Astrid Reinla “Teofrastus” Astrid Reinla raamat ”Teofrastus” on südamlik jutustus kass Teofrastusest, kes satub oma turvalisest koduaiast suurde linna ning eksib seal ära. Teofrastust ootavad ees rasked katsumused, kuid lõpuks leiab ta siiski tee tagasi pererahva juurde. Hulkuvast kassist saab kodukass ja kodukassist saab taas kord hulkuv kass, kuid õnneks lõpeb kõik igati hästi. Teofrastus puutub kokku koertega, teiste kassidega, jänestega, tihastega, inimestega. Teofrastus oli kodutu kass, kes elas Peedu jaamas. Inimesed, kes käisid Peedul, teadsid, et seal elab üks tore kiisu ning nad viisid talle tihti süüa. Ühel päeval läks Teofrastus rongi peale, sest seal oli tuttav lõhn. Uksed sulgusid ja ta sõitis Elvase. Kui ta rongist maha astus, nägi ta, et ei ole samas kohas, kus enne. Ta proovis rongile järele joosta, kuid ta ei jõudnud. Kass sisenes Elva jaamahoonesse, kuid in...
Vesi, kui planeedi tähtsaim loodusvara On teada ja tuntud fakt, et vesi on kõige levinum aine maal. Üle kahe kolmandiku maakera pindalast on kaetud veega. Teda leidub ookeanides, meredes, järvedes ning jõgedes aga ka jääna poolustel paiknevates jäämägedes, samuti maakoores põhjaveena ning õhus auruna. Teadagi saavad inimesed tarbida vaid magevett. Kõige rohkem kogu maailma veest hoiavad endas ookeanid ning mered. Teoreetiliselt on see täiesti tarbetu vesi, seda saab vaid kasutada, siis kui seda töödelda. Maal polegi nii väga seda tähtsat loodusvara, kui alguses võib tunduda. Tänapäeval on hakanud inimesed vett väga palju raiskama. Terve elu põhineb veel. On ju teada, et inimene suudab ilma söögita olla päris kaua, kui tal on olemas vähemalt vesi. Ükskõik millisele päevasele tegevusele mõtlema hakata, jõutakse kaudselt välja vee olemasolu vajalikkusele. Fakt, et inimene kulutab hambapesu ajal (kui vesi kogu selle aj...
Rõõm ja mure Vargamäel Elus on kokku loodud alati kaks poolt. Pole olemas head ilma halvata ja rõõmu ilma mureta. Ka raamatu ''Tõe ja õiguse'' esimeses osas olid rõõmud ja mured Vargamäe tegelaste eluga seotud. Seal valati pisaraid nii murest kui rõõmust. Nuteti ka seepärast, et ei osatud rõõmu tunda sellest, mis oli aastaid tagasi. Vargamäel oli neid õnnelikke hetki vaid käputäis. Muresid sealjuures tuli aga kahekordselt. Vargamäele kolinud Andres unistas kohe algul, et mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamägi tema oma. Sellest sai tema elu eesmärk. Ta armastas oma maad, kuigi pidi sellega kurja vaeva nägema, et see vilja kannaks. Tema rõõmuks oli töötamine oma Vargamäe aladel. Ta tundis rõõmu kivide tassimise üle või põllule kraavi kaevamisest. Tammsaare tuntud tsitaat ''..tee tööd, siis tuleb ka armastus...'' oli justkui Andrese salajane lootus. Ta nägi kõvasti vaeva ja tegi palju...
Koolivägivalda tuleb igas koolis ette,nii Ameerika koolides kui ka Euroopa koolides.Alati on neid õpilasi, kes on teistest suuremad, julgemad, ülbemad ja tugevamad.Ja samuti on neid kes on teistest nõrgemad,koledamad,arglikumad ning nohiklikumad.Iseasi on see ,kas vägivald on füüsiline või vaimne.Mõlemad on samamoodi jubedad ja kohutavad. Kõige suurem oht koolivägivalla ohvriteks on sattuda kas uutel õpilastel, kes piisavalt kiiresti ei kohane, psüühiliselt nõrgematel õpilastel, tüsedamatel, prillidega ja teistel lihtsalt erinevatel kaasõppijatel. Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, asjade ära võtmine ning nende peitmine, nende lõhkumine ja määrimine, vägivallaga ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommitamine". Kui räägid ära mis sinuga tehakse ,saad järgmine päev veel hullemini.Aga sellega tuleks riskida, kuna äkki võetakse kiusajatega midagi ette või tehakes neile midagi.Targem oleks kohe klassi va...
Kas Te osalesite Balti ketis? Kus Te seisite? Jah osalesin , täpset kohta kahjuks ei mäleta , aga kuskil Kehtna ja Lelle vahel Kui vana Te olite 23.08.1989? Olin 18 aastane Mõtted Millest Te mõtlesite Balti keti päevil? Raske tagant järele vastata, aga tõenäoliselt sellest, et äkki ükskord saamegi oma vaba Eesti. Kust Te saite informatsiooni Balti keti organiseerimisest? Kammerkoori kaudu, kus olin laulja. Kellega Te arutasite oma võimalikku osalemist? Ikka oma kooriga. Milliseid ettevalmistusi Te tegite Balti ketis osalemiseks? Tõenäoliselt suuri ettevalmistusi ei olnud, tuli vaid kindlalt kohale minna. Kui olulised olid Teile teiste ketis osalenud inimeste arvamused? Ma usun, et kõik , kes ketti tulid, olid ühte meelt ja kõikide lootused olid suunatud vaid ühele sündmusele – saada vabaks maaks. Kuidas Te hindate Balti ketti tänasel päeval? Hindan väga kõrgelt, üks suuremaid elamusi ja sündmusi meie ajaloos. Emotsioonid Millised ol...
