POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus • lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minima...
The Last Judgement The work took four years to complete and was done between 1536 and 1541. David David is a masterpiece of Renaissance sculpture created between 1501 and 1504, by the Italian artist Michelangelo. It is a 5.17-metre marble statue of a standing male nude. The statue represents the Biblical hero David, a favoured subject in the art of Florence. Michelangelo's work ,,David" is located in Florence; Galleria dell'Accademia. Florence Cathedral The Galleria dell'Accademia was founded in 1784 by Pietro Leopoldo. The Galleria dell'Accademia di Firenze, or "Gallery of the Academy of Florence", is an art museum in Florence, Italy. It is the home of Michelangelo's sculpture ,,David" since 1873. The "David" in the Accademia is the original.
VALGUSTUSKIRJANDUS 18. sajand oli valgustusajastu. Valgustus oli vaimne liikumine, mis kujunes välja 18. sajandil Lääne-Euroopas kodanluse ning feodalismi võitluse käigus ja tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis. 1. Võitlesid õiglas...
Reformatsioon Lõputööd peatavad Martin Luther Kirjad, voldikud, Piibli vaimne ja 1520-1600 reformatsiooni 1517. a tõlge religioosne uuen 1524-25 Baueri sõda Philipp Melanchthon antropotsentrilin 1555 Ausburgeri religiooni maailmavaade rahu asendab maailm Vastu reformatsioon tsentraalset vaatepunkti barokk 30 aastat sõda Martin Opitz Luuletus (esimene vanitas = maine 1570 / 1620- mitte Saksamaa Liitvabariik, Andr...
Prantsuse valgustus Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis. - On geniaalne matemaatik ja füüsik. - Kavandas ja valmistas esimese arvuti. - Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale. - 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is": - "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mi...
St. Lawrence River. This was the beginning of the end for French rule in North America. In September 1759, the British attacked the French on the Plains of Abraham and won. The following spring they also conquered Montreal. The British renamed the new French-speaking region Quebec. They allowed the French to keep their Roman Catholic religion, civil law system and language, so that they would not try to break away from Britain. From 1775 to 1784, many British came to the former New France area from south. The people in American colonies were fighting for independence and those people who fled north were the one who wanted to remain loyal to Britain (United Empire Loyalists). Britain created two new colonies: New Brunswick and Upper Canada. New Brunswick was created in 1784. Upper Canada became part of Quebec in 1791. Upper Canada was the English-speaking colony and Lower Canada was the French-speaking colony
Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne...
Tartu again re-opened in Tartu by The bridge was meant as her gift to the permission of town of Tartu. The bridge was completed · 1869 - The first national song the Russian Tsar Aleksander I. and opened for traffic in 1784. festival was held in Tartu The academy in Tartu functioned with It was the first Stone Bridge built in the philosophy, law, theology and medical Baltic. faculties. In the 17th century the future outstanding Swedish scientists Urban The Stone Bridge became one of the
