakoori (3. laulupidu) võistulaulmiseks
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategel...
hakkas ta 4aastaselt klaverit õppima. Komponeerimisega hakkas Rahmaninov tegelema 16 aastaselt. Professionaalse muusikahariduse sai ta Moskva konservatooriumis, kus õppis esmalt klaverit ja hiljem ka kompositsiooni. 1892. aastal lõpetas Rahmaninov konservatooriumi kuldmedaliga ja tema diplomitööks sai ühevaatuseline ooper `'Aleko'', mis ka hiljem Suures Teatris lavastati. 1897. aastal kutsuti ta Mamontovi ooperiteatrisse teiseks dirigendiks. Samuti 1897. aastal langes helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. 19041907 oli ta juba Moskva Suure Teatri dirigent. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigeerus Rahmaninov USAsse. Siit alates keskendus ta peamiselt klaverimängule ja dirigeerimisele. Pidev reisimine ja kontsertide andmine olid Rahmaninovi tervisele mõjunud. Tal avastati kopsukelmepõletik, närvivalu ja ka vähk. Veebruaris 1943 andis ta oma viimase kontserdi. Looming
Pani aluse eesti sümfoonilise muusika esitamise traditsioonile. 1900 1906 -muusikaline kulminatsioon saavutas tulemusi helilooja ja dirigendina. Muusikaline tegevus sisaldab ka muusika kriitikat. Sümfoonia pluss muusika kriitika on uued nähtused eesti muusika kultuuris. Lapsepõlves puutus ta palju kokku viiuli ja lõõtspilliga. Aakre vallakooli Rõngu kihelkonnakooli läks, kuna seal oli keelpillikvartett. 1897 a. Cimze seminari lõpp. Ta töötas Kuhjas kooli õpetajana. 1895 a. läks ta Bresteni konservatooriumi ning õppis seal 1897 a. erialaks oli loori kompositsioon. Ta kirjutas koorilaule koos instrumentaalsaatega. 1900 a. tegutses Tartus koori ja orkestrijuhatajana. Oli ajalehe Postimehe muusika arvustaja, lisaks klaverisolist ja pedagoog. Sakslaste laulu ja mängu selts Bürgermusse. Sajandi algul asutati Eesti Üliõpilaste Selts. 19 novembril toimus esimene sümfoonia
Referaat Johann Laidoner Autor: Mari-Liis Vilgelm Väike-Maarja Gümnaasium 2008 Sõja käik 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Väietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johann Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1...
Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi muusikadirektor 9 sümfooniat ja orkestrisaatega laulutsüklid “Poisi võlusarv” Richard Strauss (1864-1949) Sündis Münchenis Tegutses terve elu orkestrijuhina sümfooniline poeem – “Don Juan” , “Nõnda kõneles Zarathustra” ooperid – “Salome” ja “Elektra” Max Reger (1873-1916) Saksa helilooja ja organist Impressionism Mõiste pärineb prantsuse maalikunstist (19. sajand)
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjanduse suurim eepik o Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 190...
Anna Haava (Anna Haavakivi) -- (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "L...
Ants Laikmaa . Ants Laikmaa (until 1935 Hans Laipman) was as the 13th child of a poor Estonian family. He attended schools in Vigala, Haapsalu and Lihula. His mother died when he was a child. Laikmaa discovered early his interest in painting. He studied from 1891 to 1893 and 1896/97 at the Düsseldorf Art Academy. From 1897 to 1899 he was working in Düsseldorf. In autumn of 1899 he returned back to Tallinn. From 1900 to 1907 Laikmaa worked as an artist in Tallinn and Haapsalu. Study led him to Belgium, France, Austria, Finland and the Netherlands. 1901 he organized the first ever Estonian art exhibition in Tallinn, 1906 followed by the first art exhibition in Tartu. 1903, he founded a studio in Tallinn. 1907 he founded the Estonian Art Association (Eesti Kunstiselts).
Näitus ''Noorte kujurite ühing Vikerla 1917- 1918'' Rühmitus loodi 1917. aasta 23/26. novembril ja sai tegutsemiseks aega täpselt aasta, kuni Vabadussõja alguseni. Ühingusse kuulusid Balder Tomasberg, Aleksander Mülber, Oskar Kallis, Aleksander Krims, Roman Haavamägi, Välko Tuul ja Paul Liivak. A.Vabbe ja V. Ormissoniga ühte põlvkonda kuuluvad noored ei jätnud maha mingit selgelt sõnastatud programmi. H. Raudsepp on neid sidunud tõekspidamistelt siurulastega ja nende loomingust võib leida jälgi sümbolismist kuni kubismini. Kahjuks on tegemist ,,kadumaläinud põlvkonnaga", sest O. Kallis ja V. Tuul surid paar kuud pärast rühmituse loomist. B.Tomasberg, keda peeti andekaimaks, hukkus Vabadussõjas, A. Mülber kadus 1921. aastal Pariisi, kus tundmatuna 1931 suri. Näitusele on kaasatud veel kaks kunstnikku samuti Vabadussõjas langenud Herbert Lukk ja sõdinud, kuid hiljem meie kunsti tipuks kujunenud Ed.Wiiralt. Esimesed...
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
postimpressionism Paul Cézanne Paul Cézanne (1839 1906) · Prantsuse postimpressionistlik kunstnik · Õppis Aix-en-Provence'i ülikoolis õigusteadust · Õppis Académie Suisse'is ja täiendas end peamiselt Louvre'is · Alustas tumedate pastoossete piltidega, millel oli kujutatud vägivaldseid sündmusi · Hakkas otsima kujutamisviisi, mille kaudu oleks võimalik näidata looduse fundamentaalset olemust · Sai kubistidele eeskujuks · Maalimine mitmest vaatepunktist · Pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele Natüürmort kummutiga (1887) Kaardimängijad (1890-1892) Saine-Victoire´i mägi (1904-1906) Inglisekeelne tekst · Early years and family · The Cézannes came from the small town of Cesana now in West Piedmont, and it has been assumed that their name came from Italian origin. Paul Cézanne was born on 19 January 1839 in Aix-en-Provence, in Provence in south of France. On 22 February, Paul was baptise...
Juhan Aavik Koostasid:Desiree Laanepere Krista Maier Elulugu Juhan Aavik (29.01.1884-26.11.1982) oli helilooja, dirigent ja pedagoog. Juhan Aavik õppis : o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu 1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent. 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori. Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpeta...
põhistruktuuri leidmist. Kujutas mitmeid kordi Sainte Victorie mäge. Pidades värvi kõige tähtsamaks, andis ta vormi edasi värviliste pindadena, nagu kristalli tahkudena. Looming pälvis tunnustuse alles pärast kunstniku surma. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sainte Victoire'i mägi. u. 1897 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sainte Victoire mägi. u. 1897-98 Õpingud 1857. aastast külastas ta Aix-en-Provence'i joonistuskursusi Aastal 1859 alustas Aix-en-Provence'i ülikoolis õigusteadusõpinguid.
Tallinna Püha Vaimu kirik Carin Kameraus MRG 2010 10a Asukoht · Asub Tallinnas Pühavaimu tänaval Püha Vaimu kirik Ajalugu · Kirik ehitati 13.-14. s, kuna Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt · Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik · Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow · Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid · Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev postkontorihoone põlema. Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik (väärtuslikud vitraazaknad purunevad viimseni) · Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget. Sellest suurest kogudusest jäi ...
(. Eesti), -- (. Eesti Vabariik) -- , , - , . ( 294 ), (339 ). , , . . , , . . . , , , - , , . , . XIII . 1523 . , , . 1802 ( ) , . . (, , ). 1869 ; . 1897 83 % ( -- 79,9 %). XIX-XX , . XX - . , , , , .
Eget Lina 10R 18541855 .. 11 9 . 1850 « » .., «» .., « » .., « » ... , , . . 1871 1872 ( 1732), " " 1760 II 1762 1848 1857 , . 1879 1882 . () 1890 .. 1897 . 1881 1887
a 19. ea e e e a . XIX - XX . . . ( , , , , , , , , ). XIX . 1861 . c , , 1820- . , . , 1856 . 1861 . , . . . 18501860 . . 18671868 . . 18801890 . - , . 1897 . 4082 . XX . 44 . , , ae , . e oae a e.