“Anna Karenina” Lev Tolstoi Tegevus toimub 19. Sajandil. Raamatu sündmuse algul jääb Anna vend Stepan vahele, oma naise petmisega. Dolly ehk Stepani naine nõuab lahutust, kuid Stepan kutsub oma õe, et ta Dollyga räägiks ja andeks annaks. Kui Anna Moskvasse jõudis, siis nägi ta esimest korda Vronskit. Ta nägi Vronskiga enesetappu rongijaamas. Anna suutis Dolly ja Stepani ära lepitada. Dollyl on ka õde Kitty, kes flirtis kahe mehega: Levin ja Vronskiga. Levin oli hea südamega ning intelligentne mees, Vronski oli aga jõukas ning sõjaväelane. Levin tegi Kittyle abieluettepaneku, kuid Kitty keeldub. Ta oli kindel, et Vrosnki tahab temaga ise abielluda. Levin üllatus negatiivselt ja kolis maamõisa elama. Anna ja Kitty saavad parimateks sõpradeks ning hiljem armub Vronski Annasse ja Kitty solvub ja jääb seetõttu haigeks. Ühel Peterburi peol olid Anna ja Vrons...
Kallavere Keskkool Referaat JAAN TÄTTE Autor: Kerttu Nairismägi Juhendaja: Hille Oona Maardu 2013 1. Sissejuhatus Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära osad lavastused, luuletused ning näidendid. Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa. 2. Elulugu Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964. aastal Puiatul velsker Jaan Tätte perekonnas. Isa tegeles kogu elu haigete ravimisega ning ema oli raamatupidaja. Tätte ise on Ees...
Minu vanaema elulugu. Mu vanaema sündis 1935 aastal Võrumaal, Antsla vallas. Tal oli üks vend ja kaks õde. Vanaema pere pidas hobuseid. Hobuseid oli umbes kümme. Kuna mu vanaema oli lastest kõige noorem, oli tema kohus hommikul enne kooli minekut hobused koplisse viia ja õhtul samamoodi nad sealt tagasi lauta viia. Koolis käis mu vanaema 7 kilomeetri kaugusel. Tol ajal koolis süüa ei saanud. Tavaliselt pidi ta jalgsi kooli minema, seltsiks oli ainult naabritüdruk. Kuid vahepeal kui vanaema isal oli vaba aega, sai ta vanaema kooli viia hobustevankriga. Kuna tol ajal veel korralikke jalanõusid polnud, olid vaid pastlamoodi jalatsid, mis sooja ei hoidnud ja said ruttu märjaks, siis oligi vanaemal väga hea meel, kui vahel harva isa ta hobustega kooli sõidutas. Koolist tagasi pidi vanaema ise tulema. Tal läks koolist koju tulemisega hästi kaua aega, sest tal oli komme kõik kra...
Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, v...
Tõde ja õigus Anton Hansen Tammsaare epopöa ,,Tõde ja õigus" kuulub vaieldamatult eesti kirjanduse klassika hulka. Teose üheks peategelaseks on Indrek Paas. Esimeses osas ei olnud Indrek eriline töötegija, vaid hoopis unistaja. Teda ei tõmmanud igapäevased põllutööd ja muu selline rassimine, teda köitis hoopis rohkem õppimine. Noor Andres tahtis kogu aeg jõudu proovida ja rähelda, Indrekule meeldis aga unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge ning see jääb korduma läbi teose kui süütunde sümbol. Indrekule ei meeldinud üldsegi maa elu, ta tahtis linna elama minna. Teises osas oli kogu tähelepanu suunatud Indrekule ning sellel, kuidas ta Taaralinnas Mauruse koolis õppis. Indrek tahtis ennast väga harida, aga ta elu ei sujunud hästi, ta oli vaene ja pidi elama pööningul. Indrek aitas ka direktorit ja teisi n...
Emajõe sünd Fr. R. Faehlmann Vanaisa oli loonud maailma ja selle üle laotanud sinise taevatelgi sätendavate tähtede ja särava päikesega. Maa peal kasvasid ja kosusid taimed ning loomad tundsid oma elust rõõmu. Kuid loomad ei kuulanud Vanaisa käske, vaid hakkasid üksteist taga kiusama ja vihkama. Siis kogus ta nad ükskord kõik kokku ja ütles nõnda: "Ma olen teid loonud , et igaüks oma elust rõõmu tunneks, teie aga hakkate üksteist vihkama ja koguni murdma. Ma näen, et teile on tarvis kuningat, kes teid valitseks ja ohjes hoiaks. Tema vastuvõtmiseks peate teie talle kaevama jõe, et ta selle kallastel võiks kõndida; jõgi aga kaevake hästi sügav ja lai, et kõik väikesed temas ruumi leiaksid ja Emajõgi peab nimi olema. Aga mulda ärge pilduge sinna-tänna laiali, vaid kuhjake mäeks ja selle peale lasen ma siis ilusa metsa kasvada ja siin peab teie kunin...
Kuidas Meelisest vabadusvõitleja sai Meelis oli Sakala vanema Lemibitu poeg .Meelis tahtis oma isa möödi väga olla,ja seda ta ka oli.Sakalas oli elu rahulik ,kuigi Sakala rahvas oli paganate rahvas.Igas peres oli palju veiseid ja lambaid ,ning hobused juuksid koplites ringi. Aga ükskürd aga ronis Meelis kaselatva ,et vaadata milline maailm kaugelt on. Aga siis nägi ta hobuse koonusid ja rautatud mehi . Ta ehmatas natuke ära ja rääkis ruttu Ivole ,Ivo sai kohe aru et need on rüütlid nad jooksid Sakalasse tagasi . Seal hakkas kõva lahing peale.Lapsed ja naised pandi peitu ,aga Meelis tahtis kaasa minna ülesse ,kuigi ema ei lubanud . Ivo pidi valvama Meelist ,aga just ta nägi et üks rüütel saab kohe ülesse ja läks teda alla ajama ,kuid sel ajal võeti Meelis kaasa.Meelis viidi telki ja Lembitu sai pahaseks.Kuna nüüd pidid nad ka ju ristiusu vastu võtma. Nüüd andis Lembitu alla ,kuigi ta on väga kangekaelne ,nagu tema poeg Me...
