Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Meelis" (1)

3 KEHV
Punktid
Kuidas Meelisest vabadusvõitleja sai
Meelis oli Sakala vanema Lemibitu poeg .Meelis tahtis oma isa möödi väga olla,ja seda ta ka oli.Sakalas oli elu rahulik ,kuigi Sakala rahvas oli paganate rahvas.Igas peres oli palju veiseid ja lambaid ,ning hobused juuksid koplites ringi. Aga ükskürd aga ronis Meelis kaselatva ,et vaadata milline maailm kaugelt on. Aga siis nägi ta hobuse koonusid ja rautatud mehi .
Ta ehmatas natuke ära ja rääkis ruttu Ivole ,Ivo sai kohe aru et need on rüütlid nad jooksid Sakalasse tagasi . Seal hakkas kõva lahing peale.Lapsed ja naised pandi peitu ,aga Meelis tahtis kaasa minna ülesse ,kuigi ema ei lubanud .
Ivo pidi valvama Meelist ,aga just ta nägi et üks rüütel saab kohe ülesse ja läks teda alla ajama ,kuid sel ajal võeti Meelis kaasa.Meelis viidi telki ja Lembitu sai pahaseks.Kuna nüüd pidid nad ka ju ristiusu vastu võtma. Nüüd andis Lembitu alla ,kuigi ta on väga kangekaelne ,nagu tema poeg Meeliski.Neile suruti nüüd ristiusk peale ja põletati Sakalat ja Meelis võeti ära ,ja üldsegi võesti neilt kõik ära loomad,toit jne . Meelis viidi Dünamünde kloostrisse .Seal oli karm elu väga karm elu,peksa sai rohkem kui süüa ja Meelisele pandi uus nimi Bernhard.
Aga ükskord helisesid kloostris kellad ja kõik jooksid peale poiste välja.
Meelis teadis et nüüd on õige aeg põgeneda,ja seda nad tegidki.
Aga kahjuks ei saanud mõned poisid üle aia,mis oli kloostri ümber.
Aga Meelis ja veel paar poissi said minema.
Nad jooksid ja nägid Saarlaseid nad jäid seisma ja hakkasid sööma Saarlaste juures ja Meelis hakkas rääkima mis oli juhtunud.Saarlased võtsid poisid oma laeva peale.Öösel tuli suur torm ,Meelisele pandi ühed tünnid ümber et ta püsiks. veepeal .Laev läks põhja ,ja kui Meelis ärkas siis oli ta mereröövlite laeval .Mereröövlid läksid Rootimaale rüüstama .Sealt tõid nad palju kulda ja nad tõid sealt ühe tüdruku kelle nimi oli Astrid ja ta oli maavürst Sigurdi tütar .
Meelis läks Astritid päästma ja nad põgenesid metsa ja mereröövlid ei saanudki neid kätte.Nad oli natuke aega eraku onnis ja Meelis veelgi kauaem.Ja siis oli Meelis veel umbes aasta ja peale Sigurdi juures .Siis läks Meelis Taanlaste laevaga Revalasse.Seal tuleb kõva lahing kuna Taanlased teevad tünga Eestlastele,aga Meelis ei luba seda.Suur lahing hakkas ,õigemini Lihula lahing.Lahingus saab Meelis teada et tema isa on vahepeal surma saanud .
Lahingus ta kohtub maavürst Sigurdiga kes surmassuus andis Meelisele risti ja Meelis lubas selle Astridile viia. Meelis sai lahingus haava ja läks ühe eraku juurde ja oli seal mitu kuud ,siis läks ta sealt karupüüdjatega ära .Ta läheb oma isa surmapaika leholasse ( 1220 a.) .Seal teepeal sai ta sulase Ivoga kokku .Ja Leholas ei ole enam kedagi keda Meelis teaks .Nad otsustasid minna Ivoga Pihkvasse abiväge tooma et võidelda Eestimaa eest.1222 Eestimaa viimast korda VABA . Tarbatu lahing hakkab ja seal võitlevad koos Vjatsko ja Meelis ,paljud teisedki .Vjatsko saab suure haava, kukub pikali ja sureb ,otse tema kõrvale kukub Meelis ja ka tema hukub.Kõik hukuvad selles lahingus (1208-1227)
Meelis #1 Meelis #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 168 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Simmik Õppematerjali autor
See on hea sisukokkuvõte raamat "Meelis" - e kohta !
Ise tegin selle ja mul oli sellest väga palju kasu .

Sarnased õppematerjalid

Meelis-Enn Kippel
3
docx

"Meelis" Enn Kippel

Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja

Kirjandus
Meelis-Enn Kippel - kokkuvõte
2
odt

"Meelis" Enn Kippel - kokkuvõte

Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud

Kirjandus
Meelis
1
doc

"Meelis"

Meelis Meelis oli raamatu alguses 9- aastane poiss. Tema isa oli Sakala maavanem Lembitu. Lembitul oli karjus Ivo, kes oli küll venelane, aga tundis ennast Eestis nagu oma kodumaal. Ta rääkis hästi eesti keelt ja õpetas Meelist vilepille tegema, sikusarve puhuma ja palju teisi asju tegema. Kui Leholasse tuli sõda, rööviti Meelis ja viidi Dünamünde kloostrisse, kus ristiti ta Bernhardiks. Meelis austas oma kodumaad ja ta ei võtnud seda nime omaks. Ta põgenes kloostrist ja sattus saarlaste laevale. Saarlaste laev uppus tormi käes, aga Kuremaa mereröövlid päästsid Meelise. Laeval kohtus Meelis Sigurdi tütre Astridiga, kes oli mereröövlite poolt röövitud. Meelis päästis Astridi köitest ja nad põgenesid metsa. Nad sattusid Rauka juurde ning Astrid saadeti koju. Meelis lahkus sealt, siis kui ta läks Sigurdi juurde paluma, et Sigurd saadaks ta oma kodumaale tagasi

Kirjandus
Raamatu meelis kokkuvõte
10
odt

Raamatu meelis kokkuvõte

TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima

Eesti keel
Vabadusvõitlus
21
doc

Vabadusvõitlus

1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda ki

Ajalugu
Eesti ajalugu
8
docx

Eesti ajalugu

Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu ­ 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati u

Ajalugu
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 ­ 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini

Eesti ajalugu
Eesti ajaloo konspekt
33
doc

Eesti ajaloo konspekt

Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus.....................................................................................................................13

Ajalugu




Kommentaarid (1)

kthy1 profiilipilt
käthy kaits: Tahaks seda osta aga ei ole punkte ,, muidu tuleb mul homme töö selle raamatu põhjal aga ma vist ei jõu läbi seda lugeda !!MA ju väga aeglane lugeja.:(
10:03 07-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun