Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Referaat Jazz Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus ........................................................................................1 Jazzvokalism.......................................................................................1 Jazzsaksofonism....................................................................................1 Jazzpianism algusaastatel.........................................................................2 Orjade töölaulud....................................................................................2 Misjonimuusika....................................................................................2 Traditsionaalne jazz ...............................................................................3 Ragtime...........................................................
Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist, meloodiapil
JAZZ Kertu Tedremäe ERINEVAD NIMETUSE D 1890. – 1910. Ragtime 1910. – 1920. Bluus 1920. – 1930. Dixieland 1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz Ei saa täpselt noodistada Toetub bluusi heliridadele Suur osa improvisatsioonil IRVING BERLIN Täisnimi: Israel Isidore Baline Sündis: 11. Mai 1888 Venemaa Suri: 22. September 1989 New York NÄITED Irving Berlin: https:// www.youtube.com/watch?v=0Z6z64at9O 4 Teised:
DZÄSS Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks. 1920 sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dizieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzäss
Jazz Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahavamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja neegrite töölauludest ja seda mängiti bordellides. Dzässmuusikas väga palju improviseeritakse. Euroopasse levis dzäss 1920.aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ilme kujundajaks. Jazz on metsik trummi põrin ning 60-ndatel hakkasid usklikud selle muusikastiili vastu võitlema.Eurooplastele meeldis see muusika väga.New Orleans oli dzässi esimene keskus. Jazz toetub blues'i heliastmikule (madaldatakse III ja VII astet) Aastaks 1920 oli jazz läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. New orleansi jazzi esimene, paljuski legendaarne figuur oli kornetist Buddy Bolden.Tema `'Ragtime Band'' inspireeris paljusid nooremaid muus
Free Jazz Iseloomustus ● Tekkis 1950. ja 1960. aastatel ● 1960. aastateni olid jazz-improvisatsioonid küllaltki reeglipärased, peeti kinni orginaalmeloodia pikkusest ja akordijärgnevusest ● Sai oma nime Ornette Colemani album: Free Jazz: A Collective Improvisation järgi. ● Vaba improvisatsioon ● Puudub kindel vorm ja taktimõõt ● Loobuti tavapärasest harmooniast, selle asemel tulid juhuslikud kooskõlad ● Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest Instrumendid ● saksofon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass Cecil Taylor (15.märts 1929- 5.aprill 2018) ● USA pianist ja luuletaja ● Tema muusikat iseloomustab energiline ja füüsiline lähenemine, mille tulemuseks on keeruline improvisatsioon ● https://www.youtube.com/watch?v=KQc f8n
COOL JAZZ Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2015 Sissejuhatus Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai
Free jazz Georgod, AnderoUuk, Marten Von Lilleorg 9.c Ajalugu Free jazz tekkis 1960.aastal Texases. Nimetuse sai ta muusiku Ornette Colemani albumi ("Free Jazz: A Collective Improvisation") järgi. Free jazz purustas dzässirütmi kaks tugisammast (taktimõõdu ja biidi). Biidi asemele tuli pulss ja taktimõõt asendus laiade rütmipinge kaartega. Free jazz 19. ja 20. sajandil tekitas tihti väärarusaama, ning arvati et see muusika väljendab vaid viha, vihkamist ja protesti. Instrumendid Trompet Klave Tromboon Kitarr Saksofon Viiul Tuuba Kuulsad Free jazzi muusikud Cecil Taylor, elas 89 aastaseks (1956-2018) Ornette Coleman, elas 85 aastaseks (1930-2015) John William Coltrane, päris nimi oli John Coltrane, elas 41 aastaseks (1926-1967) Burton Greene,82 aastane,sündis 1937.aastal Midagi huvitavat Algul võeti free jazzi kui vabanemist kõigist Euroopas kujunenud muusikasüsteemidest. Selle s
Kõik kommentaarid