Retsensioon ,,Mina Olin Siin" ,,Ükskord juhtub see kõigiga, saavad noku soustiseks". Nii arutles Rass filmis Mina Olin Siin, mille resizöör on Ilmar Raag. Kui ma seda kuulsin, siis ma hakkasin naerma. Aga kui mõelda, on sellel tõepõhi all. Süütuna ei sure siin ilmas mitte keegi, elu k***b meid kõiki läbi. Filmis räägiti koolipoiss, teismelise Rassi elust. Rass oli 17 aastane noormees, kes elas koos oma tüdrukuga mingis üürikorteris. Raha neil ei olnud eriti palju. Siis Rass läks raha hankima bensiini varastama. Kuid politsei hakkas teda jälitama, ja siis ta sõitis autoga seina, ja ise põgenes. Kui tema ,,tööandja" teada sai, nõudis ta temalt raha. Siis läks Rass oma tüdrukuga baari. Seal keegi tantsis tema tüdrukuga, Rass sai kurjaks, kuigi ta seda välja ei näidanud, ja kutsus tüübi suitsule õue. Seal andis ta talle peksa. Siis ilmus tüübi sõbrad ja mingi boss, Olaf, kes küsis Rassilt miks lõi. Rass vast...
Universum 1. Mis on Universum? Lõpmatus- millel ei ole lõppu 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu kordumise kaudu. Lõpmata pikk aeg on see, kui igale päevale järgneb alati samasugune päev. Lõpmatu tee on see, kui igale läbikäidud kilomeetrile järgneb jälle samasugune kilomeeter. 3. Sõnasta kosmoloogiline printsiip. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Me võime eeldada et maailm on kõikjal ühesugune. 4. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)? Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ü...
Võrdlev Iseloomustus Piia ja Linnea Raamatus ,,Minu ja Jumala vahel on kõik läbi!" oli kaks sõpra Piia ja Linnea, kes küll raamatu algul polnud sõbrad veel. Nad olid väga kiindunud üksteisesse ja olid Need parimad sõbrannad. Linnea oli välimuselt mitte eriti ilus ja pikk. Ta oli praktiliselt rinnatu ja teda mõnitati aeg-ajalt selle eest. Samas, kui Piia oli ka pikk ja suhteliselt rinnatu, ei mõnitatud teda kunagi. Piial ka ilu just kõige suurem asi polnud, aga poisid suutis ta ikka ära võluda ja Linnea oli imestunud selle üle, et kuidas ta seda teeb. Piia seletas Linneale et, tuleb olla sina ise ja posile mitte nii kähku järele anda ja neid rünnata näiteks välja kutsumistega vestluse käigus, nagu ta ise oli teinud seal raamatus. Neile mõlemale meeldisid poisid, kuid Linnea oli armunud ainult ühte Markusesse. Linnea ei olnud kunagi teada saanud kellega Piia käib või muid asju...
Teraspoiss (kokkuvõte) Ayur Kala 7.klass Tartu Erakool Teraspoiss oli poiss kelle pärisnimi oli Jaan. Tema vanemad surid, isa siis kui ta oli väga väike ja ema siis kui ta oli 12 aastane. Üliõpilane Pärn koos kojarahvaga hoolitses tema eest kui ta vanemad mõlemad surnud olid. Üliõpilane Pärn oli Jaani jaoks teistsugune kui teised inimesed, sest tema kohtles Jaani kui omasugust meest. Ühel päeval kui poetädi tuli juttu ajama oli ta välja mõelnud, et kuivõrd Jaan on võõras poiss ja teda on vaja ka toita, siis võiks minna abi paluma. See ei olnudki paha mõte ja jaan läks koos kojanaisega linna abiraha pa...
Poseidon Poseidon oli Kronose ja Rhea poeg nagu ka Zeus ja Hades. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal, kellel oli suur safiirloss keset merd, aga sagedamini võis teda leida Olümposelt. Sümboliks oli Poseidonil võimas kolmhark, millega ta sai panna mere tormama , aga ta valitses ka tuulte ja maavärinate üle. Peale selle, et Poseidon oli merede isand, kinkis ta inimestele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. Tema naine oli merenümf Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega, näiteks oli tal nereiid Thoosaga poeg Polyphemos. Kuulsaimad Poseidoni pojad on olnud Bayzas, kes rajas B...
ÕPETAMISLUGU Õpetaja ja õpetaja abi töösuhe Olen lasteaias töötanud 17 aastat, millest 12 aastat olen olnud õpetaja abi ja viis aastat õpetaja. Mulle meeldib mu praegune õpetaja amet ja meeldis ka õpetaja abi amet, kuna armastan lapsi ning meeldib nendega tegeleda. Ma olen kohusetundlik ja olen alati teinud oma tööd südamest. Õpetamislugu, millest ma kirjutada tahan, on sellest ajast kui olin õpetaja abi. Õpetajad, kellega ma koos töötasin, olid staazikad pensionärid. Üks nendest suhtus oma töösse väga kohusetundlikult ja teise õpetaja suhtumine oma töösse oli kergemeelne ja vastutustundetu. See vastutustundetu õpetaja oli loomult hea suhtleja ja oskas juhatajaga manipuleerida. Veel võiks mainida, et ta oli väga silmakirjalik inimene. Igal hommikul kogunes puhketuppa kindel seltskond niiöelda hommikukohvi nautima, kuhu kuulus ka minu rühma õpetaja. Ja vahel kestis see kohvitamine päris pikalt. Samal ajal pidin mina lapsi vastu võt...
Head lapsed kasvavad vitsata? Aga mis saab siis, kui laste kasvatamisel ei olegi enam mingeid reegleid ja isegi lasteaiaealised jõmpsikad võivad teha ja öelda, mida ise tahavad? Mis saab siis, kui lapsevanemad arvavad, et lastest hoolimine tähendab olla neile paks rahakott, millega omakorda võimaldatakse enda lastele head elu? Rohkem mänguasju, komme ja vähem karistamist ning pahandamist. Mõeldes enda lapsepõlvele, tulevad mulle meelde toredad mälestused, mis on seotud nii perekonna kui ka sõpradega. Minu naabriteks olid sugulased, kelle peres kasvas ka kaks minuealist last- mängukaaslased olid mul alati olemas. Siiamaani on tore meenutada ja naerda, et mida kõike me korda oleme saatnud. Nädalavahetuseti olin väga tihti ka vanaema juures. Ta viis mind igale poole ja ostsis head-paremat, õigupoolest lausa hellitas mu ära- seda muidugi mitte tänapäeva mõistes. Suviti olin tihti maal . Võin öelda,...
