Francisco de Goya (0)

Francisco de Goya
Francisco Jose de Goya y Lucientes sündis 30. märtsil, 1746 aastal ühes väikses Hispaania provintsis . Ta oli pärit vaesest taluperest, kuid tõusis olenemata sellest Hispaania õukonnamaalijaks. Maalima hakkas juba 13-aastasena. 1773. aastal abiellus Francisco de Goya Josefa Bayeu´ ga.  Noorpõlve töödest on tähtsamad kartoonid mitmesuguste olustikumaalidega, kokku 43 vaipa . 1775. aastal valiti ta kuninglikku kunstiakadeemiasse Hispaanias. Francisco de Goyast sai kuningale lähedane sõber ja elas koos kuningliku perekonnaga, teda koheldi hästi ning tal oli kõik olemas. 1784. aastal sai  Francisco de Goyast isa. Ta pani oma pojale nimeks Francisco Javier Pedro . Aastal 1792 Goya haigestus raskelt. Goya küll paranes , kuid jäi kurdiks. Tänapäeval kahtlustatakse, et see oli mürgistus, mille põhjustas värvipigmentides kasutatav plii. Elu lõpul jäi ta ka pimedaks . 
1824. aastal pagendati ta vabatahtlikult Prantsusmaale.16. aprillil 1828. aastal Goya suri.
Tema võimas isikupärane looming on nagu sillaks 17.-18. sajandi looduslähedaste traditsioonide ja järgmise kunstivoolu- romantismi vahel.  Tema enda sõnade järgi olid tema õpetajateks Velazquez, Rembrandt ja loodus. Ta oli kindel, et kunstniku nägemus on tähtsam kui traditsioon. Tema loomingus oli romantilisi jooni, kuid ta oli nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda lõplikult seostada ei saa. Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Goya kunsti peategelane on eelkõige inimene, autor rõhutab portreede kaudu inimese olemuslikke jooni ning sisemaailma. Nägu on portreteeritava südametunnistuse metafoor , mille läbi mõtiskleb kunstnik inimese olemuse üle.Ta oli nii kuulus, et võis endale lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust. Tänapäeval asuvad paljud tema maalid Madridi Prado kunstimuuseumis.
Õukonnamaalija kohalt lasti ta lahti 1815. aastal inkvisitsiooni nõudel hoopis oma maali "Alasti maja" tõttu, mis oli maalitud ajavahemikus 1797—1800. See oli esimene teadaolev maal kristlikus kultuuriruumis, kus oli kujutatud naise katmata häbemekarvu.
Arvukate õukonnaportreede kõrval on Goya loonud suure hulga teoseid, mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele napoleoni vägede vastu ja vallutussõdade vastu üldse. Süngeid muljeid sõjast Prantsuse vägedega kujutas ta graafikasarjas "Sõjakoledused".
Juba varem valmis tal sari "Kapriisid", kus kehastuvad kohutavad ja võikad nägemused, mis usus, ebausus ja inkvisitsioonikartuses kasvatatud hispaanlase peas iganes võivad sündida. Sari koosneb 80 graafikateosest. Sarja peetakse hispaania maalikunsti üheks parimaks tööks, mis laseb avastada Goya kaasaegsust esteetilises käsitluses.