, . 1700--1721 . . , . , 1918 . . 1940 . . 1991 . . 1820- . : (1850) (1861). XIX . - . 1897 . 1,4 . 1920 . 9,3 , 5 . - . 1925 . 11 ( . . ) . . 1940 . 30 . 1950- . . - . . , , . , . , . . « » . , , , . : · - , 13 1890 , , , . · - , , . · - , . · - ,-10(22).4.1899, ], , . (1848-55) . . . 1857- 62 ,
2. juunil 1896 esitab Marconi inglise patendiametile oma leiduse, mille üksikasjad aga hoitakse tervelt poolteise aasta jooksul saladuses. 25. sept. 1896 ilmub Marconi nimi esmakordselt avalikkuse ette ajakirja ,,Electrician" veergudel. Nimelt tuuakse seal ära teade, et noorel itaalia leiduril Marconil on korda läinud luua traadita telegraafiside 1/4 miili kaugusele. Samal aastal saavutab Marconi, tänu Preece'i alatisele hoolitsemisele, Salisbury's ülekandekauguse 1 3/4 miili. 1897. a. kevadel saavutab Marconi saatekauguse 9 miili. Sellest ajast peale on ta tuntud mees ja ajakirjanduses alustatakse reklaami- ja propagandakampaaniat raadioasjandusele. Asutatakse raadiojaamade ehitamiseks aktsiaselts Marconiga eesotsas. Kuid oli ka neid, kes vaatasid asjale üpris skeptiliselt, isegi ironiseerides. Nii ajakirjas ,,Engineer" 12. märtsil 1897 võis lugeda: ,,Senjor Marconil on alles vaid 22 aastat. Ta ei pretendeeri õpetlase nimele. Ta ei ole ka
.............................................. 8 KASTUTATUD KIRJANDUS.................................................................................. 10 SISSEJUHATUS Kristjan Raud oli eesti kunstnik, kes sündis 22. oktoobril 1865. aastal Kirikukülas, Viru-Jaagupi kihelkonnas. Kunsti hakkas ta alles õppima 1893. aastal, 2 kui Kristjan astus Peterburi Kunsti Akadeemiasse. Saanud maalide eest raha, läks ta edasi õppima 1897. aastal Saksamaale Düsseldorfi. Tol ajal ta just unistas maalida aga joonistas ikka söega. 1898. aasta suvel käis ta koos venna Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta Saksamaale tagasi, nüüd juba Münchenisse. Seal hakkas ta tegelema sümbolismi ja uueromantismiga, kujutama tundeid ja meeleoludega. 1903. aastal tuli Kristjan tagasi Eestisse, kuna ei olnud raha et edasi õppida. 1904. aastal lõi ta Tartusse oma nimelise ateljeekooli ehk Kristjan Raua õppestuudio
Aleksander Läte (12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900. aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent. Aleksander Läte sündis kõrtsmiku peres ja sai tänu sellele lapsepõlves rohkesti kuulda rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ta ka ise pilli mängima, alustades viiulist. Rõngu kihelkonnakoolis, kus ta õppis, tegutses koolmeistritest keelpillikvartett ja selle sagedased esinemised avaldasid Lätele sügavat muljet. Ta otsustas muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda ja astus Valga seminari, mille lõpetas 1879. aastal. Seejärel töötas ta kooliõpetajana Puhjas (1879-1883) ning köstri ja kooliõpetajana Nõos (1883-1895 ja 1897-1900). Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. Ta kirjutas oma koorile juba ka ise laule, ent tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes ...
mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. 1896. aastal esines Matisse näitusel nelja oma maaliga, millest üks (,,Lugev naine", 1894) osteti ära riigivõimude poolt. Samal ajal võeti Matisse Rahvusliku Kaunite Kunstide Ühingu (Salon de la Société Nationale des Beaux-Arts) liikmeks, mis andis talle kunstnikuna juurde tublisti enesekindlust. 1897. a. astus Matisse olulise sammu stilistilise vabanemise suunas oma ebatavalise värvivalikuga maaliga ,,Õhtusöögilaud" (,,La Desserte"), mille eksponeerimine Salon-is tekitas väikese skandaali. Järgnevatel aastatel mõjutasid teda enim siiski neo-impressionistid ehk pointillistid (eeskätt nende liider Paul Signac), samuti Cézanne ja van Gogh. 1899. aastal lõpetas Matisse oma tegevuse Salon'is ning hakkas esmakordselt koguma tuntust moodsa kunstiga tegelevates ringkondades
Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut, vaid hoopis kultuuri kustumist ja ärkamisaja meeleolude langust. Ta otsustas sõita Peterburi, kus sai tööle pedagoogina. Peterburis tutvus ta Johan Köleriga, kes soovitas tal minna õppima Kunstiakadeemiasse. Kristjan Raud õppis 1892-1897. aastal Peterburi Kunstiakadeemias, kuid peagi mõistis, et akadeemia on liiga kinni adedemismis. 1897.-1898. aastal astus ta Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle samuti ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi, uusromantismi ning juugendit, hakkas maalides kujutama tundeid. 1904. aastal kolis Kristjan Tartusse, kus hakkas edendama eesti kujutavat kunsti. Ta osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Kristjan Raud jumaldas joonistamist maalimise asemel
KRISTJAN RAUD (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond 19. mai 1943 Tallinn)oli eesti kunstnik. Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suh...
Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep ...
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning ku...
Esimesed jazz orkestrid tekkisid 20.sajandil New- Orleansis Kuid jäzzi eelajaluu ulatub kaugele eelmistesse sajanditesse Töölaulud: · Lauldi ühiselt · Laulsid mustanahalised orjad, kes toodi Ameerikasse alates 16.saj · Hoidis tööl püsivat rütmi · Afro-ameerika muusikavorm Spirituaalid: · Täidavad rütmilised käteplaksud · Tantsuliigutused, vahele hõiked · Vaimuliku sisuga · Vabadust igatsev Bluus: · Nukra alatooniga · Mustanahaliste kannatustest jutustav kurblaul · Kannatustest jutustav, vähemalt algselt Menestrelid: · Otsene Jazz mu. Teerajaja · Rändteatrite esinejad · Valged pakkusid mustade muusikat · 1840-1900 õitseng Ragtime · sümfoonide rohke · valgete autorite poolt loodud klaveripala · 1897- 1917 õitseng
Juugendstiil. Iseseisev töö. 1. Prantsusmaal oli juugendmaali arengu seisukohast oluline Henri de Toulouse- Lautreci looming, kelle 1890ndate plakateid peetakse omamoodi pöördepunktiks. Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch. Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel sveitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet, sakslane Franz von Stuck. 2. Kõige kuulsam juugendkunstnik Venemaal oli juveliir ja kullassepp Carl Fabergé (1846 1920). Fabergé päris venepärase geomeetrilisuse ja lineaarse dekoratsiooni tundlikkuse, mis on tugevasti tuntav tema metalltöödes. Tema küpset stiili mõjutas prantsuse juugend, eriti Lalique`i looming, ning tema kavandid muut...
Muutus populaarseks puit ja gaas pliitide asemel Soojusenergia eraldub voolu läbimise tõttu Kontrollitavad pöördlülititega Suur energiakulu Peab olema maandatud Grupis peab olema elektrivoolukaitselüli Pistikupesa maksimaalne vool peab rakenduma pliidi võimsusele Keraamiline Tasase soojendamispinnaga pliit Inverter muudab voolu sagedust infrapunakiirguseni Kiirgus soojendab toitu Ajalugu 1859, George B Simpson, elektriline soojendi 1897, William Hadaway, automaatselt kontrollitav elektripliit 1905, David Curle Smith, Kalgoorlie pliit Ei olnud populaarsed kuni 1930ndateni Puit, gaas odavamad; piiratud kogus elektrit Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_stove https://et.wikipedia.org/wiki/Pliit#Elektripliit
aastaist alates. Aastail 187175 oli see Euroopa demograafilises üleminekus maa talurahva osas oli see ajavahemikus võib eraldada kaht muutuste tüüpi inglise ja Maakond, linn 1897 1881 Harjumaa 138 260 157 736 Tallinn 50 488 64 572 Paldiski 933 900 Järvamaa 49 760 52 673 Paide 2 000 2 507 Läänemaa 78 380 82 077 Haapsalu 2 884 3 212
KUREMÄE NUNNAKLOOSTER Referaat Sissejuhatus Kuremäe Nunnaklooster on ainuke Eestis tegutsev vene õigeusu nunnaklooster ja see rajati 1891. aastal. Kirik on seal juba aastast 1608. Hetkel elab kloostris üle 100 nunna ja noviitsi (kloostris prooviajal olev nunn). Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel....
Ivan Konev Ivan Stepanovits Konev (28. detsember 1897 21. mai 1973) oli Vene Keisririigi ja NSV Liidu sõjaväelane. NSV Liidu marssal Nooruspõlv Ivan Stepanovits Konev sündis 28. detsembril 1897 Vene Keisririigis Vologda kubermangus Lodeino külas. 1912. aastal lõpetas ta lähedal asuva Setkino kirikukooli. 1914. aastal alanud ilmasõda tähendas halvenenud rindeolude ja 19-aastaseks saanud Konevile 1916. aastal mobilisatsiooni. Esmalt tuli tal läbida õppused. Nende lõppedes sai ta allohvitseri auastme ning saadeti edelarindele. 1918. aastal ta demobiliseeriti. Samal aastal liitus ta bolsevikega.Vene kodusõjas võitles ta Koltsaki ja teiste valgekaartlaste vastu Kaug-Idas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