Parim kättemaks on mitte tasuda samaga? "Hamlet" William Shakespeare On palju viise, kuidas kätte maksta, kuid ka mitte millegi tegemine on tegelikult omamoodi kättemaks. Nimelt, kui vastane on sõjakas inimene, siis võib mitte vastu astumine vaenlase hoopiski välja vihastada. Võib-olla ei olegi vahet, kas maksta kätte või mitte? Kui veab, siis ajapikku laheneb olukord rahumeelselt. Ka need, kes arvavad, et parem on kõik unustada ning edasi liikuda, arvatavasti plaanivad kusagil sügaval hingesopis kättemaksu. Kuid kui on kaks valikut, mille vahel langetada otsus ja on võimalik arvete õiendamisest hoiduda, siis arvatavasti on see variant parem. Igal otsusel on omad plussid ja miinused. Tahe olla parem inimene ning loobuda vastu võitlemisest võib viia mitme tagajärjeni. Vaen võib maha jahtuda, kuid olukord võib ka hullemaks minna näiteks selle pärast, et vastane teeb järeldu...
Reedetu on lihtsam olla kui reetur. William Shakespeare ,,Hamlet" Kui petetakse, siis tuleb seda hiljem ka kahetseda. Selle heakstegemine on juba raskem. Miks aga üldse nii tehakse ja mis reetja elu raskeks ajab? Seda, et noa selga löömine on väga jube ja vahel suisa andestamatu tegu, teab ilmselt igaüks. Kuid kõigil ei teki süümepiinu ja kõigil pole soovi või tahtmistki andeks paluda. Endale tuleb tuhka pea peale raputada, sest puhtalt vabandamine ei aita, neid sõnu tuleb mõelda siiralt, öelda südamest, mitte niisama lausuda. Loetud raamatus lõi Hamletile noa selga Laertes, olles esialgu tema sõber ning hiljem soovides printsi surma, et Hamlet ta isa tappis ja kuninga käsul tegi ta seda samuti. Ka prints Hamleti ema reetis teda mingil määral, abielludes paar kuud hiljem pärast endise kuninga surma printsi onuga. See on küll rohkem kuninga reetmine kui printsi, aga si...
USUTEADUS Juune Holvandus "Arabesk, vesipiip ja umma" Mida sain raamatust teada Araabia riikide kohta ( v.a. mida oleme loengus õppinud ) ? Kui ma otsisin raamatut, mida usuteaduses lugeda, sirvisin ma silmadega tükk-tükk aega pikka nimekirja autoritest ja pealkirjadest. Enim hakkas mulle silma just raamat "Arabesk, vesipiip ja umma". Ehk on see just sellepärast, et nimi oli huvitav ja kui ma ükskord raamatukogust raamatu haarasin ja sisututvustust lugesin, olin ma just kindel, et seda on kindlasti huvitav lugeda. Raamat tutvustab üsnagi turistisõbralikult erinevaid fakte Kesk-Aasia riikidest, Markosot, Tuneesiast,Türgist ning Egiptusest. Samuti jäin pikalt peatuma peatükkidel, kus tutvustati värvikalt araabia mehe ning euroopa naise suhteid. Kuid mida sain ma teada? Loengutes oleme me päris palju rääkinud islami usust ja sellega kaasnevast ja seepärast ei üllatanud raama...
"REBANE JA LAPS" Mina nägin umbes kuuaega tagasi ETV2- st ilusat kogupere loodusfilmi "Rebane ja laps", mis rääkis tüdruku ja rebase uskumatust sõprusest. 10-aastane tüdruk Lila kohtab kooliteel rebast ning otsustab, et loomakesest peab saama tema sõber. Selleks, et rebane uuesti üles leida ja tema sõbraks saada näeb tüdruk kõvasti vaeva. Ta jalutab kaugel metsas ja otsib teda ohtlikes kohtadest, kus tal on keelatud käia. Ükskord eksib ta rebasega koobastes ringi uitades ära ja ei oska pärast pimedas koju minna. Öösel on metsas aga kõhe ja palju loomi, algul kardab Lila kohtavalt, kuid jääb lõpuks magama, hommikul ärgates näeb ta, et rebane magab tema kõrval ning kuuleb kuidas vanemad teda hüüavad. Mõne aja pärast kui Lila ja rebane on juba suured sõbrad, käivad nad koos metsas jalutamas, söövad ühist võileiba ja mängivad niisama. Lila paneb rebasele nimeks Tituu. Rebasel on oma pesas kutsikad, kelle ees...
Abivajajast saab abistaja Bussiõnnetuse läbielanud Agnes elas edasi täisväärtuslikku elu. Ei lasknud ennast häirida probleemidest ega takistustest, mis tema teele sattusid. Selliseid inimesi võiks olla siin maailmas rohkem, kes suudavad nii vapralt sellistest olukordadest välja tulla. Selles bussiõnnetuses oleks võib olla mõni teine inimene elu lõpuni jäänud bussijuhti süüdistama, kes tegelikult oli selles avariis süüdi, kuna tema kaotas juhitavuse, tema jäi roolis magama, kuigi tema vastutada oli nende reisijate turvalisus. On lausa imetlusväärne kui inimesed ronivad sellel eluredelil edasi, mis siis, et mõni aste vahelt ära kukub. Enne kui pole täiesti alla kukkunud, pole mõtet ka ise alla anda. Naine, kes suutis oma jäsemed taas liikuma treenida läks oma eluga edasi. Kuigi ei saanud ta jätkata samal erialal, mida oli alustanud, kuid tema sihikindlus viis teda edasi ning ta jätkas natuke lihtsamal alal, m...