Ta oli pärit vaesest taluperest, kuid tõusis olenemata sellest Hispaania õukonnamaalijaks. Maalima hakkas juba 13-aastasena. 1773. aastal abiellus Francisco de Goya Josefa Bayeu´ ga. Noorpõlve töödest on tähtsamad kartoonid mitmesuguste olustikumaalidega, kokku 43 vaipa. 1775. aastal valiti ta kuninglikku kunstiakadeemiasse Hispaanias. Francisco de Goyast sai kuningale lähedane sõber ja elas koos kuningliku perekonnaga, teda koheldi hästi ning tal oli kõik olemas. 1784. aastal sai Francisco de Goyast isa. Ta pani oma pojale nimeks Francisco Javier Pedro. Aastal 1792 Goya haigestus raskelt. Goya küll paranes, kuid jäi kurdiks. Tänapäeval kahtlustatakse, et see oli mürgistus, mille põhjustas värvipigmentides kasutatav plii. Elu lõpul jäi ta ka pimedaks. 1824. aastal pagendati ta vabatahtlikult Prantsusmaale.16. aprillil 1828. aastal Goya suri. Tema võimas isikupärane looming on nagu sillaks 17.-18. sajandi looduslähedaste
kunstikriitikat, jutustusi ja romaane. Hiline elu 1762. aastast alates oli Diderol kirjavahetus Venemaa tsaarinna Katariina IIga. Tsaarinna ostis ära mehe raamatukogu ja määras ta endale eluaegseks raamatukoguhoidjaks. 1773. ja 1774. aasta talvel peatus Diderot Peterburis. Ta vestles sageli tsaarinnaga ning tegeles "Kõikide teaduste avaliku õpetamise plaaniga", mis oli projekt Venemaa haridussüsteemi reformimiseks. Diderot suri 31. juulil 1784 Pariisis emfüseemi. Kuulsaid tsitaate. On ainult üks kohustus: kohustus olla õnnelik. Kui pole eesmärki, siis ei tehta midagi. Aga ka siis ei tehta suurt midagi, kui eesmärk on tühine. Kasutatud kirjandus. http://en.wikipedia.org/wiki/Denis_Diderot http://www.liberalism.ee/?q=est/liberalism/KES_ON/Denis_Diderot
EDGAR ALLAN POE ,,All that we see or seem Is but a dream within a dream" A Dream within a Dream. · American poet, critic, short story writer · considered the father of the modern detective story · highly lauded as a poet · psychologically thrilling tales examining the depths of the human psyche · born on 19 January 1809 in Boston, Massachusetts · son of actors Elizabeth Arnold Hopkins (1787-1811) and David Poe (1784- 1810) · had a brother and a sister · after the death of his parents was taken in by Frances (d.1829) and John Allan (d.1834) · travelled with the Allans to England in 1815 and attended school in Chelsea · 1820 - back in Richmond · attended the University of Virginia and studied Latin and poetry · enjoyed swimming and acting · became estranged from his foster father after accumulating gambling debts · left school and enlisted in the United States Arm...
3. Miks oli talupoegadele kasulik talude päriseksostmine? Nad said lastele edasi päranadada ja riik ei sanaud neilt talu ära võtta 4. Mida konkreetselt väljendas Roseni deklaratsioon? Väljendas seda et talupojad olid täielikult mõisniku võimu all ja riik ei saanud sekkuda 5. Mis on aadlimatriklid? Rüütelkonna eriline nimekiri 6. Milline maks kehtestati 1780. aastatel Eesti - ja Liivimaal? pearahamaks 7. Milline Eesti linn sai 1784 linnaõigused? võru 8. Kes oli see tuntud kunstnik, kes juhtis palvekirjade aktsiooni? Johann Köler 9. Miks astus rahvas massiliselt vene õigeusku? Sest vene tsaar lubas õigeusku astujatele venemaal maad. 10. Suurim talurahvarahutus 1858? Mahtra sõda 11. Millise kultuuri kasvatamine muutus 19. sajandi 2. veerandist alates ulatuslikuks? Laevaehitamine ja meresõit 12. Mida soodustas talupoegade üleminek raharendile?
DENIS DIDEROT 5. oktoober 1713 Prantsusmaa, Langres 31. juuli 1784 Pariis Denis Kotov KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof(mõtleja), kirjanik, entsüklopedist("Entsüklopeedia" väljaandjad ja kaastöölised) · Tuntumad teosed on "Rameau vennapoeg" ja "Fatalist Jacques ja tema isand,,. Mõlemad on ilmunud ka eesti keeles ANTOINE FRANÇOIS PRÉVOST 1697-1763 KES TA OLI ? · Prantsuse kirjanik · Tuntud ka kui abee Prévost · Tema isa, Lievin Prévost, oli advokaat
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...