Pilt Ükskord elasid metsas kaks ülilaiska venda, kes olid nii laisad, et ei viitsinud isegi toast õue minna, vaid olid toas ja vaatasid televiisorit või mängisid miilitsat ja pätti. Ühe nimi oli Adolf ja teist hüüti Jossifiks. Kenal pühapäevasel pärastlõunal peale pudru söömist otsustasid poisid hakata miilitsat ja pätti mängima. Mänguhoos aga sattusid poisid enda suure ja uhke maja kõledale pööningule. Pööningul aga poiste mänguhoog rauges ja nad hakkasid vaatama igasuguseid huvitavaid vanu asju mida nende isa Peep oli kogunud oma pika ja huvitava eluaja jooksul. Nad leidsid vanu riideid ja peakatteid, mis oli hiirte poolt läbi näritud, vanu mööbli tükke, mis olid juba saepuruks mädanenud ja igasugu muid igivanu asju. Peale tunniajast tuhnimist hakkas aga poistele silma üks kena pilt millel oli kujutatud lille. Poisid mõlemad tahtsid seda pilti endale saada. Adolf ütles:" See on minu p...
Vana hea Rootsi aeg ? Rootsi aega on nimetatud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades vaimuelu ning haridusega. Kuid kas Rootsi aeg oli ikka kõigile võrdselt hea? Rootsi aeg talupoegadele polnud just kiita, kuid ei saa ka öelda, et see oleks väga halb olnud. Miinusteks olid kindlasti sunnismaisus ja teokohustuste aina kiirem suurenemine, aga selle kaalusid minu arust üle kõik plussid. Näiteks positiivne oli see, et koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, seega kasvatasid talupojad rohkem vilja, ning ei pidanud kartma, et mida rohkem nad saaki korjavad, seda rohkem nad peavad ära andma. Lisaks sellele, ei sõltunud talupojad enam nii suuresti mõisnikust, ning neile anti riigi poolt õiguslik kaitse. Sunnismaisuse puhul on minu arust oluline see, et talupoegadele anti koguaeg lootust vabaks saada, ehk kaotada sunnisma...
Lugemispäevik ,,Kõrboja peremees" Autor: Anton Hansen Tammsaare Pealkiri: ,,Kõrboja peremees" Lühike sisukokkuvõte: Raamatu sündmustik hakkab kulgema Katku Villu elukäänakute ja Kõrbojale peremehele otsimisega. Villu naaseb kodutallu. Ta oli just pääsenenud vangist. Katku Villu oli nimelt vangis istunud inimese tapmise pärast. Villu elu pole just eriti eeskujulik olnud: ta on salakütt, purjutaja ja mitte eriti tööst huvituv mees. Ta satub ka alatihti naiste pärast kaklustesse ja tal on vallaslaps vaese teenijanna Eeviga, kes elab ilma mingi toetuse ja meheta Kuusiku talu saunas oma emaga. Villu on seda tüüpi mees, kes tahab edu ja rikkust saavutada lihtsalt kasvõi seadusevastaselt. Katku Villu ema armastab teda palju, kuid isa jaoks pole ta just lemmik. Võiks öelda, et isa toob Villule Vabadussõjas langenud venda eeskujuks. Ja kui Villu raamatu lõpus en...
EL ja Venemaa KAUBANDUS import/eksport Tähtsaimad E kaubanduspartnerid Venema L a USA nr EL nr 1 1 Hiina nr USA nr 2 2 Sveitš nr Hiina nr 3 3 Venemaa nr Türgi nr 4 4 Euroopa Liidu ja Venemaa kaubavahetus kahepoolse kaubavahetuse koguväärtus 2014. aastal 286 miljardit eurot -76mld 2015. aastal 210 miljardti eurot -19mld 2016. aastal 191 miljardit eurot ELi kogukabavahetusest moodustas Venemaa 5,5% EL eksportis Venemaale 72,4mld eest masinad, transpordivahendid, kemikaalid, ravimid ja põllumajandustooted EL importis Venemaalt 118,7mld eest...
Nicolas Lotman Lühijutt Erik seiskus ja vaatas ringi. Tema ümber oli imeilus loodus linnud säutsusid, kauguses siristasid rohutirtsud, nende kõrval vulises oja ning lehtede vahel krabistas orav. Erik mõtles, kas ta naise mälu kunagi taastub, sest kolmandik matka oli läbi, kuid edusamme polnud veel tekkinud. Sel hetkel jõudis tema imeilus Adrienne koos Spenceriga talle järele. Spencer vudis Eriku juurde ja haugatas sõbralikult just nagu tervitaks. Spencer oli väike ja heasüdamlik kastanpruuni karvaga krants. Ta ei olnud enam kutsikas, kuid elujõudu oli veel kõvasti. Ka Adrienne'il olid kastanpruunid juuksed, ta silmad olid hallikasrohelised ning keskpäevane päikesevalgus muutis ta veel kaunimaks. ,,Kas peatume siin või lähme edasi? Kaardi järgi peaks varsti tulema üks lagendik," lausus Erik. Adrienne mõtles korra ...
Plastmassid Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad. Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui ne...
Hall argipäev vajab vaheldust Meie kõigi igapäevaelud on muutunud rutiinseks. Päeval me käime tööl või koolis ning pärast seda tegeleme mõne huvialaga ning jõuame õhtul koju. Õpilased peavad hakkama õppima ja tööinimesed peavad hakkama teisi vajalikke kodutöid tegema. Lõpuks peabki juba magama minema ja järgmine päev seda kõike kordama. Mis oleks see , mis muudaks meie argipäeva vähekenegi teistsugusemaks ja pakuks meile mingisugust naudingut ? Eks iga inimese jaoks ole huvitavad, naudingut ja lõbu pakkuvad tegevused erinevad. Mõnele meeldib lugeda, samas kui mõni teine eelistaks olla vabas õhus või hoopiski veel tööd teha. Töö ja sellega kaasnev rutiin on esiplaanile tõstnud uued väärtused. Vaja on teenida raha, hoolitseda pere eest, et katus oleks peakohal ja kõht tühjaks ei jääks. Inimesed on võtnud omale pangalaene ja liisingud ning need kõik vajavad tasumist. Selleks otsitakse tasuvam töökoht, millega...
"Rikastumiskirg ja inimväärikus" Olenemata ajastust või kohast on inimeste põliseks sisemiseks sooviks olnud elada hästi ja igal juhul paremini, kui naaber või sõber. Selline pidev võistlemine pakub mõnedele inimestele isegi mõnu, samas neile, kellel on raha vähem, põhjustab see masendust ja stressi. Rikastumiskirg on pahe, mis paneb inimesi mõtlematult käituma ja teiste elusid rikkuma. Kuid see on miski, mis on tegelikult väga paljudele inimestele unistuseks ja suureks sooviks. Ajades taga suuri rahasid või maalappe, unustavad inimesed tihtipeale ära selle, et püüeldes vahendeid valimata oma soovide ja tahmiste poole, kaotavad nad osa oma eneseväärikust. Sellest ei pruugi kohe arugi saada, kuid hiljem on tehtut juba raske muuta. Heaks näiteks on siin Tõnu Prillupi kurb lugu ,,Mäeküla piimamehest", sest ka tema suureks unistuseks ja sooviks oli omada maad ja saada rikkaks, selle nimel oli ta valmis müüm...
Holokaust Holokaust II maailmasõja ajal natside poolt juutide vastu toime pandud genotsiid Kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda` Hinnanguliselt hukkus 6 miljonit juuti Vahel kasutatakse seda terminit ka üldiselt natside poolt toime pandud sõjakuritegude kohta nt mustlaste, sõjavangide, tsiviilisikute, homoseksuaalide, puuetega inimeste jne tapmine. Neid hukkus umbes 10-11 miljonit. Holokausti mälestuspäeva tähistatakse 27.jaanuar Lõppes 1945. aastal Saksamaa kaotusega II maailmasõjas Kristallöö 9-10. november 1938 Juudivastane rünnak Saksamaal ja Austrias Ettekäändeks saksa diplomaadi tapmine Viidi läbi SA ja juudivastaste poolt Nimi tuleb purunenud klaasist Laastati juutide ärisid, eramaju ja sünagooge Hukkus 91 juuti, 30 000 viidi koonduslaagrisse, kust nad hiljem vabanesid Määrati juutidele trahvid Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud." Koonduslaagrid Koonduslaagreid hakati eh...
Igaüks on oma saatuse sepp ,,Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja." see on üks rida Paul Erik Rummo luuletusest ja tuntuks saanud Eesti oma filmis ,,Viimne reliikvia." Saatust tõlgendavad paljud inimesed väga erinevalt näiteks minu jaoks on saatus miski mis mind ees ootab. Saatus võib olla hea võib halb, aga kindlasti on sel põhjus, miks asjad just nii läksid.. Mis on saatus? Täpselt ei oska ma seda defineerida. Aga arvan, et saatus on asjade ettemääratud kulg, millest osad inimesed on rohkem teadlikud kui teised. Näiteks kui sa oled raskesti haige ja sulle öeldakse, et sul pole enam palju elada on sinu saatus sulle juba selge. Sa vaid loodad, et miski muudab seda saatust või üritad ise selle nimel midagi teha, et saatus muutuks Osad inimesed usuvad...
Noorukist täiskasvanuks Iga inimene kasvab ükskord suureks, saab täiskasvanuks. Sellega kaasnevad aga alati kas väikesed või suured probleemid ning takistused, millega noored alati ise hakkama ei saa. Seetõttu vajab igaüks enda lähedale kedagi, kellele saab alati kindel olla ja kellega oma probleeme jagada. Mõnel aga niisugune võimalus puudub või ei osata seda lihtsalt näha ja ära kasutada. Millest aga noorte probleemid on tingitud ja kuidas nendega toime tulla? Analüüsin neid probleeme Raimond Kaugveri raamatu ,,Kas ema südant tunned sa? " põhjal. Kõige levinum probleem teismeliste hulgas on iseseisvumise ja arenemisega kaasnevad vaimsete väärtuste ajutised ja ka alalised muutused ning noor hakkab varasemale perekesksele elule eelistama sõprade seltskonda ning tahab hakata ise oma aega planeerima ja otsuseid langetama. See on oluline samm noore inimese arengukavas, kuid mitte alati ei too see endaga kaasa posit...
Raamat, vanamoodne mõnuaine Raamatu ajalugu ulatub juba väga vanadesse aegadesse. Umbes 3500 aastat eKr olid olemas juba algsed raamatud kiilkirjaga savitahvlid. Raamat on kogu oma ajaloo jooksul omanud väga tähtsat rolli. Seda kasutatakse info säilitamiseks, edastamiseks ja taaskasutamiseks. Vanasti saadi oma põhilised teadmised raamatust, sest puudusid muud infoallikad. Väikeseid lapsi õpetati koolides lugema raamatute abil. Tähtis rolli oli ka raamatul kui meelelahutajal, sest puudusid tänapäevale iseloomulikud tehnika ja meelelahutus. Ka tänapäeval on raamat ühiskonnas tähtsal kohal. Raamat aitab laiendada sõnavara ja parandada lugemisoskust. Tänu raamatule on suudetud säilitada igasuguseid tarkuseid ja muud informatsiooni, mis muidu oleks võinud kaotsi minna või lihtsalt ära ununeda. Nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid raamatuid. Inimeste vajadused ja soovid on er...