suviti ka ooperitrupp. Seal sai ta segamatult eksperimenteerida ja üldse olid seal tema jaoks ideaalsed tingimused. Tema kohustuseks seal oli muusika kirjutamine kontsertiteks ja meelelahutuseks. See oli haydni elu nn romantiline periood. 1779 sai Haydn väga soodsa töölepingu. Nüüd sai ta kirjutada ka väljaspoole õukonda ning tenida nende müügist. 1780-ndatel kohtus Viinis Mozartiga; nad on endid nimetanud headeks sõpradeks ja ilmselt ka teineteiselt õppinud. 1784 Pariisist tellimus kuuele sümfooniale. 1790 Eszterhazy vürst suri ja tema järeltulija, kellel polnud erilist muusikahuvi, saatis kapelli laiali. Pärast õukonnateenistuse lõppu sai kohe mitmeid tööpakkumisi, nende hulgast võttis vastu pakkumise Londonist. See nägi ette 6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamise ning hulgaliselt kontserte. Kontserditsüklit saatis erakordne menu ja Haydnile omistati ka Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraad. Viini naases rikka ja kuulsana, kuid
kiriku juurde; Bengt Gottfried Forselius kooli- ja lirjamees, rahvakoolide õpetajaid ettevalmistava seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa, koolmeister, koori- ja orkestrijuht, Torma laulukoori ja pasunakoori rajaja / raamatud Torma mängo-koor, Tallorahva Süddamerömust /
Valeria Kondratjeva 123313 TABB22 14.02.2013 Neljapäev 14:45 KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784 1) Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus Need tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende kahe teguri oluline erinevus koosneb sellest, et laisksuse puhul inimesel on mugal olla alaealine ja anda võimalust mõelda enda eest teistele ning arguse puhul samm täisealisuse poole ja eestkostja järelvalve välja rebelemine
· aadlimatrikkel- aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. · Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a. ,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt rahvaarvule 3-2 liiget · vallakohus- lahendas talupoegade omavahelisi nõudmisi ja vaidlusi ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus: vaeslaste varanduste
Siècle des lumières Siècle des lumières (prantsuse keeles "valgustamise aeg") Ajajärk Euroopa ajaloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Ajaline piirang: u 1680.aastad kuni 1780. aastad. Nimi pärineb saksa filosoof Immanuel Kantilt (kasutab seda ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis). vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse põhimõtetesse, vähenes usk kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse; Hakati eitama katoliku kiriku dogmasid (tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu
edendamisele Esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike õppetus“ Garlieb Merkel Kirjanik Ühiskonnategelane Estofiil Mõjutatud valgustusest Pärisorjuse kritiseerimine Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem Ymanta - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija. August von Kotzebue Saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht ja Venemaa keisririigi riigiametnik Aastal 1784 asutas A. von Kotzebue Tallinnas asjaarmastajate teatri Euroopas oma kaasajal ning 19. sajandil enim mängitud ja tõlgitud draamakirjanik August von Kotzebue kirjutas vähemalt 211 näidendit, lisaks arvukalt romaane, proosapalu, reisikirju, autobiograafilisi ja ajaloolisi tekste. Eesti kirjanduslukku on Kotzebue läinud peamiselt eestikeelse teatrikirjanduse varaseima virgutajana.
Venemaa ja Lätiga. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asuvad kolm kaunist järve - Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru kuulub piltlikult sõnades roheliste linnade hulka. Linna asutamise ajaks loetakse 21.august 1784., millist daatumit kannab Riia kindralkuberneri allkirjaga dekreet linna asukoha ja nime määramisest. Võru linnas elab seisuga 31.12.2009 13 967 inimest ja maakonnas 37 786 inimest ning linna pindala on 13,2 km². Ajalugu Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna leitud naise kolju, mis kuulub keskmisesse kiviaega (u. IV a.t. e. Kr.), seega umbes 6000 aastat vana. Vanim kolju, mis Eestimaalt seni leitud. Võrumaa
nägi esimest korda ilmavalgust Korsika saarel, Ajaccio linnas aastal 1769. Täna pärines itaalia- korsika juurtega vaesunud aadliperekonnast ja tema tegelik perekonnanimi oli Buonaparte. Kuigivõrd tõsist algharidust noor Napoleon ei saanud, kuid ilmutas juba varakult kiindumust sõjaajaloo raamatutesse. Huvitav on seegi fakt, et enne teda ei ole suguvõsas teada ühtki kaadrisõjaväelast. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis ning astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Kui ta 1796. aastal ausse ja kuulsusesse tõusis, muutis ta perekonnanime paremini kõlavaks Bonaparte'iks. Peatselt oli Napoleonist saanud Lõuna-Prantsusmaal Nice'I linnas paiknev suurtükipatarei ülem. Selleks ajaks olid vanemad komandörid juba veendunud tema kui suurtükiväe- mida tol ajal ei
augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal väikeaadlik Carlo Maria Di Bounaparte ja tema naise Maria Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana . Ta oli pärit vaesunud aadliku perekonnast, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis, ning astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naases ta Korskale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga , Korsika rahvuslaste liidriga. Ta kutsuti piirama Touloni , kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta
klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse Tallinna vanalinna Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kui Eestimaa- ja Liivimaa kubermange hakati tihedamalt liitma muu Vene impeeriumiga. Riigivõimu initsiatiivil ja rahalisel toetusel algas siin intensiivne kroonuehitiste planeerimine. Muuhulgas planeeriti Tallinna ehitada uus hoone kohtuasutuste tarvis, mille plaanid koostas 1784. aastal kubermanguarhitekt Johann Caspahr Mohr. 1787. aasta suvel nõustus kohtumaja ehituse lõpuks ette võtma Rootsi aadlisuguvõsast pärit Hiiumaa mõisnik brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbock (9. X 1744-23. IX 1824), kes sama aasta 20. juulil ehitustegevust ka alustas. Venemaa majandusseis oli aga samaaegselt sõja tõttu Türgiga halvenenud ning seetõttu ei suutnud kubermanguvalitsus ehitusettevõtja ees võetud lepingulisi kohustusi enam täita.
* Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. aastal Browne nn positiivsed määrused * Talurahvas sai õiguse vallasvarale * Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul * Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) * Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi * Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse · PEARAHARAHUTUSED JA PUUAIASÕDA: Puhkesid 1784. aastal peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist Paljudes mõisates jäeti tööle minemata Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega · VENE-ROOTSI SÕDA:
2.Romantism.(18 ja 19.saj.maalikunst) Romantismi on võrreldes klassitsismiga raskem määratleda ja iseloomustada,eelkõige sellepärast,et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused,mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste all. 18.saj.lõpul algas huvi tõus keskaegse rahvaluule vastu kõigepealt Inglismaal(Sotimaal),pisut hiljem Saksamaal(Johann Gottfried von Herder ning kirjanduslik"tormi ja tungi" liikumine). MOOD Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia s...
Prantsusmaa kuulsamad kokad Raidi Mägi KP32 Georges Auguste Escoffier Georges Auguste Escoffier (28. oktoober 1846-12 veebruar 1935) oli prantsuse kokk ja kulinaariaalane kirjanik, kes populariseeris ja ajakohastatas traditsioonilise prantsuse toiduvalmise meetodid. Ta oli pea legendaarne kokkade ning gurmaanide seas ning samuti oli ka sealhulgas üks modernse prantsuse köögi arendajaist. Escoffier töötas välja lihtsaid roogi. Toit pidi olema toit ja selle kuju, maitse ja aroomiga. Ta hakkas kasutama aromaatseid ja tugevaid tooraineid ning vürtse. Ta lõi sadu uusi retsepte, niiet kogu Inglismaa võttis temast mõõtu. Escoffieri nõrkuseks oli Austraalia lauljatar Nellie Melba, kelle auks lõi ta mitmeid erinevaid toite: Toast Melba, ehk kinnised väikesed tordipõhjad, mis on täidetud vähilakkadega ja kaetud parmesanimassiga ning ahjus üleküpsetatud. Peches Melba, ehk vanill...
Talurahvas 17-18 saj ehk varauusajal olid talurahva ühiskonnnakihgid suht ühtsed. Sulane istus pererahvaga ühes lauas, polnd varanduslikku jagunemist. Era-ehk rüütlimõisad, kuulusid baltisaksa mõisnikele. Riigi- ehk kroonumõisad, kus riik rentis neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie. Talupõldudel kasvatati ka teravilja + hernest, naerist, lina. Loomadest musti lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härg, pluss voorirakendisse panemiseks 1 hobune. Vakuraamat- selles peeti arvestust talupoja makstud koormiste eest mõisnikule. Adramaarevisjon- talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigi...
Linnaelaniku pealt oli 1 rubla 20 kopikat (linnas nt palgatöölisie palk oli 4 kopikat). Selleks, et teada palju peab tulema pearahamaksu, selleks hakati korraldama hingede revisjone (loendusi) ( Eestis esimene 1782). 10 hingede revisjon 1857-58 korraldati viimane hingede revisjone). Sinna revisjoni pandi kirja kõik talus elavad inimesed. Pandi kirja ka kellega oli tegemist nt talupoeg, peremehe naine jne. Maal maksis mõisnik maksu ära ja selle eest tõstis ise makse. 1784. aastal talupojad ei lähe teotööle, sest arvavad, kui maksavad ise oma pearaha maksu ära, siis pole vaja tööl käia. Mõisnikud kutsuvad sõjaväeosad kohale. Üks suurem kokkupõrge toimus Räpinas mida nimetatakse puuaia sõda. Selles hukkus 5 talupoega, pärast peksti veel talupoegadele mõistus pähe. Kui 1786 Katariina 2. suri ja tuli Paul 1., asehaldusaeg lõpetati. Taastati Balti erikord, selle eest hakati võtma sõjaväkke sinseid talupoegi.