On Gorbatshovi väljakuulutatud viinast loobumise aeg ja poest saab viina harva. Inimesed seisavad kõik järjekorras kui äkki astub üks mees rivist välja ja ütleb: "Aitab naljast, oodake ma lähen löön selle kuradi Gorbatshovi maha!" Mingi aja pärast tuleb ta tagasi ja teised küsivad, et kas lõi maha, aga tema vastab selle peale: "Mis, kurat, seal oli veel pikem järjekord kui siin!" *** Mihhail Gorbatsov oli rahvasaadikute kongressile hiljaks jäämas ja käskis autojuhti kiiremini sõita. Autojuht keeldus, vihjates kiire sõidu hädaohtlikkusele. Selle peale Gorbatsov vihastus, käskis auto peatada, saatis autojuhi tagaistmele ning asus ise rooli taha. Lausa lendav sõiduk äratas liiklusinspektorite tähelepanu ja üks neist hakkas Gorbatsovi autot jälitama. õige varsti pöördus jälitaja aga tagasi ja kandis ette, et autos istub väga tähtis "nina", mistõttu ta ei julgenud autot peatada. "Kes see siis on?" küsis teine liiklusinspektor. "Ei tea. Kuid ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu arvates koolivägivald? Kellelt: tjorwen treu KP-23 Mis on koolivägivald ja kuidas tekib koolivägivald? Koolivägivald on vaimne või füüsiline vägivald ning koolivägivald on algklassidest kuni keskkoolini kuid keskoolis väheneb seda ja põhikoolis esineb seda tihedamini. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt ehk siis kui inimest kiusatakse sõimatakse, mõnitatakse või siis ükskõik mis sõnalisel teel tekitatakse vaimne kahju inimesele. Füüsiline vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või siis nügatakse, igaljuhul inimesele minnakse kätt pidi kallale. Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks kes on nõrgemad, vaesemad, ei suuda enda eest seista, kelle vanemad on joodikud või siis kellel on halvad või head hinded koolis, õpilased kes on vaiksed ja üldiselt ei anna tegelikult põhjust enda kallal norimiseks neid noritakse nt. vaesemast perekonnast ja käivad teistmoodi riide...
Riigivõlakirjad kas atraktiivsed investeerimisobjektid, kindel ja turvaline rahapaigutus või hoopis mõttetu investeering? Tooge näiteid maailma "turvalisematest" riigivõlakirjadest USA, Saksamaa Mitme riigi majanduses on oluline koht riigivõlakirjadel, toetades nii riigi kapitalituru arengut, pakkudes väikese riskiga investeerimisvõimalust näiteks eraisikutele. Põhjamaade börsil on valitsuse võlakirjad väga populaarsed, eriti just aktsiahindade languse ajal. Riiklikud võlakirjad on riigile üheks rahaliste vahendite teenimise meetodiks. Igal asjal on oma head ja vead, nii riigi võlakirjade puhulgi. Olulisemad riskid on valuuta- ja intressimäärarisk. Valuutarisk on kiirete muutustest tingitud risk, kohaliku valuuta nõrgenemine investori alusvaluuta suhtes; intressimäärariskiga kaasneb varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. Kui riiklikel võlakirjadel on väike riskitase, see tähendab, et riigi võimalused p...
Holger pukk ''Lehepoiss ja tema koer'' See on lugu poisist ja tema koerast. Martin on tubli poiss ,käib koolis ja kütab ahju kui ema kui tööl on.Keedab kartulid ise ära ja aitab ema.Martinil isa ei ole ,õigemini ema ei räägi kunagi miks isa ära läks nenede juurest . Koera sai martin nii ,et teine hakkas tal lihtsalt järel kõndima ja uksetaga olema kui kutsikas oli ja nii ta koera saigi omale.Ta oli tavaline segavereline musta värvi koer ,nimeks Poika. Ükskord kui ema tööle koju tuli ja tusase ilmega kõiki toimetusi tegi ütles ta söögilauas järsult,''Poika tuleb ära anda,me ei saa nii suurt koera toita.'' Martin oli muidugi nagu puuga pähe saanud sellisest jutust.T a ei olnud sellega kuidagi nõus . Siis rääkis ta sellest oma sõber Raulile ja viimane aitas tal lehepoisiks saada,nagu ta ise oli .Asi sujus ilusti ja rahagi teeniti ning martin rääkis k...
Karjäär ja tulevik Meid on suunatud ja õpetatud juba väikesest peale. Oleme pidanud langetama palju otsuseid, mis paneks paika meie tuleviku teed, mida mööda me käima hakkame. Raske on tunnistada, et vead, mida oleme nooruses teinud maksavad kunagi hilisemas elus raskelt ja karmilt kätte. Hariduse kätte saamiseks tuleb välja kannatada pikad 12 aastat ja veel lasteaia aastad ka, kui seal on käidud. Kahjuks või õnneks ükskord tuleb see aeg, millal need pikad aastad läbi saavad. Peale kooli tuleb astuda järgmised sammud tuleviku poole ja mõelda tööle, mis meile meeldib. Kui valida endale töökohta, siis tuleb silmas pidada, mis on tulevikus kasulik, vajalik ja tasuv. Õnneks olen mina valinud endale eriala, mis on tulevikus elus nii kasulik, vajalik ja võibolla isegi tasuv. Ma ei pea saama koha firma ülemuseks, vaid alustan kõige madalamalt astmelt ja hakkan karjääri tegema. Kuid kahjuks on kurb see...
Maailm toimib juhuslikult aga selles on korda Maailmas, kus me elame, esineb palju juhuslikke sündmusi ja olukordi. Ometi leidub igal asjal oma korrapära, mille järgi me saame otsustada, mis suunas ja kuidas mingi asi liigub või on. Selliseid asju võib märgata nii looduses kui ka meie igapäevaelus. Kuid tekib küsimus, milline seos on juhuslikkuse ja korra vahel. Planeedid tekkisid ja hakkasid ümber päikese tiirlema täiesti juhuslikult. Siiski näeme nende paigutuses maailmaruumis teatud korrapära: planeedid tiirlevad ümber päikese kindlal trajektooril ja kaugusel. Selline korrapära tagab selle, et planeedid saavad eksisteerida miljardeid aastaid ilma teiste planeetidega kokku põrkamata. Kui mingite kokkusattumuste tulemusel kalduks planeet oma trajektoorilt kõrvale ja uus liikumistrajektoor kattuks teise planeedi trajektooriga, toimuks mingil hetkel suur kokkupõrge, millest tekiks tuhandeid väiksemaid kehi, mis liiguksid oma kindlas suu...
Millise ellusuhtumise ja väärtushinnanguid võtan kaasa oma kodust. Kuna ma enam oma vanematega ei ela arvan, et olen saanud juba enamuse väärtusihinnanguid nendelt kätte. Nemad ei ole minu ellusuhtumist eriliselt mõjutanud. Vanemad on alati lasknud minul valida ja teha omi otsuseid. Nad on lasknud mul eksida ja sellest õppida. Mu ema on alati mulle rääkinud, et ei tohi valetada, sest see tuleb alati välja. Seda olen ma ka praktikas tunda saanud. Näiteks kui ma ükskord lõhkusin emale sünnipäevaks kingitud kandiku ära ja selle kappi peitsin. Lõpuks leidis ema ikka selle üles ja jama oli suurem. Tänu oma vanematele hindan ma ka oma tervist. Eriti seda suitsetamise koha pealt. Ma olen kindel, et üks põhjustest, miks ma ei suitseta ongi see, et mu mõlemad vanemad suitsetavad. Minu üks tähtsaimaid väärtushinnanguid on ka veel minu halb suhtumine alkoholi. Minu ema on sellepärast palju kannatanud. Minu vanaema on jood...
Paratamatu lõhede tekkimine eri põlvkondade vahel Kuigi ühte põlvkonda kuuluvad inimesed on kõik üksteisest erinevad, on nad üldises plaanis vaadatuna siiski väga sarnased. Põlvkondadevaheliste kommete ja käitumisnormide muutumine on aga paratamatu. Väga suurt rolli põlvkondadevaheliste suhete muutumisel mängib keskkond. Julgen väita, et näiteks Esimese maailmasõja ajal suheldi oma sugulastega rohkem või vähemalt nähti rohkem vaeva, et seda teha. Ka suhtlemisel oli sel ajal suurem väärtus. Keegi ei saanud kindel olla, kas ta sugulastest keegi järgmisel päeval ka elus on või on ta äkki juba surma saanud. Hoiti kokku, ühte peresse kuulus mitu põlvkonda. Lapsele võis vanaemal olla sama suur tähtsus kui ta emal. Tänapäeval jääb aga mulje, et suurt tähtsust omavad ainult suhted oma vanemate, õdede ja vendadega, inimestega, kellega ühe katuse all elatakse. Oma vanavanematega räägitakse vaid viisakuse...
Linnastumise head ja vead Reisides suvel mööda Eestit ringi, märkasin üsna palju mahajäetuid taluhooneid ning isegi külasid. Hakkasin mõtlema,et millest võib see olla tingitud ning jõudsin järeldusele, et enamus rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastu...
Eksperiment Eksperiment ehk katseline uurimus, kus uuritakse kahe või enama faktori omavahelist suhet. Selle eesmärgiks on selgitada, kas ühe faktori muutumine on teise faktori muutumise põhjuseks. Eksperiment võimaldab selgitada põhjus-tagajärg-suhteid kahe muutuja vahel. Edukas eksperiment sõltub kõikide tegurite(mis võivad mõjutada seda, mida ekperiment püüab mõõta) hoolikal kontrollil. Uurimistöödes on väga hea kasutada eksperimenti. Näiteks, oletame, et ma soovin teada saada, kuidas mõjutab liigne kommi söömine laste aktiivsust. Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp, kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp, kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse. Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Sellele vastuse leidmiseks panen siia ühe video, mis näitab A. Bandura eksperimenti. Samuti käib see video osalusvaatluse kohta. http://www.you...
Emakeelepäevaks. Meenutame Kristjan Jaak Petersoni. Soovitav lugejate arv oleks 8 poissi ja 2 tüdrukut. Nendest moodustuks laval 3 gruppi: 6 poissi, 2 poissi ja 2 tüdrukut. Tüdrukud loevad proosateksti. 1. (1.tüdruk) Vaevaliselt ja aeglaselt alustas eesti ilmalik luule oma teed 18. ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See on meie maarahva laulja – Kristjan Jaak Peterson. 4. (1.poiss loeb sosistades) Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? 5. (2.poiss loeb veidi valjemalt) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 6. (1.p...
Vanamees ja meri Katariina Noormägi 10.klass 1. Vanamees püüdis üksinda Golfi hoovustes kala. Ta oli kõhetu, kortsus ja armiline- kogu tema välimus oli vana ja väsinud. Ta nahk oli parkunud ja kuiv, nagu õige meremehe nahk. Mööda tema kaela jooksid healoomulise kasvaja pruunid laigud. Vana mehe silmad olid aga elujõulised ja rõõmsad. Ta oli kalaõnneta juba üle neljakümne päeva. 2. Vanamees näeb unes Aafrikat- valgeid randu ja sügavsinist merd, kus ta poisipõlves käis. Ta ei näinud unes jõukatsumisi, naisi ega oma naist, sest ta oli juba vana ja igatses ainult Aafrikat, õnne ning rahu. 3. Vanamees ei söö hommikul, joob ainult kohvi ning sellest peab talle vähese söögiisu tõttu õhtuni piisama. 4. Meri ja naised on mõlemad tormilised, ettearvamatud ning samas ilusad. Meri meenutab talle naist, sest ta hoo...
Haridus teeb vabaks „Haridus teeb vabaks“ – seda ütlust on filosoofid juba paar tuhat aastat uskunud. See uskumine sai alguse Vana-Kreekast. Hoolimata sellest, et see sai alguse nii kaua aega tagasi, peetakse seda tõeks ka tänapäeval, kuid teisel kujul. Vana-Kreekas põhjendati seost hariduse ja vabaduse vahel sellega, et kui sa õpid filosofeerima ning hakkad ka teistele filosoofiat õpetama, siis saad ka vabastust raskest orjatööst. Näiteks Epictetus, kes sündis Vana-Kreekas orjana. Ta hakkas filosofeerimist õppima ning seda ka edasi õpetama, seejärel ta vabastati orjatööst, mis muutis tema elu palju kergemaks. Eesti talupojadki mõistsid seda seost kui nad läksid linna õppima, et ei peaks rasket maatööd tegema. On levinud ütlus „lollidelt tulebki raha ära võtta“. Kui sul haridust pole, siis on tõenäoline, et sa ei oska rahaga targalt ümber käia ning on võimalik, et sa kaotad selle kiirelt. Targem...
Linnastumisega seotud probleemid tänapäeval. Reisides suvel mööda Eestit ringi, märkasin üsna palju mahajäetuid taluhooneid ning isegi külasid. Hakkasin mõtlema,et millest võib see olla tingitud ning jõudsin järeldusele, et enamus rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