3.1. kiideti talurahva alandlikku meelt, õhutati kuulekust mõisnikule 4. kirikuõpetaja Firedrich Wilhelm Willmann, populaarsed juturaamatud talupoegade seas EHITUSKUNST 1. Kadrioru loss Tallinnas 1718 (barokkstiil) (ümbritsetud prantsuse stiilis pargiga) 2. jõukuse kasv ukete mõisaansamblite rajamine baltisaksa aadlikel 2.1. Palmse mõis Lahemaal 3. 1770.aastatel KLASSISTSISTLIKUS stiilis arhitektuur Eestis 3.1. 1773. aastal valmis ümberehitatud Toompea loss Tallinnas 3.2. 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus 3.2.1. Katariina II kingitusena Emajõele rajatud Kivisild, Toomemäele ülikooli hooned (professor, arhitekt Johann Wilhelm KRAUSE)
SISSEJUHATUS Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. aoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse.
järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest. Hupel tõlkis E.Wilde kaks käsikirja saksa keelest eesti keelde. Esimese käsikirja, mis kannab pealkirja ,,Lühhike öppetus ", tõlkimist loetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. George Brown Katariina II nimetas Browni 1775. aastal Eestimaa kuberneriks. Brown pooldas Balti erikorda ning samas tahtis parandada kubermangude lihtrahva olukorda. 1784.aastal otsustas ta rajada uue maakonnakesuse Võru linna. Tema initsiatiivil valmis Tartu kivisild ning samuti loodi uue kreisina Paldiski kreis, Paldiski sai 1783. aastal linnaõigused. Browne oli vanimaks elanud Eestit valitsenud inimene, kes suri ametis 94-aastaselt. Johann Georg Eisen Huvitus põllumajandusest, rajas Tormasse puukooli ja aia ning kirjutas eestikeelse aiatööõpiku ,,Kärneri ramat", mis jäi trükis avaldamata. Eisenit peetakse kartulitärklise
fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nüüd hakkasid kroonumõisate ja ka paljud rüütlimõisate talupojad ise maksma pearahamaksu. Kuigi rüütlimõisates oli see rohkem mõisnike kanda, ning selle arvelt suurendasid nad talurahva teokoormisi. Talurahvas sai aga sellest nii aru, et nüüd maksavad nad ise ja siis on teotööst priid. See aga vallandas esimese tõsisema väljaastumiste laine. Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad
fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nüüd hakkasid kroonumõisate ja ka paljud rüütlimõisate talupojad ise maksma pearahamaksu. Kuigi rüütlimõisates oli see rohkem mõisnike kanda, ning selle arvelt suurendasid nad talurahva teokoormisi. Talurahvas sai aga sellest nii aru, et nüüd maksavad nad ise ja siis on teotööst priid. See aga vallandas esimese tõsisema väljaastumiste laine. Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad
Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustusideoloogia eelkäijad elasid juba 17. sajandil, hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida kutsutakse valgustussajandiks. Immanuel Kant ise väitis, et valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest ning püüdlus igas olukorras ise mõtelda. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes,
Hispaania renessansis oli tähtsal kohal romaan. Eriti arendas romaani edasi Hispaania renessanssi ajastu. Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis. 1580 pääses Hispaaniasse tagasi ning hakkas kirjandusega tegelema. Tema esimesed katsetused ei toonud edu, võiks öelda, et need olid halvad. Ta töötas kakskümmend aastat tavalise maksukoguja ning kroonu moonavarustajana, rännates ringi mööda Hispaaniat. Sealjuures pidi ta kaks korda vangis istuma. 1605. a ilmus "Don Quijote" 1 osa, mis tõi talle tuntuse kirjanikuna. Cervantes kirjutas raamatule...
kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et "ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga, poisist saaks hea meremees." 3 2. NAPOLEONI SÕJAD Õpingud Brienne'is lõpetas Napoleon 1784. aastal, misjärel asus edasi õppima Ecole Militaire'i Pariisis. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri tema isa. Sellest tulenevalt vähenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. Nii nagu paljudele teistele tema kaasaegsetele oli ka Napoleonile fundamentaalse tähtsusega
mais võeti ta Brienne-le-Château sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et "ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga... Poisist saaks hea meremees." Õpingud Brienne'is lõpetas Napoleon 1784. aastal, misjärel asus edasi õppima École Militaire'i Pariisis. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri tema isa. Sellest tulenevalt vähenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. SÕJAVÄEKARJÄÄR Touloni piiramine 1793
kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et "ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga, poisist saaks hea meremees." 3 2. NAPOLEONI SÕJAD Õpingud Brienne'is lõpetas Napoleon 1784. aastal, misjärel asus edasi õppima Ecole Militaire’i Pariisis. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri tema isa. Sellest tulenevalt vähenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. Nii nagu paljudele teistele tema kaasaegsetele oli ka Napoleonile fundamentaalse tähtsusega
Napoleon Bonaparte Sünd : Napoleon sündis 1769. aastal, 15. augustil Korsikal (saar), mille Prantsusmaa oli äsja Itaalialt ostnud. Teismelisena mängis ta pidevalt sõjamänge. Surm : Napoleon saadeti seekord Püha Helena saarele, kus ta veetis oma viimased 6 eluaastat inglaste vangina. 05. mail 1821. aastal ta suri 51aastasena. Levinud arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks mürgitamine. Õppinud : Ta õppis 1779 1784 Brienne sõjakoolis ja 17841785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis. Abielu : Napoleoni esimene abielu kestis 13 aastat koos Josephine de Beauhardnais'ga. 1810. aastal abiellus Napoleon Austria hertsoginna MarieLouise'iga ja neil sündis 1811. aastal poeg FrancoisCharlesJosephNapoleon. Iseloomustus : Napoleon oli oma iseloomult auahne, tahtejõuline, suure töövõimega ning tujukas. Tema loodud seadusandlus on eeskuju andnud ka teistele riikidele ja ta on sellega jätnud suure jälje
INGLISMAA Francis Bacon(1561-1626)-inglise materjalismi rajaja.Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment.Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus.Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim par...
Napoleon Referaat SISUKORD 1 . Napoleoni elulugu 2 2. Napoleoni isikuomadused 3 3. Napoleonist isiklikku 4 4. Pildid Napoleonist 5 5.Kasutatud allikad 6 Napoleonist elulugu Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsi...
Siin asus 18. sajandil Baltikumi kõige tunnustatum õppeasutus Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder (1744-1803). Herderi teeneks eesti kultuuriloos sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes pärast Põhjasõda tegevust jätkanud akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes ka trükikoda. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis; mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Positiivsed mõjud: ebausu vähenemine eneseteadvuse kasv suurenenud moraalsus haritus ja sellega kaasnev suurenenud lugemisoskus; seega oli võimalik paremini oma usuelu elada kirikust saadav praktiline teave suurem arusaamine kirikuasjadest pastorite kõrgem haridus mõjujõu suurenemine kirikuelus
Arengupsühholoogia käitumuslike, kogemuslike muutuste uurimine vanuse suhtes (teaduslik uurimine) Tõestus+uurimismeetod+teoorial põhinevad+korrastav metoodika (keskmine/enamik) Teooria- süsteemne, loogiline, seletav ARENG- peegeldab muutusi indiviidi arengus /vilj-surmani/ Metodoloogia-õpetus tead uurimismeetodist Muutused KORRAPÄRASED, KINDLAD TUNNUSED MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teisteg...
14 Kartna 1991: 145 15 Kartna 1991: 145 16 Kartna 1991: 146 17 Kartna 1991: 146 6 iseloomustavate atribuutidega. 1782. aastal abiellus David rikka Pécouli perekonna tütrega Marguerite-Charlotte Pécouliga, kellega ta sai 4 last(1764-1826), kahest neist said ohvitserid, Eugéne (1784-1830) ja Jules (1783-1854) ning kaks tütart. Revolutsiooni ajal 1790 paar lahutas, et uuesti abielluda 1796.18 Tema vanematest maalis David 1784. aastal portreid, mis olid tõsised ja realistlikud. 19 Üheks tippteoseks sai Davidil antiigisugemetega „Horatiuse vanne“ (1784), mis sai maalitud Louis XVI’le ja oli väga suursugune. Kompositsiooni südamikuks said võitlusvalmis, musklilised mehed ja nende püramidaalselt asetatud käed. Surmapõlgus huvitas Davidit antiikajaloos kõige enam, kuna kunstnik pidas seda kangelaslikkuse näitajaks. Ükski maalija
Mis on valgustus? Valgustust võib käsitleda kui inimkonna vabanemist vaimupimedusest, mis tõstis pead juba 17. sajandil. Valgustuse hiilgeaeg kandus edasi 18. sajandisse ning võib väita, et valgustusajastule omane mõtteviis ulatus ka 19. sajandisse. Valgustuseks hakkas ajastut esmalt kutsuma saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuigi valgustuslik mõtteviis oli välja kujunenud juba tunduvalt varem. Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse ideoloogia rajajateks võib pidada filosoofe. Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i põhiteos ,,Arutlus meetodist'' väidab, et teadmiste ainsaks allikaks on inimese mõistus.
1. Klassitsismi ja romantismi erinevused + näited: Klassitsism: Tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Kindlustunne ühiskonnas - väärtustati välismaailma. Seal levisid üldised reeglid. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Rõhutas valgustusajastut. Näited: *Inimesed: Prantsuse kirjanik Voltaire (1694-1778), poliitiline mõtleja Charles de Montesquieu (1689-1755) ja kirjanik, filosoof Denis Diderot (1713-1784). *Voltaire' Jean-Antoine Houdoni skulptuur, Madeleine'i kirik Pariisis, Antonio Canova - Paolina Borghese. (Vt.õp. lk 182-195 kõik need pildid on näited). Romantism: Võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Inimesed tundsid endid kriisis viibivatena ega suutnud uskuda vanu ja uusi ühiseid detaile, seega eemaldusid nad teineteisest ning tundsid end üksikuna. Omapärane ellusuhtumine...
valdusesse. Täielik pärisorjus. Ei kuulunud nekrutikohustuse alla. Vöisid omada vallasvara. Pageti. Piiritleti teokoormised- Browni pos määrused 1765. andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles I sammuks teel pärisorjuse kaotamisele, luba omada vallasvara, karistusi ei tohtinud tösta, saab motivatsiooni.. Restitutsioon talupoeg kuulub mäisnikule .Roseni deklaratsioon 1739. Pearaharahutused: 1784. Pearahamaks tekitas suurt arusaamatust. Bläblä , lk 108-109 4. Möisnike olukord, vördlus Rootsi ajal: polnud rahul olukorraga, sest neil polnud mingit erilist öigust. Vene ajal: restitutsiooni tervitati, misnikele jääb omavoli. (?) 5. Isel Rootsiaegset vaimuelu Talurahva koolide rajamine,Kirik oli huvitatud lugemise oskusest, sest luteri usk seda nöudis. Seati sisse talurahva koolide juhid köstrid. Nende kooltiamiseks
Aadelkond avaldas vastuseisu, aga Browne veenis ka keisrinnat ning lõpuks pidid aadlikud ettepaneku vastu võtma. 1765 aprillis kinnitas Browne positiivsed määrused: tp sai õigused vallasvarale; tp võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada; kindlad mõisakoormised; karistamise ülempiiriks 30 vitsa-ja kepihoopi; õigus kaitseseadust rikkunud mõisnikku kohtusse kaevata. Pos.määrused olid suureks sammuks edasi, ent riigivõimusel polnud kavaski kaitseseadusi nõuda. 1784 algasid ulatuslikud rahvarahutused. Tp tõlgendasid asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist kui mõisakoormistest vabanemist. Rahutuste korralekutsumiseks lähtestati sõjaväeosad. Puhkesid rahutused tp ja soldatite vahel, millele lõid kaasa isegi naised. PIETISM- Saksamaalt alguse saanud usuvool, millega taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Usu lähendamist rahvale usudogmade seletamise ja arusaadavaks muutmisega.
Eesti teatri sünd Iseseisva kunstivormina on teatri Eestisse toonud sakslased. Pikka aega oli teater levinud enamasti baltisakslaste hulgas. Teated Eesti esimesest teatrietendusest pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Tallinnasse asjaarmastajate teater. Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater oli esimene kutseline teater, mis avati 1809. aastal. Esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab lavastati 1819. aastal. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". "Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
